Roheline pall

Kui ühte paljude lastega perekonda kingitakse üks pall, siis see tähendab, et sinna tuleb veel palle teha :)
Seekord tegin rohelise.

pall

pall

pall

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Lilleline komplekt väikelapsele

Et asi siin sügisel liiga nukrameelseks ei läheks, vaatan tagasi ilusa ja helge suve poole.
Just selline õrn ja helge on Eesti moeillustraator Anneli Akinde loodud pojengidega õhuke dressikangas. Imelise mustriga ja väga hea kvaliteediga kangas, mille tootjaks on Studio Liv Fabrics.
Annelil on väike tütar ja mul oli rõõm õmmelda sellel pisikesele piigale pojengikangast komplekt.
Mul endal on samuti selline kangas kapis olemas ja ootab õiget mõtet. Ükskord kui see mõte tuleb, saab temast midagi ilusat.

Väikesele piigale õmmeldud komplekt on lihtne.
Täiesti tavaline pluus, mille kaelus on viimistletud lõikekohase kandiga.

sügis

Varrukad ja alläär on lihtsalt tagasi pööratud ja õmmeldud läbi kahetipulise nõelaga. Seljas on lapsel selline komplekt hästi mugav ja kindlasti ka parasjagu soe, kuid mitte liiga palav.

sügis

sügis

Pükstel on veidi tegumoodi. Alläärtes on mansetid ja tagumise osa ülaosal satsid.
Kuna mul originaalmodelli polnud võtta, kasutasin üht teist umbes samasuurt modellikest, et teha pildid :)

sügis

sügis

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Tähetüdruku pluus

Millal on ühel noorel neiul riideid liiga palju?
Õige vastus on – mittekunagi.
Tegelikult tundus mulle endale ka, et korralikke t-särke koolipäevadeks napib. Nii kaevasin oma kapisügavustes ringi ja leidsin kanga, mille ostmisest on möödas kaugelt üle aasta. Lillestoffi firma Tähetüdruku kangas, mille vahendas Eestisse Nööbijutud kangad. Lillestoff ongi mul see teine lemmiktootja, kelle kangaid ma olen juba aastaid kasutanud. GOTS-sertifikaadiga väga kvaliteetsed kangad ja kindel kvaliteet on minu jaoks väga oluline.
See armas tähetüdrukuga mahepuuvillasest kangas on ihusõbralik ja huvitav.
Koostis: 95% mahepuuvill, 5% elastaan
Laius : 150 cm
Disainer: Susanne Bochem/Lillestoff GmbH

Kanga ühel poolel on tüdruku pilt ja teisel poolel tähed. Mina oleks õmmelnud pluusi nii, et tüdruk oleks ees ja tähed taga, aga K soovis vastupidi. Nii saidki tähed ette ja tähetüdruk selja peale. Ühe pluusi jagu paneeli jäi mul veel alles ja K arvas, et ma peaksin endale samasuguse tegema ja siis saame ühtekad olla :) Elame näeme, äkki teengi.
Suurimad tänud Nööbijuttude Lemmile, kes neid kangaid Eestisse vahendab.

pluus

pluus

pluus

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Sügis

Kalendrisügis on saabunud ja koos sellega on sügis ka päriselt kohal. Ühel õhtul oli +20 ja teisel äkki +5. Nii äkki sügis saabuski. Ja nüüd on käes juba oktoober ehk siis esimene sügiskuu ja koolikuu ongi ajalugu.
Tegelikult pole siin nuriseda midagi, sest tänavune suvi on hellitanud meid ohtra soojusega ja septembergi on enamuse ajast olnud soojalt päikeseline. Nuriseda pole põhjust, aga kole harjumatu on see üleminek küll. Kui enamus aastatel on suvi meil selline jahedapoolne ja kesine, siis sügise saabumist eriti teravalt ei tunnetagi. Kogu aeg on ju olnud sellised poolpidused ilmad. Sel aastal aga hellitas suvi meid oma lõunamaise kuumusega nii ära, et kui sügis saabus, oli see ikka vägagi brrr kogemus. Eriti veel, kui ruumides ei köetud. Kodus on meil õnneks nüüd juba nädalapäevad küte sees ja olemine mõnus. Tööruumides samuti pool nädalat radikad soojad ja ei peagi lõdisema.
Sügis tähendab lastega peredes enamasti hooaja algust. Kellel kooli, kellel lasteaia, kellel ülikooli. Meie peres on sel aastal üle pika aja ainult üks õppur. K läks viiendasse klassi. Tema vendadest noorem lõpetas kevadel magistriõpingud ja sellel lapsel on siis praeguseks hetkeks koolitee käidud. Kuni ta leiab mingil ajal oma elus motivatsiooni ja põhjust doktorantuuri astuda. Praegusel hetkel on tal muud sihid ja plaanid. Vanema poja peres läksid lapsed lasteaeda ja käivad seal heal meelel. Ega palju enam oodata polegi. Napp 2 aastat ja nendestki tirtsudest läheb suurem juba kooli.

sügis

Mis puudutab nüüd minu K-d, siis mulle nii meeldib, et viiendat aastat käib laps koolis rõõmuga. Ei ole seda hommikust virinat, et bäää, jälle kooli või et midagi ei viitsi. Pigem ütleb, et talle meeldib õppida ja kõik tunnid on lemmikud. Kui eelmisel aastal tegi talle matemaatika vahest tuska, siis sel aastal pole enam sedagi probleemi, sest uus õpetaja pidi olema nii tore ja seletab palju paremini, kui eelmise aasta oma. Sellest aastast on lastele lisandunud teine võõrkeel ja valituks osutus vene keel. Päris naljakas on vaadata, kuidas laps õhtuti maalib uusi tähti, mis pole sugugi samasugused kui harjumuspärase alfabeedi tähed. Ühesõnaga koolis pidavat olema tore.
Logistika saime sel aastal üllatavalt kiiresti paika. Kui muidu on olnud tükk tegemist, et igale vajalikule tegevusele oma aeg leida, siis sel aastal käis kõik kuidagi sipsniuhhti ja oligi korras.
Laulustuudio koori ajad on aastast aastasse samad ja soolotunnile sai aja siis, kui kõik muud asjad paigas. Muusikakoolis on kindlad ajad solfil ning muusikaajalool ja nende vahele tuli leida lihtsalt klaveritundide ajad. Nüüd oktoobrist lisanduvad veel ujumistrennid ja ongi kõik paigas. Jah, neli aastat judotreeningud said meil ühele poole ning selle asemele tekkis juba kevadest ujumistrenn. Tuleb sealt küll koju sageli päris hilja, aga alati säravate silmadega. Lisaks eluks vajalikule ujumisoskusele tuleb trennist ka lõõgastust, karastust ning piisavat koormust. Üleeelmisel nädalavahetusel oli esimene kolmepäevane ujumislaager ja see oli olnud nii tore. Lisaks ujumistrennidele üldfüüsiline trenn ja õues luurekate ning muude mängude mängimised, milles lõi kaasa alati ka treener ise.

sügis

Kooliaasta algas nii reipalt, et juba on ka esimene esinemine tehtud ning kohe on ees järgmised. Septembri keskel laulis K ja veel 3 laulustuudio solisti Üleriigilisel Lasteraamatukogutöötajate päeval, mida korraldas seekord Rapla. Kohekohe tähistatakse meil Raimond Valgre 105 – ndat sünnipäeva suurejoonelise kontserdiga ja sealgi laulavad laulustuudio lapsed koos juba nimekate lauljatega. Novembri lõpus on ees kolmas klassikahääle konkurss Võluhääl, mis toimub Saaremaal. K-l on sinna minek kolmas kord ja ettevalmistused selleks käivad suure hooga. Esimesel aastal käisime üksi niiöelda luurel, et mida see uus konkurss endast kujutab, eelmisel aastal käisime seal 4 lapsega ja tänavu läheme lausa 6 lapsega. Lapsed ootavad sinna minekut väga, sest kõige olulisem on seal mitte võitmine vaid osalemine. See on niivõrd hariv konkurss koos oma töötubadega, mida teevad muusikamaailma tipptegijad, et kurb oleks sellest mitte osa saada. Lisaks on nii tore kuulata väga eriilmelisi ja kõrgetasemelisi esinejaid. Seega jah, seda konkursit oodatakse konkursi õhustiku ja kogemuste pärast ning kui õnnestub mingi koht saada ülitugevas konkurentsis, on see puhas boonus.
Niipaljukest koolilapse asjadest.
Muul ajal oleme aga niisama tublid ja tegusad.
Käisime K ja pisipudinatega loomaaias. 1. septembril, sest meil algas kool kolmandal. Käisime eelmisel aastal seal enne jääkarumaja valmimist ja nüüd oli tarvis valged mõmmikud üle vaadata. Mõmmi tegi meile väga ägedat etteastet ja lastel oli nalja nabani.

sügis

sügis

sügis

Seekord vedas meil üldse väga hästi loomade nägemisega. Kõik huvitavad loomad olid “kodus” ja käisid klaasi juures uudistamas meid, nagu meie uudistasime neid. Kuulsime isegi emalõvi möirgeid, mis esialgu tundusid tõsise müristamisena. Lähemale minnes aga tundus, et emalõvi igatses oma poisssõpra, kes oli temast taraga eraldatud :)

sügis

sügis

sügis

sügis

Veetsime neljakesi mõnusa päeva ja hilisõhtuks olime väsinuna, aga õnnelikult kodus tagasi.

Mis siis veel?

Raplas toimus kolmas Särina festival. K oli seal päris palju aega, mina pisuke vähem. Väga äge festival ja kolmas aasta juba ei tulnud üldsegi pettuda. K tipphetkeks oli muidugi NÖEP-i kontsert. Mulle aga meeldis Puuluup.

särin

Festivalil on äärmiselt nauditav atmosfäär ja tore rahvas. Kuna see toimub veel oma kodulinnas, siis igal nurgal kohtad sel tuttavaid. Neid, kellega sagedamini kohtud ja neid, keda harvem näed. Mina käisin seal koos oma armsa kolleegiga ja K nautis festivali veel ka siis, kui mina olin ammu kodus. Kooraldusmeeskonnale ja organisaatoritele sügav kummardus, nagu eelmistelgi aastatel.

Frank Kutter oli kõigest üks paljudest festivali toitlustajatest, aga leidsime kolleegiga, et nende ribi munderkartuliga oli väga ahvatlev( ka väga maitsev). Peale tööpäeva sai kõhu meeldivalt täis. Olime nende esimesed kliendid sel õhtul.

sügis

Kes soovis, vaatas vanas uunikumbussis kaadri festivali filme

sügis

Järgmisel hommikul olime uuesti platsis ja seekord juba koos meie pisikeste pudinatega, sest hommikuti on tavaliselt lastehommikud. Täiskasvanud on sellel ajal peale esimest festivaliõhtut väsinud. K on küll laps, aga kuna ta oli pikalt festivalil, siis oli ta väsinud laps ja kaks meie pisipiigat olid puhanud lapsed.

Kõigepealt esitas kohaliku Loomeruumi laste teatritrupp Teatriruut meile lustaka etenduse, milles lugu Tuhkatriinust esitati uues kuues. Naljakas lugu oli ja lastele meeldis.

sügis

Kui etendus läbi, astus lavale ei keegi muu, kui tuntud ja armastatud jutuvestja Erki Kaikkonen. Tema lugusid on alati tore kuulata.

sügis

Seekord ei olnud Erki esinemas aga üksi, vaid kaasas oli tema sõber Rain Tunger. Maailmamuusika fänn, 11 aastat Raadio 2 tantsumuusika saate Progressioon juht ja mitme eduka restorani kaasomanik – koos oma 3 aastase tütretirtsuga. Rain laulis ja ega ta Erkile jutuvestmiseski alla jäänud.
Väga äge lastehommik oli.

sügis

Peale lastehommikut läksime õue, kus ennast oli juba autokasti püsti ajanud ei keegi muu, kui Silver Sepp.

sügis

Pakkus rahvale maitsvaid õunu ja omapärast etendust.

See oli nüüd hästi pisike osa sellest kahepäevasest festivalist, aga tegelikult oli programm väga pikk( Tõnis Mägi, Doris Kareva, Miljardid, Joonas Hellerma, “Vanamehe” multikategijad, Erki – Sven Tüür jne.) ja kuulamist – vaatamist igale maitsele. Muusikat, teatrit, luulet, kunsti…meie väikeses linnas on ägedad noored, kes sellist festivali veavad.

Kõikidele muudele vaatemängudele lisaks pakub ilusaid elamusi loodus ise.
Sel sügisel olen ma vist näidus rekordarvu vikerkaari. Päris igasuguseid. Juppe ja täiskaari, ühekordseid ja kahekordseid…
Ükskord oli selline pilvine õhtu, kus madalalt paistis veel päikest, aga taevasse kogunesid sügavsinised paksud pilved.

sügis

Ja järsku hakkas meie majataguse võpsiku tagant kerkima üles värviline sammas. Algul jupike, siis pikem jupike, siis juba laskus kaarde ja lõpuks oli täiskaar. No jupi sain ma aknast peale, aga täiskaart aknast pildistada ei saanud. Jooksin ühelt poolt maja aknast vaatamast teisele poole rõdule, et näha tervet kaart. Ilus oli.

sügis

Sügis on ilus. Varsti on jõulud :)

sügis

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Jope viiesele preilile

Viimasel ajal ei jõua ma midagi siia kirja panna kohe, kui käidud või tehtud. Ikka siis, kui juba ammu kantakse või seigeldud kuskil nädalaid(kuid?) tagasi. Kuid siiski, ükskord jõuavad õnneks kõik lood niikuinii purki.

Seekordne peategelane on – jope, softshell.
Kunagi päris ammu ostsin seda vahvat tilkadega kangast ja õmblesin oma esimese softshell jope tütrele. Nüüd vajas poja tütretirts endale uut taolist jopet ja nii otsisin softshellkangaste jäägid üles ning vaatasin, mis neist saab. Seda tilkadega oli täpselt nii palju, et jope tuli välja ja mõned sisetükid tegin ühevärvilisest sinisest. Minia andis lapsele paraja jope mulle ette ja selle mõõtude järgi tegin uue. Pisut küll tegumoelt teistmoodi.

jope

Lõige pärineb Ottobrest 2016/4. Seal oli see hoopis üks püstkraega tavalisest kangast lühike tuulekas, aga ehitasin seda veidi ringi. Kapuutsi lõike võtsin hoopis kuskilt mujalt.
Passe õmbluste vahele õmblesin helkurribad ja helkurist südamed said lausa kolme kohta. Kapuutsi otsmikule ja kuklasse ning pikendatud tagatüki alläärde. Et ikka helgiks ja korralikult. Sügis on käes, seega – ole nähtav :)

jope

jope

Varrukasuud on tavalised, aga lisandiks on külgeõmmeldud puuvillased soonikud. Nii ei puhu tuul varrukast sisse.
Kapuutsile õmblesin külge noka. Oma jopega olen vahest kogenud, et kui vihma sajab, saavad silmad ja tukad märjaks. Nii mõtlesingi, et ehk hoiab nokk veidigi silmad kuivemana. Kapuuts on luku juurest kõrgendusega ja kanalis on pingutamiseks nöör, et kael kenasti soe püsiks.

jope

Taskud on lukuga ja läbilõikevahelises õmbluses. Oma tütre jopele tegin kunagi õmbluse vahele taskud ilma lukuta, aga enda jopele panin juba lukud. Mis ikka luku taga, see on kindlalt taskus.

jope

Sellist tüüpi joped naljalt ära ei kulu, vähemasti mitte niipea. Seega tõenäoliselt läheb tütarlapse praegune jope tuleval sügisel noorema õe garderoobi ja temale tuleb teha jälle uus jope :) Kasvavad aga väikesed inimesed päris kiiresti. Materjalina on softshell igatahes suurepärane. Eriti meie tuulises ja vihmases kliimas. Peab tuult ja vihma, aga soe ta tegelikult ei ole. Seega kui ilmad jahedamad, tuleb all kanda midagi üpris sooja, siis on super! Ma ise kannan sellise jope all külma ja tuulise ilmaga hästi õhukest sulejopet.

Toredat sügist kõikidele ja tantsige meel rõõmsaks :) Mina läksin üle aastate tagasi latinotantsu trenni!

jope

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment