Ei saa me läbi Lätita vol.4 Bauska ordulinnus

Rundale lossist sõitsime tagasi Bauskasse. Bauska on maakonnakeskus Lõuna-Lätis, otse sõites umbes tunniajase autosõidu kaugusel Riiast.

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Bauska kohal saab Musa ja Memele ühinemisel alguse Lielupe jõgi.

sügis

sügis

Linnas asub Bauska linnus. Igal aastal juulikuus toimub seal keskaegse muusika festival.

sügis

Bauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska ümbruskonda ligi 3000 sõjakäigult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem välja kreevinite rahvarühm.

Linnus oli Bauska foogtide residentsiks. Aastal 1561 sai linnusest Gotthard Kettleri residents ning üks Kuramaa keskustest. Bauska sai linnaõigused 1609. aastal. Aastal 1640 oli linnas 1500 elanikku, neist kolmandik olid lätlased.

sügis

sügis

Hilisemal ajal asusid Bauskasse elama ka juudid. Aastal 1897 oli linnas 6544 elanikku, neist lätlasi 45,6%, juute oli 2745 ehk siis 42,0%, ja sakslasi 536 ehk siis 8,2%.

Teise maailmasõja ajal oli Bauska aastal 1944 mõnda aega rindelinn. Lahingutegevuse käigus hävis kolmandik Bauska vanalinnast.
Bauska loss on ainus arhitektuurimälestis Lätis, kus esineb manerismiaegset lossiarhitektuuri ning Kuramaa hertsogiriigi tarbe ja dekoratiivkunsti ilminguid.

Bauska lossi vanem osa on tulirelvade kasutamiseks mugandatud Liivi ordu loss ning hea 15.–17. sajandi Läti sõjaarhitektuuri näide, samas kui uuem osa moodustab oma bastionide, müüride ja vallikraavidega kindlustatud elamutüüpi lossi.

sügis

Kivid on lossitornil petlikud, lähemal vaatlemisel osutusid need pealemaalituteks.

sügis

sügis

Bauska lossiansambel hõlmab kahte osa. Vanem osa koosneb 15. sajandi keskpaigas Liivi ordu poolt ehitatud lossist, ent sellest on tänapäeval säilinud vaid varemed. Lossiansambli uuem osa on Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents, mis pärineb 16. sajandi lõpust.
Bauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska ümbruskonda ligi 3000 sõjakäigult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem välja kreevinite rahvarühm.

sügis

sügis

Musa ja Memele jõgede ristumiskohale tekkinud kõrgete kallastega poolsaarel asuva linnuse ehitas Teutooni Ordu 1450-te keskel. Foogti peakorterist sai XVI sajandil mõnekümneks aastaks Kuramaa hertsogi residents, millest annab tunnistust XVI sajandi renessanssne juurdeehitus. Linnus kannatas Rootsi-Poola sõjas ning jäeti maha peale Põhjasõda, kui suur osa sellest oli lahingute käigus purustatud või õhku lastud. Praegu on juurdeehituse osa restaureeritud ja osaliselt uuesti üles ehitatud ning vanem osa maalilistes varemetes. Lossis asub ajaloomuuseum. Ent ilmselt nooleotstest, kiivritest ja mortiiridest meeleolukamad on kaunid vaated jõeorgudele ning linna südame poolt linnusele enesele, kui leida üles pargisügavusse peitunud vaatekohad jõekaldal.

sügis

Ordulinnuse ajalugu lõppes 1561. aastal, kui koha valis oma residentsiks viimane Liivimaa ordumeister ja esimene Kuramaa hertsog Gotthard Kettler. Ümberehituatööd algasid 1580. aastal ja kestsid 1596. aastani. Eeslinnus kujundati hertsogi elupaigaks. Seal asusid ka majapidamis- ja valitsusruumid, sh saal kuni 1605. aastani koos käinud Landtagile. Suurt tähelepanu osutati dekoratiivsetele elementidele.

1705. aastal langes linnus Vene vägede kätte, kes selle õhkisid. Alles 1973. aastal alustati linnuse uurimist, konserveerimist ja restaureerimist.

Praegu tegutseb linnuses muuseum.

Muuseumis on eksponeeritud ajastutruud rõivad.

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

Edasi ruumid ning mööbel.

Esimesena ühed tooli jalad, mis mulle silma jäid.

sügis

Ja nüüd korraks kööki.

sügis

sügis

Ruumid olid seal suured ja lagedad

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

Oli seal paraadruume, nõupidamiste ruume ja magamisruume. Kõik oli aga kuidagi pisut steriilne ja elutu. Lossis liikusid küll ajastutruudes teenijarõivastes daamid/muuseumitöötajad, aga ikkagi õhkkond oli liiga …ma ei teagi milline. Ka selles kompleksis küsiti piletit ostes, kas soovime pildistada ja jaatava vastuse korral tuli osta selleks luba. Seal maksis see õnneks vaid 1.50€, mitte 70€, nagu lavendlitalus.

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

Ja oligi lossil tiir peal. Jäi vaid imetleda tammeparki.

sügis

Peale hommikul külastatud Rundale lossi oli Bauska muidugi lahjavõitu, kuid huvitav siiski.
Päev oli alles poisike ja nii otsustasime võtta suuna Leedu poole, et külastada ühte väga võimsat mõisakompleksi, kus toimus lilleskulptuuride festival.

Üle piiri jõudes, tervitasid meid haned.

sügis

Ma olen mitmeid kordi Poola ja saksamaale sõites Leedut läbinud ja alati on millegipärast jäänud Leedu ääremaadest nukker pilt. Paraku nii ka sel korral.

sügis

sügis

sügis

sügis

Küll aga oskavad nad ka räämas majade vahele teha kauneid lilleskultuure. Nendest seal puudust ei ole.

sügis

sügis

Soovitud paika jõudsime üsna kiiresti, kuigi tee sinna polnud just kõige parem. Kohati oli enam vähem korras kruusateele pandud maha üks autolaius asfaltteed.
Jah, sõita tuli meil vaid 50 km, et näha oma silmaga midagi väga kaunist, aga…..sellest järgmises postituses.

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm | Leave a comment

14

Kulunud fraas….kuhu see aeg on küll lennanud?
Kuid kusagile ta kihutanud on. Ega siis muidu see imeline olevus juba 14 saanud. Tegelikult peaaegu kuu tagasi.

sügis

Minust nõksa pikem, isani ja vendadeni ehk ei kasva.
Ääretult südamlik ja vahva tütar, armas õde ja hoolitsev tädi. Kindlasti aus ja lojaalne sõber. Lõbus, hea huumorimeelega, vahest omamoodi sarkastiline….aga skorpion ju.
Abivalmis…hüüdsin just teise tuppa, mida sa teed?…vastati, et abistan sõpra õppimises. Sain aru, et aasta eespool õppivat sõpra.
Tubli on kehv sõna, püüan seda lastele kiitust jagades vältida. Küll aga võin öelda, et püüdlik, õpihimuline, uudishimulik ümbritseva maailma suhtes ja kohusetundlik. Ok, eks ma vahest pean ikka mõnda asja meelde ka tuletama, aga mis laps ta muidu oleks.
Praegusel veidral ajajärgul nimega maskiball, plaanib kevadel lõpetada muusikakooli. Seitse aastat klaverit…seegi aeg on lennanud.
Muusika on tema armastus. Kelleks aga saada tahab…ega ta vist täpselt veel ei tea. Kõige tähtsam aga…tee mida teed, peaasi, et see teeb sind õnnelikuks!
Muusikakoolis on viimasel aastal palju sunnitud koduõpet, sest kord on muusikakool karantiinis, kord jälle koolist koduõppel ja eneseisolatsioonis. Ega see tänavustele lõpetajatele lihtne ei ole, aga optimism on see, mis viib edasi. Ühesõnaga, harjutab iga päev.

sügis

Puberteetikute “probleemidest” tundub üle olevat.
Teab kes ta on ja väärtustab ennast sellisena nagu on.
Vahest harva nagu äike, aga suurema osa ajast kui särav päike. Kellel siis ei tuleks ette mõnda bemollis hetke?(püüan neisse kannatlikumalt suhtuda)
Iga päev avastan tema ilusat hinge ja südant uuesti ning uuesti…ja see teeb mulle rõõmu.

sügis

Olen tänulik, et ta on meie pere endale valinud ja usun, et seda tänutunnet jagavad minuga ka ülejäänud pereliikmed.
Mu kallis tütar, aitäh Sulle nende imeliste hetkede eest, mille oleme koos veetnud! Ma luban Sulle, et teen kõik endast oleneva, et neid hetki lisanduks meie ellu veel rohkem ja nii kaua, kuniks mulle hingetõmbeid antakse.

sügis

sügis

sügis

Ema olla on suurim kingitus, mille elu on naisele teinud. Ega ma ei tea, mida sõna EMA võiks tähendada või kuidas seda sõna lahti seletada, aga kui peaks nendele kolmele tähele tähenduse leidma, siis see võiks olla näiteks nii: Ebamaiselt Meeldiv Armastus või Eriliselt Moosine Armastus. Need olid esimesed, mis pähe tulid, aga kõlavad täitsa armsalt. Nii-et nurrume koos edasi, mu kallis.

sügis

Need sügisesed pildid said tehtud septembri viimastel päevadel, kui võtsime neljakesi ette ühe pikema kuldse sügise tuuri. Nii on pildil siis ka meie K suurimad fännid, tema vennatütred, kellele K on nagu suur õde.

sügis

sügis

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Ei saa me läbi Lätita vol.3

Oleme taas tagasi Rundale lossi maadel.
Õigemini suvel polnud me sealt vahepeal lahkunudki. Peale lossi külastamist ja kerget einet, seisis ees lossiaiaga tutvumine.

Üks, mis oli kindel on see, et jõudsime sinna rooside õitsemise seisukohast suhteliselt viimasel seitsmendal tunnil.
Imelisi õitsejaid oli palju, aga kõik viimase vindi peal. Aga…me jõudsime siiski.

Ehkki Rundale Prantsuse stiilis aed on vaid 10 ha suurune, õnnestus Rastrellil luua selles keerulise kujundusega allee, kõrvalallee, pergola ja bosketilabürint. Aeda täiendatakse iga aasta uute arhitektooniliste ehitistega- lehtlad, basseinid, purskkaevud, dekoratiivsed lõvid, roheline teater jne

Lossi lõunapoolel laiuvas osas on Francesco Rastrelli kujundanud esindusliku roosiaia, mis peegeldab roosiaretuse ajalugu Euroopas 18. sajandist tänaseni. Roosiaed on ornamentaalse parteri kummalgi küljel 1 ha suurusel pinnal. Algselt ajaloolistele roosisortidele mõeldud aed muutus teostuse käigus roosimuuseumiks, kus näidatakse tänaste roosiaretajate saavutusi. Täies õiteilus roosiaias õitseb juulikuus rohkem kui 10000 roosi, 2400 erinevast sordist.

Ja tõepoolest, roose on seal täiesti tuttavaid ja ka täiesti erilisi sorte. vaata ja imetle.

Barokkajastu loss on mõeldamatu Prantsuse stiilis aiata – arhitektooniliste kujundite järgi istutatud haljastuseta, mis sümboliseerib kunsti võitu looduse üle.

Suviti toimuvad pargis vabas õhus estraadietendused, aiapeod ja vanamuusika festivali kontserdid.

Polegi mõtet siin pikka juttu ajada. Pildid ütlevad ehk rohkem, kui sõnad. Just nii palju, kui maapinnalt pildistades midagi jäädvustada õnnestus.

sügis

sügis

sügis

Vahepeal haaras meie seltskonna ainus mees minu kaamera ja nii jäime K-ga pildile. Pisut nagu räsitud olemisega, aga seal me olime.

sügis

Eks ta ole. Kui ise kogu aeg pildistad ja oled kaamera taga, siis kaamera ette väga ei satu. Kui just pole seltskonnas inimest, kes otsustab, et kuule, ole ka pildil. Aga tagasi peakangelase juurde…imetleme kaunist aeda.

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

Jalutuskäik hakkas vaikselt läbi saama. Jalad olid küll veidi väsinud, aga ise oleks tahtnud nautida ilu veel ja veel. Tol hetkel me isegi ei teadnud, et mõne aja pärast näeme Leedus veel uhkemat lilleilu. Lõpetuseks aga sõime lossi kohvikus jäätist ja lugesime päeva esimese poole igati kordaläinuks

sügis

sügis

sügis

sügis

Trepi taga paistavad rohelised päikesevarjud…seal see jäätisekohvik oligi. Saldejumps-jumps-jumps ehk jäätis kolme palliga :P

Enne kui me autosse ära läksime, külastasime põgusalt ühte kohvikut ja seal ruumides olid eksponeeritud põnevad maalid. Siin üks nendest.

Järgmine postitus tuleb juba Bauska linnusest ja edasi sõidame Leetu.

sügis

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Ei saa me läbi Lätita vol.2

Järg Läti reisi loole. Esimest osa saab lugeda SIIT.

Öö möödus hästi ja hommikul olime valmis uuteks avastusteks.
Mis seal ikka, kiirelt kõht täis ja punuma. Õigemini sõitma.
Meie esimene eesmärk oli Rundale loss koos oma imeliste aedadega, mis on Baltimaade suurim.

läti

Mõni aeg sõitmist ja kohal me olimegi.

81 km Riiast edasi asub ajalooline Kuramaa hertsogi residents – muinasjutuliselt kaunis Rundale loss, rokokoo ja barokkstiili elegantsemaid näiteid.

Pildistasin üles tutvustuse…seegi vene keeles, sest läti keelt ei mõista ja inglise keelset tõlget polnud.

läti

Lossi poole viis…allee. Nagu losside poole ikka viivad. Tõttöelda, polnud ma lossi pilte netist väga uurinud ja mööda alleed jalutades, ei osanud ma kuidagi oodata, et varsti seisab minu ees ikka üsna suur ja suursugune loss. Olen harjunud siiski Eestimaa lossidega, kus hoone on mõõdukates mõõtmetes.

Läbisime allee…

läti

ja siis jõudsime lossiväravatesse.

läti

Rundale lossi kompleks on kaunis barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis ning pakub uudistamiseks tervelt 43 restaureeritud ruumi, kaht paraadsaali ja avarat barokkstiilis aeda.
Oli ikka mida vaadata küll.

läti

läti

läti

Lossi fassaadi osaliselt renoveeriti ja sees käies kostis pidevalt ehitusmüra, aga ega see siis ei seganud vaatamist. Ka õues oli käsil lossiümbruse korrastamine. Lossiesised platsid olid siledad, aga muru sel aastal seal veel ei kasvanud. Mingis osas oli haljastus mujalgi pooleli, aga ei midagi segavat.

Rundale lossi kompleks ehitati aastatel 1736–1740 Kurzeme hertsogi Ernst Johann Bühroni, Vene keisrinna Anna Joanovna soosiku suveresidentsina. Loss ehitati kuulsa Vene õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekti järgi.

Lossi idatiiva külastajaile on avatud esindusruumid: Kuldne saal, Valge saal ja Suur galerii. Keskosas asuvad hertsogi eluruumid – paraadsaalid ja privaatsed eluruumid –, samas kui läänetiivas asuvad hertsoginna täielikult restaureeritud eluruumid.

Olid ikka uhked ruumid küll. K lippas ringi ja ohkis, kuidas tema tahaks lossis elada. Ma ei tea, kust tal see lossidevaimustus pärit on. Ju ta eelmises elus mõni sinivereline siis oli.

Meil võttis selle lossi külastamine ikka päris mitmeid tunde aega, aga ega me ei kiirustanudki. Loss oli piisavalt huvitav, et seal pikemalt peatuda.

Nüüd aga pilte…palju pilte.
Alustasime lossi köögist.

läti

läti

läti

läti

Edasi liikusime teisele korrusele ja jalutasime saalide vahelises laias koridoris.

läti

Esimene saal oli valge saal ning see oli tõesti suur ja muljetavaldav. K oli täiesti vaimustuses ja kujutas juba ette, kuidas ta oleks võinud seal ballil olla.

läti

läti

Selle saali otsas oli vaaside kabinet, kuhu oli kogutud kokku eri maadelt pärit peent portselani. Suuremas osas Hiina ja Jaapani portselani.

läti

Nagu ühele õigele lossile kohane, on ka selles lossis saalide kõrval toad, kus peened preilid ja auväärsed daamid saavad ennast kohendada ja puudrit tupsutada. Kasutasime peegleid ja võlusime ennastki nendesse tubadesse.

läti

läti

läti

läti

Valgest saalist väljudes sattusime jälle uude jalutusruumi, mida mööda sai minna teise saali.

läti

läti

läti

Olime jõudnud kuldsesse saali, mis peaks kirjade järgi olema kroonimistseremooniate saal.

läti

läti

Ka selle saali kõrval olid enda kohendamise ruumid

läti

Edasi suundusime lossi tagumisse külge, kus oli ikka päris igasuguseid tube ja ruume. Küll tulevastele õukonnaliikmetele, küll külalistele, küll kabinette ja siis jälle lihtsalt puhkeruume või magamistube. Nägime ka salajasi uksi, mille kaudu sai ametiruumidest magamistuppa või mine tea, kust kuhu veel.

läti

Mõnes toas olid reas uhked lühtrid. Ei mitte laes, päris madalal ja stangede peal.

läti

läti

Kohtas seal päris iseäralikke vanne, wc-potte ja pisikesi pissipotte…

läti

läti

läti

läti

läti

läti

läti

läti

Nendest viimaste ruumide akendest paistis aga kenasti kätte lossi imeline aed. Juba akendest vaadates avaldas see muljet ja hea oli teada, et varsti saamegi seal jalutada ning aia ilu imetleda.

läti

läti

Igas lossis on täiesti loomulikult olemas suurejooneline ruum, kus peenem rahvas lõunatamas käis. Ilus. Kui veidi fantaseerida, siis jah…kujutad ette küll, kuidas kohe-kohe on saabumas peentes rõivastes daamid ja härrad, et võtta laua taga istet ja nautida sööki. Ajada juttu ja imetleda akendest avanevat vaadet aiale.

läti

Peale söögituba olime teises tiivas ja algasid jälle toad. Erinevad kaunid toad. Igaüks isemoodi.

läti

läti

läti

läti

läti

läti

läti

läti

Ühes ruumis olid klaaskappides isiklikud esemed ja nende seas mõned ilusad lehvikud.

läti

Olime lossiruumidele tiiru peale teinud ja laskusime taas allapoole. Läbi kaunite vaheruumide liikudes jõudsime keldrikorrusele, kus paiknesid praegusel ajal söögiruumid, aga tõenäoliselt vanadel aegadel olid seal teenijaskonna ruumid.

läti

Otsustasime teha väikese supipeatuse. Tellisime 4 suppi ja läksime lauda ootama. Kõigepealt kaeti meie laud portselannõudega. Nii taldrikud kui kohvitassid olid imeõhukesest peenest portselanist ja supp….see toodi lauale hoopis portselanist sama serviisi supitirinaga. Meile sooviti head isu ning tuletati meelde, et kui suppi puudu jääb, tuuakse seda juurde. Mis seal ikka, asusime nautima.

läti

Lossiga tutvumiseks kulus meil omajagu aega ning selline kerge supipaus oli igati asjakohane. Kellgi otsapidi lõunas. Pealegi seisis meil ees lossiaiaga tutvumine.
Aiast endast aga juba järgmises postituses.

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Kaks kuud sügist

Etskae üllatust, aga uue aastani on jäänud vaid loetud päevad. Ehk siis tegelikult kaks kuud, aga….täiskasvanu ajaarvamises on see peaaegu kohe. Lastele tundub……apiiii, kui kaugel on veel jõulud.
Minu jaoks on see juba väike paanikamaja, sest nii mitu asja olen lubanud valmis õmmelda, nii mitme fotosessi pildid ära töödelda ja tegelikult hullult tahaks aega iseendale ja oma perele, mis üle tüki aja on kõvasti suurem, kui meie kaks. Oma perele võiks lõpuks jõulusokid õmmelda ja need kamina külge riputada. Õmblemismõtteid lisaks tellimustöödele on nii palju, et tegelikult võiks hommikust õhtuni veeta oma aega õmblusmasina taga ja kaunidusi luua. Aga kus sa siis saad :P

sügis

Sügiskuudest kaks on meil siiski juba ajalugu. See tähendab, et pimedat aega on jäänud veidike vähem. Mina hakkan igal sügisel lugema päevi valguse saabumiseni ja püüan ennast pimedusest mitte häirida lasta. Loon kodust endale hubase pesa, kus nautida pimedat aega ja tunda ennast hästi. Hubane on kodu loomulikult igal aastaajal, aga pimedal ajal lisab hubasust tuli kaminas, küünlad, erinevad valgustid, valguskardin akna taga, soojad pleedid…ühesõnaga kõik see, mis soojal ja valgel ajal eriliselt ei kõneta.

sügis

Kell on meil taaskord keeratud….tjah, tahaks loota, et see on viimane tsirkus. Kaua kruttides võib üle vindi keerata. Õnneks see sügisene kellaga mängimine mind füüsiliselt ei muserda. Öösel saab tunnikese kauem magada ja organism harjub kiiresti. Sellegipoolest suutsin ma sel korral tund varem üles tõusta ja ringi askeldada ning olin murelik, et üks pühapäeva hommikul tööle minev pereliige pole veel ärganud. Läksin äratama ja siis selgus, et ma liiga vara üleval. Segaduse tekitajaks oli minu telefon, mis ei muutnud automaatselt kellaaega ja helises hommikul tunnikese varem. Aga jah, sai vähemalt nalja.

sügis

Koos sügisega on tulnud mulle kallale mõtisklemise tuhin. Küllap hääbuv loodus soosib seda. Seda et vaatled, seda et märkad.
Võib-olla on see tulnud sellest koroonapaanikast, aga osad(kaugelt mitte enamus) inimesed tunduvad õelad ja närvilised. Samas, ma ei näe põhjust peast sassi keerata, kui õhus on viirus. Seega pigem on see kinni isiksuseomadustes ja stressitaluvuses.
Susserdamine, tagarääkimine, õelutsemine, haiglane eneseeksponeerimine, domineerimine, ülejuhtimine, paanitsemine. Piisab sotsiaalmeedia avamisest, et märgata inimeste probleeme. Et mis sunnib inimesi, kes oma jutu järgi on õnnelikud, ilusad, terved, targad, edukad ja kõigekõigemad sellest siis iga päev sotsiaalmeedias pasundama? kas muidu ei tundu usutav? Ja mis sunnib inimesi päevast päeva teistele hinnanguid andma? Et sellist lahmivat hingemustust levib ustest ja akendest. Alates meie “vaimustavast” valitsusest ja lõpetades tavakodanikega.
Aga jah, mis sellest ikka. Ise tuleb positiivne ja heatahtlik olla ning sealjuures endale aru anda, mida suust välja ajad.
Rõõmustan selle üle, et minu lähedal ja sõpruskonnas on inimesed, kellega koos on tore, turvaline, soe. Sellised, kellele ma ei pea midagi tõestama ja kes ei vaena ega ole pealtükkivad.

Nii, see pisuke kõrvalepõige normaalsest elust on nüüd lõpetatud. Edasi rõõmsamas toonis.

sügis

Lastel oli juba ära esimene koolivaheaeg. Kuna mina olin sel nädalal kuuel päeval tööl, tuli neil hakkama saada omapäi, aga õhtuti olin kodus laste päralt.
K- on läinud uues koolis kohanemine hästi ja ta on jätkuvalt väga rahul, et sellise vangerduse ette võttis. Magada saab hommikuti 45 minutit kauem, peale tunde saab mitmel päeval tulla koju õppima, sööma, puhkama ja siis alles muusikakooli minna. Tundub, et igati stressivabam ja arukam logistika. Õppimisega on samuti ok. Esimese ehmatusega juhtus küll üllatus vene keele tunnis. Kui vanas koolis oli see muretult viieline õppeaine ja minu abi ei vajatud üldse, siis uues koolis olid esimesed hinded 3, 4-, 4-…..ja selgus, et seal tuleb õppida palju intensiivsemalt, palju rohkem ja ka kontrolltöid/tunnikontrolle on kõvasti enam. Ja loomulikult tuleb nii ka keeleoskus paremini. Pärast esimest ehmatust võttis K siis ennast kookku ja tõmbas teadmised teistele järele. Peale neid esimest kolme ehmatavat hinnet jätkus rida viitega. Ja olgem ausad, hakkas paranema ka keeleoskus.
Ühesõnaga K-ga on kõik hästi nii koolis, kui muusikakoolis. Laulustuudios samuti, kuni eriline olukord lubab veel kooridel tegutseda. Soololaulmises teeb ta vähemalt sellel õppeaastal pausi ja pigem tulevad mõned ansamblilaulmised.

Väikesel koolijütsist M-il on samuti e-koolis aina kiitused reas. Eks temal tahab veel paika loksuda kooliväliste ringide süsteem ja harjumus oma asjade järgi ise vaadata, aga küll ta harjub. Praegu kipub ikka juhtuma, et üks ja teine asi on kadunud. Kõige tähtsam on aga see, et laps on rõõmus ja roosa ning õppimine läheb ladusalt. Kui ma uurin, mis tund on lemmik, siis esimesena ütleb matemaatika, siis laulmine ja siis teatab, et ah, kõik meeldib.

sügis

Kui aga nüüd veidi koolivaheajast rääkida, siis ühe päeva käisime ikkagi plikadega kõik koos linnas lustimas. K käis omakorda koos klassiõest sõbrannaga nädala sees Tallinnas seiklemas ja väikesed piigad koos issiga tegid samuti ühe toreda linnapäeva koos kinokülastusega.
Mina käisin koos lastega pealinnas koolivaheaja viimasel päeval – pühapäeval – ning ühildasin töö ja lõbu. Suundusime linna jõudes otse Kadrioru parki. Lapsed läksid kolmekesi KUMU-sse kunsti nautima ja mina pildistasin sel ajal ühte armsat perekonda koos 3-kuulise beebiga. Praegu eksponeeritav Egiptuse näitus avaldas väikestele tipsidele eriti muljet, sest seal olid ju muumiad ja tead, nad olid surnud :)

sügis

Kui mina lõpetasin töö, olid lapsed lõpetanud kunsti nautlemise ja saime jälle kokku. Tegime ise pilte ja peale seda suundusime Ülemiste keskusesse. Kõhud lõid pilli ja leidsime seal endale söögikoha, kus veetsime omajagu aega. Ikka soolast ja magusat, kõike tuli süüa. Viimaseks külastasime mõnda lasteriiete poodi, kust väiksemad piigad said oma garderoobi täiendada.
Ja oligi aeg minna rongi peale, et sõita koju. Ei saanud seda pühapäeva liiga pikaks venitada, kui järgmisel päeval oli kool terendamas. Pealegi, õhtuks oli oodata meile nooremat R-i, kes tõi ühtlasi linnast ära ka paar kuud tagasi K-le tellitud koolilaua.

sügis

Kui rääkida lauast, siis päris hirmutav on tegelikult tellida põrsast kotis, pildi ja kirjelduse järgi. Leidsin mingi aeg tagasi aga netist ühelt vahendusfirmalt just sellise laua, nagu K tuppa sobib ja meile mõlemale see laud ka väga meeldis. Ei olnud kõige odavam, aga tellisin ära.
Järgmine küsimärgiga koht oli siis, kui vanem R hakkas mõni päev hiljem lauda kokku panema. Vaatas seda klotsihunnikut ja urises, et no kuidas see kõik küll kokku hakkab minema? Kogemustele toetudes peab ta IKEA mööblit kõige paremini kokkupandavaks ja paljude teistega on üks rist ja viletsus, sest küll ei klapi siin-seal ja küll on puudu see ja teine jupp. Ma igaks juhuks hoidsin sealt K toast kohe eemale…aga kui oli juba piisavalt aega möödas ja sealt ei kostnud ühtegi torinat, läksin asja uurima. Ilmnes, et üllatavalt korrektne tootja ja mingeid muresid ei esinenudki. Isegi sahtlid liiguvad siinidel vaikselt ja libedalt.
Ühesõnaga tegin väga hea ostu. Mööblitükk on väga kvaliteetne ja nägus. K on sillas ja naudib nüüd oma toas laua taga toimetamist. Muidu käis esimese veerandi oma õppetükke tegemas elutoa laua taga. Eriti tore on see, et nüüd on tal oma toas piisavalt palju sahtleid, et kõik vajalik ära mahutada. Et kus ta ennem õppis? Enne remonti oli loomulikult tal laud oma toas olemas. Üks koolitee alguses ostetud IKEA laud. Remondi ajaks tõstsime selle töötuppa ja siis ma avastasin, et sinna kulub see laud vägagi marjaks ära, kui ma oma paberitööd teen. Ja eks ta juba oli ka kulunud ja peetud välimusega. Millalgi tuleb ette võtta selle pahteldamine ja värvimine. Siis saab see vanagi laud uue kuue.
Nii hakkab meil lõpuks selle toa remont ja sisustamine vaikselt lõpufaasi jõudma. Remont õigemini juba ammu tehtud, lihtsalt sisustamine veel pooleli. Kõike korraga ei saa.
Jäänud on kardinad(ma ei leia kuskilt õige koostisega ja õiget värvi kangast), tool laua taha, vaip ja viimasena lähevad vahetusse seinalambid.

sügis

Mis ma ise teen?
Ikka tööd teen, eksole. Polegi mingi uudis.
Tööl on palju tegemist. Kodus on palju tegemist. Samas…kui juhe kokku jookseb, siis lihtsalt loen kodus, et taastuda. Lugeda tahaks niikuinii alati rohkem, kui selleks aega on.
Põhiline aur läheb praegu päevatöö ja pere kõrvalt sellele, et tahaks valmis saada kõik fotod, mis sügisel erinevaid inimesi ja perekondi pildistades on tekkinud. On perioode, kus sel teemal laiutab vaikus ja kui jälle tuleb fototööd, siis ustest ja akendest. Peale ühte fotosessi tuleb laua taga veeta üsna mitmeid tagumikutunde. Pole see niisama midagi.
No ja siis veel käsitöömaailm….eh, hetkel on hinge peal 4 kiiremat tööd, mis oleks tarvis valmis teha ja siis võib-olla jääb veidike aega ka oma pere asju õmmelda. Ja kui vahepeal veel overlok katki läheb….õnneks on mul osavate kätega poeg.
Seni aga jah, jätkuvalt äratus 6.15 või varem ning suur püüdlemine kõik kohustuslik ja vajalik ühte päeva ära mahutada.

kodus

Tänasest kaks nädalat on muusikakooli lapsed distantsõppel. Muusikakoolist siis. Vähemalt need, kes pole koroonasse haigestunud muusikakooli õpetajaga otsekontaktis olnud. Kelle pilliõpetaja see oli, need tõenäoliselt on ka tavakoolist distantsõppele jäänud. Õpetajad istuvad kõik koduarestis ja õpetavad lapsi digikanalite vahendusel. Seega…kaks nädalat saab K pea iga päev peale kooli koju tulla. Ainult teisipäeval ja neljapäeval tuleb korra laulustuudio kooritunnis ära käia. Ma ikka siiralt loodan, et koolid jätkavad oma tavapärast tööd kevadeni välja. No tõepoolest.

sügis

Selleks korraks jutt läbi. Naasen oma tegemiste juurde ja mõtlen, kuidas korraldada K kaks sünnipäevaüritust. Sünnipäev…on juba homme :P
Nautige sooja sügist, vaikseid kaminaõhtuid ja looduse värviküllust.
Ilusat alanud novembrit ja hingedekuud.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment