Pulmakaart

Hiljuti helises mul hommikul telefon ja teiselpool otsas oli inimene, kel suur mure. Järgmisel päeval vaja pulma minna, aga mingitel asjaoludel juhtus nii, et pole kaarti. Mis seal ikka, inimesi tuleb aidata. Planeerisin oma õhtu veidi ringi ja tegin kaardi valmis. Sai selline kreemikas. Salmi valik jäeti minu otsustada ja nagu hommikul selgus, läks see väga täppi. Pulmakorraldus ja salm kuidagi üleootuste hästi haakusid. Stiilgi pidi hästi sobima. Niiet jah, ikka mõeldes konkreetsele saajale, on asju hea teha. Isegi kui täpselt ei tea, on mingi tunnetus olemas. Sai teine siis selline.

kaart

Kaardi tegemisel on kasutatud lisaks klassikalisele tugevamale aluspaberile ja sädelevale vahekihile väga õhukest käsitööpaberit ja sel korral meisterdasin lilledki ise. Samast õhkõrnast paberist.

kaart

kaart

kaart

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Sõbrapäevaküpsised

Üle pika aja üks toiduteemaline postitus!

Sõbrapäeval pidin minema tööle veidi hiljem ja nii tekkis mul hommikul kohe mõte, et küpsetaks töökaaslastele midagi head. Näiteks küpsiseid. Vaatasin siis kappi, et mida sealt võtta on ja hakkasin koostisosi kaussi panema. Lõpuks sain kokku parajalt tihke, aga ehk pisut pudeda taigna, mida pärast märgade kätega andis kenasti pallikesteks voolida.

küpsised

Tegin umbes nii :

160 g jahu – võid võtta soovi korral nisujahu või siis alternatiivset muud jahu
veidi soola
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
160 g pruuni roosuhkrut
umbes 2 peotäit väikeseid heledaid rosinaid
peotäis kooritud päevalilleseemneid
75 g mandlilaaste
100 g jämedalt riivitud 80%-st šokolaadi
100 g kaerahelbeid

Sega see kraam korralikult läbi

ja lisa

1 suurem muna
100 g sulatatud võid

Pallikesed veeretada märgade kätega ja mitte liiga suured. Pane pallikesed küpsetusplaadile ja küpsetada 15 – 20 minutit 190 – kraadises ahjus

Mina sain sellest kogusest kokku 30 küpsist

Maitsesid hästi :)

küpsised

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., TOIDUST NII JA NAA | Leave a comment

Sõbrapäeval räätsamatkast

Kui nädal tagasi seiklesime lastega Keava rabas, siis sel korral viis meie tee Jalase rabasse.
Nädala lõpus kutsus hea sõber Ilvi meid Kirkega räätsamatkale ja kuna me kumbki polnud varem räätsasid lähedalt näinud, siis otsustasime kampa lüüa. Seda enam, et kuni seda ilusamat talve veel jagub, tuleb võimalust kasutada ja palju looduses liikuda.
Ilvi korjas meid lõunapaiku peale ja sõitsimegi Jalasele. Kogu matkaseltskond sai veidi aja jooksul kokku ning retk rabasse võis alata.
Väga mõnus oli. Ilm tuulevaikne ja külma napp 6 miinuspügalat. Kõigepealt sammusime metsas, imetlesime kõrgeid ja sirgeid puid, metsavaikust ja lumist ümbrust.

raba

Mõne aja pärast jõudsime lagedale, kust algas laudtee rabasse.

raba

raba

Edasi liikusimegi mööda laudteed rabajärve suunas

raba

raba

raba

raba

Teel nägime mingi looma urgu ja Kirke leidis igatahes endale põske pistmiseks isegi ühe külmutatud pohla. Või oli see jõhvikas :P

raba

raba

raba

Lõpuks olimegi täitsa järve ääres ja pidasime väikese teejoomise pausi

raba

raba

raba

Tee joodud, panime räätsad alla ja minekule. Ma olin alguses kergelt skeptiline nende räätsade osas, et noh, ma saan ju niisama ka siin kõnnitud. Pole põlvini lund ega muud ekstreemsust, aga Ilvi ärgitas proovima ja lõpuks olime me kõik tänulikud, et seda tegime, sest see oli uutmoodi kogemus. Midagi sellist, mida varem pole teinud ja tegelikult oli nendega liikuda üle ootuste kerge ja mõnus. Ei pidanud lumiste pokude vahel seiklema vaid sai mugavalt edasi astuda. Eks veidi turvalisem ka. Kui kuskil all oleks olnud vesi, oleks räästad olnud abiks ja saapad jäänud kuivaks. Õnneks me vett ei näinud.

raba

Ühispildi tegemise ajal lendas meie peade kohal väga madalal suure mürinaga lennuk, aga oli nii pilves, et tema asukohta me ei tuvastanudki. Sellepärast osad nii taevasse vaatavadki :)

raba

Ja edasi mööda raba seiklema…

raba

raba

raba

raba

Rabas oli nii ilus, et tegime ikka mõned toredad poosepildidki. Nii ilusa lumise kaunistuse kõrval oleks ju lausa patt olnud mitte poseerida.

raba

raba

raba

raba

ja siis jälle ikka edasi ja ringiga tagasi

raba

raba

Räätsad tegid selliseid toredaid tilgakujulisi jälgi

raba

Tegelikult tegime veel rabas räätsadega suure südame, mida võiks madallennul taevast täitsa näha ja mõned tegid lumeingleid, Kirke kraapis järvel lume alt jää välja ja vaatas, kas kalad on kodus, aga need pildid ei saanud esimese hooga väikesesse formaati ja nii nad siit jutust välja jäidki.

Mis siis kogu selle jutu mõte on …

…kõigepealt ikka see, et on ütlemata tore, kui on sõpru, kellega koos vahvaid asju ette võtta. Teiseks see, et käige kindlasti looduses. Eestimaal on nii palju kauneid paiku, mida külastada ja isegi siin elades, ei ole me paljudesse kohtadesse jõudnud ja alati on üllatusi. Kolmandaks – proovige ikka teha asju, mida varem pole teinud. See on lõbus :)

Põsed kõigil punased, meel rõõmus, 5 km matkatud ja tuju hea – oli aeg pöörata nina tagasiteele…

raba

Kel huvi, siis Ilvi käest saab räätsasid laenutada ja nendega saab liikuda päris erinevatel maastikel. Kaugelt mitte ainult lumises rabas :)

Toredat sõbrapäeva!

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Veinipunane kaart

Kõik minu kaardid valmivad hetkeemotsiooni ajendil. Sellepärast ei saagi minust kunagi masstoodangu tegijat. Ei suuda ega oska mina teha mitmeid ühtemoodi kaarte. Kui ma pean neid juba 3 tükki ühtemoodi tegema, on mul kole igav ja tegemises puudub lust. Palju parem on teha asju siiski nii, et ma tean, kellele asi läheb. Sellepärast ei tule minu käe alt ilmselgelt ka väga ühes stiilis kaarte. Kui ma teen kaarti Kallele, siis võib tunne olla sinine, aga kui Mallele, siis hoopistükki punane. Kui kaart tuleb Matile, tahab see välja näha veidi vana, aga kui Katile, siis ehk hoopis roosa ja helge. No tegelikult pole sel kõigel erilist tähtsust ega vahet. Jäin selle teema üle mõtisklema hoopis sellepärast, et minu käest telliti ühte asutusse ports müügikaarte….ja midagi pole teha, ühesugust masstoodangut sinna ei tule. Kui ma üks hetk selle aja leian, siis hakkan tasahaaval tegema ja kaardid tulevad paraku igaüks isemoodi. Nii nagu ka inimesed on igaüks isemoodi.

Ja täna siis üks punane kaart. Veinipunane.

kaart

kaart

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Vaikelu rabas

Rabades on praegu tõesti selline mõnus vaikelu ja aeg ajalt käivad siis seal seda rahu rikkumas meiesugused tegelased. Eiei, me seal ei lärmanud, ega röökinud ega teinud muud paha. Ikka jalutasime, nautisime, imetlesime loodust ja lapsed vahepeal tegid tagaajamist ja muid lõbusaid asju, et külm ei hakkaks, sest külm oli õues küll.
Pühapäeval tuli noorem R taaskord koju käima ja kuna hommikul oli õues nii ilus, siis jätsin kõik oma vajalikud tegemised mõneks ajaks sinnapaika ja suundusin koos lastega rabasse. Võtsime ette Keava raba. Lihtsamalt öeldes – lähima raba. Märjal ajal sinna enam väga hea käia ei ole, sest sealne laudtee on lootusetult nahkas ning torn on samuti juba mitu aastat maha lammutatud. Praegusel külmal ajal aga kannatab seal kenasti liikuda, kuigi….ega rabad nii väga jääs polegi. Kohati vajub läbi. Turvas hoiab kenasti soojust enda sees ja jää pole kaugeltki kindel.
Oli seal rabas peale meiegi seiklejaid. Vastu tuli üsna mitu mitu autot, rabajärvel oli üks noortepunt uisutamas ja filmimas ja teiselt poolt tuli üks üksik rändaja meie suunas. Üldiselt oli seal aga mõnusalt vaikne ja avar ning tundsime ennast seal täitsa omaette. Pealegi oli seal väga ilus. Muudkui kõnni ja imetle.

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

Jalg vajus läbi…

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

Eks nende liikuvate objektide pildistamine on omajagu lõbus ja tore, aga tegelikult ma pildistasin rabas ikka seda ilusat talvist vaikust ka. Kui hästi vaadata, saab aru, et oli väga mõnusalt vaikne. Tegelikult siiski ühes suunas minnes ulus päris vali tuul. Kui tagasi tulime, jäi tuul selja taha ja siis oli tõesti mõnusalt vaikne.

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

rabas

Peale mõnusat matka võtsime suuna Kehtnasse ja läksime sööma meie lemmiksöögikohta – Eastern Outback -i. Nagu tellitult, istus seal juba triibuline A ja hoidis meile kohti :) Söögikoht on ikka nii populaarne, et see vist pole kunagi tühi ja süüa saab seal ikka esmaklassiliselt ning mis peamine, mõistliku hinnaga ja hea teenindusega.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment