Neid pole kunagi piisavalt

Mugavaid ja ilusaid retuuspükse ei ole tõesti kunagi piisavalt ega liiga palju.
Meile on saanud armsaks Lillestoffi mõnus teksailmeline tugevam trikotaaž, see sertifikaadiga ja see on juba kolmas muster, mis on leidnud tee meie garderoobi. Esimesed olid kiilidega – sellest tegin meile mõlemale püksid. Järgmine oli teemanditega. Sellest on samuti meil mõlema kapis püksid. Nüüd kolmas kangas on ükssarvikutega ja sellest tegin ainult lapsele. See on täitsa noorte piigade teema ja minu eelmised püksid on veel täie tervise juures, erinevalt lapse omadest. Laps kannab need tõesti kooliperioodil üsna läbi. Ta lihtsalt polegi tavaliselt nõus midagi muud jalga panema, kui on pükste kandmise hooaeg. Teksased tulevad tema mõtetesse üsna harva ja pealegi, rändasid nad mais koos täditütrega eksikombel pealinna ja sael on nad siiani. Püksata olukord nõudiski kiiresti uute pükste tegemist. Pildid said tehtud koos jope pildistamisega. Püksid on tehtud taaskord Mekkotehdase raamatust võetud lõike järgi, mis on tõepoolest üks ainuke minule ette sattunud hästi jalas istuv püksilõige. Meie lemmikmaterjal kannatab kenasti välja ka passe ja pealepandud taskud. Seega päris tavalised retukad nad ei ole, ikka sellised pükste ja retuuside vahelised tegelased. Kapis on tagavarad olemas ja saame ennast heade pükstega rõõmustada edaspidigi. Selleski pole kahtlust, et Lillestoff suudab tuua turule varsti uusi mustreid, mida ihaldada :) Seda teevad nad seal ju päris järjepidevalt. Niiet jah, hammas on pidevalt verel ja mokk töllakil, et mida ilus kangas jälle :P

püksid

püksid

püksid

püksid

püksid

püksid

Õues on veel endiselt palju kauneid õitsejaid. Napp on mul olenud tänavu see aeg, et neid pildile püüda. Kõigest mõned. Siplen veel ülikiirete töödega, aga küll ma välja siplen :)

lilled

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 2 kommentaari

Suvine maius – jäätis – aga kodune

Kuidagi on juhtunud nii, et ma pole enam aastaid ostnud koju suhkrut. Kasutan magustamiseks alternatiive, mis selleks sobivad, aga mitte suhkrut.
Koos sellega on aga tekkinud selline asi, et paljud asjad tunduvad mulle liiga magusad. Nende hulgas ka poest ostetev jäätis. Hiljuti katsetasin, et no ehk….aga ikka liiga magus.
Nii olengi otsustanud teha ise jäätist, sellist meie oma jäätist, mis pole ehk see päris jäätis, sest selleks peetakse enamasti koorejäätist, aga siiski väga maitsev ja kosutav ja pealegi tervislik. Sellist jäätist võib südamepiinadeta pakkuda lastele nii palju, kui nad seda soovivad. Ja peaks ütlema, et nad seda soovivad, väga kohe soovivad. Sooviad omad ja soovivad külalapsed :)

Siin on siis jäätis, mis koosneb kookospiimast, chia seemnetest, mangopüreest ja värsketest maasikatükkidest.

jäts

jäts

jäts

jäts

jäts

Järgmiseks kirsi – rabarberi – banaani

jäts

jäts

jäts

Posted in TOIDUST NII JA NAA | Leave a comment

Jätkuvalt jagub paberitööd

Jõudsin pildile püüda ühe ruumilise kaardi ja ühe kinkekaardi, kuhu saab panna ka šokolaadi ja panuse unistuste tarbeks.

kaart

kaart

kaart

kaart

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Minu jope. Minu jope?

Algselt tõepoolest tegin jope endale. Mul oli kodus kaks erinevat softshell kangast ja laps valis enda jope jaoks teise. Minul tekkis jope järgi vajadus seoses alanud rattahooajaga. Ilmad on meil sellised nagu on ja kuna kehva ilma pole, on valesti valitud riided, siis….justnimelt, tekkis otsus õmmelda endale tuult ja vihma pidav jope. Kui just hullumoodi ei kalla, siis softshell kangast jopega saab koju suhtkoht kuivalt. Mul on küll ääretult mõnus tuuletõkkefliis, mis peab samuti ideaalselt tuult ja väikest vihma, aga tal on üks suur puudus. Pole kapuutsi.
Nii ma siis hankisingi sobivat kangast ja siis võttis muidugi aega, kuni ma tegemiseni jõudsin. Tegin aga toredasti teiste tööde vahelt sedasi, et lõpetasin midagi ja siis veel tegin paar õmblust oma jopele :) Nii tasapisi, iga päev mõned õmblused ja saigi jopp valmis. Ühel õhtul ei saanudki teha ühtegi õmblust, sest peale tellimustöid panin pea oma lukkude kasti ja jäingi sinna sobrama, et leida sobivat värvi ja sobiva pikkusega lukk oma jope tarvis. Lõpuks leidasin, aga siis oli kell juba öö ning õmblusmasin tuli välja lülitada.
Igatahes just sel viisil, õhtust õhtusse mõne õmbluse kaupa, see jope valmis saigi.
Lõige on pärit mingisugusest Ottobrest. Kui mu mälu ei peta, siis 2014 aasta esimesest numbrist. Tegumoodi pean ilmselt kirjeldama, sest kireva kanga pealt see väga välja ei paista. Eest ja tagant printsesslõikeline, ehk siis läbilõigetega. Kõik õmblused maha tepitud. Ka õlad ning varrukaalused õmblused ning küljed. Esiosa läbilõike vahel on taskud. Kapuuts nööriga.

Nojah, nüüd on lood aga sellised, et käib selle jopega ringi suuremalt jaolt hoopis tütar. Tema leidis, et see on väga mõnus ja kuni ma pole tema oma valmis teinud, laenab ta minu jopet. Vat nii juhtub, kui suurusnumbrid muutuvad ühesuguseks :P Varrukad on talle veidi pikad, aga nagu ta ise ütleb, ongi väga mõnus. Katsun lähiajal tema jope ikka samuti valmis teha. Siis on kummalgi oma ja ei pea kemplema selle üle, kes seda parasjagu kanda saab :)

jope

jope

jope

jope

jope

jope

jope

jope

jope

jope

jope

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Mõnusad õhtusöögid

Kui ma muidu olen siia üles pannud ikka erinevaid smuutisid ja jäätiseid, siis täna jäid näppu pildid ühest soolasest palast, mida õhtul hea kiiresti teha ja kerge süüa.

Et siis kõigepealt tuleks tükeldada 3 värvi paprikat ja panna need pannile. Kooskosõliga pisut pehmemaks hautada ja vahepeal ikka segada.

roog

Seejärel tuleks lisada viilutatud šampinjonid ja edasi hautada

roog

Järgmisena lisada kombainis või blenderis purustatud lillkapsast ja ikka edasi hautada

roog

Järgmisena tekitada kogu selle gemüüse keskele üks auk, kuhu lisada lahtiklopitud munad. Veidi lasta neil hüübida, sealjuures pidevalt segades ja lõpuks segada nad kogu muu kraamiga läbi.

roog

Ja seejärel sööma. Garneeringuks mida iganes omal valikul. Meil olid sel korral marineeritud kurgiviilud.

roog

Teine soolane roog on kikerhernejahuomlett. Seda on hullult hea teha siis, kui on kiire ja tahaks midagi kiiresti ja kergelt süüa.

Mina panen kaussi nii umbes 7 kuhjaga supilusikatäit kikerhernejahu, lisan sinna emotsioonist lähtuvalt erinevaid rohelisi ja värvilisi asju. Näiteks hakitud sibul, murulauk, basiilik, karulauk, paprika, tomat- valikuliselt, mitte kõik korraga. Seejärel maitsestan. Lemmiksegu on mul selleks basiilik – küüslauk – päikesekuivatatud tomat ja siis veidi soola ja pipart.
Viimasena lisan vett niipalju, et tekiks paksema hapukoore moodi mass. Edasi pannile ja mõlemalt poolt küpsetada. Ringi pöörata on kasulik õhemat sorti pannilabidaga ja soovitatavalt kahega, kui ei taha, et asi laiali laguneb.
Edasi juba omlett taldrikule ja süüa kuidas iganes. Kui tahad, siis toorsalatiga, kui tahad, siis võileivakattena.

roog

roog

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., TOIDUST NII JA NAA | Leave a comment