Suvekleidid

Enne kui suvi päris otsa saab, tuleb kirjutada suvekleitidest. Tänaseks on küll juba veidi üle nädala septembrit olnud, aga õues on meie rõõmuks ikkagi suvi. Eile linna sõites oli lausa +28 ja kuigi täna sadas vihma, oli sooja ikkagi +20 ja seda ei juhtu just sageli, et sellisel ajal käid õues õhukese kelidi ja paljaste säärtega. Tänavuse lõunamaise ja pika suve eest oleme vägagi tänulikud.
Aga suvekleidid.
Nendega on nii, et suve hakul õmblesin neid mitu tükki, vist 4. Kaks on praeguseks piltidel olemas, aga kahega pole kuidagi õnnestunud kaamera ette last saada. Praegu on mul lihtne, sest ka endale õmmeldud kleidid võin vabalt tütrele selga pista ja kleite saame üksteiselt laenata vastavalt vajadusele.
Kaks esimest olid meil tihedas kasutuses reisil käies. Kolmandaga lehvis K reedel kooli. Neljas on rohkem selline rannakleit, seisab praegu juba kapis ja ootab järgmist suve. Ehk õnnestub needki kaks enne suurt sügist pildile saada. Elame – näeme.

Esimesed pildid tegime juuni alguses Kadrioru pargis. Tundub, nagu sellest oleks möödas juba terve igavik…

lõunaeesti

Käisin seal pildistamas ühte toredat perekonda ja K tuli pärast ise rongiga Tallinna ning saime Kadriorus kokku.

lõunaeesti

Tänased kaks kleiti on õmmeldud ühe ja sama lõike järgi, mida ma olen kasutanud juba päris kaua. Ikka kohandades seda nii ja naa, sest tegemist on klassikalise põhilõikega. Sellise põhilõikega, mida mittekuiüks ajakiri või tootja ei saa pidada enda omaks. Ka siis, kui ta on seda oma ajakirjas või disainis kasutanud. Sellel põhilõikel siis võtan ja muudan oma tujude järgi kaelust, pikkust, seelikuosa laiust, üldist avarust jne. Põhilõige, on põhilõige ja see on kõige alus.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Mõlemad kangad on seisnud mul kapis üle aasta ja ootasid oma aega. Kui kevadel olin fakti ees, et polegi midagi reisile kaasa võtta, mis oleks lihtne, mugav ja mittekortsuv – panin pea kappi ja vaatasin, milline kangas mind kõnetab. Juhtumisi just need neli kangast kõnetasid ja sellepärast kelite neli ka sai. Need kaks, mis pole selles postituses on pisut teistmoodi, aga nendest siis, kui ükskord nad pildile saab.
Järgmised pildid on pildistatud juba reisil olles, kaunil Korfu saarel. Jah, siiani veel ei saa me suvisest reisist üle ega ümber. Praegusel sügiskuul on lausa lust lapata mõned blogipostitused tagasi ja käia virtuaalselt oma reis veelkord läbi.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Tegemist on trikotaažkangastega 95% puuvilla 5% elastaani. Üks veidi tihedam, see mis ankrutega – õhem. Sellest ka alumise osa erinevus – kirju itaaliahõnguline kleit sirge alumise osaga ehk naiselikum ja ankrutega kangast sai kellukeselõikeline tütarlapselikum kleit. Kaelused mõlemal kleidil töödeldud lõikekohase kandiga. Käeaugud heledal kleidil samuti lõikekohase kandiga ja tumedamal kleidil diagonaalkadiga, mis on peale tepitud.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Mõlemad kangad on pärist Studio Liv Fabrics-ist, aga kanga tootjaid polnud kusagilt välja lugeda. Kangaste servas neid äratoodud ei olnud ja mina enam ei mäletanud.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Lõuna – Eesti tripp

Augsutikuu kahel hästi palaval päeval käisime Lõuna – Eestis. Ega me peale Tartu polnudki K-ga koos sealkandis üldse käinud. Kunagi ammu vist mõne korra käisime, kui K oli alla kahene ja needki korrad korraks vahmiili üritustel. Sõbrad plaanisid minna Rõugesse oma pojale ehk siis K klassivennale laagrisse järgi ja kutsusid meid kaasa. Äge, meie oleme alati nõus ja tänulikud, kui oleme vähegi vabad seiklema.
Nii me siis hakkasimegi ühe neljapäeva hommikul lõuna poole sõitma. Kuna Rõugesse meil väga kiire polnud, siis esimese hooga põrutasime hoopis Suurele Munamäele. Mina polnud seal tõttöelda enam väga ammu käinud ja K üldsegi mitte.
Jõudsime kohale ja tegime kõigepealt kohustuslikud pildiraamifotod ära.

lõunaeesti

Ja edasi juba mäest üles…võis siis tegelikult ikkagi treppidest üles

lõunaeesti

lõunaeesti

Ees ootas meid torn ja veel üks trepiralli – väga palav trepiralli :)

lõunaeesti

Jah, ülevalt laiusid kaunid vaated, aga K küsis – et kus see mägi siis on? Eks ta ole, ikkagi Baltikumi kõrgeim tipp, aga ega väga aru ei saa, et kõrge oleks. Selline ta meil on ja peame rahul olema, et sedagi :)

lõunaeesti

lõunaeesti

Igatahes saab sealt kaugele vaadata.

lõunaeesti

Vahepeal käisime ära meie peatuskohtades ja panime ära ööbimisasjad ja siis sõitsime vaatama Hinni kanjonit. Mina isegi ei teadnud, et selline koht olemas on, kuigi omal ajal sai lõunapool käidud üsna sageli.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Ammutasime pisut värskendavat allikavett, sest ilm oli kohe väga palav…kuigi tänavusele ülisoojale suvele täiesti kohane.

lõunaeesti

ja ikka edasi

lõunaeesti

K avastas oma nime lühendi…ja rääkisime sellest, miks ei tohiks sellistes kohtades liiva sisse midagi uuristada.

lõunaeesti

Konnalonni oli palava eest vette pikutama jäänud

lõunaeesti

lõunaeesti

Osade puude juures saaks viia läbi loodusõpetuse tundi ja uurida juurestikku

lõunaeesti

Pisut ronimist ja saime edasi minna

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Ameerikamaa suure kanjoniga meie oma muidugi võrrelda ei saa, aga seal ringi matkata oli sellegipoolest väga vahva :) Jälle üks uus koht Eestimaal avastatud.

Peale kanjonit läksime Rõugesse pesapuud vaatama.

See pesapuu on üks äge ehitis. Ööbikuorus olen kunagi üle 10 aasta tagasi käinud, aga siis polnud seal mingit pesapuud. Tore, et nüüd on.

lõunaeesti

lõunaeesti

Kõrgelt pesapuu pealt avanevad kaunid vaated Rõugele ja lähiümbrusele

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Kena on see pesapuu ja ülevalt kaunid vaated Rõugele ja Rõuge järvedele. Tegime väikese jalutuskäigu ööbikuorus,

lõunaeesti

eemalt paistis Ööbikuoru Villa

lõunaeesti

Pikk päev ringi kõnnitus, suundusime lõunasöögi otsingule. Kõht täis, tuli ju midagi kaloreidpõletavat teha ja kuna ilm oli 30+ palavust, siis loogiline tee viis meid Rõuge suurjärve juurde. Esmalt külastasime Eesti ema monumenti

lõunaeesti

ja siis punusime ujuma.

lõunaeesti

Väga värskendav suplus Eesti sügavaimas järves. K loomulikult hüppas ja kargas põhjatusse vette ja meie, kaks ema – suplesime niisama. Kaasasolev isa istus kaldal ja kadestas. Mis sa hing teed, kui ujukad jäid koju :P

Ma nüüd enam ei mäleta, mis järjekorras see täpselt oli, aga kas enne või peale ujumist külastasime kohalikku käsitöötarekest. Mõnus, hubane ja huvitavate leidudega. K valis endale voodi ette kaltsuvaiba, mina aga leidsin moosikeldrist kuusevõrsesiirupi.

lõunaeesti

Käigud käidud, suundusime kõik koos meie elutsemispaikadesse, et vahetada veidi riideid ja minna üsna varsti Rõuge kultuurimajja Eesti Flöödiühingu laagri kontserdile. Kuni me oma seltsilisi ootasime, leidis K endale neljajalgse sõbra.

lõunaeesti

lõunaeesti

Teel kontserdile lõbutsesime Rõuge sildi juures

lõunaeesti

lõunaeesti

Eemalt paistis meie elupaiga plats

lõunaeesti

Ja peagi olime Rõuge kiriku juures, et minna sealt üle tee kultuurimaja saali kontserdile.

lõunaeesti

Kontsert oli äge! K rõõmustas muidugi, et kohtas seal noort klassikatähtede pianisti, kellega nad on saadete ja kontserdite jooksul juba nii tuttavaks saanud, et kohtudes alati tervitavad ja ajavad paar sõna juttu. Flöödilastel olid laagris õpetajad Saksamaalt ja Eestist ning laagri lõpetamise kontserdil näidati meile ette kõik, mida vahepeal õpitud. Ja seda polnud kaugeltki vähe. Kontsert kestis tubli 2 tundi ja veidi peale. Õnneks muusikahuvilistele lastele ja vanematele on see kökimöki. Seda enam, et kontsert oli üsna lustakas. Eriti teine pool, kus mängis orkester. K käis ja laulis pärast veel mitu päeva ühte orkestripala meloodiat, kus lapsed hüüdsid vahepeale – Maria!- Maria oli nende dirigent. Originaalis hüütakse muidugi selles palas hoopis – tequila! SIIN on üks selle loo esmaseid versioone :)

Kui kontsert lõpuks läbi sai oli käes pilkane pimedus ja kell juba kümme läbi.

lõunaeesti

Laagrilapsed läksid oma asju ajama ehk viimast laagriööd korraldama, aga meie matkasime tagasi Ööbikuoru poole, et minna vaatama tuledes pesapuud. Pesapuu muna pidavat olema iga õhtu ise värvi. Ilus on see tuledes pesapuu. Ronisime muidugi uuesti üles ja see oli hoopis teistmoodi elamus. Tuul oli päris vali ja pesapuu kõikus.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Peale pesapuud jalutasime tagasi koolimaja juurde, kust meie sõbrad läksid edasi Alam- Rõugesse oma ööbimispaika ja meie läksime kohe kiriku kõrvalt läbi põõsaste oma majakesse. Veidi näksimist, ööhäälte nautimist ja magama läksime meiegi.

lõunaeesti

Hommikul ärkasime aegsasti ja peale reeglipäraseid protseduure võtsime suuna mäest alla oma sõprade külalismajja. Meie ööbimispaik ei pakkunud hommikusööki ja nii saime eelmisel päeval nende külalismaja omanikuga jutule, et saame süüa nende maja rootsi lauas. Mõnus päikeseline hommik tegi rõõmu ja söök maitses hästi.

lõunaeesti

Selline oli meie hommikune pilt peale ärkamist:)

lõunaeesti

lõunaeesti

Ja see oli meie terrassiga majake

lõunaeesti

Pärast sööki korjasime siin ja sealpool oma kodinad kokku ning varsti olime teel Tartu linna. Oh, milline palavus oli õues ja tõeline tugev kõrbekuum tuul. Tartus toimus parasjagu puhkpillifestival ja selle raames esinesid raekoja platsil ka flöödilaagri lapsed. Meie olime kohal varem. Saatsime K kaheks tunniks Ahhaa keskusesse ja ise käisime jalutamas botaanikaaias.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Kui K jälle sappa haagitud, tegime väikese lõunasöögi Vapianos ja suundusime kuulama kontserti.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Kontsert kuulatud ja K klassivend laagrist ära võetud, oligi aeg Tartust ära sõita, Viimase kohana külastasime kuulsaks saanud tagurpidi maja.
No mis ma oskan öelda – oli kah. Mina tundsin seal ennast normaalselt, K samuti. K klassivennal aga hakkas küll pisut kehv olla. Eks see aju teeb seal uperpalle – kellel rohkem, kellel vähem. Lõbus oli aga küll.

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

lõunaeesti

Nii saigi meie Lõuna – Eesti tripp loogilise lõpu ning ees ootas pikk kodutee. Koju jõuda on alati tore, aga olime kõik rõõmsad õnnestunud reisi üle ning tuleval aastal võtame ehk midagi jälle koos ette:)

Posted in Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Suvine jakk

Kellele oled juba õmblema hakanud, sellele õmbled aga jälle :) Mulle meeldib, kui inimene tuleb ikka ja jälle sinu juurde tagasi. On see minu puhul siis õmblemisega seotud või fotograafiaga. Pildistamise puhul ma tõesti rõõmustan, et on tekkinud mitmed pered, keda pildistan juba aastaid. Näen, kuidas lapsed kasvavad ja vahepeal sünnib neid muidugi ka juurde. Tore on kohtuda, nagu vanade tuttavatega. Pere tunneb mind ja mina tunnen peret ning pildistamine sujub lõbusasti.
Õmblemisega on sama. Kui klient tuleb ikka ja jälle tagasi, siis tunnen juba tema soove ja vajadusi. Meil mõlemil on nii lihtsam.

Seekordne kangas on pärit jällegi Studio Liv Fabrics omatoodangust, mis mulle väga meeldib. Üllatus – üllatus, isegi mu kliendid on selle firma avastanud ja nii jõuavadki minu juurde kangad, mida ma hindan ja mida olen juba kas kodulehel näinud või siis endale kappi tagavaraks ostnud. Ka seda konkreetset abstrakste mustriga kangast on mul üks tükk olemas, millest tütar soovib tuunikat saada. Minu klient aga millalgi helistas ja ütles, et jee, tema leidis endale ilusa heleda kanga, mis pole lilleline ega ruuduline ja tahab endale järgmist jakki. Aasta esimesel poolel õmblesin talle soojamaareisiks mereteemalisest kangast dressipluus-jaki.

Selga panin aga jaki hoopis armsale ja abivalmile naabrinaisele, sest klient ei soovi pildile jääda. Seega – jakk on modellile veidike suur :) , aga kliendi soovi tuleb austada. Aitäh, naabrinaine ;)

jakk

Selle mustri looja on Anneli Akinde, nagu ka mitmel teisel kangal, millest ma olen õmmelnud.

Kes on Anneli?

Anneli on lõpetanud EKA-s graafika eriala ning on brändi MJU (My Joyful Universe) üks loojatest. Brändi siidisallid on sündinud inspireerituna tema loomingust.

Anneli ise on öelnud, et mustrite loomisel peab alati ette kujutama lõpptulemust ehk siis riietust inimese seljas. Kui kangamuster kaunistab inimest ja annab temale midagi head juurde, siis on kangas valmis.

Olen Anneli öelduga täietsi nõus ja see ütlus kehtib tegelikult iga tekstiili kohta. Sama on näiteks kardinatega – kui nad ruumile midagi juurde ei anna, pole neid järelikult tarvis :)

Aga….seekord siis abstraktse mustriga kangas

• Digiprint

• 95% puuvill 5% spandex (lycra)

• Kaal 250g /m2

• Laius 170 cm

• OEKO-TEX 100 sertifikaat

• Toodetud Euroopas

jakk

jakk

jakk

Jakk on tehtud samasuguse lõike järgi, nagu hiljuti õmblesin enda jaki. Allääre sooniku ja kätised ning krae õmblesin salatirohelisest soonikmaterjalist. Oli kohe selline tunne, et tuleb lisada üks mõnus särtsakas aktsent sellele kangale. Ka tepingud on sama värvi rohelised, mis pole aga kahjuks pildil nähtavat.

jakk

“Kängurutasku” on samuti kanditud rohelise soonikuga. Üks probleem on aga nende soonikutega küll. Enamasti toodetakse neid nii kitsa rullina, et tahes tahtmata tuleb kusagilt seda jätkata. Isegi, kui servadesse panna jupp põhikangast. Kui inimene pole lausa kriipsujuku mõõtu, siis ümber see soonik ei ulata.

jakk

Jakk on nüüdseks teinud ära oma esimese jalutuskäigu – käis vaatamas Narvas “Kremli ööbikuid”.

jakk

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Väikese preili kaunis suvepäev

Üle-eelmises postituses presenteerisin kleiti, mis oli õmmeldud puuvillasest trikotaažkangast. Kangas kuulub EV100 kollektsiooni – Üks Eesti suvepäev. Mustri autoriks Anneli Akinde ja kangas on pärit Studio Liv Fabrics omatoodangu varasalvest – ehk siis riiulitest, kus on palju häid ja kauneid kangaid.
Nagu seal postituses mainisin, siis jäi mul kleidi tegemisest üle pisike jupike kangast. Sellest tükikesest õmblesin kleidi 3 päeva pärast viieseks saavale pojatütrele. Kangast oli täpselt nii vähe, et ribakestki enam alles ei jäänud. Pikkust nappis ja sellepärast õmblesin alläärde puuvillase broderiipitsi. Just puuvillase ja selles mõttes, et ka tikand oleks puuvillane. Minu jaoks ei kõla kokku puuvilltrikotaaž ja sünteetiline pits või selline broderii, mille tikand on tehtud sünteetilise läikiva niidiga.
Lõige on pärit Ottobrest ja kasutasin seda juba enne jõule, kui lastele õmblesin. Jälle üks mõnus põhilõige, mida saab vastavalt suvale kasutada kas T- särgi, kleidi, tuunika või öösärgi õmblemiseks, kui kohandada lõiget vastavalt vajadusele.
Kleit on nüüdseks jõudnud pesuski käia, sest nädal tagasi peetud suurel sünnipäevapeol oli see mul pandud kingikotti ja loomulikult tuli vahepeal uut kleiti kanda. Selleks ta ju ometi õmmeldud oligi.
Täna käis tips mul külas ja tegime valmis pildid.

Järgneb kleididemonstratsioon :)

Kleit

Kleit

Kleit

Kleit

Kaelus on töödeldud lõikekohase kandiga ja kandi tugevduseks on õhuke fliseliin. Pealt tepitud kahetipulise nõelaga.

Kleit

Kleit

Allääres on pitsi lausa kaks rida. Ühest jäi nagu väheks :)

Kleit

Väike piiga säras ja poseeris rõõmuga.

Kleit

Kleit

Kui olime kleidi igate pidi ära pildistanud, saabus ema :) Nii saime ema – tütre pildid samuti tehtud.

Kleit

Kleit

Kleit

Kleit

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Tütre ammune soov

Päris mitmeid aastaid tagasi K ikka rääkis, et tahab endale sellist riideeset, kus püksid ja ülemine osa on koos. Mina praktilise emana muidugi laitsin selle mõtte iga kord maha, sest praktiline inimene ju mõtleb veidi edasi, kui et ainult lihtsalt ilus olemine. Põhjendasin toona lapsele asja nii, et vaata kui sul on vajadus külastada tualetti, siis on see päris ebamugav tegevus. Suvel ok, koorid ennast lihtsalt paljaks ja vaatad, et rõivatükiga põrandaid ei pühi, aga jahedamal ajal tuleb võtta pealt ära kõik asjad, et üldse oma pükskostüümini jõuda.
Sinna aastate taha see teema tookord ka jäi.

Nüüd vahetult enne suvisele reisile minemist käisime jalatseid otsimas ehk pealinnas poodlemas ja sattusime seal ühte poodi, kus taoline rõivatükk silma jäi. Hind polnud küll meelepärane, aga otsutasime, et passitame vähemalt selga. Passitasimegi ja….oh üllatus, hakkas meeldima.
Koju jõudes mõtlesin, et mis seal siis ikka, täidan lapse ammuse soovi.
Muidugi, et ikka korralikult kätt harjutada, õmbelsin peaaegu samasuguse kostüümi ka endale. Sellest siiski mõnes järgmises postituses, sest ma pole lihtsalt jõudnud veel pilte teha.
Seekord tütre variant ja väljamaakeelne nimetus sellisele asjale on – jumpsuit. Tõlkeprogramm ütleb selle kohta umbes nii, et – hüppa kostüümi :P
Eks nii see välja paistabki :)

Materjaliks on üks ammusest ajast kapis seisnud viskoos. Ostsin selle kunagi odavalt ühest kasutatud rõivaste kauplusest. Ostsin, aga ideed polnud ja nii ta seisma jäi, kuni….seekord oli see just see, mida tarvis.

Korfu

Lõige on pärit ühest juhuslikult ostetud ajakirjast mille nimeks on “Simply Sewing”. Kusagile olen ta kodus nii kindlalt ära pannud, et ajakirja numbrit ei oskagi öelda, aga aastanumber on ilmselt 2017.

Korfu

Korfu

Mulle endale tundus, et püksiosa säärtest oleks tahtnud lõiget veidi kitsamaks teha, aga laps tahtis just sellist parajalt lohvakat alumist osa. Jäigi siis nii, nagu lõige oli.
Ülemises osas on kanalid seotavate nööride jaoks(vastavalt soovile saab lükata ülemist serva kas koomale või laiali) ja vööjoonel kanalisse aetud kumm.

Korfu

Jumpsuit-ist sai mugav lennukirõivas ja reisil olles kulus ta marjaks ära kloostrites käies. Aga…tualetis käia on sellisega ikkagi ebamugav :P

Korfu

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment