Eriolukord jätkub

Nonii. Oleme nüüd juba selles eriolukorras, mida seni kellegi silmad pole näinud, sisuliselt kaks kuud.
Eksole, kes seda küll oskas ette kujutada, aga täpselt nii see on. Alles nüüd, kui eriolukord on kestnud 15-st märtsist ja hetkel pidavat kehitima 17. maini, on hakatud rääkima piirangute vähendamisest. Natuke siit ja natuke sealt ja ikka kartusega, et äkki lahvatab viirus jälle aktiivsemaks. Tegelikult ei tea seda lõpuni ilmselgelt keegi, kuidas ta käitub, aga fakt on see, et iseendil annab selle heaks palju ära teha. Mida rohkem mõtlevaid inimesi, seda paremini pahalane taltsutatud saab.

kevad

Aga ega meil pole siin midagi väga arvata või mitte arvata, sest kuskil keegi keelab ja käseb, poob ja laseb. On see siis koroona ise või valitsus või kesiganes. Elu läheb õnneks ikka edasi. Omal moel ja kõik sellega seonduv ei olegi alati halb. Pigem võiks öelda, et omamoodi huvitav kogemus.

kevad

On hakatud rääkima teatud sarnasusest nõukaajaga. Et välismaale ei saanud, Saaremaale ilma lubadeta ei saanud ja vetsupaberit ei olnud. Ok, tualettpaberipaanika ja mõnes kohas selle puuduse tekitasid seekord inimesed oma arulagedusega ise. Aga muus osas tõesti, ega kuskile praegu liikuma väga ei saa.
Võiks eeldada, et sellele ei peaks reageerima eriti valuliselt just need nõukaaja kogemusega inimesed, aga näen enda ümber ikka hulga vanemaealisi inimesi, keda häirib tohutult juba see, et peab rohkem ise süüa tegema (kuna söögikohad suletud) ja häirib neid ka see, et kõike mis pähe tuleb, ei saa….. “oh, niikui saab ma lähen kohe SPA-sse”. Ja tahavad kinno ja sinna ja tänna.

kevad

Teine seltskond, kes tunneb ennast pisut häirituna, on lasteaiaealised lapsed. Nemad ei saa lihtsalt millestki aru, sest puudub igasugune kogemus. Miks ei saa sõpradele külla, miks ei saa mänguväljakule, miks ei saa lasteaeda jne. Tegelikult on suurepärane, et erinevalt Hispaaniast näiteks, võime meie täiesti vabalt oma peredega looduses aega veeta. Ja kui on õlgade vahel pea milles olemas mõistus, siis leiab looduses koha, kus puuduvad rahvamassid nagu rabades.

kevad

Kas miski on üldiselt meie jaoks muutunud?
Vist väga ei ole. Meediat püüan tarbida nii palju kui vaja ja nii vähe, kui võimalik. Ikka sellepärast, et hoida endast eemal kõik, mis tekitab tarbetut stressi. Tahad või ei taha, halvad uudises puudutavad sind alateadlikult ikka – kui neid lugeda.

kevad

Kas aga midagi muutub, kui neid lugeda? Ega ikka ei muutu küll. Jah, iseenda vaimne tervis on olulisem ja tervem valik. Seega ma valin selle vähesema meedia ja uudiste tarbimise ning olemine on kõvasti helgem. Ei ole vaja endasse ahmida neid lõputuid vandenõuteoreetikute väljaütlemisi, sest vahest tekib juba tõesti tunne, et suurim oht ongi need vandenõuteoreetikud ise. Pigem loen vahest mõne artikli, mille on kirjutanud teadlased ja mõtisklen selle üle. Pealegi…küll juba kaaskodanikud hoolitsevad selle eest, et väga olulised uudised kõigini jõuaksid. Seni kasutan aga oma aega sihtotstarbelisemalt.

kevad

Eilsest kostab killukesi sellest, et tasapisi on lootust piirangute vähendamisele. Nojah, eks ole näha. Kuidas ja kas ja mida siis härrased lubavad rahval teha. Kuuldavasti ei lubata suuremaid üritusi ka mitte suvel korraldada. Õnneks ma ei ole selliste ürituste suurem asi tarbija, kui välja arvata näiteks merepäevad, kust me oleme aastate vältel ikka läbi astunud.
Reisimisest ei julge sel suvel samuti väga unistada. Või olgu, unistada ikka võib, aga saamine…see on iseasi. K pidi oma kooriga minema augusti teises pooles Montenegro reisile…eks paistab, kas see lõpuks toimub või mitte. Ilmaelu on hetkel ettearvamatu, seega elame-näeme.
Tegelikult oli aasta alguses nii palju reisiplaane selleks aastaks….aga tuli üks viirus ja vuhh, kõik plaanid mis olid….viirus lihtsalt naeris nende üle, nagu tavaliselt naerab vanajumal. Berliini konverents on jäänud juba ära. Sinna oleks ma just nädala pärast lennanud. Konverents on teadupärast vist sügisesse lükatud ja AirBaltic õnneks tegi meile lennupiletite väärtuses kinkekaardid + lisaboonus. Asi seegi. Kui laevaliiklus taastub, siis eks paistab mis saab meie kahe Soome reisi kinkekaartidega. Rohkemale ei hakka praegu üldse mõtlemagi.

kevad

Täna avastasin e-koolist uue saki. E-tunnistus. Igava viitejoru sees oli seal ka lause – Väga tubli õpilane! :D Tunnistusele on võimalik luua isiklik link ja vajadusel saab siis seda tunnistust huvitatud instantsidele jagada. No näiteks kui kandideerid mõnda teise kooli õppima. Ehk siis sisseastumiskatsete puhul.
Minumeelest läheb K-l distantsõpe siiani väga hästi. Mingeid muutusi ega tüdimust pole ma täheldanud ja probleeme pole tekkinud. Pigem näen seda, et laps õpib ka väljapool kooliprogrammi – näiteks matemaatikat. Lahendab ja pusib märksa keerulisemate ülesannete kallal, kui tema õppekava ette näeb.
Ainus mis on muutunud, siis see, et K ei säti ennast enam punkt 8 arvuti taha õppima. Pigem ringutab ennast laisalt kell 8 alles üles, peseb-sööb ja siis hakkab õppima. Ajapikku on laps ilmselgelt õppinud aru saama, kui palju tal õppimine aega võtab ja oma režiimi vastavalt sellele ka kohandanud. Eks ta vahest sätib oma õppimist pigem selle järgi, mida parasjagu tema väikesed vennatütred teha plaanivad. Kui on vaja ikka nendega tegeleda ja e-koolis pole ühtegi pakilist ülesannet nimega “kohe ja praegu”, siis õpib lihtsalt pisut hiljem.
Jajah, koolivaheaeg oli meil samuti. Selle saabudes kergitas K kulmu ja küsis, et ahsoo, kas meil juba 5 nädalat pole mitte koolivaheaeg olnud?

kevad

Aga mina…mina vastupidi ajan ennast ikka kella 6 ja 6.30 vahel üles. Ikka selleks, et jõuda lastele hommikuks ja lõunaks söök valmis teha ja näpistada veidi aega iseendale.
Mis puudutab sööki, siis olen avastanud, et söön viimasel ajal paremini. Eks asi lihtsalt selles, et ei saa süüa enam endale lähimas “sööklas” vaid peab tegema kogu toidu kodus ise. See tähendab aga valitud toorainet, tervislikke valikuid ja häid maitseid. Töökaaslased on jaoti hakkanud toetama lähedalolevaid toitlustusasutusi, kes pakuvad kohalevedu, aga minul puudub selle jaoks mõte- niikuinii pean lastele koju süüa tegema, jagub siis endalegi.

kevad

Õhtune bataadi-kartuli vorm broilerihakklihaga.

Laps pidi kodunduse tunni raames tegema vormitoitu ja ma siis umbes täpselt õpetasin, kuidas neid erineval viisil teha.
Siin üks stiilinäide.

Retsept:

Umbes.

3 keskmist kartulit koorida ja viilutada
3 väiksemat baataati koorida ja viilutada

Hakklihamass:

300 g broilerihakkliha
1/2 riivitud suvikõrvitsat
1 haktiud siul
3 hakitud küüslauguküünt
sool
pipar

Vormi põhi määrida õliga ja laduda täis kartuliviiludega. Viilude peale jaotada 1/2 hakklihasegu. Järgmine kiht laduda viilutatud bataatidest mille peale panna taas hakklihasegu. Viimane kiht on kartuli ja bataadiviiludse segu.

Kate:

Võta kauss, klopi seal 2 muna, lisa sool, suhkur, kuivatatud karulauk, 2 spl kikerhernejahu ja 150-200g mandlipiima (sobib ka kaerapiim). Sega kõik korralikult läbi ja vala kartulitele-hakklihale peale, nii, et segu katab pealmist kartulikihti.

Kuumuta ahi 245 pügalat kuumaks. Pane vorm ahju. Kui asi hakkab jumet võtma( umbes 35 minuti pärast), võta vorm korraks ahjust välja, pane peale möödunsuvised tomativiilud, mida hoidsid sügavkülmas ja raputa peale juustu. 10-ks minutiks veel ahju ja head isu!

Ühel korral tellisin koos töökaaslastega lõunaks ühest toiduasutusest endale magustoitu ja sain pettumuse osaliseks. Teised, kes tellisid, pettusid samuti. Kirjade järgi pidi olema šokolaadikreem, aga kohale toodi kõige klassikalisem heledake kakaokissell. Need peaks siiski olema kaks erinevat asja. Aga jah, õppetund – enam sellest kohast ei telli. Keerulisel ajal püüda teenida lihtsat raha…vist ei tasuks. Pigem võiks olla ikka kliendi suhtes väga aus, kui et müüa põrsast kotis. Rasketel aegadel maksab kliendi petmine kiirelt kätte.

kevad

Üks õige hea magusroog:

2 banaani
Lahkelt, ehk 2 suure kuhjaga supilusikat toorkakaod
1 tl kaneeli
mandlipiima( umbes 250g)
1 tilk Doterra looduslikku piparmündiõli
Blenderda ühtlaseks massiks.
Kaunistuseks ohtralt mustikaid ja maasikaid

Mõtisklen selle üle, et minul isiklikult on olnud eriolukorra ajal kõik hästi ja see on eelkõige sellepärast, et mul on endiselt olemas töö. Ja ma käin ka reaalselt tööl. Mul on tegemist endiselt väga palju nii tööl, kui kodus, aga see on teistmoodi. Paindlikum ja inimlikum. Ma olen selle ajaga käinud maha nii palju kilomeetreid, et kõik ümberkaudsed rajad on vist nüüdseks avastatud. Ja ma olen teinud kõvasti rohkem trenni, kui tavalisel ajal. Trenni teen just sellepärast rohkem, et Shalini on olnud tubli live-trennide tegija ja tema trennid on jäänud ööpäevaks kättesaadavaks. Kui õigel ajal pole saanud trenni kaasa teha, saan teha alati järgi.

kevad

Ja lisaks imearmsa Shalini suures valikus online-trennide kavad, mida võib teha ikka täitsa siis, kui parasjagu aega ja jaksu on. Eriti lahe ongi see, et liikumine ja hea toit mõjub. Ok, ma olen kribuaadu kogu elu olnud, aga raamatukoguaastatega istuvast tööst tekkinud väike “päästevöö” koos mõne lisakiloga häiris mind väga :D Praeguse kuu pooleteisega olen saanud oma endise, läbi aastate stabiilse kaalu tagasi! Mulle lihtsalt sobib see kaal palju paremini, enesetunne on parem ja “päästevöö” ei sega.

kevad

Ah jaa. Lisaks olen õppinud nii palju ka teistelt tarkadelt inimestelt, kelle soovitusi olen hakanud usinalt praktiseerima. Näiteks Almeri ja ühe väga targa arsti soovitatud lümfimassaaži võtted ja toreda, noore ning aruka füsioterapeudi Marii soovitused, mis tagavad jalgadele hea tervise. Mariid tunnen ma juba ammu ja tema näpunäiteid olen aastaid kasutanud, aga nüüd tegi Mugaviku rahvas temaga ka intervjuu.

Sügisel ostetud jalasõbralikud saapad Mugaviku poest on aga vist tõesti mu elu parim jalatsiost üldse. Olen matkanud nendega päevast päeva 8 kuud jutti tööle ja tagasi ning kõik oma pikad seiklemised, mis on sageli ka 10 km päevas ja mugavamat saabast annab otsida. Minu omad on küll pruunist nahast, mitte mustast nagu lingitud. Aitäh paljajalujalatsite(barefoot shoes)grupile FB-s, et mind nende saabasteni juhatasite. Nüüd peaks ühed suvisemad jalatsid sihikule võtma.

kevad

Mis puudutab nüüd seda kohustuslikku suuremat kodus olemist, siis minule see sobib täitsa hästi. Ja kuigi ma ei ole kodus kunagi päris üksi, vaid oma perega, siis üksi meeldib mulle samuti olla. Mulle tundub, et selle isoleeritusega on suurem probleem nendel, kes ei oska olla iseendaga või õigem oleks öelda iseenda mõtetega. Ma näen enda ümber inimesi, kes tikuvad iga hinna eest tööle, kuigi neil oleks võimalik olla rohkem kodus ja nad lausa peaksidki seda olema. Võimalik, et isolatsioonis ongi keeruline olla, kui sul puuduvad hobid millega üksi tegeleda või su tuju, enesehinnang ja heaolu sõltuvad liiga palju teistest. Ehk tähendab iseenda seltskonna eelistamine rikkalikumat sisemaailma ja tugevat iseloomu? Selle üle tasuks mõelda, aga loomulikult on iga asi vastuvõetav või siis mitte – teatud piirini.

kevad

Praegusel kummalisel ajal on suurimaks varanduseks tegelikult normaalne perekond. Selles mõttes normaalne, et inimesed naudivad üksteise seltskonda ega ole pidevalt kõri kallal. Kui ikka kodunt kusagile põgeneda ei saa, siis on tõeline bingo tore perekond. Vahvad lapsed, sugulased, elukaaslane. Pealesunnitud suhetes on tülid kerged tulema niisamagi, aga kui peab veel kogu aeg ninapidi koos olema, siis ebakõlad paraku ainult võimenduvad.

kevad

Ühesõnaga… kellel nii ja kellel naa, aga see viirus võiks sellegipoolest minna …no kuhu iganes, eks. Peaasi, et ta ei vaevaks inimesi. Sellisel või teisel moel.

Ahah, ostlemisest olen jätnud rääkimata. See ju ometi on enamusel teemaks, et poodi ei saaaaaa :D

Sellega on ikka endiselt nii nagu on. Tunnen rõõmu, et käin vähe poes. Kord nädalas toidukas vaid hädapäraste ostude puhul, kui vajadus tekib. Enamuse asju tellin endiselt kord nädalas Vitamiinikullerist ja olen nende teenindusega väga rahul. Kaup korralik ja teenindus kiire.

kevad

Aiii ja see kõikide ostetud asjade pesemine kodus, vat see on tüütus omaette ja lisaks veekulu. Kuid… sellelgi omad plussid. Kõik puuviljad ja muud toiduained on isu tekkides juba pestud ja tarbimiskõlbulikud.

kevad

Kord kuus täiendan oma varusid Boostyourself-i e-poes või ostan Selverist. Neid kodumaiseid tooteid kasutan juba aastaid ja olen väga rahul. Lapsed on muidugi sillas, kui nende Breakfest Club-i segusid pudrule või smuutile puistan. Lemmikud on meil K-ga kindlasti Energy, Balance ja Immunity segud smuuti sisse ja meie kõigi lemmikud Breakfest Club tooted garneeringuks.

kevad

Toortatrakauss

kevad

Täisterakaerahelbepuder

Meie lemmik-smuutikausi retsept:
Kogused on ligikaudsed, sest teen seda toitu silma järgi.

Umbes 250g üleöö vees leotatud toortatart, mis hommikul tuleb korralikult sõelal läbi loputada.
1 suurem banaan
6 datlit
1-cm pikkune jupp ingverit
külmutatud mustsõstraid
külmutatud kirsse
200ml mandlipiima

Kaunistuseks BreakfestClub segud, mandlilaastud, rosinad, marjad

Meie pere kaerahelbepuder

Täisterakaerahelbed
Chia seemned
rosinad
hakitud datlid
sool
vesi

Kogu kraam lasta keema ja keeta mahakeeratud kuumusel kaane all kuni kaerahelbed on pehmed.

Keerata pliit kinni ja lisada 1 suurem purustatud banaan ja sorts mandlipiima(või muud taimset piima) ning jätta kaane alla hauduma.

Mis meil selle piimaga on, et lehmapiima ei kasuta? No ikka kergekujuline talumatus, minul. Ja ega see piimatoote tarbimine on nii ja naa, kellele kuidas.

Mõned päevad tagasi leidsin kodumaise ökoloogilise pesupulbri väiketootja ja kuna kodune Mayeri sensitive pesugeel hakkab otsa saama, tellisin sealt prooviks kaks pakki. Üks lõhnatu ja teine sidrunheina naturaalse lõhnaga. Intrigeeriv oli ka see, et sellest pesupulbrist saab keeta ise pesugeeli ja sel juhul saab pakist veel rohkem pesukordi. Mul oli tegelikult veel üks väga hea pesupulber, mida ostsin Coralliklubist, aga hetkel pole seda saada ja viimane purk sai otsa. Lõhnatu, ökonoomne ja peseb hästi. Selliseid pesuvahendeid ma armastan. Aga…sellest uuest ostetud pesupulbrist kirjutan millalgi teine kord. Siis, kui olen ta ära katsetanud.

kevad

Tegin oma beebinartsissidele esiku tapeedijääkidest koti-potid

Suures plaanis mõjub aga poodlemise vähendamine kõigile hästi. Pigem sorteeritakse ja koristatakse oma kappide sisu. Kodus olemise ajaga jõuab paljudele ka see kohale, et asjad on kõigest asjad ja neid ei ole tarvis üldse palju. Ja milleks meil asju üldse vaja on? Kelle jaoks me ennast ehime ja sätime? Kodus pole põhjust kena olla? Miks siis mitte? Kas igapäevaselt hoolitsed enda eest teiste pärast? Kas enda eest hoolitsemine tähendab üldse pidevalt uusi hilpe, uusi küüsi, pikemaid ripsmeid jne. Mõtlemise koht. Tegelikult suudame elada ilma paljude kulutusteta. Kelle kulud on suured olnu ja elatud väljapoole, nendel ilmselt ongi praegu küünte närimise periood. Kui oled senini elanud rohkem sissepoole, on hulga lihtsam. Kellele seda pakazuhhat vaja on? Huvitav, kas kaubanduskeskustest tunneb keegi tõesti reaalselt puudust?

kevad

Pisut hirmutav on teinekord see, et inimesed on hakanud üksteist kartma. Reaalselt kartma. Metsarajal vastutulevale inimesele ei öelda enam rõõmsalt tere, vaid vaadatakse kõrvale ja kiirendatakse mornilt sammu. Teine äärmus on jälle sellised lillelapsed, kes üldse ei mõtle. Ettevaatlik tasub ikka olla, aga rõõmsat meelt ei maksa samuti ära kaotada. Ma loodan, et suuremas jaos on paanika siiski vaibunud ja asendunud mõtlemisvõimega ning praktiliste küsimustega.

Valgus tunneli otsas siiski paistab…..21. mail saan minna juuksurisse. Mütsihooaeg on läbi saamas ja võiks oma kahe kuuga tekkinud triibusoengu jälle ühtlaseks värvida. Saaks ka vöödiliine olla, aga ma ei harju sellise peegelpildiga kuidagi veel päriselt ära.

Tervet mõistust, nautige kevadet ja olgem hoitud.

kevad

Kõik fotod on pildistatud aprillis 2020

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Roosamannaline beebitekk

Nagu eelminegi tekk, nii on ka see roosa tekike tellitud töö. Samas töökollektiivis on jäämas beebipuhkusele järgmine naine. Minimeelest on selles tööseltskonnas tekkinud väga armas traditsioon kinkida varsti emaks saavale kolleegile beebitekk.

kevad

Tekk protsessis

Kuna sel korral oli teada, et sündimas on tütarlaps, telliti roosamannaline tekk.

kevad

Tekk sai valmis seekord aegsasti, sest eelmise teki tegemiseks oli mul pisut lühike etteteatamise aeg ja ma olen siiralt tänulik, kui oma soove esitatakse mingigi ajavaruga. Siis on kindel, et mul on soovi täitmiseks ka aega. Beebi on sündimas alles suvel, aga tekk oli sel korral valmis juba veebruari lõpus. Täitsa napilt enne seda kõiki puudutavat koroonahullust.

kevad

kevad

Õmblesin tekile aplikatsioone. Ikka südameid ja lilli ja loomulikult sooja südamega. Peaks ütlema, et mulle väga meeldib teha selliseid beebitekke. Mahub enam vähem noormaalselt masina alla teppima ja kuna iga tekk tuleb isemoodi, pole ka rutiini. Pealegi on suur rõõm teadmisest, et seda kasutab varsti üks uus ja täitsa tutikas maailmaime. Pisike inimene.

Mõõdud 120×120, et beebi mahuks mõnusasti ennast tekile sirutama ning tekk vajadusel kenasti beebit katma.

Nagu näha, sai tekk pildile selle aasta haruldase kevadise lumega.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Beebitekk

Eelmise aasta lõpp oli kuidagi eriliselt kiire ja nii jäid blogisse kirjutamata mõndeki lood tehtud töödest. Eks see aasta algus läks samas rütmis – kiire, kiire….kuni tuli aeglane, ehk koroonaviirus. Nüüd on siis pisut rohkem kodus olemist ja seega ka postituste kirjutamise aega.
Päris jõulude ajal, kui kõikjal valitses suur pime, sain valmis ühe beebiteki. Rõõmsa ja helge. Ainult õues ja valges ei õnnestunud sellest pilti teha, sest tellimus tuli piltlikult üleöö valmis teha. No ok, päris üleöö mitte, aga sel väga tegemisi täis ajal oli see mulle paras väljakutse. Ei, mitte teki õmblemine, ikka aja leidmine. Kuid…kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tekk sai valmis ja ühe kollektiivi seltskond kinkis selle oma beebipuhkusele jäänud kolleegile.

tekk

Tekk on mõõdus 120 x 120 ja praeguseks on selle omanik juba kindlasti ilmavalgust näinud ning ühel päeval hakkab ta uurima neid aplikatsioone ja õppima sõnu – maja, puu, lill, süda….

kevad

Seekordne tekk sai neutraalsetes värvides, sest vist ei oldud päris kindlad lapse soos. Et äkki poiss, aga mine sa tea. Kuigi jah, miks küll ometi on meil need stereotüübid, et poisile ikka sinised ja piigale roosad toonid? Kõik värvid on ju kõigile :)

kevad

kevad

Ilusat kasvamist sellele beebile ja loodetavasti on see tekike talle armas.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Teistmoodi elu

Kirjutan seekord selleks, et kunagi lugeda kuidas siis oli, kui oli ülemaailmne koroonaepideemia või pandeemia või misiganes ta on.

kevad

Praeguseks on Eestis kehtinud eriolukord 4 nädalat ehk et kõik koolid on koduõppel ja need, kes vähegi saavad teevad tööd kodukontoris ning osad inimesed on lihtsalt karantiinis. Kas on nad tulnud viimaste seas välismaalt, on päriselt haiged või on siis puutunud kokku koroonahaige inimesega.
Ja siis on eesliin. Need, kes töötavad palehigis rohkem, kui iial varem. Meditsiinitöötajad, toidukaupluste töötajad, postikullerid, politsei, apteegid. Töötab loomulikult veel tagala. Näiteks õpetajad kodukontoris ja kõik muud ametid, mis on olulised, et ühiskond kuidagigi funktsioneeriks. Raamatukogudega on nii ja naa. Mõned on päris kinni, mõned töötavad osaliselt ja mõned töötavad täies koosseisus. Õues lastakse õnneks käia, aga mitte rohkem, kui kahekesi koos ja hoides ikka kaasliiklejatega 2 m vahet.
Igasugused üritused ja kogunemised on keelatud. Mängu- ja spordiväljakud on suletud. Avatud on vaid eluks olulised asutused ja kauplused.

kodurahu

Toidukaupluses käimine on kujunenud omaette ooperiks. Desinfitseerid, kummikinnastad ja maskitad ennast ära ja siis üksi ning ahvikiirusel teostad oma ostud. Püüan selliseid retki teha mitte enam, kui korra nädalas ja põhilise toidu tellin hoopis läbi kullerfirma. Olen avastanud enda jaoks vitamiinikulleri ja nendega asju ajada on puhas rõõm. Õhtul tellid, hommikul maksad ja järgmisel päeval on toidukastid korteri ukse taga.
Selline on üldjoontes olnud eluke viimased 3 nädalat ja keegi ei tea, kaua see koroonaviiruse trall veel kestab. Niipalju on vist selge, et lapsed enam sel õppeaastal tõenäoliselt füüsiliselt kooli ei lähe. Vähemalt mitte kõik korraga. Eile ilmus teade, et alates 15.maist hakatakse tasahaaval taastama koolis õpet….juhul, kui covid-19 on taandunud. Põhikoolide eksamid jäävad ära ja gümnaasium teeb 2 riigieksamit. Juhul, kui.

kodurahu

Ja kuidas siis meie ise? Tõepoolest, ka meil on täiesti teistmoodi elu, aga me hoiame elurõõmsat joont ja saame hakkama. Miski muu ju niikuinii ei aita. Põhiline eesmärk on püsida tervetena ja kaitsta ennast igal võimalikul moel. See eluke on tõepoolest nagu ulmefilmis ja ei osanud oodata, et selline stsenaarium rullib ennast planeedil Maa tõepoolest lahti. Üle terve maailma!!! Uskumatu, aga selline see olukord on.

kodurahu

kodurahu

Mingid seletamatud eelmängud on aga meie jaoks kuidagi toimunud küll. Näiteks see, et sõitsime kohe peale aastavahetust Egiptusesse. Egiptuseesse!!!! Koht, kuhu ma pole iial unistanud minna. Aga näedsa, läksime ja saime seal harjutada juba desovahendi taskus kandmist ja käte pidevat pesemist ning desinfitseerimist. Mitte et me varem käsi ei pesnud. Kaugel sellest, K on mul paras kätepesufriik ja see, et koju tulles esimese asjana käsi pesed, see on olnud alati kirjutamata reegel. Lihtsalt Egiptuses tuli olla topelthoolas, et mõnda kohalikku bakterit külge ei poogi, mis viib sind rannamõnude asemel wc-sse potiga tõtt vaatama.

kodurahu

Teine asi, mis mind nüüd tagantjärele üllatab on suhtumine toidulisanditesse. Terve elu olen ma nendesse suhtunud tõsise ükskõiksusega, aga mingil imelikul põhjusel umbes aasta tagasi üks firma, tema kontseptsioon ja kvaliteet, kõnetas mind nii palju, et hakkasin servast toidulisandeid tarbima. Esialgu küll mõeldes lihtsalt nii, et kui ma tahan kunagi olla kõbus ja terve vanur, tuleb selleks juba nüüd midagi teha. Teise asjana olin huvitatud nii enda kui tütre immuunsuse tõstmisest, sest nii nagu tema koolis, nii mina oma töö tõttu – puutume pidevalt kokku hulga inimestega ja viirushooaegadel pole see just tore teema. Otsus oli õige. Aasta hiljem loodan ma väga, et oleme loonud sellise vundamendi tervisele, et elame selle va koroona kenasti üle.

kodurahu

kodurahu

K

K on nüüd siis neljandat nädalat koduõppel. Tema on kohe väga rahul. Ma ei ole pidanud rääkima temaga mingisugusestki vastutustundest oma õppetöö seisukohast, sest see töö on mul ilmselgelt juba varem tehtud ehk siis vundament aastatega laotud. Ärkab normaalsel ajal, istub kell 8 arvuti taha ja hakkab õppima. Teeb ära jooksva päeva asjad ja enamasti ka kõik need ülesanded, mis juba nädala peale ette antud. Harjutab süstemaatiliselt klaverit, tegeleb tervisespordiga ja loeb raamatuid.

kodurahu

Kooliga ongi ilmselt hästi nendel lastel, kes on eelnevalt hästi õppinud. Keerulisem võib olla nendel, kes pole varem väga õpihimulised olnud. Ilmselgelt on väga raske nendes kodudes, kus mitu last käib põhikooli esimeses kahes astmes ja lapsevanemad ise kodukontoris või mis veel hullem, kogu aeg eesliinil tööl.
K ütleb, et kodus õppida on parem. Minu käest küsib ta abi haruldaselt harva ja no olgem ausad, ega ma näiteks kuuenda klassi matemaatikas teda väga aidata vist ei oskakski. Õnneks matemaatika on praegu tal lausa lemmikaine, sest õpetaja on väga-väga hea. Oskab innovaatiliselt läheneda distantsõppele, seletab suurepäraselt lahti uue teema ja on väga tore ning abivalmis. On jäänud silma ka see, et laps hindab õpetajaid, kes annavad huvitavaid ülesandeid. Me ju kõik teame, et õpetada võib igavalt ja võib huvitavalt. Kui on aine huvitavalt presenteeritud, siis saab isegi igavavõitu ja raske teema hästi selgeks.

kodurahu

Ühesõnaga kooli asjus ma ei kuule mingit nurisemist. Isegi solfis antud tööd teeb rõõmuga ära ja saadab õpetajale enamasti esimesena ära. Põhjendab oma õpirõõmu järgmiselt: ma saan tund aega kauem magada, seega ei ole unine. Kaasõpilased ei sega, õpikeskkond on rahulik ja nii on mugav õppida. Õpetajad ei karju, sest keegi ilmselt ei aja neid närvi nagu klassiruumis pahatihti juhtub. Ema on rohkem kodus ja koos saab palju jalutada ning võimelda.

kodurahu

Kokkuvõtvalt – stressivabas keskkonnas on hea õppida. Sõpradega tahaks loomulikult vahest päriselt kokku saada, aga õnneks on meil olemas internet ja omavahel suhedakse iga päev. Minul ei ole igatahes kodus kunagi sellist tunnet, et olen siin üksi. Väga sageli kuulen teisest toast laste elavat suhtlust. Ja kui aega veel üle jääb, avastan last maalimas, tikkimas, lugemas, käevõrusid punumas….vaata ja imesta.

kodurahu

Klaveriõpetajaga on neil oma elu. Kuna õpetaja on lapsel eakas, kasutab nuputelefoni ja ei oma arvutit, siis nemad teevad praegu tundi telefoni teel. Õpetaja helistab, K paneb oma telefoni kõlari peale, istub klaveri taha mängima ja nii see eluke käib. K mängib, õpetaja parandab vajadusel ja kommenteerib. Tunnid mööduvad väga konstruktiivses õhkkonnas ja mõlemad on rahul. Iseseisva töö osa on suur ja õpetajaga käiakse üle kohad, mis tekitavad küsimusi. Õpetaja arvas täna optimistlikult, et äkki ikka mai keskpaigast lastakse lapsed jälle kool….mina millegipärast kahtlen. Kuid….mine tea, individuaalõppepõhine muusikakool ehk saabki natuke mais koolis käia. Elame näeme. Mina elan üks päev korraga. Mine tea, millega hommik jälle üllatab.

kodurahu

Vaadates K-d saan ma aru, kui väga on mul temaga elus vedanud. Lisaks mõtestatud õppimisele saab ta suurepäraselt ka vennalapsed hoitud, kes töönädala sees resideeruvad meil. Nendel päevadel, kui mina tööl olen, on need kaks neiukest K- hoida. Vaatan ja imestan, kui hästi ta hakkama saab. Koolitööd tehtud, lapsed hoitud ja söödetud, nõud pestud, toad korras ja lastega tegeletud.

kodurahu

kodurahu

Mina ise

kodurahu

Laias laastus pole mul aega oluliselt rohkem, kui ennem. Tänu taevale on mul tööd ja koduse aja sisustavad enamasti lapsed. Midagi on siiski teistmoodi ja see teistmoodi mulle tõttöelda isegi meeldib.
Mis on teistmoodi?

kodurahu

Kõigepealt see, et ma olen tõstnud kalendri laua pealt sahtlisse. Mul oli töötoas arvuti ees alati üks kuukalender, kus kõik ruudud olid juba kuu alguses igasuguseid enda ja lapse tegemisi täis kirjutatud. Nüüd on tekkinud olukord, kus midagi ei toimu ega kusagile ei pea minema. Olgem ausad, väga ei kipugi kusagile, kuigi midagi võiks ju tahta. Aga vot ei tahagi nagu. Piisab juba sellestki, et poodi peab vahest minema ja tööl tuleb käia. Ilmselgelt olin ma sellest oravarattas elamisest nii tüdinenud, et liikumiskeeld ei tundugi mulle kui karistus vaid pigem võimalus. Mis ei tähenda seda, et nii tahaks elada lõputult kaua. Mõni hea klassikakontsert või korra aastas nauditav reis kusagile huvitavasse paika oleks ikkagi tore. No ja kõige rohkem tahaks ikka seda, et saaks oma armsatega koos olla. Nendega, kes ei ela meie lähedal. Praegu saan saata neile ainult häid mõtteid ja vahest telefoni teel(ups, kõnede limiit sai täna juba jälle otsa)või sotsiaalvõrgustikes otse suhelda.

kodurahu

kodurahu

Meie ramps töötab 5 päeva nädalas ja inimesed saavad tellitud raamatud kätte kontaktivabalt 11-14 ja 17-18. Ülejäänud aja töötame nagu telefoni keskjaam. Telefonid helisevad vahetpidamata ja lisaks vastame e-mailidele ja FB- lehe küsimustele. Ehk siis reserveerime raamatuid, otsime nad välja, pakime kilekottidesse, mis on varustatud nimesildiga ning paneme fuajeesse tähestikulisse järjekorda. Inimene saab raamatud kätte kontaktivabalt. Kummalisel kombel tuleb välja, et isegi kui me ei teeninda lugejaid nagu tavaliselt, on meil piisavalt tegemist. Ja ma tõepoolest naudin seda, et saan teha vajalikke asju nii, et nad saavad ka valmis. Tavapäraselt me tegeleme rööprähklemisega ja nagu ajuraamatutes öeldakse, siis tegelikult ei suuda aju mitut asja korraga hästi teha. Ja nii juhtubki, et omameelest muudkui pidevalt teed tööd, aga ikka on hulga asju tegemata või pooleli. Praegu korrastan rahulikult fondi ja tunnen heameelt, et mingi järgmine asi ei sõida tegemistele sisse või peab letti minema ja töö pooleli jätma.

kodurahu

Nojah, kogu selle koroonandusega on praegu tekkinud kahjuks meeletu prahi tootmine. Kilekotid, kummikindad, maskid….brrr. Midagi pole kahjuks hetkel parata. Lihtsalt palun, inimesed, pange kasutatud kindad/maskid jne prügikasti, ärge loopige neid laiali. Ja need õudsad desinfitseerimisvahendid, mis panevad käed kipitama….armastan oma kodu koos seebi ja veega. Kätekreem on igatahes rohkem hinnas, kui kunagi varem ja oma aastate lemmikut MK kätekreemi võin taevani kiita, sest see hoiab käed pehmena ka siis, kui oled neid juba kordi jälle vee all leotanud.
Tagastatud raamatud jäävad meil kolmeks päevaks seisma kastidesse – karantiini. Kui kõik pahalased on nende peal ära surnud, võtame raamatud kastidest välja, eemaldame nad lugejate kaardilt ja paneme tagasi riiulisse või siis saab selle endale raamatu järgmine reserveerija. Ja teenindusest muul ajal käib majas vilgas tegevus. Nii saame ehk fondi lõpuks korralikult korda ja vajalikud mahakandmised tehtud, sest uskuge või mitte, raamatukogu ei olegi kummist. Päriselt ka.

kodurahu

kodurahu

Poes käimisest ma juba rääkisin ja kuna ma pole kunagi armastanud poodlemist, siis mulle see vägagi sobib, et hetkel ei tohigi poodides jõlkuda. Mida saan, tellin kulleriga ukse taha ja mida ei saa, toon ise ära – need asjad, mida on tihemini vaja juurde osta või mida kullerfirmast polnud võtta. Üle ühe korra nädalas polegi vaja sinna sattuda. Aga toitu kulub ikka kõvasti rohkem, kui ennem, sest kõik toidukorrad tuleb teha ja süüa kodus ning sööjaidki on rohkem, kui tavaliselt.
Ah ja, kui vahepeal mitu nädalat pole mõnes poes käinud, võib sinna uuesti sattudes üllatuse osaliseks saada. Nii olin ma mõni päev tagasi Coop-i sattudes täiesti segaduses ja ei teadnud kust mida leida. Kogu elamine ringi tõstetud, vat nii.

kodurahu

kodurahu

Peale tööd on aga inimesel nüüd piiritult vaba aega, sest kusagile pole vaja minna. Minu aega täidavad selle ringisebimise asemel pojatütred. Viiene ja kuuene. Kui olen terve päeva kodus, siis veedan suurema osa ajast köögis. Kolm piigat tahavad kogu aeg midagi süüa ja midagi head tahaks vahepeal samuti. Siis teeme midagi, mis pole kommid.
Ja siis me käime õues kõndimas. Täitsa pikki tiire kõnnime. Kodus teeme loomulikult igasuguseid asju. Mina näiteks olen vahest kodukontoris ja loen sisse lasteraamatuid. Nii video- kui helifaile. Ristsõnu mõtlen välja. Siis ma õmblen. Piigad valivad välja kangad ja mina õmblen asjad valmis. Vahepeal ajame K õppimast ära ja võimleme kõik koos. Palju pilte teeme. Õues ja toas. Kaks fotot saidki nüüd suurtesse raamidesse pandud. Viiene sai meil just viieseks ja sünnipäevakingiks tegin 50×70 portreefoto päevakangelasest endast ja teine suur foto on selline, kus kaks õekest koos.

kodurahu

kodurahu

Kui lapsed nädalavahetuseks oma koju emme-issi juurde lähevad, käime K-ga pikkadel õuetiirudel ja siis me ei jaluta vaid kõnnime kiirelt. Lastega elu on tore, kuigi harjumatu peale seda, kui endal juba ammu kodus ainult üks rahumeelne teismeline. Meil on ikka kohe täitsa tore siin sedasi suurema koosseisuga. Midagi pole teha, emmedel ja issidel on õnneks tööd ja lasteaeda praegu lapsi väga viia ei taha. Tegelikult ma väga naudin seda olemist koos lastega. On lõpuks mõnusalt palju aega oma lapselastega korralikult tuttavaks saada. Tänapäeva töötav vanaema, eksole.
Jah, ja see looduses liikumine on ootamatu vaba aja tekkides üks suuremaid muutusi, sest reaalselt mõne aja eest selleks eriti aega ei jagunud. Nüüd aga varsti tunneme kõiki meie linnakese ümberkaudseid teid.

kodurahu

kodurahu

Üks asi, millest ma tõsiselt puudust tunnen, on minu jooganaiste seltskond. Nad teevad küll esmaspäeval ja kolmapäeval õhtuti nüüd zoomis live-terenne, aga minul kulub see aeg lastele. Jõuan töölt veidi enne trenni, siis tahavad kõik süüa ja siis varsti algab pesu, unejutud, tudule sättimine. Lapsed, kõik kolm, vajavad tähelepanu. Kõige suurem samuti. Temal pole kaugelt lihtne hoida päev läbi lapsi ja sealjuures veel hästi õppida.

kodurahu

kodurahu

Seega….kui peale kümmet saabub minu vaba aeg on trenn läbi. Nii ma siis käingi nädalavahetusel õues koos K-ga või sõbrannaga kilomeetreid mõõtmas ja teen osadel hommikutel (kui kuuest tõusta jaksan) pooletunniseid hommikusirutusi…ning vahest vastu ööd tuleb samuti trennihoog peale. Kuidagi peab ennast ikkagi vormis hoidma.
Laupäeviti on õnneks aga see aeg, kus ma liitun armsa Shalini trenniga. See kaunis noor naine teeb live – trenne sellel ainukesel ajal, mil mul on aega iseenda jaoks. Eriti hea veel see, et live jääb üles 24-ks tunniks ja kui ma kell 12 trenni teha ei saa, siis teen veidi hiljem. Aga see on tore, kui üle 100 naise erinevates kohtades ja riikides ühes rütmis hingavad ja liiguvad. Teine trenn on Shalinil samuti kolmapäeva õhtul, kuid mulle tööpäevade õhtud ei sobi.
Eh, ma nii väga loodan, et olukord maailmas varsti stabiliseerub ja ma saan jälle koos oma naistepundiga ja meie Anuga trennis käia ning saunas plaane pidada. Jah, vot sellised inimlikud asjad on praegusest elust puudu. Sellegipoolest võin öelda, et see jabur olukord on minu elu vaid rikastanud.

kodurahu

kodurahu

kodurahu

Nonii, nüüd läks kurtmiseks, eksole. Tegelikult on kõik hästi. Minu suureks rõõmuks on mu lähedased ja sõbrad terved. Töö on, katus pea kohal on, süüa on, õue saab. Küll saabub ka see aeg, kui saan taas oma naistega trenni teha, aga seni kasutan neid aegu ja võimalusi, mida endale näpistada õnnestub ja praegune aeg pakub. Olen enam kui kindel, et kui naaseme oma tavapärasesse ellu, teen ma trenni rohkem kui seni teinud olen. Kord nädalas on ikka tore koos oma jooganaistega ja Anuga matil kohtuda, aga Shalini jääb samuti mu ellu edasi ja loodan, et saan talle kunagi ka päriselus kalli teha selle suure toetuse eest. Tänane trenn koos Shaliniga on tehtud(K tegi tublilt kaasa) ja 6,1 km sinna otsa on meil õues läbitud. Mul on mille eest tänulik olla.
Kõige õnnelikumaks teeb mind aga praegu see, et saan näha oma pojalaste kasvamist, olla rohkem koos oma tütrega ja kuulda nende kõigi suust iga päev, kui väga nad mind armastavad. Kodus kallistame just nii palju, kui vaja ja iga kord, kui tunne peale tuleb.

kodurahu

kodurahu

Kõik postituse pildid on tehtud märtsis 2020

Olge hoitud!

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Uus olukord

Olgem ausad, nii kummalist aega mina oma üsna pikalt elatud elu jooksul polegi vist näinud. Või siis on mul see mäluke kole lühike.
Ok, on olnud aegu, kus poeletid tühjad ja suhkur, jahu, tikud, seep olid talongikaubad. Sellist olukorda nagu praegu….sellist pole tõesti olnud.
Igasugused muud gripid nagu sarsid ja linnugripid ja muidugripid…needki on meist kaarega mööda käinud ilma igasuguse vaktsineerimiseta. Üldine olukord on olnud rahulik ja poodides pole mingit paanikat esinenud.

kodurahu

kodurahu

Sellest sügisest on mul lapse toas difuuser ja sellest on palju abi. Kütteperioodist tingituna ei olegi enam hommikuti nina kinni. Lisaks saab sinna panna erinevaid mõnusaid arioomiõlisid. Praegused lemmikud on apelsin ja greip.

Nüüd aga järsku tuli päevakorda koroona…alguses tundus ta kusagil kaugel ja ühtäkki oli ta meie õue peale trüginud nagu soovimatu külaline. Ma tõepoolest ei tea, kas see paanika on nüüd ülemaailmselt mingil puhul ja mingi eesmärgiga korraldatud või on sel kõigel ikkagi tõepõhi all. Selles mõttes, et üks viirus on tekkinud ja ühel või teisel põhjusel on see tundmatu ja ettearvamatu ning tagatipuks kiiresti paljunev.

Igal juhul olen mina võtnud endale sellise seisukoha, et paanitseda ei ole vaja, aga ettevaatlik tasub kindlasti olla. Ehk et teha kõik endast sõltuv, et pahalast endast ja oma lähedastest eemal hoida.

kodurahu

kodurahu

Kui tuleb palju kodus olla, võib näiteks joonistada. K näpuharjutused.

Nüüdseks on olukord selline, et Eesti riik on ennast lukku pandud ja palju õnne nendele kaasmaalastele, kes siiski on otsustanud viimasel ajal reisidel käia ja võivad kuskile riiki ka sel juhul karantiini pandud saada. Kuigi ma ei nimetaks meie aasta esimese nädala Egiptuse reisi 5+ reisiks, siis on mul hea meel, et käisime enne suurt jama reisil ära. Praegusel ajal ma ei võtaks ühtegi sõitu ette. Olgu või reis varem ostetud. Vastutustundetust on meie ümber nii palju ja see on ka suur põhjus, miks viirus on maailmas pandeemilised mõõtmed võtnud. Kui sa ei hooli endast, siis hooli oma lähedastest ja teistest kaasteelistest. Sina võid grippi põdeda ehk kergelt, aga haigusele võivad alla vanduda mõned lähedased vanainimesed, vähihaiged, südamehaiged, kopsuhaiged… ja see oleks kurb. Meie kõigi ümber on selliseid inimesi kindlasti olemas, keda tasuks hoida.

kodurahu

Leidsin ühe kunagi ammu tehtud monokroomse pildikese. Võib olla peaks üle pika aja hakkama jälle joonistamist harjutama.

Ise oleme vähemalt omameelest teinud kõik endast sõltuva, et olla terved. Juba sügisest toetanud ennast vitamiinidega ja muude immuunsust toetavate toodetega, söönud tervislikult, tegelenud spordiga, peseme käsi ja oleme rõõmsameelsed.
Olles küll nõukaaja üleelanu ja näinud mõndagi, vaatasin ikkagi hämmastusega inimeste paanikat poodides ja apteekides. Ma tõepoolest ei oska endale koju millestki kuhjasid kokku vedada. Ei wc-paberist ei millestki muust. Ei saa see toit seekord poest niisama lihtsalt otsa ja kui saab, siis tänu kaaskodanikele, kes kõik selle kraami endale lihtsalt koju veavad, paremal juhul ära söövad või halvemal juhul peagi prügimäele saadavad. Gripi näol ei ole tegemist siiski pasanteeriaga ega düsenteeriaga ja saaks hakkama ka normaalse koguse tualettpaberiga. Veel vähem mõistan ma suurte pakendite kaupa suhkru ostmist. Moosi hakatakse keetma või??? Ma olen reaalselt 7 aasta jooksul ostnud 2 poolekilost pakki suhkrut. Igapäevaselt seda ei tarbi ja marjad panen sügavkülma ilma suhkruta. Kooke magustan datlite ja banaanidega. Mida sellise hunnikuga tehakse?

kodurahu

Sel aastal sõime kodumaist õuna jaanuari lõpuni. Aitäh armsatele sõpradele Pillele ja Leale :)

Ah, tegelikult hakkab see koroonateema päris ausalt ära väsitama. Tahaks vaikselt ja rahus selle pandeemia lihtsalt üle elada. Lapsed on nüüd koduõppel ja K võtab seda tõsiselt. Teeb oma koolitöid õigeaegselt ja harjutab hoolega klaverit. Vahelduseks käime õues oma kilomeetreid jalutamas.

Mina pole veel päris koduelule jäänud, isegi mitte natukene. Raamatukogu paistab olevat vähemalt meie linnas püha lehm. Enamus kohtades on see kinni pandud, aga meil on otsustatud riskida viiruse levitamisega. No esmalt on ohustatud raamatukogutöötaja ise, sest kujutage ette, mitmed sajad raamatud päevas meie käest läbi käivad! Ja isegi kui me väga püüaks, on lähikontakte vältida laenutusosakonnas tegelikult võimatu.
Inimesed aga….nad ei püsi kodus, nagu on soovitatud, vaid ründavad raamatukogu. Reedel vahepeal lausa arvutasin välja, et esimese kolme tunni jooksul teenindasime 1,7-s minutis 1 kliendi. Õhtuks oli meilt läbi traavinud pea 200 inimest. Milline võimalus teadlikult ja teadmata viirust levitada! Ja kogusse tulevad tõesõna ka haiged inimesed, sest mis ta seal kodus muidu teeb, kui raamatuid pole. Ma võin ju teda mõista, aga miks arvab see inimene, et mina tahan tänu temale haigeks jääda? Jah, ma võtan asja positiivselt ja sisendan endale, et jään terveks. Südames aga vahest siiski kipitab, et kui ma tööl midagi külge haagin vean ma selle koju, oma lapsele, oma lapselastele…aitäh, aga ma ei soovi. Ma püüan teha kõik endast sõltuva jäämaks terveks ja palun, kaaskodanik, tee sina ka nii, et sellele õudusele saaks piir pandud.
Mind ei huvita, kuidas see tõbi lahti pääses, on see vandenõuteooria või mis iganes. Ma tahan elada rahus, olla terve ja rõõmustada oma tervete lähedaste üle.

Kui juba raamatutest juttu, siis lähiajal on saanud ühte ja teist loetud.

kodurahu

Oli ja ei olnud. Lugesin läbi, kuigi võttis aega. Persoon on huvitav, aga ehk siiski veel noorevõitu elulooraamatu kangelaseks olemiseks. Pisut liiga venitatud. Mõni teine autor oleks sellega ehk paremini hakkama saanud.

kodurahu

Hästi ja ladusalt kirjutatud raamat. Kuigi ehk kõik autori mõtteviisid pole mulle alati lähedased ja mõneski punktis oleks ma ise väärtustanud muid asju, oli lugemine tempokas, huvitav ja kaasahaarav. Teada sai mõndagi huvitavat ja alati saab ise juurde uurida, kui väheks jääb. Igati soovitatav lugemine.

kodurahu

Üks huvitavamaid raamatuid, mida olen viimasel ajal lugenud. Meie aju on paras müsteerium. See, kuidas ta toimib, selle üle pole siiani teadlastel täit ülevaadet, aga sellest raamatust saab teada nii palju huvitavat ja olulist, et mina kingiksin selle igale õpetajale ja juhile. Oleks lihtsam mõista inimest. Hetkel on käes järgmine ajust kõnelev raamat, mis on huvitavaid mõtteid täis.

kodurahu

Kui lennuk kukub džungli kohal alla ja ellu jääb vaud üks noor 17-aastane tüdruk….ütlemata põnev lugu lennukatastroofi üleelanu sulest ehk otseallikast. Sai teada seda, mida sellise õnnetuse üleelanu tundis, kuidas see teda mõjutas, kuidas ahistas teda meedia ja kelleks ta peale õnnestust sai. Tõeliselt huvitav lugemine. Ja see ei ole põnevusraamat, see on tõestisündinud lugu.

Aga muidu….olge loovamad. Kasutage antud aega, kus peate kodus istuma – enda sisse vaatamiseks. Millised väärtused teil on? Mis on PÄRISELT tähtis? Veetke aega endale armsatega, tehke midagi koos, nautige niisama olemist, nautige võimalust teha neid asju, milleks muidu pole aega olnud. Õppige elama ilma tormamata, võistlemata, ilma püüdmata kellelegi meeldida ja olemata keegi teine, kui tegelikult oled. Ole oma lähedastele päriselt olemas ja…..lihtsalt armasta. Mitte ainult seda ühte ja ainsat inimest, vaid armasta elu ja hoia neid, kes vajavad sinu tuge.
Vaatan rõõmuga, et loomeinimesed ei heida meelt. Suured maailmatuntud orkestrid ja teatrid pakuvad üle veebi vaatamiseks tasuta etendusi ja kontserte. Ei hakka teil kodus igav, kui ei torma arutult ühest kohast teise. Märgake üksteist, hoolige, aidake. Veetke aega värskes õhus. Eesti on õnneks piisavalt hõredalt asustatud, et saaks jalutada kaaskodanikega lähikontakti omamata ja terviseradasid on küllaga. Ja poodeldes toeta kodumaiseid tootjaid, aita omasid. Nendel on praegu eriti keeruline aeg.

kodurahu

kodurahu

Praegusel ajal minu lemmikpaik on minu kodu, minu tuba, minu pelgupaik

Jah, majandus saab meil kahjuks parasjagu räsida ja sellest välja saamiseks kulub aega. Aga ka sellega saame hakkama, nagu ikka. Jah, tegelikult toimub siin maailmas midagi väga kummalist….

Hoidke üksteist ja olge hoitud.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment