Minu jope. Seekord päris minu jope.

Eelmise jope tegin samuti ju endale. Kes mäletab, see teab. Juttu sellest oli siin.
Juhtus siiski nii, et laps ärandas selle endale. Nii, siis nii. Ega mul kahju ei ole. Plaanis oli ju veel üks jope niikuinii teha.
Ühel päeval seisin silmitsi olukorraga, kus tuli hakata kiiresti uut jopet tegema. Nimelt oli kohe algamas laulupidu ja ilmajaamad midagi head ei lubanud. Tuli võtta kiiremas korras veel ühe jope tegemine käsile ja millal siis veel, kui mitte päev enne laulupeo proove.
Seekord tegin jope kokku mustrilisest ja ühevärvilisest softshellist. Kogemus ütles seda, et tavaliste õmbluse vahel olevate taskute asemel on otstarbekam teha lukuga taskud. Tavalise varruka asemel tahtsin mina oma jopele hoopis soonikuid. Lapsele meeldivad aga ikka ilma soonikuteta varrukaotsad. Pikema tegin jope samuti. Et oleks ikka võimalikult palju paha ilmna eest kaitstud.
Kui jope valmis sai, arvas K, et no seda jopet tahaks ka endale :P leppisime siiski kokku, et see jääb minu jopeks, aga kui väga vaja, saame jopesid vastavalt vajadusele ja soovile vahetada :) Temale on see pikem jope sellise poolmantli pikkusega.

jope

Selline see jope sai. Mõnusate erksate värvidega. Seda sorti sinine on mulle alati meeldinud. Materjal mõnusasti vetthülgav ja samas seest pehmelt fliisine. Väga oluline faktor on tuulepidavus.

jope

Muidugi on jope kapuutsiga. Meie kliimas ei saagi teisiti olla. Ikka on põhjust kapuuts peale tõmmata ja oma pead tuule või vihma eest kaitsta.

jope

Sellel jopel on lukke rohkem, kui eelmisel. Taskud tegin lukuga just sellepärast, et kui ma rattaga sõidan, on kindlam nendes võtmeid ja telefoni hoida. Mis sees, see sees – ei kuku välja.

jope

Ja muidugi on kapuutsis nöör. Stopperid abikls, et paras pikkus paigal püsiks. Nii ei pea seda nööri kogu aeg sikutama ja siduma.

jope

jope

Tripi tegin kohe sellise korraliku. Enamus poejopedel on nii tillukesed aasad, et ei taha iga nagi otsa mahtuda. Või pole üldse trippi.

jope

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et need joped on väga praktilised ja meie heitlike ilmadega kliimas väga sagedasti kasutuses. Kerged, tuultpidavad, vettpidavad ja muidu mõnusad.
Kahjuks on see seni selle suve ainuke õmblustöö, mis on ette näidata. Nii palju on muud tegemist või tööl olemist, et masina taha olen jõudnud minimaalselt. Näiteks siis, kui pojale on vaja püksid kitsamaks teha. Suuremate tööde jaoks pole aga aega kuidagi leidnud. Õnneks on veel august ees ja ehk leian aega midagi õmmelda. Näpud ju sügelevad ja ilusaid kangaid on kodus küll, mis ihkavad mõneks kenaks rõivaesemeks saada.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 2 kommentaari

Merepäevad vol.2

Merepäevade teine päev oli loomulikult samuti meeleolukas. Sinna läksin tütre ja tema sõbrannaga.
Juttu tuleb siin vähe, aga pilte laste lustimistest ja meresõidukitest kuhjaga. Loomulikult ka vaated linnale. Iga aasta tuleb ju fikseerida, mis on linnapanoraamis muutunud.

Kui kohale jõudsime, oli meil esimene siht – merele! Ise oleme vanad meremurkad, aga tipsi sõbrannale oli see esimene kord. Hüppasime aga kauni purjelaeva Aurelia pardale ja sõit võis alata.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Sadamas sai laps teha oma lemmiktööd laevas – visata vendreid välja.

merepäevad

Onju igati vahva, kui vahelduseks õnnestub kapten oma haardesse saada :) nagu Pipi Pikksuka kohtumine isaga :P

merepäevad

Usin laps sai fotoka kätte ja tegi minust ka pilti. Mõnus, nii mõnus on merel olla.

merepäevad

Vahepeal tulime maale tagasi ja lapsed käisid hüppamas. See on merepäevade lahutamatu osa.

Eriti hästi vedas, et pliksid said vastamisi batuutidele ühel ajal hüppama. Tõeline kooshüppamine.

merepäevad

merepäevad

Külastamata ei jää kunagi ka raamatukogubuss Katariina Jee. Seal saab ju lahendada ülesandeid ja siis saab kingitusi :)

merepäevad

Parasjagu merel oldud ja karatud, läheb igal normaalsel lapsel kõht tühjaks. Vaatasime mis me vaatasime neid söögikohti, aga lapsi köitsid kõige rohkem mahlased burgerid, millega samast letist müüdi ka Türgi maiust baklavaad. Mõned korrad aastas burksi süüa võib ju ometi lubada ja kui on üks tore päev koos lastega, siis söögu, mida tahavad. Baklavaad ostsime ka, mitut erinevat sorti. Peale sööki külastasid lapsed ühte suuremat purjelaeva ja vaatasid niidama ringi, kus mida põnevat pakutakse.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Üks moosekant lõbustas kail rahvast

merepäevad

merepäevad

Kui kaubandusalale tiirud peale tehud, võtsime suuna Linnahalli ja Kultuurikatla poole. Sealt mööda patareivangla kõrvalt vonklevat rannapromenaadi läksime Lennusadamasse ja vahepeal käisid lapsed hüppeid tegemas (sellist atraktsiooni varasematel aastatel pole olnud) ning merd katsumas.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Jõudsime Lennusadamasse.

merepäevad

Kummipaate kihutas ringi sel suvel merepäevadel päris ohtrasti. Mind ei ole see kiire sõit millegipärast kunagi köitnud. Iga kell eelistan purjekaga sõitmist.

merepäevad

ja sealt ta tuleb… samal ajal helikopter jälle sõitu minemas. Helikopteriga sõitmas käimine paistis rahvale väga meeldivat, sest kaks koperdajat muudkui tulid ja läksid, tulid ja läksid.

merepäevad

Meie siis jälle pardale ja merele

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Kohtasime sellist toredat kostüümis kutsat :D Oli teine alles 4 kuud vana.

merepäevad

Vahepeal juhtus lastel laeva oodates väike äpardus. Kotist joogipudelit võttes, kukkus tipsi telefon välja ja…no muidugi, ikka serviti ja kohe kai laudade vahelt läbi. Esimene mõte oli, et ahah, nüüd siis läks telefon ujuma ja jääb üle vaid järgi lehvitada. Õnneks hakkasid lapsed ruttu vaatama ja avastasid, et all ei olegi kohe vesi vaid täitsa kõva pind ja telefon läikis kenasti vastu. Rahustasin lapse maha ja lubasin, et küll me telefoni kätte saame. Kui ta on seal olemas ja mitte vees, siis peab see ju ometi võimalik olema ja kiirel hindamisel vaatasin, et kai lauad pole isegi mitte ühes pikkuses, vaid keskelt pooleks, seega – tuleb vaid veidike ühte lauda lahti võtta, et telefonile ligi pääseda. Käivitasime operatsiooni – päästke telefon :) Laevaga saabus oodatud issi, laps valas oma kurbuse tema rinna najal välja ja paps leidis samuti, et pole probleemi. Organiseeris vajalikud vahendid, puuris laua osaliselt lahti, mina pistsin oma peenikese käe sisse ja telefon oli omaniku juures õnnelikult tagasi. Õnnelik õnnetus ja õppetund, et kotist tuleb asju välja võtta ettevaatlikult, kui seal on ripakil telefon.

merepäevad

merepäevad

Mured lahendatud, läksime vaatama, mis Lennusadamas toimub. Parasjagu esines Liis Lemmsalu oma bändiga. Lapsed said ennem näppu jääjoogid ja smuutid ning kuulasid mõnuga kontserti.

merepäevad

merepäevad

Peale kontserti läksime lastealale ja no olgu need lapsed peaaegu 4 või peaaegu 11, ikka meeldib neile turnida ja hüpata.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Viimase atraktsioonina võtsid lapsed ette pallides “ujumise “.

merepäevad

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Sellega sai meie päevane programm läbi ja võtsime ette tagasitee rongijaama läbi vaikse Kalamaja.

merepäevad

Väsinud, aga õnnelikud sõbrannad. Õhtu käes, aeg koju sõita. Mina sain lisaks toredale seltskonnale ja mõnusatele merepäevadele ka päikesest põlenud õlad. Praeguseks on õnneks kõik hästi ja punetus kenasti vahetanud värvi pruuniks ja isegi nahk jäi selga alles :) Ootame järgmisi merepäevi!

merepäevad

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Merepäevad vol.1

Mõtlen nüüd, et mitmendad merepäevad need meil juba olid…..tõesti ei teagi. Tirts oli esimeste aegu igatahes päris väike ja käisime seal veel suvekäruga. Nüüd on meil varsti preili 11-ne, seega vast vähemalt 8 korda on meil merekatel käidud küll. Sel aastal olid merepäevad ise veidi teistmoodi ja ka meie käigud olid isemoodi. Esiteks merepäevad kestsid tavalise 3 päeva asemel 4 päeva. Siiani on olnud reedest pühapäevani, tänavu laupäevast teisipäevani. Üks uus ja mitte just meeldiv uuendus oli see, et uhked laevad saabusid meie sadamatesse alles kolmandal päeval ja see oli esmaspäev, ehk tööpäev. Kala oli ilmselt selles, et Tall ship race raames said purjekad tulla meile alles esmaspäeval. Soomest nad riburadapidi kõik ju tulid, pea 50 alust.
Nojah, aga ega siis merepäevad sellepärast pidamata ei jää. Lapsed tahavad sinna alati minna ja ega ma ise ka ära ei ütle just ühel, mulle kõige olulisemal põhjusel – saab merele :)

Niisiis, esimene päev, laupäev.
Reede õhtust oli mul juba tütreid kodus kolm. Enda oma, tema sõbranna ja poja vanem türetirts. Suured tüdrukud pidid minema laupäeval oma klassiõe sünnipäevale ja sedapuhku jäid nemad laupäevasest linnaminekust kõrvale. Sünnipäev oli selleks õnneks väga hea põhjus ja lastel oli väga tore pidu. Mina võtsin siis hommikul pojatütre ja läksime rongi peale. Teekond oli meil lõbus, sest tipsil on parasjagu “aga miks?” periood ja nii ma pidingi terve tee küsimustele vastama. Jaamast jalutasime kenasti sadamasse. Pisekesele inimesele, kes pole veel isegi 4, oli see esimene käik sadamasse ja muidugi esimesed merepäevad. Etteruttavalt võin öelda, et koju tagasi jõudsime me õhtul peale üheksat ja terve päeva jooksul ei kurtnud pisike piiga millegi üle. Oli väga vapper ja tore seltsiline.

Väikeseid lapsi köidavad kõige rohkem muidugi igasugused batuudid ja muud lastele mõeldud atraktsioonid. Batuute oli seal kohe päris mitmeid ja erisuguseid.

merepäevad

Kui kõik batuudid läbi kepseldud, mõtlesime minna merele sõitma :) Esialgu arvas tütarlaps, et ei, tema ühegi paadi peale ei lähe. Seejärel tekkis tal küsimus, et kas laeva kapten on piraat? No kuna kapten oli lapse noore tädi issi, siis laienes küsimus edasi, kas Kike issi on piraat? Soovitasin tal ikka ise järgi vaadata, et ehk siis tuleks minna purjelaevale ja ise järgi vaadata, on piraat või mitte. Lõpuks kandis veenmistöö vilja ja laps oli nõus merele tulema.
Nii me siis ootasime kai ääres oma valget laeva.

merepäevad

Laevale jõudes, kadus ka pelgus ning palju huvitavam oli ringi vaadata. Kapten ei tundunudki enam väga piraat, kuigi mine sa tea, äkki siiski mingil viisil on. Merel oli aga lapse vaatamistmööda väga palju piraadilaevu :) Nõrganärviliste lohutuseks võin ölelda, et sadamast väljudes oli lapsel kenasti ka päästevest seljas :)

merepäevad

Vöör mere suunas ja nii me sadamast lahkusime

merepäevad

Merel olles nägime suurt ja ilusat kruiisilaeva

merepäevad

Ja tegelikult tuli mu noorem poeg ka meiega merele ja tegi ahhoi :) Seega lapsele oli piraate täis merel toeks ka omaenda armas onu.

merepäevad

Merelt ei saa kunagi jätta pildistamata kauneid Tallinna vaateid

merepäevad

Maal tagasi. Jalutasime igale poole, uurisime kõike huvitavat. Ka lilli. Sõime. Puhkasime. Lustisime.

merepäevad

Nägime toredaid sepistatud tuulelippe

merepäevad

Lõpuks julges laps isegi suure purjepaadi pardale minna. Mõni oli õnneks ikka kaide ääres olemas.

merepäevad

Üks suur tõmbenumber lapse jaoks oli autodega sõitmine ja kuigi ma küsisin, kas ta on varem sõitnud ja vastus oli – ei – sõitis tips nagu tõeline proff. Igast ummikust suutis välja roolida ja poistest ette kihutada. Üle ootuste sihikindel ja julge sõitja :) Ilmselgelt on palju issit kõrvalt jälginud.

merepäevad

Üks hetk sai merepäevadel seiklemisest meil küll ja hakkasime liikuma vanalinna suunas. Teele jäi suur ja paks Margareeta, mida siis hoolega üritati kallistada. Ei ulatanud veel. Tuleb vist rohkem putru süüa.

merepäevad

Söömata ei jäänud ka meie lemmikjäätis. Vanalinna Karu talu šokolaadipoe veganjäätis.

merepäevad

See tänavanukk tekitas ikka väga palju elevust. Miks ta seal tänaval seisab ja miks tal kile peal on ja miks tal just sellised riided on jne jne. Ühesõnaga palju küsimusi ja emotsioone ja kuidagi ei saanud sealt nuku juurest tulema.

merepäevad

Kui me päevast piisavalt väsinud olime, tekkis muidugi mõte ronida üles Toompeale. Seda tänavatpidi olen ma korduvalt üles roninud, aga millegipärast polnud siiani ühte toredat maja märganud. Seekord jäi silma.

merepäevad

Bogapoti väravas köitis tähelepanu kiisu, keda oli vaja silitada. Mis sellest, et keraamiline kiisu :)

merepäevad

Ja muidugi need lummavad vanalinna vaated….

merepäevad

merepäevad

merepäevad

Lapsel rõõmu kõvasti.

merepäevad

Lõpuks saime pikkadest treppidest alla ja jõudsime mänguväljakule. Olgu lapsed kui väsinud tahes, möllata jõuavad nad alati.

merepäevad

merepäevad

Nii olime siis otsaga rongijaamas tagasi. Käisime veel turul sisseoste tegemas. Kotid olid head ja paremat täis ning siis…siis õnnestus meil napilt oma rongist maha jääda. No ikka sel põhjusel, et sama perrooni ääres seisis kõigepealt Narva rong ja selle taga alles meie rong. Nii me siis meie rongi saba lahkumas nägimegi. Kuid…meie ei heitnud meelt. Läksime turule tagasi. Leidsime endale mõnusa söögikoha ja kinnitasime keha. Tunnikese pärast saime järgmise rongiga juba ära sõita ja Tallinnale aknast lehvitada. Ei läinudki väga palju aega, kui mu süles magas üks õnnelik ja väsinud väike tüdruk. Koosveedetud päev oli tore.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Kesksuvi käes

Tekkis tunne, et oleks vaja pisut kõvasti mõelda. Et ehk siis ennast kirjalikult väljendada.
Kesksuvi on käes. Tohutu kiirusega on juba pisut üle poole suvest läinud. Palju on tehtud, palju tegemisi veel ees. Kalender on pidevalt täis kirjutatud. Paras tegu on kõik vahvad mõtted ja tegemised, mis pähe tulevad, sinna suvekuudesse ära mahutada. Kuskilt otsast pole veel tunnet, et oh, isu täis juba sellest suvest ja laps võiks kooli minna, oleks lihtsam. Las lapsed lustivad. Suur jõuab olla terve ülejäänud elu ja enamusel inimkonnast ei tule siis enam kunagi võimalust suvel 3 kuud vaba olla. Mul pole ühtegi lapsehoidjat ega vanaemasid vanaisasid, kes aitaks suvel last kantseldada, aga ma pole tõesti ühelgi suvel tulnud selle peale, et tüütu on, raske on. Kui laps koolis, siis vähemasti on kuskilgi ära ja ehk ka söönud, kuidagi midagi.
Ei ole midagi häda. Hommikuti saab varem üles tõusta ja lõunaks lapsele söögi valmis teha – igati tervisliku söögi. Toidutermoses seisab see kenasti soe. Kui pole jõudnud teha, saab korraldada asju teistmoodi. Tegelikult saab lihtsamad toidud laps täitsa ise valmis tehtud. Mõnel päeval tuleb hoopis mulle tööle külla ja siis veedame lõuna koos mõnusasti mõne söögikoha väliterrassil.
Isegi siis sain hakkama, kui laps oli alles laseaiaealine ja lasteaed suvel kuu aega puhkusel. Ja eiei, ma ei tööta päeval kodus. Pigem töötan terve päeva riigitööl ja õhtul töötan ka – teen eratööd. Õhtul, kui töö väljapool kodu, võtan võimalusel lapse kaas. Õpib, areneb, oskab ennast üleval pidada. Meil pole olnud ka lisajõudu teise lapsevanema näol elu korraldamises ja kõrgepalgalised pole me samuti. Suvel saab võtta ette mõned vahvad käimised sellised, mille tarbeks tuleb raha koguda ja samas on võimalus päris palju võtta ette nii, et eelarve on nullilähedane või olematu. Lisaks on sel suvel juhtunud nii, et alailma on meil ka külalapsi ja koos on neil tore ja saavad kõik hoitud, söödetud ja meelt lahutatud. Igavlemas pole ma igatahes oma last näinud kunagi – järelikult vaimuvaesuse all ei kannata. Tegelikult lapsel peabki vahest igav olema, et fantaasia tööle rakenduks ja üldse ei pea tema aeg olema üleorganiseeritud. Pealegi, on hindamatu aeg see lapsepõlv, kus suvel on suur vabadus. Vabadus olla, teha mida tahad, magada kaua tahad. Sellist aega ei tule hilisemas elus enam kunagi.
Televiisorit meil pole, arvuti on minu töövahend, kuhu laps satub harva ja siis ka küsib, kas natukeseks tohib. Telefon on pigem õhtuti teinekord südamesõbrannaga suhtlemiseks onlines, mitte mängimiseks ja aja surnukslöömiseks. Ja kui ta isegi vahest harva seal mõnda mängu mängib või instas surfab ( kusjuures ta on mulle selat näidanud paduhuvitavaid asju, kuidas ägedaid joonistusi teha), siis pole see üldse probleem. Telefoni kasutusaeg peab olema lihtsalt limiteeritud ja kord majas. Peale kõige muu leiab laps isegi aega klaverit harjutada. Ei peagi sundima, meeldib.
Rahvas kurdab, et suve nagu polegi, jahe ja vihmane…ise pole pannud tähelegi. Kogu aeg on tegemist ja lõbus. Miski pole tegemata jäänud. Laps on kohe täitsa palju ujumas käinud nii kohalikus lombirannas kui meres. Tema on muidugi meil morsk, mina jahedasse vette ei kipu :D Ainult vahest harva. Ühesõnaga ma kuulen jälle siin seal kiunu ja vingu ja ……viriseda saab tõesti alati. Meile on lihtsam elada oma elu ise toredaks, kui viriseda. Niiet jah, no mis virisemine see on, et olgu kooliaasta 2 nädalat pikem suve arvelt? Inimesed ei oska oma lastega midagi peale hakata. Miks peaks kool olema lapsehoidja rollis? Kellele need lapsed siis sünnitati?

Aga….tont sellega. Kes tahab, las viriseb. Meil on suvi ja suvi on lahe.
Ah jaa, sel suvel on tänu jahedusele ja aeg ajalt sadavale vihmale loodus siiani lopsakas ja ilus roheline. Kui on kuum ja vihmata suvi, siis enamasti peale sireli õitsemist lööb looduse tuhmiks ja tolmuseks. Sel aastal on kõik ilus. Praegu õitsevad igasugused põllulilled ja ravimtaimed. Põllulilli raatsin vahest tuppagi tuua. Kõigepealt olid lupiinid.

lill

Seejärel tulid põllulilled

lill

lill

Rõdul on meil nagu ikka üks paras taimekasvatus ja lilleaed. Lähtume sellest, et kui tervet aiamaad pidada ei jõua, pea rõduaeda :) Tomatitaimed jõudsalt õitsevad, nüüd on juba päris palju väikeseid lahedaid kirsstomateid küljes, aga eks paistab, kas nad ka punaseks lähevad. Möödunud aastal ei läinud. Siis läksid, kui tõstsin tuppa ära. Ega rõdu pole ikkagi kasvuhoone. Aega õnneks veel on, esimesed hakkavad juba roosatama – seega elame näeme. Erinevad salatilised ja maitsetaimed on kasvanud kenasti. Paprikataimed on uhked. Basiilik lõhnab imeliselt. Toalilled on suvel kõik kenasti rõdul suvitamas ja lähevad värske õhu rõõmus aina lopsakamaks.

lill

Praeguseks on meie emadepäevaks toodud petuuniad rõdul amplitest välja kolinud, sest neile tuli mingi pahalane kallale. Spetsialistiga pidasin nõu ja ilmselt oli häda tekkinud liigsest niiskusest, mis öösel rõdul sinna pottidesse kinni jäi. 4 päeva tagasi rõõmustasin nendega õues kompostihunnikut. Nüüd on nende asemel uued ja ilusad ripptaimed. Vaheldus on tore ja silm puhkab.
Alpikann ärkas suvel õitsele ja praegu on ta veel õiterohkem, kui pildi tegemise ajal. Õisi tuleb aina juurde. Teine alpikann on samuti üsna pea õide puhkemas.

lill

Praeguseks ajaks on alanud ka talvevarude kogumine. Suur ports maasikaid läks sügavkülma aega veetma, et me saaksime ikka jätkuvalt läbi aasta maitsvaid smuutisid ja jäätiseid teha.

lill

Ilusaid loojanguid on olnud üksjagu. Ühel pool maja ühte värvi, teisel pool teist värvi. Ühel päeval nii, teisel naa.

lill

lill

lill

Praegu õitsevad herned. Mulle meeldivad väga lillherned ja täiesti loogiliselt meelduvad mulle siis ka herneste õied.

lill

Me nimetuse poolest elame linnas. Eks ta ongi. Koolid on suured, liiklus läheb iga aastaga suuremaks, igasugused Selverid, Maximad ja muud keskused on olemas jne, aga maja taga on meil idüll. Suur maja varjab ära suure maantee ja sinna taha ei kosta isegi autod. Kaskede all on mõnusasti laud ja pingid, usinate naabrinaiste aiamaad, üle kraavi kohe võsa, veidi edasi ronida, oleme juba terviserajal ning kaskede all on tänu armsatele naabritele lastele nüüd isegi võrkkiik. Tips on avastanud sel aastal mõnu selles lesida ja lugeda või niisama unistada.

lill

Paremal juhul on õnnestunud tal seal isegi pannkooke süüa ;) Odrajahupannkoogid mandlipiimaga ja kastmeks banaani – mango – jõhvika püree.

lill

Kui õues on vihmane olnud, siis leiab alati toaski toredat tegevust. Muide, millalgi talvel Soomes käies, ostsin raamatupoest ühe toreda raamatu. Värvimisraamatu, kus on sees ka toredaid tekste. Pildid on soovituslik värvida koos lapsevanemaga – üks värvib siis paremat lehte, teine vasakut. Teraapiline ja mõnus koostegemine. Raamat on kunstniku ja psühholoogi koostöö ning annab võimaluse mänguliselt lapsega koos asju arutada.
Vahest mängime rõdul lauamänge. See on ka tore. Teinekord kokkame koos või loeme. Naabrite meelehärmiks hakkame vahest hilisõhtuti koos laulma klaveri saatel :P

lill

lill

lill

lill

Kahtlemata on suve esimene pool olnud pildistamisrohke ja järjepeale pole ma oma töödega jõudnud siiani kuidagi. Pingutan, enne, kui uus sats pildistamisi jälle kätte jõuab :) Eile õhtul sebisime lapsega rõdul, kui ta oli just õuest tulnud oma lillelise kleidiga ja patsid lahti pununud…. ja no nii ilus valgus oli. Tegime siis mõned suvepiiga pildid.

lill

lill

lill

lill

lill

Ees on teine pool suvest – mõnusast, huvitavast, lõbusast, rõõmsast. Jätkuvat suvenautimist kõigile!

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | 2 kommentaari

Värske kraami hooaeg

Praegu, kesksuvel, on igalt poolt võtta head ja paremat ja ega midagi teist nii väga ei tahagi, kui puuvilju ja muud värsket kraami.
Vahest käime poes ja tuleme nagu koormakandjad oma banaanidega, tomatitega, kurkidega, maasikatega, värske kapsaga, porgandiga, brokkoliga, suvikõrvitsaga….. Kodus lihtsalt peab olema võtta kogu aeg midagi sellist head, värsket ja lahedat. Kas siis smuutiks, kergeks eineks või koduseks jäätiseks. Muidugi, kui isu tekib, siis ka lihtsalt niisama söömiseks. Sellise värske ja kerge söögiga harjub lõpuks nii ära, et toekamaid toite väga ei tahagi. No ja kui väga soolase isu peale tuleb, ostan heeringat :)

toit

toit

Siin üks maitsev õhtune jäätis banaanist, värsketest maasikatest, toorkakaost ja mandlilaastudest

toit

Sibulat tuleb süüa alati. Eriti naabrinaise aiamaalt :P

toit

toit

Passion fruit, mmmmm, ülihea ja vitamiinirikas!

toit

Smuuti banaanist, virsikutest, jõhvikatest, kookospiimast ja chia seemnetest

toit

Ühel päeval ostsime koos muu kraamiga tillukesi banaane. Kaks ampsu ja otsas. Head magusad olid.

Varumise aeg on alanud. Sügavkülm hakkab uut noosi saama. Murran praegu pead, kas osta kuivati, või mitte osta kuivati, et häid asju talveks kuivatada….Hea oleks ju neid krõbistada, kui õues jälle külm ja pime :)

Posted in TOIDUST NII JA NAA | Leave a comment