Beebitekk

Eelmise aasta lõpp oli kuidagi eriliselt kiire ja nii jäid blogisse kirjutamata mõndeki lood tehtud töödest. Eks see aasta algus läks samas rütmis – kiire, kiire….kuni tuli aeglane, ehk koroonaviirus. Nüüd on siis pisut rohkem kodus olemist ja seega ka postituste kirjutamise aega.
Päris jõulude ajal, kui kõikjal valitses suur pime, sain valmis ühe beebiteki. Rõõmsa ja helge. Ainult õues ja valges ei õnnestunud sellest pilti teha, sest tellimus tuli piltlikult üleöö valmis teha. No ok, päris üleöö mitte, aga sel väga tegemisi täis ajal oli see mulle paras väljakutse. Ei, mitte teki õmblemine, ikka aja leidmine. Kuid…kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tekk sai valmis ja ühe kollektiivi seltskond kinkis selle oma beebipuhkusele jäänud kolleegile.

tekk

Tekk on mõõdus 120 x 120 ja praeguseks on selle omanik juba kindlasti ilmavalgust näinud ning ühel päeval hakkab ta uurima neid aplikatsioone ja õppima sõnu – maja, puu, lill, süda….

kevad

Seekordne tekk sai neutraalsetes värvides, sest vist ei oldud päris kindlad lapse soos. Et äkki poiss, aga mine sa tea. Kuigi jah, miks küll ometi on meil need stereotüübid, et poisile ikka sinised ja piigale roosad toonid? Kõik värvid on ju kõigile :)

kevad

kevad

Ilusat kasvamist sellele beebile ja loodetavasti on see tekike talle armas.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Teistmoodi elu

Kirjutan seekord selleks, et kunagi lugeda kuidas siis oli, kui oli ülemaailmne koroonaepideemia või pandeemia või misiganes ta on.

kevad

Praeguseks on Eestis kehtinud eriolukord 4 nädalat ehk et kõik koolid on koduõppel ja need, kes vähegi saavad teevad tööd kodukontoris ning osad inimesed on lihtsalt karantiinis. Kas on nad tulnud viimaste seas välismaalt, on päriselt haiged või on siis puutunud kokku koroonahaige inimesega.
Ja siis on eesliin. Need, kes töötavad palehigis rohkem, kui iial varem. Meditsiinitöötajad, toidukaupluste töötajad, postikullerid, politsei, apteegid. Töötab loomulikult veel tagala. Näiteks õpetajad kodukontoris ja kõik muud ametid, mis on olulised, et ühiskond kuidagigi funktsioneeriks. Raamatukogudega on nii ja naa. Mõned on päris kinni, mõned töötavad osaliselt ja mõned töötavad täies koosseisus. Õues lastakse õnneks käia, aga mitte rohkem, kui kahekesi koos ja hoides ikka kaasliiklejatega 2 m vahet.
Igasugused üritused ja kogunemised on keelatud. Mängu- ja spordiväljakud on suletud. Avatud on vaid eluks olulised asutused ja kauplused.

kodurahu

Toidukaupluses käimine on kujunenud omaette ooperiks. Desinfitseerid, kummikinnastad ja maskitad ennast ära ja siis üksi ning ahvikiirusel teostad oma ostud. Püüan selliseid retki teha mitte enam, kui korra nädalas ja põhilise toidu tellin hoopis läbi kullerfirma. Olen avastanud enda jaoks vitamiinikulleri ja nendega asju ajada on puhas rõõm. Õhtul tellid, hommikul maksad ja järgmisel päeval on toidukastid korteri ukse taga.
Selline on üldjoontes olnud eluke viimased 3 nädalat ja keegi ei tea, kaua see koroonaviiruse trall veel kestab. Niipalju on vist selge, et lapsed enam sel õppeaastal tõenäoliselt füüsiliselt kooli ei lähe. Vähemalt mitte kõik korraga. Eile ilmus teade, et alates 15.maist hakatakse tasahaaval taastama koolis õpet….juhul, kui covid-19 on taandunud. Põhikoolide eksamid jäävad ära ja gümnaasium teeb 2 riigieksamit. Juhul, kui.

kodurahu

Ja kuidas siis meie ise? Tõepoolest, ka meil on täiesti teistmoodi elu, aga me hoiame elurõõmsat joont ja saame hakkama. Miski muu ju niikuinii ei aita. Põhiline eesmärk on püsida tervetena ja kaitsta ennast igal võimalikul moel. See eluke on tõepoolest nagu ulmefilmis ja ei osanud oodata, et selline stsenaarium rullib ennast planeedil Maa tõepoolest lahti. Üle terve maailma!!! Uskumatu, aga selline see olukord on.

kodurahu

kodurahu

Mingid seletamatud eelmängud on aga meie jaoks kuidagi toimunud küll. Näiteks see, et sõitsime kohe peale aastavahetust Egiptusesse. Egiptuseesse!!!! Koht, kuhu ma pole iial unistanud minna. Aga näedsa, läksime ja saime seal harjutada juba desovahendi taskus kandmist ja käte pidevat pesemist ning desinfitseerimist. Mitte et me varem käsi ei pesnud. Kaugel sellest, K on mul paras kätepesufriik ja see, et koju tulles esimese asjana käsi pesed, see on olnud alati kirjutamata reegel. Lihtsalt Egiptuses tuli olla topelthoolas, et mõnda kohalikku bakterit külge ei poogi, mis viib sind rannamõnude asemel wc-sse potiga tõtt vaatama.

kodurahu

Teine asi, mis mind nüüd tagantjärele üllatab on suhtumine toidulisanditesse. Terve elu olen ma nendesse suhtunud tõsise ükskõiksusega, aga mingil imelikul põhjusel umbes aasta tagasi üks firma, tema kontseptsioon ja kvaliteet, kõnetas mind nii palju, et hakkasin servast toidulisandeid tarbima. Esialgu küll mõeldes lihtsalt nii, et kui ma tahan kunagi olla kõbus ja terve vanur, tuleb selleks juba nüüd midagi teha. Teise asjana olin huvitatud nii enda kui tütre immuunsuse tõstmisest, sest nii nagu tema koolis, nii mina oma töö tõttu – puutume pidevalt kokku hulga inimestega ja viirushooaegadel pole see just tore teema. Otsus oli õige. Aasta hiljem loodan ma väga, et oleme loonud sellise vundamendi tervisele, et elame selle va koroona kenasti üle.

kodurahu

kodurahu

K

K on nüüd siis neljandat nädalat koduõppel. Tema on kohe väga rahul. Ma ei ole pidanud rääkima temaga mingisugusestki vastutustundest oma õppetöö seisukohast, sest see töö on mul ilmselgelt juba varem tehtud ehk siis vundament aastatega laotud. Ärkab normaalsel ajal, istub kell 8 arvuti taha ja hakkab õppima. Teeb ära jooksva päeva asjad ja enamasti ka kõik need ülesanded, mis juba nädala peale ette antud. Harjutab süstemaatiliselt klaverit, tegeleb tervisespordiga ja loeb raamatuid.

kodurahu

Kooliga ongi ilmselt hästi nendel lastel, kes on eelnevalt hästi õppinud. Keerulisem võib olla nendel, kes pole varem väga õpihimulised olnud. Ilmselgelt on väga raske nendes kodudes, kus mitu last käib põhikooli esimeses kahes astmes ja lapsevanemad ise kodukontoris või mis veel hullem, kogu aeg eesliinil tööl.
K ütleb, et kodus õppida on parem. Minu käest küsib ta abi haruldaselt harva ja no olgem ausad, ega ma näiteks kuuenda klassi matemaatikas teda väga aidata vist ei oskakski. Õnneks matemaatika on praegu tal lausa lemmikaine, sest õpetaja on väga-väga hea. Oskab innovaatiliselt läheneda distantsõppele, seletab suurepäraselt lahti uue teema ja on väga tore ning abivalmis. On jäänud silma ka see, et laps hindab õpetajaid, kes annavad huvitavaid ülesandeid. Me ju kõik teame, et õpetada võib igavalt ja võib huvitavalt. Kui on aine huvitavalt presenteeritud, siis saab isegi igavavõitu ja raske teema hästi selgeks.

kodurahu

Ühesõnaga kooli asjus ma ei kuule mingit nurisemist. Isegi solfis antud tööd teeb rõõmuga ära ja saadab õpetajale enamasti esimesena ära. Põhjendab oma õpirõõmu järgmiselt: ma saan tund aega kauem magada, seega ei ole unine. Kaasõpilased ei sega, õpikeskkond on rahulik ja nii on mugav õppida. Õpetajad ei karju, sest keegi ilmselt ei aja neid närvi nagu klassiruumis pahatihti juhtub. Ema on rohkem kodus ja koos saab palju jalutada ning võimelda.

kodurahu

Kokkuvõtvalt – stressivabas keskkonnas on hea õppida. Sõpradega tahaks loomulikult vahest päriselt kokku saada, aga õnneks on meil olemas internet ja omavahel suhedakse iga päev. Minul ei ole igatahes kodus kunagi sellist tunnet, et olen siin üksi. Väga sageli kuulen teisest toast laste elavat suhtlust. Ja kui aega veel üle jääb, avastan last maalimas, tikkimas, lugemas, käevõrusid punumas….vaata ja imesta.

kodurahu

Klaveriõpetajaga on neil oma elu. Kuna õpetaja on lapsel eakas, kasutab nuputelefoni ja ei oma arvutit, siis nemad teevad praegu tundi telefoni teel. Õpetaja helistab, K paneb oma telefoni kõlari peale, istub klaveri taha mängima ja nii see eluke käib. K mängib, õpetaja parandab vajadusel ja kommenteerib. Tunnid mööduvad väga konstruktiivses õhkkonnas ja mõlemad on rahul. Iseseisva töö osa on suur ja õpetajaga käiakse üle kohad, mis tekitavad küsimusi. Õpetaja arvas täna optimistlikult, et äkki ikka mai keskpaigast lastakse lapsed jälle kool….mina millegipärast kahtlen. Kuid….mine tea, individuaalõppepõhine muusikakool ehk saabki natuke mais koolis käia. Elame näeme. Mina elan üks päev korraga. Mine tea, millega hommik jälle üllatab.

kodurahu

Vaadates K-d saan ma aru, kui väga on mul temaga elus vedanud. Lisaks mõtestatud õppimisele saab ta suurepäraselt ka vennalapsed hoitud, kes töönädala sees resideeruvad meil. Nendel päevadel, kui mina tööl olen, on need kaks neiukest K- hoida. Vaatan ja imestan, kui hästi ta hakkama saab. Koolitööd tehtud, lapsed hoitud ja söödetud, nõud pestud, toad korras ja lastega tegeletud.

kodurahu

kodurahu

Mina ise

kodurahu

Laias laastus pole mul aega oluliselt rohkem, kui ennem. Tänu taevale on mul tööd ja koduse aja sisustavad enamasti lapsed. Midagi on siiski teistmoodi ja see teistmoodi mulle tõttöelda isegi meeldib.
Mis on teistmoodi?

kodurahu

Kõigepealt see, et ma olen tõstnud kalendri laua pealt sahtlisse. Mul oli töötoas arvuti ees alati üks kuukalender, kus kõik ruudud olid juba kuu alguses igasuguseid enda ja lapse tegemisi täis kirjutatud. Nüüd on tekkinud olukord, kus midagi ei toimu ega kusagile ei pea minema. Olgem ausad, väga ei kipugi kusagile, kuigi midagi võiks ju tahta. Aga vot ei tahagi nagu. Piisab juba sellestki, et poodi peab vahest minema ja tööl tuleb käia. Ilmselgelt olin ma sellest oravarattas elamisest nii tüdinenud, et liikumiskeeld ei tundugi mulle kui karistus vaid pigem võimalus. Mis ei tähenda seda, et nii tahaks elada lõputult kaua. Mõni hea klassikakontsert või korra aastas nauditav reis kusagile huvitavasse paika oleks ikkagi tore. No ja kõige rohkem tahaks ikka seda, et saaks oma armsatega koos olla. Nendega, kes ei ela meie lähedal. Praegu saan saata neile ainult häid mõtteid ja vahest telefoni teel(ups, kõnede limiit sai täna juba jälle otsa)või sotsiaalvõrgustikes otse suhelda.

kodurahu

kodurahu

Meie ramps töötab 5 päeva nädalas ja inimesed saavad tellitud raamatud kätte kontaktivabalt 11-14 ja 17-18. Ülejäänud aja töötame nagu telefoni keskjaam. Telefonid helisevad vahetpidamata ja lisaks vastame e-mailidele ja FB- lehe küsimustele. Ehk siis reserveerime raamatuid, otsime nad välja, pakime kilekottidesse, mis on varustatud nimesildiga ning paneme fuajeesse tähestikulisse järjekorda. Inimene saab raamatud kätte kontaktivabalt. Kummalisel kombel tuleb välja, et isegi kui me ei teeninda lugejaid nagu tavaliselt, on meil piisavalt tegemist. Ja ma tõepoolest naudin seda, et saan teha vajalikke asju nii, et nad saavad ka valmis. Tavapäraselt me tegeleme rööprähklemisega ja nagu ajuraamatutes öeldakse, siis tegelikult ei suuda aju mitut asja korraga hästi teha. Ja nii juhtubki, et omameelest muudkui pidevalt teed tööd, aga ikka on hulga asju tegemata või pooleli. Praegu korrastan rahulikult fondi ja tunnen heameelt, et mingi järgmine asi ei sõida tegemistele sisse või peab letti minema ja töö pooleli jätma.

kodurahu

Nojah, kogu selle koroonandusega on praegu tekkinud kahjuks meeletu prahi tootmine. Kilekotid, kummikindad, maskid….brrr. Midagi pole kahjuks hetkel parata. Lihtsalt palun, inimesed, pange kasutatud kindad/maskid jne prügikasti, ärge loopige neid laiali. Ja need õudsad desinfitseerimisvahendid, mis panevad käed kipitama….armastan oma kodu koos seebi ja veega. Kätekreem on igatahes rohkem hinnas, kui kunagi varem ja oma aastate lemmikut MK kätekreemi võin taevani kiita, sest see hoiab käed pehmena ka siis, kui oled neid juba kordi jälle vee all leotanud.
Tagastatud raamatud jäävad meil kolmeks päevaks seisma kastidesse – karantiini. Kui kõik pahalased on nende peal ära surnud, võtame raamatud kastidest välja, eemaldame nad lugejate kaardilt ja paneme tagasi riiulisse või siis saab selle endale raamatu järgmine reserveerija. Ja teenindusest muul ajal käib majas vilgas tegevus. Nii saame ehk fondi lõpuks korralikult korda ja vajalikud mahakandmised tehtud, sest uskuge või mitte, raamatukogu ei olegi kummist. Päriselt ka.

kodurahu

kodurahu

Poes käimisest ma juba rääkisin ja kuna ma pole kunagi armastanud poodlemist, siis mulle see vägagi sobib, et hetkel ei tohigi poodides jõlkuda. Mida saan, tellin kulleriga ukse taha ja mida ei saa, toon ise ära – need asjad, mida on tihemini vaja juurde osta või mida kullerfirmast polnud võtta. Üle ühe korra nädalas polegi vaja sinna sattuda. Aga toitu kulub ikka kõvasti rohkem, kui ennem, sest kõik toidukorrad tuleb teha ja süüa kodus ning sööjaidki on rohkem, kui tavaliselt.
Ah ja, kui vahepeal mitu nädalat pole mõnes poes käinud, võib sinna uuesti sattudes üllatuse osaliseks saada. Nii olin ma mõni päev tagasi Coop-i sattudes täiesti segaduses ja ei teadnud kust mida leida. Kogu elamine ringi tõstetud, vat nii.

kodurahu

kodurahu

Peale tööd on aga inimesel nüüd piiritult vaba aega, sest kusagile pole vaja minna. Minu aega täidavad selle ringisebimise asemel pojatütred. Viiene ja kuuene. Kui olen terve päeva kodus, siis veedan suurema osa ajast köögis. Kolm piigat tahavad kogu aeg midagi süüa ja midagi head tahaks vahepeal samuti. Siis teeme midagi, mis pole kommid.
Ja siis me käime õues kõndimas. Täitsa pikki tiire kõnnime. Kodus teeme loomulikult igasuguseid asju. Mina näiteks olen vahest kodukontoris ja loen sisse lasteraamatuid. Nii video- kui helifaile. Ristsõnu mõtlen välja. Siis ma õmblen. Piigad valivad välja kangad ja mina õmblen asjad valmis. Vahepeal ajame K õppimast ära ja võimleme kõik koos. Palju pilte teeme. Õues ja toas. Kaks fotot saidki nüüd suurtesse raamidesse pandud. Viiene sai meil just viieseks ja sünnipäevakingiks tegin 50×70 portreefoto päevakangelasest endast ja teine suur foto on selline, kus kaks õekest koos.

kodurahu

kodurahu

Kui lapsed nädalavahetuseks oma koju emme-issi juurde lähevad, käime K-ga pikkadel õuetiirudel ja siis me ei jaluta vaid kõnnime kiirelt. Lastega elu on tore, kuigi harjumatu peale seda, kui endal juba ammu kodus ainult üks rahumeelne teismeline. Meil on ikka kohe täitsa tore siin sedasi suurema koosseisuga. Midagi pole teha, emmedel ja issidel on õnneks tööd ja lasteaeda praegu lapsi väga viia ei taha. Tegelikult ma väga naudin seda olemist koos lastega. On lõpuks mõnusalt palju aega oma lapselastega korralikult tuttavaks saada. Tänapäeva töötav vanaema, eksole.
Jah, ja see looduses liikumine on ootamatu vaba aja tekkides üks suuremaid muutusi, sest reaalselt mõne aja eest selleks eriti aega ei jagunud. Nüüd aga varsti tunneme kõiki meie linnakese ümberkaudseid teid.

kodurahu

kodurahu

Üks asi, millest ma tõsiselt puudust tunnen, on minu jooganaiste seltskond. Nad teevad küll esmaspäeval ja kolmapäeval õhtuti nüüd zoomis live-terenne, aga minul kulub see aeg lastele. Jõuan töölt veidi enne trenni, siis tahavad kõik süüa ja siis varsti algab pesu, unejutud, tudule sättimine. Lapsed, kõik kolm, vajavad tähelepanu. Kõige suurem samuti. Temal pole kaugelt lihtne hoida päev läbi lapsi ja sealjuures veel hästi õppida.

kodurahu

kodurahu

Seega….kui peale kümmet saabub minu vaba aeg on trenn läbi. Nii ma siis käingi nädalavahetusel õues koos K-ga või sõbrannaga kilomeetreid mõõtmas ja teen osadel hommikutel (kui kuuest tõusta jaksan) pooletunniseid hommikusirutusi…ning vahest vastu ööd tuleb samuti trennihoog peale. Kuidagi peab ennast ikkagi vormis hoidma.
Laupäeviti on õnneks aga see aeg, kus ma liitun armsa Shalini trenniga. See kaunis noor naine teeb live – trenne sellel ainukesel ajal, mil mul on aega iseenda jaoks. Eriti hea veel see, et live jääb üles 24-ks tunniks ja kui ma kell 12 trenni teha ei saa, siis teen veidi hiljem. Aga see on tore, kui üle 100 naise erinevates kohtades ja riikides ühes rütmis hingavad ja liiguvad. Teine trenn on Shalinil samuti kolmapäeva õhtul, kuid mulle tööpäevade õhtud ei sobi.
Eh, ma nii väga loodan, et olukord maailmas varsti stabiliseerub ja ma saan jälle koos oma naistepundiga ja meie Anuga trennis käia ning saunas plaane pidada. Jah, vot sellised inimlikud asjad on praegusest elust puudu. Sellegipoolest võin öelda, et see jabur olukord on minu elu vaid rikastanud.

kodurahu

kodurahu

kodurahu

Nonii, nüüd läks kurtmiseks, eksole. Tegelikult on kõik hästi. Minu suureks rõõmuks on mu lähedased ja sõbrad terved. Töö on, katus pea kohal on, süüa on, õue saab. Küll saabub ka see aeg, kui saan taas oma naistega trenni teha, aga seni kasutan neid aegu ja võimalusi, mida endale näpistada õnnestub ja praegune aeg pakub. Olen enam kui kindel, et kui naaseme oma tavapärasesse ellu, teen ma trenni rohkem kui seni teinud olen. Kord nädalas on ikka tore koos oma jooganaistega ja Anuga matil kohtuda, aga Shalini jääb samuti mu ellu edasi ja loodan, et saan talle kunagi ka päriselus kalli teha selle suure toetuse eest. Tänane trenn koos Shaliniga on tehtud(K tegi tublilt kaasa) ja 6,1 km sinna otsa on meil õues läbitud. Mul on mille eest tänulik olla.
Kõige õnnelikumaks teeb mind aga praegu see, et saan näha oma pojalaste kasvamist, olla rohkem koos oma tütrega ja kuulda nende kõigi suust iga päev, kui väga nad mind armastavad. Kodus kallistame just nii palju, kui vaja ja iga kord, kui tunne peale tuleb.

kodurahu

kodurahu

Kõik postituse pildid on tehtud märtsis 2020

Olge hoitud!

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Uus olukord

Olgem ausad, nii kummalist aega mina oma üsna pikalt elatud elu jooksul polegi vist näinud. Või siis on mul see mäluke kole lühike.
Ok, on olnud aegu, kus poeletid tühjad ja suhkur, jahu, tikud, seep olid talongikaubad. Sellist olukorda nagu praegu….sellist pole tõesti olnud.
Igasugused muud gripid nagu sarsid ja linnugripid ja muidugripid…needki on meist kaarega mööda käinud ilma igasuguse vaktsineerimiseta. Üldine olukord on olnud rahulik ja poodides pole mingit paanikat esinenud.

kodurahu

kodurahu

Sellest sügisest on mul lapse toas difuuser ja sellest on palju abi. Kütteperioodist tingituna ei olegi enam hommikuti nina kinni. Lisaks saab sinna panna erinevaid mõnusaid arioomiõlisid. Praegused lemmikud on apelsin ja greip.

Nüüd aga järsku tuli päevakorda koroona…alguses tundus ta kusagil kaugel ja ühtäkki oli ta meie õue peale trüginud nagu soovimatu külaline. Ma tõepoolest ei tea, kas see paanika on nüüd ülemaailmselt mingil puhul ja mingi eesmärgiga korraldatud või on sel kõigel ikkagi tõepõhi all. Selles mõttes, et üks viirus on tekkinud ja ühel või teisel põhjusel on see tundmatu ja ettearvamatu ning tagatipuks kiiresti paljunev.

Igal juhul olen mina võtnud endale sellise seisukoha, et paanitseda ei ole vaja, aga ettevaatlik tasub kindlasti olla. Ehk et teha kõik endast sõltuv, et pahalast endast ja oma lähedastest eemal hoida.

kodurahu

kodurahu

Kui tuleb palju kodus olla, võib näiteks joonistada. K näpuharjutused.

Nüüdseks on olukord selline, et Eesti riik on ennast lukku pandud ja palju õnne nendele kaasmaalastele, kes siiski on otsustanud viimasel ajal reisidel käia ja võivad kuskile riiki ka sel juhul karantiini pandud saada. Kuigi ma ei nimetaks meie aasta esimese nädala Egiptuse reisi 5+ reisiks, siis on mul hea meel, et käisime enne suurt jama reisil ära. Praegusel ajal ma ei võtaks ühtegi sõitu ette. Olgu või reis varem ostetud. Vastutustundetust on meie ümber nii palju ja see on ka suur põhjus, miks viirus on maailmas pandeemilised mõõtmed võtnud. Kui sa ei hooli endast, siis hooli oma lähedastest ja teistest kaasteelistest. Sina võid grippi põdeda ehk kergelt, aga haigusele võivad alla vanduda mõned lähedased vanainimesed, vähihaiged, südamehaiged, kopsuhaiged… ja see oleks kurb. Meie kõigi ümber on selliseid inimesi kindlasti olemas, keda tasuks hoida.

kodurahu

Leidsin ühe kunagi ammu tehtud monokroomse pildikese. Võib olla peaks üle pika aja hakkama jälle joonistamist harjutama.

Ise oleme vähemalt omameelest teinud kõik endast sõltuva, et olla terved. Juba sügisest toetanud ennast vitamiinidega ja muude immuunsust toetavate toodetega, söönud tervislikult, tegelenud spordiga, peseme käsi ja oleme rõõmsameelsed.
Olles küll nõukaaja üleelanu ja näinud mõndagi, vaatasin ikkagi hämmastusega inimeste paanikat poodides ja apteekides. Ma tõepoolest ei oska endale koju millestki kuhjasid kokku vedada. Ei wc-paberist ei millestki muust. Ei saa see toit seekord poest niisama lihtsalt otsa ja kui saab, siis tänu kaaskodanikele, kes kõik selle kraami endale lihtsalt koju veavad, paremal juhul ära söövad või halvemal juhul peagi prügimäele saadavad. Gripi näol ei ole tegemist siiski pasanteeriaga ega düsenteeriaga ja saaks hakkama ka normaalse koguse tualettpaberiga. Veel vähem mõistan ma suurte pakendite kaupa suhkru ostmist. Moosi hakatakse keetma või??? Ma olen reaalselt 7 aasta jooksul ostnud 2 poolekilost pakki suhkrut. Igapäevaselt seda ei tarbi ja marjad panen sügavkülma ilma suhkruta. Kooke magustan datlite ja banaanidega. Mida sellise hunnikuga tehakse?

kodurahu

Sel aastal sõime kodumaist õuna jaanuari lõpuni. Aitäh armsatele sõpradele Pillele ja Leale :)

Ah, tegelikult hakkab see koroonateema päris ausalt ära väsitama. Tahaks vaikselt ja rahus selle pandeemia lihtsalt üle elada. Lapsed on nüüd koduõppel ja K võtab seda tõsiselt. Teeb oma koolitöid õigeaegselt ja harjutab hoolega klaverit. Vahelduseks käime õues oma kilomeetreid jalutamas.

Mina pole veel päris koduelule jäänud, isegi mitte natukene. Raamatukogu paistab olevat vähemalt meie linnas püha lehm. Enamus kohtades on see kinni pandud, aga meil on otsustatud riskida viiruse levitamisega. No esmalt on ohustatud raamatukogutöötaja ise, sest kujutage ette, mitmed sajad raamatud päevas meie käest läbi käivad! Ja isegi kui me väga püüaks, on lähikontakte vältida laenutusosakonnas tegelikult võimatu.
Inimesed aga….nad ei püsi kodus, nagu on soovitatud, vaid ründavad raamatukogu. Reedel vahepeal lausa arvutasin välja, et esimese kolme tunni jooksul teenindasime 1,7-s minutis 1 kliendi. Õhtuks oli meilt läbi traavinud pea 200 inimest. Milline võimalus teadlikult ja teadmata viirust levitada! Ja kogusse tulevad tõesõna ka haiged inimesed, sest mis ta seal kodus muidu teeb, kui raamatuid pole. Ma võin ju teda mõista, aga miks arvab see inimene, et mina tahan tänu temale haigeks jääda? Jah, ma võtan asja positiivselt ja sisendan endale, et jään terveks. Südames aga vahest siiski kipitab, et kui ma tööl midagi külge haagin vean ma selle koju, oma lapsele, oma lapselastele…aitäh, aga ma ei soovi. Ma püüan teha kõik endast sõltuva jäämaks terveks ja palun, kaaskodanik, tee sina ka nii, et sellele õudusele saaks piir pandud.
Mind ei huvita, kuidas see tõbi lahti pääses, on see vandenõuteooria või mis iganes. Ma tahan elada rahus, olla terve ja rõõmustada oma tervete lähedaste üle.

Kui juba raamatutest juttu, siis lähiajal on saanud ühte ja teist loetud.

kodurahu

Oli ja ei olnud. Lugesin läbi, kuigi võttis aega. Persoon on huvitav, aga ehk siiski veel noorevõitu elulooraamatu kangelaseks olemiseks. Pisut liiga venitatud. Mõni teine autor oleks sellega ehk paremini hakkama saanud.

kodurahu

Hästi ja ladusalt kirjutatud raamat. Kuigi ehk kõik autori mõtteviisid pole mulle alati lähedased ja mõneski punktis oleks ma ise väärtustanud muid asju, oli lugemine tempokas, huvitav ja kaasahaarav. Teada sai mõndagi huvitavat ja alati saab ise juurde uurida, kui väheks jääb. Igati soovitatav lugemine.

kodurahu

Üks huvitavamaid raamatuid, mida olen viimasel ajal lugenud. Meie aju on paras müsteerium. See, kuidas ta toimib, selle üle pole siiani teadlastel täit ülevaadet, aga sellest raamatust saab teada nii palju huvitavat ja olulist, et mina kingiksin selle igale õpetajale ja juhile. Oleks lihtsam mõista inimest. Hetkel on käes järgmine ajust kõnelev raamat, mis on huvitavaid mõtteid täis.

kodurahu

Kui lennuk kukub džungli kohal alla ja ellu jääb vaud üks noor 17-aastane tüdruk….ütlemata põnev lugu lennukatastroofi üleelanu sulest ehk otseallikast. Sai teada seda, mida sellise õnnetuse üleelanu tundis, kuidas see teda mõjutas, kuidas ahistas teda meedia ja kelleks ta peale õnnestust sai. Tõeliselt huvitav lugemine. Ja see ei ole põnevusraamat, see on tõestisündinud lugu.

Aga muidu….olge loovamad. Kasutage antud aega, kus peate kodus istuma – enda sisse vaatamiseks. Millised väärtused teil on? Mis on PÄRISELT tähtis? Veetke aega endale armsatega, tehke midagi koos, nautige niisama olemist, nautige võimalust teha neid asju, milleks muidu pole aega olnud. Õppige elama ilma tormamata, võistlemata, ilma püüdmata kellelegi meeldida ja olemata keegi teine, kui tegelikult oled. Ole oma lähedastele päriselt olemas ja…..lihtsalt armasta. Mitte ainult seda ühte ja ainsat inimest, vaid armasta elu ja hoia neid, kes vajavad sinu tuge.
Vaatan rõõmuga, et loomeinimesed ei heida meelt. Suured maailmatuntud orkestrid ja teatrid pakuvad üle veebi vaatamiseks tasuta etendusi ja kontserte. Ei hakka teil kodus igav, kui ei torma arutult ühest kohast teise. Märgake üksteist, hoolige, aidake. Veetke aega värskes õhus. Eesti on õnneks piisavalt hõredalt asustatud, et saaks jalutada kaaskodanikega lähikontakti omamata ja terviseradasid on küllaga. Ja poodeldes toeta kodumaiseid tootjaid, aita omasid. Nendel on praegu eriti keeruline aeg.

kodurahu

kodurahu

Praegusel ajal minu lemmikpaik on minu kodu, minu tuba, minu pelgupaik

Jah, majandus saab meil kahjuks parasjagu räsida ja sellest välja saamiseks kulub aega. Aga ka sellega saame hakkama, nagu ikka. Jah, tegelikult toimub siin maailmas midagi väga kummalist….

Hoidke üksteist ja olge hoitud.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Uus aasta ja uued tööd. Kleit-tuunika.

Eks tegelikult on need tööd nii ja naa, uued ja mitte uued ja mõned on ammu plaanis ja mõned tulevad sirinal vahele. Fakt on see, et üks töö ajab teist taga ja kui miski kohe tehtud ei saa….siis ta sinder tahab hammaste vahele jääda ja tegemisse mitte ei jõua.
Aga…sellel aastal on juba tegelikult mitmed asjad valmis saanud ja nüüd püüan neid tasapisi blogisse üles saada. Pildistamisega on ainult olnud kehvasti, sest asjad saavad valmis pimedas või on nii kiire, et pole aega läbimõledud pilte teha. Aga hea, et midagi ja kuidagi ikkagi pildile saab.

Esimene töö sel aastal oli tegelikult üks soe ja üle puusa pikkusega tuunika oma tütrele. See pusa sa valmis aasta esimestel päevadel, sest 3. jaanuaril me juba sõitsime Egiptusesse ja see pusa sai minnes selga. Kuid sellest rõivatükist seekord juttu ei tule. Lihtsalt siiani pole saanud sellest normaalseid pilte tehtud ja sellepärast alustan hoopis ühest tuunikast, mille õmblesin oma noorema poja elukaaslasele sünnipäevaks.

hoodie

Midagi erilist selle kohta kirjutada polegi, sest lõige on mul endiselt üks ja sama põhilõige, mida ma muudan vastavalt parameetritele ja tegumoele.
Klassikaline põhilõige ja kapuutsi ehitan ise ringi tavalisest kapuutsilõikest. Ehitan teda selliseks, et tekiks ülekäik.

hoodie

hoodie

Kapuutsi servas on pael, aga paelale ma ei tee masinaga nööpauke ega pane ööse, vaid õmblen riidest nööpaugud. Mulle meeldivad sellised kõige rohkem.

Materjaliks on üks kunagi Studio Liv Fabricsist ostetud kangas ja minial lasin kapist kanga välja valida juba vana aasta sees. Jah, kingitus ei tulnud päris üllatusena, aga kehv üllatus oleks olnud siis, kui ma ise valiks kanga ja pärast saajale see ei meeldigi.

hoodie

Materjal on pehme ja puuvillane French terry. Selliseks tuunikaks ehk hoodieks väga mugav materjal. Loodan, et peab pesus ka pikemat aega värvi. Muster on mõnusalt geomeetriline ja tore vaheldus üldlevinud lillelistele.

hoodie

Kingituse saaja jäi väga rahule ja mina olen rõõmus, et kandjale rõivatükk meelepärane.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Egiptus. Ärasõit.

Iga reis saab kord otsa ja jõudis ka meie esimene Egiptuse külastus lõpule. Ühtepidi me vist kõik juba ootasime kojulendu, teistpidi….eh, oleks vist võinud olla seal veel veidike, aga pigem siiski mitte sel korral. Eks paistab, kas läheme sinna kunagi veel tagasi. Nii nagu Korfult lahkudes oli tunne, et tahan kohe ja ruttu tagasi, siis sellist tunnet ikka ei olnud küll. Läksime täitsa rahuliku südamega ja isegi ilm soosis seda mõtteviisi, sest esimest korda nädala jooksul oli täiesti pilvine taevas.

Mis seal siis ikka. Kohvrid olid juba õhtul sisuliselt koos. Peale hommikurituaale said kotti veel viimased asjad ning läksime koos kodinatega kogu kambaga hommikust sööma. Selles osas oli see reis reisikorraldajal hästi planeeritud, et kohalejõudmine oli normaalsel ajal ja ka äralend oli selline, kus ei tulnud enne kukke ja koitu üles ärgata.
Kõhud täis, istusime hotelli vestibüüli ja jäime ootama transfeerbussi. R käis korra õues ja tuli tagasi teatega, et seal sadas umbes 5 tilka vihma. See on ilmselt Egiptuses haruldus.

Istusime ja mõtlesime, et meil lennujaamani vaid 8 km, miks sinna küll 3 tundi enne lendu sõita ja mida me seal lennujaamas selle ülejäänu aja teeme, aga….

……lennujaama jõudes hakkas peale üks kontrollide kadalipp. Mitmed korrad passikontroll, kaks korda katsuti pealaest jalatallani läbi ja mitu korda kontrolliti pagasit. Ja muidugi tuli jälle see migratsioonikaart täita. Tekkis juba tunne, et see jama ei saa iialgi läbi.

Tulemuseks oli aga see, et ootealale jõudsime vaid pool tundi enne lennu väljumist. Leidsime endale kohad ühtede eestlaste naabruses ja võtsime istet. Eh, see Sharmi lennujaam oli ikka paras kuur. Tagatipuks veel hirmus suitsuhais. Seal oli vist 3-4 sellist kiirsöögikohta/poodi, kus hinnad olid isegi krõbedamad kui Tallinna lennujaamas. No ja muud seal nagu polnudki. Lihtsalt pingiread. Ah jaa, wc-d olid ka, kus paber otsas. Et siis lennujaam, kui riiki siseneja visiitkaart….andis ikka väga soovida. Või oleme me siiski oma Tallinna Lennujaamaga ära hellitatud, sest see on tõepoolest suurepärane.

egiptus

Lennurajad

Istudes saime jutule teiste eestlastega ja nemad muidugi kohe meenutasid sellel nädalal olnud maavärinat. Jah, ma polegi sellest veel üldse kirjutanud. Maavärin, mis oli üle 5 magnituudi, oli sellel hommikul, kui läksime K-ga rahvuspargi reisile. Seal sõidu ajal bussis tuli sellest ka juttu, ehk siis giid teavitas meid. Olime K-ga täitsa üllatunud, sest sellise tugevusega maavärin peaks olema täiest tajutav. Meie aga magasime nagu kotid ja….magasime maavärina maha. Toimus see hommikul 5 ajal. Mis mind aga üllatas, siis see, et need eestlased olid suisa üles ärganud, sest voodid värisesid ja tunda oli maavärinat päris hästi. Olid täitsa imestunud, et meie üles ei ärganud ja hotellid olid meil üsna lähetikku. Nojah, on nagu on, meie magasime ja ei tundnud midagi, aga seda tõdesime me tõesti, et reisi ajal oli uni väga sügav.

Kell hakkas lähenema väljalennu ajale, aga ….lennukisse meid veel ei tahetud kuidagi viia. Keegi midagi ei öelnud ka, et mis ja kus ja kui kaua. Öeldi vaid, et lend hilineb. No ja hilineski, pool tundi hiljem tuli lõpuks ette buss ja viis rahva lennukisse. Lennuk oli jõudnud Eestist alles kohale ja rahva pealelaadimine, pagasi laadimine ning tankimine käis kõik kiiruga ühel ajal.
Lendasime välja tunnike plaanitust hiljem.

egiptus

Istume lennukis ja seal taga paremal paistab vääääikselt meie terminal

Kui poole tunni pärast oli lennuki kõht täis, siis lend võis alata. Ees seisis taas pikk istumine.
Sel korral juhtusime istuma nii, et R lastega istus meie ees, mina istusin meie reas akna all, K keskel ja tema kõrval sama vana tütarlaps, kes oli lausa meie lähedalt – Märjamaalt. Lastel oli lõbus ja lend läks ludinal. Meie pisipiigad olid samuti väga tublid. Mingi aja magasid, aga enamuse ajast olid siiski üleval ja pidasid ennast igati hästi üleval. Selline istumisviis oli viiele inimesele mugavam, kui reisile tulles ühes reas istumine, sest nii saime omavahel hõlpsasti juttu rääkida ja vanem M sai minul käest kinni hoida.

egiptus

Ruleerime

Tagasiteel reisi alguse “hull tädi tagumisest pingist” oli õnneks meist kaugel ja õnneks oli ta ka erakordselt vaikne ning näost kaame. No ei tea jah, mis temaga seal nädala jooksul siis juhtus. Aga…igal lennul on omad hullud ja nii juhtusid meie lähedal istuma paar venekeelset perekonda lastega. Ühel perel oli nii 4 aastane tütar, kes sisuliselt 5 tundi röökis, no ei nutnud valust, jonnis. Vanematel oli täitsa ükskõik….aga isegi meie väikestel lastel oli sellest kopp ees.

egiptus

Minu selja taga istus esmalt üks umbes 7 aastane piiga, kelle varbad avastasin ühel hetkel enda kõrvalt joogitopsist, mille ma olin pannud seina ja enda vahele :D Varsti vahetas ta emaga kohad ära ja siis arvas ema, et peab hakkama istmel igasuguseid poose sisse võtma, kuni selleni, et jalad akna peale panna. Tulemuseks oli järjepidev minu istme põlvedega nügimine. Kui ma lõpuks kolmandat kord vaatasin istmete vahelt tema peale kurja, aga viisaka kolli näoga….lõpetas ta selle tsirkuse ära. Ei olnudki päris lootusetu.

egiptus

Ja muidu oli lend normaalne. Väikest turbulentsi oli, aga iga kord, kui lõpetati kolmes keeles teadustamine, et turbulentsi ajal püsige paigal ja wc-on kinni, sai turbulent läbi.

egiptus

egiptus

egiptus

egiptus

Tallinn võttis meid vastu üüratu uduga. Ikka nii paks udu oli, et piloot pidi olema samuti segaduses, sest miks ta muidu peale maandumist vajutas sedasi pidurit, et nina oli esiistmes :D Küllap tahtis lennujaam tulla vastu varem, kui vaja oli. Tallinn oli pime, aga sel korral saime lennukist välja õnneks otse lennujaama, mitte õue.

Olimegi kodus tagasi. Passid letti, autost lastele soojad riided, autosse ja koju. No nii udune oli, et sõitsime isegi ühest õigest teeotsast mööda.
Reist tehtud, kogemuse võrra jälle rikkamad.

egiptus

Kokkuvõte.

Kas tasub minna reisile Egiptusesse?

Jah, kindlasti tasub vähemalt korra ära käia. Ma usun, et ükskõik kuhu sa ka ei reisi, on see ikkagi kogemus, silmaringi avardamine ja kindlasti teiste rahvuste parem mõistmine. Küsimus pigem selles, mis eesmärgil reisida. Väga ennatlik on öelda, et ma olen Egiptuses(või kus iganes) käinud, kui tegelikkuses oled seal viibinud 7 päeva hotellialal ja rannas…ehk siis tegelikult pole sa seda riiki näinud. Oled nuusutanud vaid sealset õhku, tarbinud päikesepaistet ja nautinud turistile pakutavat hotelliteenust.
Nii ei saa ka mina seekord öelda, et Egiptus on nüüd riik, mille kohta võin öelda….olen seal palju näinud, kogenud ja tunnen seda riiki. See, mis meile sai osaks napi nädala jooksul, on ikkagi piisk meres. Me küll ei olnud 24/7 hotelli territooriumil, aga sellegipoolest saime Egiptust tundma õppida väga vähesel määral. Küll aga võin öelda seda, et see pole kindlasti riik, kuhu torman silmad kinni tagasi, veel vähem korduvalt ja korduvalt.
Mis on aga kindel, siis see, et mina ei sõidaks sinna kindlasti enam ajavahemikus detsember kuni veebruari lõpp. Oktoober, november, märts ja aprill oleksid sobilikumad valikud. Mis puudutab pakettreiside hindu, siis….nii ja naa. Tasub siiski riskida viimase hetke pakkumistega. Näiteks homme väljudes leidsin ma paar päeva tagasi pakkumise samasse hotelli sisuliselt poole odavamalt. Kui aga tahad ja pead pikemalt ette planeerima, siis on nagu on.
Ma läheks sinna kindlasti veel ühe korra tagasi, kunagi hiljem, sest mõndasid kohti tahaks seal veel näha. Küll aga ammendub sealne maastik üpris kiiresti- igav liiv ja tühi väli. Kuurordid on üldplaanilt omavahel suhteliselt äravahetamiseni sarnased. Ja ikkagi see pealetükkivus väljapool hotelle….no ei viitsi mina seal kohalikega jaurata. Ei viitsi. Tore on see, et kuurordipiirkonnas on üldjoontes väga puhas. Kogu aeg töölised vaikselt kastavad, rohivad, koristavad, sehkendavad ja ongi puhas. Jah, me ei käinud ju Kairos….sealne pilt on teine teema.

Mida on oluline silmas pidada?

Tugevdada immuunsust juba enne reisi ja kohapeal olles on tähtsaim isiklik hügieen. Ikka selleks, et vältida igasuguste võõraste bakterite külaskäike sinu organismi.
Kui tarbid vett, siis veendu, et pudel oli eelnevalt avamata korgiga. Kraanivett ei joo ega kasuta hambapesuks.
Desifintseerivad vedelikud ja lapikesed olgu ikka käepäerast.
Ühegi joogi sisse ära lase panna jääkuubikuid. Ja tegelikult….see oleks ju elementaarne ka kodus olles. Näiteks pesta käsi enne sööki ja sõrmi suhu, ninna, silmadesse mitte toppida. Praeguses koroonaviirus paanikas on paraku inimestel soovitatav täita samu reegleid.

Reisile minnes tee juba kodus valmis portsu paberkoopiaid oma passist, reisivoucherist ja kindlustuspoliisist. Kindlustus teha enne reisi on muidugi täiesti iseenesestmõistetav. Passi küsitakse seal mitmetes kohtades ja siis võid vabalt anda koopia, ei pea originaali käest ära andma. Ka voucheri ja kindlustuspoliisi küsitakse siin ja seal. Loomulikult tuleb lennujaamas esitada kontrollimiseks siiski originaaldokument. Hotellis aga piisab täiesti koopiast.

Taksosse istudes lepi veel väljas olles kokku hind. Täpsusta, millisest valuutast on juttu ja ka seda, kas hinna puhul on jutt ühest inimesest või mitmest(kui olete taksosse istumas mitmekesi)
Marsades on üldiselt kokkuleppehinnad. Peatuseid teede ääres pole. Kui kõnnid tee ääres, peatuvad nad ise, et teid peale korjata. Tee telefoniga enne sisenemist sõiduki küljel olevast numbrist pilt. Juhul, kui midagi sõidukisse maha unustad, saad selle numbri abil tuvastada sõiduvahendi ja hotell aitab sinu asjad tagasi saada.

Valuuta vaheta ära juba kodus. Kui sa ei lähe seal omapäi šoppama, siis kohalikku raha vaja ei lähegi. Maksta saab dollarites ja mina sain maksta ka päris paljudes kohtades kaardiga. Sularaha läkski vaja tegelikult vaid siis, kui maksime sukeldumiskeskuses snorgeldamisvarustuse rendi eest ja toateenindusele tippi jättes. Kõik muud ostud ja ekskursioonid sai maksta kaardiga. Ah jaa, kohaliku kõnekaardi maksin ka sulas. Eestis vahetasin raha Tavid-is ja ei võetud minult mingit lisatasu, kui palusin väiksemaid kupüüre.

Lennureis on pikk. Mõtle juba kodus, kuidas seda pikka aega sisustada. Täiskasvanuna pole see väga keeruline – magad, kuulad klappidest muusikat, loed raamatut, ajad naabriga juttu, lahendad ristsõnu, mängid kaarte või sõnamänge. Kui ma muidu reisidel pole väga lugeda jõudnud, siis seekord tõepoolest, lugesin läbi 2,5 raamatut.

Lastega on veidi teistmoodi lugu. Just väikestega. K liigitub mul suurte inimeste kategooriasse. Väikesed vahepeal magavad, aga ärkveloleku ajal on tore, kui neil on raamatuid, mänge, pliiatseid ja värviraamatuid. See on üks väheseid kohti, kus ma tolereerin lastele nutiseadmete pakkumist toredate mängude mängimiseks. Meie preilid neljane ja kuuene olid juba piisavalt arukad, et uurida isegi maailma kaarti. Kust tuleme, kus oleme ja kuhu jõuame. Mõistlik on võtta lennuki salongi kaasa ka mõned pleedid, et lastele neid pea alla ja peale panna, kui nad otsustavad magada.

Kui lenukitoitu ei soovi, võta kaasa pisut näksimist ja kindlasti osta lennujaamast kaasa vett.

Sharmi lennujaama jõudes võta oma turismibüroo infoletist migratsioonikaardid ja täida need kiirelt ära. Kui Sinai poolsaarelt mujale ei sõida, pole viisat osta tarvis. Mida kiiremini saad oma paberid täidetud, seda kiiremini jõuad passikontrolli sabasse. Seal juba seistes…..varu kannatust. Kohalikel kiiret pole.

Mis võiks kindlasti kaasas olla?

Päikesekaitsekreem– enamusel ajast absoluutselt vajalik. Jaanuari alguses aga…määrisin seda vaid nina peale, rohkem polnud vajadust.

Niisutav kreem peale päevitamist ja ujumist. Nahk kuivab, sest merevesi on soolasoolane.

Igaks juhuks võib ju võtta kaasa mõned kõhurohud. Söetabletid, Smecta, Immodium, Loperamid, Lopacut jms….kuigi öeldakse,et sealsele bakterile need ei avalda muljet. Kohapealt pidi olema targem osta rohtu, mis nakatumise puhul kohe töötab.
Levinuim laiatoimeline antibiootikum on Egiptuses Antinal, mis on saadaval täiskasvanuile kapslitena ja lastele vedela lahusena. Ravimite suhtes oskavad nõu anda kohalikud apteekrid hästi varustatud apteekides, või kui teate mida vajate, siis enamikest apteekidest saab ravimi väga lihtsalt kättetoomisteenusega hotelli kohale tellida. Hotelli vastuvõtus või siis kohapealne giid oskavad kindlasti aidata.

Haigustunnuste ilmnedes ongi tark ühendust võtta kõige kiiremini oma hotelli vastuvõtuga, et vajadusel kutsutaks arst. Suuremates hotellides on arst kohapeal olemas. Hotell on täisteenindusega majutusasutus ja ärge kartke küsida abi! Oma olukorda peaks igaüks suutma piisavalt kainelt hinnata, et kas saate ise hakkama või vajate abi. Neid juhtumeid seal ikka esineb, kus tuleb veeta aega tilgutite all. Parem oleks muidugi sellisest luksusest ilma jääda ja olla terve.
Meil õnnestus käia reisil ära õnneks ilma baktereid kohtamata.

Juba enne reisi tasub teha kodus paar nädalat probiootikumi kuuri. Meie kasutasime selleks Coralliklubi Super – Florat, kus on koos nii pro- kui prebiootikumid. Nende tarvitamist tasub jätkata kogu reisi vältel. Et viia organismist välja igasugust mittevajalikku kraami, tarvisime sellesama Koralliklubi Assimilaatorit. Toode soodustab seedimist ja toidu omastamist. Normaliseerib mao ja soolestiku tööd. Kuna see toit on seal nagu on 3 x päevas…tuleb seedimist toetada.

Kui juhtud ennast vigastama, on abiks mõned head kreemid. Minul oli Mary Kay mesilasvaha kreem ja Koralliklubi Silver geel. Minu korallidel saadud vigastused paranesid nende abil kui imeväel. Samas saab mesilasvahaga kreemitada tuules-päikeses kuivavaid huuli, ja mõlemad kreemid on abiks putukahammustuste puhul.

Desinfitseerimiseks sobib väga hästi Silver-Max Care – see on kolloidhõbeda vesilahus (hõbedavesi). Sellega võib igapäevaselt nahka puhastada. Lahuses sisalduvad hõbedaioonid takistavad patogeensete bakterite paljunemist nahapinnal. Puhastasime sellega igal õhtul ka meie väikese preili kõrvarõngaauke, mis ei olnud ikka veel päris paranenud peale tegemist.

PentoKan – need kihisevad tabletid kuluvad reisil alati marjaks ära. Ikka selleks, et saada üle lennuväsimusest ja meie näiteks saime väga kiiresti taastatud oma palavikutanud lapse tervise. Kaalium ja C-vitamiin, mida see tabletike sisaldab, on head abimehed.
Liposoomne C-vitamiin oli samuti üks abimees, mis taastas ruttu haige lapse tervise.

Ah jaa, K peal tegin ühte eksperimenti. Ühel õhtul peale õhtusööki lippas ta vanema M-iga lastediscole ja tuli sealt varsti näost kaamena tagasi. Ilmselt oli ennast õhtusöögil üle söönud ja milline sisikond soovib siis igasugust kraami mõtlematult segamini seedida? Soolased toidud, igasugused koogid jne. No ilmselt sellest hakkas tal järsku paha. Lidusid discolt kiiresti minema ja jõudis vaevu põõsastesse, et….pisut taimi väetada. Nii ta sealt tuligi…. ema, mul on nii paha olla.
Mis ma siis tegin? Rebisin lahti CoralMine(koralliliiva) kotikese, kallasin selle talle suhu, andsin vett peale… 10 minuti pärast oli lapsel pilt selge, nägu jumekas ja kõik korras. Absorbent tegi kiirelt oma töö.

Loomulikult võiksid reisipaunas olla kaasas mõned plaastrid. Hea, kui neid vaja ei lähe, aga kui läheb, siis hea kotist võtta.

Ja muidugi võtke kaasa müts või rätt, millega kaitsta oma armsat peanuppu päikesepiste eest.

Mõned araabiakeelsed väljendid:

MARHABAN – Tere!
SHUKRAN – Aitäh!
MUMTAAZ – Suurepärane!
MASH? – Arusaadav?

Kui oled kõik asjad hoolikalt läbi mõelnud, siis reis kindlasti ka õnnestub!

“Reis on ainus, mille ostmine teeb Sind rikkamaks!”

egiptus

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment