Juuli oli minul töökuu, lapsel töö ja puhkus käsikäes. Mina puhkasin esimese osa puhkusest juunis ära ja läksin juuli alguses tööle tagasi. Selleks ajaks oli õnneks liigne kuumus õues taltunud ja tööl oli talutavam olla. Pealegi käin ma juba aastaid juulis kord nädalas ühes väikeraamatukogus puhkuse ajal töötajat asendamas ja sealne maja on mõnusalt jahe. Aastatega olen hakanud seda käimist nautima. Hommikul rahulikult rongiga peatuse jagu Tallinna poole, jalutuskäik rampsi, rahulik päev raamatukogus ja õhtuks koju. Kliendid, kes seal käivad, on aastatega tuttavaks saanud. Kui enda põhitöökohal pole lehtede ja ajakirjade lugemiseks kunagi aega, siis suvel asendamas käies saan värsked lehed läbi sirvida. Ega ma tegelikult neist puudust tunnegi, sest harva loeb sealt midagi muud peale kehvade uudiste. Ajakirjast loen ehk mõne huvitavama persooniloo mittekollase ajakirjanduse inimesest ja sellega see ajakirjandushuvi mul piirdubki.
Kirke aga nautis suve maal ja merel. Merel vahest isaga madrusena väljasõitudel purjetamas ja teise osa sõitis Mojito laevaga teenindava personalina Naissaarel toimuva Nargenfestivali vahet. Sai kõike-päikest, tuult ja lainet, kauneid päikeseloojanguid, lahedat seltskonda, palju tööd, kesköiseid taaravedusid ja kuhjaga kogemusi. Töö, lõbu ja teenistus. Selline töö sõltub küll sageli ilmast ja ei taga stabiilset teenistust, aga asi seegi.
Kassist pole meil siin vist ammu juttu olnud. See väike priske sinivaal on siiani meie pere liige. Eks paistab kauaks. Kui linna kolime, läheb ehk hoopis laste manu tagasi. Kassidega, nagu üldse karvaste loomadega, on kaks asja. Nad on väga toredad ja nad ajavad liiga palju karvu. See kassipoiss on kahtlemata üks tore karvapall(kui ta just hommikul vara kõvahäälselt konservi ei nõua), aga on hetki, kus tuleb tõele otsa vaadata ja teha otsuseid. Põhjus pole muidugi mitte ainult meie kolimises, sest kes keelab kassiga kolida. Lapsed tegelikult ootavad oma kassi väga tagasi ja tol hetkel, kui nad oma majja kolisid seda võimalust polnud, et nad karvase kaasa võtavad, siis praegusel hetkel on võimalus olemas. Tavapäraselt on kass meil siiski suur rõõmuallikas. Ta on naljakas, pehme, kaval, soe, hooliv, veelkord naljakas ja mida kõike veel. Just selline.
Mingi hetk, kui kappe sorteerisin siis avastasin, et kappi on seisma jäänud kaks paari kangajääkidest välja lõigatud väikelaste dressi. Hetke mõtlesin ja leidsin, et meie peres on täpselt sellises suuruses laps hetkel olemas ja õmblesin ruttu dressid valmis. Minul asjad kapist ära ja lapsel kandmisrõõm. Roosal pluusil on samuti püksid tegelikult juures.
2022. aastal sai mul tütretirts 16! Küll alles sügisel, aga suvel tuli tal idee pidada sünnipäev ära ja mitte kodus, nagu kõik aastad, vaid kutsuda sõbrad purjetama. Nii olin mina ühel juulikuisel päeval toidukolaga Balti jaama Selveris, papa tuli korjas mind koos kraamiga peale ja tips ise…..no tema oli eelmisel õhtul peale tööd hilja magama saanud ja magas sisse :P Eks olin pisut pahane mina, sest pidin temaga rongijaamas kohtuma ja oli pahane enda peale ka ta ise. Õnneks kõik lahenes. Sõitsime Noblessnerisse, kolisime ennast koos toiduga katamaraan Nordea peale ja varsti tulid lapse külalised. Otsad lahti ja merele. Ilma saime igasugust – tuult ja päikest, pilvi ja pisut ka vihma. Aga nii oligi lõbusam, sai päriselt purjetada, mitte mootori abil podiseda. Suurem osa lastest olid purjetamas vist esimest korda elus. Mõnel oli natsa kehva olla, aga enamusel siiski kõik ok. Sünnipäev sai teistmoodi toredasti peetud, mis ei tähendanud seda, et sügisel päris pidu pidamata jäi. No ikka pitsad, küpsisetort ja põhisõpruskond öösel meil, nagu juba aastaid. Õigel päeval käisid külas lähedased.
Peale pidusõitu läks tips tööle ja mina kõndisin Noblessnerist kesklinna, et varsti koju sõita.
Mingi päev käisin Valkla kandis pildistamas perekonda, keda ma olen pildistanud…..no ikka palju. Selle aja sees kaks esimest last päris suureks kasvanud ja vahepeal kolmaski lisandunud. Alustades olid kaks esimest tugevad lasteaialapsed, nüüd juba põhikooli viimases astmes ja kolmas varsti lasteaeda lõpetamas. Pildistame neid tavaliselt nende enda koduõues, sest alati tahavad lapsed teha mingeid korduspilte, mida kunagi hoovis tehtud ja sekka teeme midagi uutmoodi. Sel korral käisime näiteks ka Valkla rannas ära ja pildistasime osa pilte seal. Ja milline nauding oli olla päikeselise ilmaga rannas, tuul juukseid sasimas. Tegelikult pereisa õde kinkis mind neile sel korral jõuludeks, aga leppisime kohe kokku, et pildid teeme suve teisel poolel pererahva puhkuse ajal. See kingitus pidavat olema nendele suur rõõm. Minule ka :)
Juulis tuli mul äkki pähe hakata tegelema tasakaalustatud toitumisega. Mitte et ma muidu tervislikult ei sööks, aga tervislikul ja tasakaalustatud toitumisel võib vahe sees olla. Et mitte üksi jalgratast leiutada ja suvi läbi raamatutes kaevata, ostsin endale Prantsusmaalt ühe programmi. Jajah, Prantsusmaalt :D Kuna ma olin sealt instituudist ennegi mõnda asja õppinud ja usaldus oli olemas, kasutasin sooduspakkumist ja ostsin programmi 35€ eest. Selle sees oli 3 nädalat toetatud tegevust. Nii elustiili kui toitumise. Kõik väga põhjalikult lahti seletatud ja materjalid eluaegselt oma konto alt kasutatavad. Ja päriselt, see on väga hea programm. Iseäranis meelis mulle see, et oli olemas 3 nädala menüü, iga päeva kohta 3 toidukorda + vahepalad. Retseptidega. Ja kus meil läks siis vaaritamiseks. Laps sõi paratamatult minuga ühesuguses režiimis ja sõime me väga mitmekesiselt ja hästi ja tervislikult. Ükski toit polnud keeruline teha, aega võtsid vaaritamised vähe ja kõht seisis korralikult täis. Näksimisisu puudus ja kaal vähenes. Pärast kolme nädalat tekkisid meil omad lemmiktoidud, millest hiljem said meie menüü rikastajad. Kõik see polnud üldse keeruline, lihtsalt poes tuli käia nimekirjaga ja plaanipäraselt oma külmutuskappi varustada. Mis kõige tähtsam, siis see, et enesetunne oli hea ja energia laes. Talvel on nüüd läinud see asi pisut lappama ja see on mul igal aastal nii, et pimedal ajal ma ei suuda pidada kinni taskaalustatud menüüst ja vägisi isutab magusat sööma. Lisaks…soodustab seda töökoht. Päriselt, tööl on ALATI midagi magusat. Koogid, kommid, šokolaadid, küpsised…..ja mul on tohutult hea meel, kui kommid on…aga mulle nad ei maitse, sest jah, kommide osas olen ma valiv. Ega ma igat kooki ei taha. Õnneks on kohe suur kevad, tuleb rohkem õues liikumist, päikeseenergiat ja sellega koos loksub toitumine samuti õigesse rütmi tagasi ning näksimine pole enam päevakorras. Väga sageli algasid(algavad siiani) hommikud tervislike smuutidega, kus sees kõike head ja paremat. Põhiliselt on need rohelised smuutid, lisandina taimset valku ja kiudaineid. Ja allpool kohe valik veel erinevatest hommikusöökidest. Pähklipudrud, chia-mango puding, kookosjahust muffinid, kinoavahvlid ja mida kõike veel. Need aga magusamad hommikusöögid, kuid soolaseid oli menüüs samuti .
Mõned soolased
Mõned lõuna või õhtusööginäited. Kordagi kolme nädala jooksul ei söönud me nisujahutooteid, leiba, sea või loomaliha. Kui liha üldse, siis kord nädalas kala, vahest kanaliha…aga palju salateid ja kõik oli väga maitsev. Selleks et iga päev hästi ja tervislikult süüa, käisin ma suvel igal neljapäeval HooviOTT-il ostmas talunikelt head värsket kraami. Ostsin rohkemgi, kui värskelt süüa jõudsime. Suure osa hooajalist panin sügavkülma. Balanšeerisin brokkolit, lillkapsast, põlduba ja sügavkülma. Ostsin kale-salatit ehk lehtsalatit, tegin tükikesteks ja sügavkülmakülma. Porgand külma jne. Väga pikalt saime sedasi hakkama ja alles talve teisel poolel vastu kevadet hakkasin puuvilju-juurvilju juurde ostma, peaasjalikult Figurata.ee-lehelt. Seal on lihtsalt nii hea hinna ja kvaliteedi suhe, et tavapoodi sügavkülmutatud asju ostma satun väga harva, aga hooajaväliselt on külmutatud kraam palju parem, kui värske ja väsinud. Täna näiteks tegime õhtul papaia-ananassi mehu ja oh kui hästi see maitses. Viis ikka kohe mõtetes aasta tagasi käidud Taisse tagasi :)
Tips sai endale järjekordselt uued trikotaažist vabaaja püksid. Seekord veidi teist tooni rohelisest ja alt kummidega. Samas toonis on praeguseks lisandunud ülemine osa. Kangas on ülihea, ei kortsu, ei lähe topiliseks, põlved ei veni välja. Seekord oli tuju ja sai tehtud nendest pükstest terve pildiseeria. Kõik kangad, mis ma olen viimasel ajal ostnud ja millest õmmelnud, on pärit Narvast. Suurepärane kangapood, mis suudab eksisteerida naaberruumis oleva Abakhani kangapoe kõrval. Selles kangapoes on alati superluks teenindus ja hea kvaliteediga kangad. Pealegi õhkub omanikust peent taju materjalide ja mustrite valikul.
Üks unistus sai täide viidud. Tütar tahtis ammu proovida makroone teha. Mina pole neid teinud ja seega õpetada ei osanud. Küll aga rääkis mu armas sõbranna särasilmselt makroonidest. Nii tekkiski meil juuli viimasel päeval mõte neid koos teha. Sõbranna kutsus meid endale külla ja makroonikoolitus võis alata. Sõbranna õpetas, Kirke praktiseeris ja mina vaatasin pealt ning valmistasin meile lõunasöögiks tervisliku salati. Makroonid õnnestusid ideaalselt ja enne kui rongiga koju sõita, tegime sõbranna kodukandist pika jalutuskäigu mere äärde.
Makroonide tegemist hakkas Kirke kodus loomulikult harjutama. Ostsime selleks isegi korraliku suure kausiga KitchenAid-i mikseri, sest selgus, et käsimikseriga(mida meil pole) on makroonide tegemine üks rist ja viletsus. Mitut asja korraga on tarvis teha, aga kuidas sa teed, kui käed on hõivatud miksri hoidmisega. Igatahes makroone muudkui tehti ja selleks, et me neid üksi kogu aeg ära ei sööks, viisin häid maiustusi vahest kolleegidele. Mõnikord tulid välja väga hästi, mõnikord palju kehvemini. Kehvad tulemused võtsid tegemisisu, aga see on tulnud alati õnneks tagasi. Soont sellel lapsel igatahes selliseks tegevuseks on, aga mina ei tohi selle täppistöö ajal köögis tolgendada. Targem on teises toas viibida ja oma töödega tegeleda.
Pärast väikest pausi valmis just mõni päev tagasi partii makroone karamelli-espressošokolaadi täidisega. Mmm, väga maitsvad :) ja seekord tulid hästi välja ja läksid kingituseks.
Juuli kirjas, lähme asjaga edasi :)
