Muusikasõltuvuse kleit

Noorel piigal oli koolis tulemas moeshow. See on iga-aastane traditsioon ja lapsed võtavad sellest aktiivselt osa. Teemaks oli sel korral – sõltuvused. Tütarlapse sõltuvus on klassikaline muusika ja kuna talle meenus, et üks muusikateemaline kangas oli mul kapis seismas, oli kohe ja ruttu seda kleiti tarvis õmblema hakata. Kangast oli ei rohkem ega vähem, kui täpselt kleidi pikkuse jagu. Välja lõigata sellist asja polegi väga lihtne, sest oluline on kuidagi kogu muster mõistlikult ära paigutada.

kleit

K- soov oli, et kleit oleks alt kellukese lõikega. Paras pähkel sellise kanga puhul lõike paigutamine, aga kuidagi sai kleit ikka välja lõigatud. Ainus mure jäi siis kusagilt varrukad välja võluda. Õiges koelõnga suunas neid polnud enam millestki teha ja nii läks käiku plaan B, mida ma üldiselt kunagi ei rakenda. Varrukas tuli lõigata põikisuunaliselt ja käiku läks ka kanga üpris lai koendserv, millest õmblesin lappvoldid varruka pikkuse lisamiseks. Voldi alla jäid nii muuseas ka tootja tekstid – Design by Stenzo :) Ostetud on see kangas jällegi kunagi Studio Liv Fabriksist, umbes paar aastat tagasi. Seega – sealt küsida seda pole enam mõtet. Läbimüüdud.

kleit

Kleit on praeguseks korra pesuski käinud ja minu suureks rõõmuks pole valepidi kangast lõigatud varrukad halvasti käitunud. Nende pärast ma pisut ikka muretsesin. Mina oleks tahtnud teha kleidile sissevõtted, et vähe kehasse töödelda, aga K soovis just vabalt langevat kleiti. Tema kannab – seega tema ka otsustab ja nii jäigi.
Moeshowl läks aga hästi. Oma kategoorias K-klass võitis. Lisanditeks olid kleidi juures pixeltehnikas tehtud noodikujulised mustvalged kõrvarõngad, mida ta pildistamise ajaks ei viitsinud kõrva panna. Teismesliste tujud :) Igatahes on kapis üks kleit, millega on tore esinemas käia ja miks mitte ka lihtsalt teisi kuulamas.

kleit

kleit

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 2 kommentaari

Pikk dressipluus ehk hoodie väikesele piigale

Väikestele tüdrukutele pole roosat kunagi liiga palju, ka jänkusid pole neile liiga palju. Eriti siis kui saadakse alles neljaseks. Just sünnipäevaks see mõnus dressikas saigi õmmeldud. Jällegi üks kangas, mis on päris pikalt kapis seisnud ja oma aega oodanud. Ostsin selle kunagi Studio Liv Fabriksist, kangas tellitud MColors-ist ja kanga serval päris tootjat kirjas ei olnud. Paksus on igatahes just parasjagu mõnus. Mitte liiga paks ja mitte liiga õhuke. Veidi ehk paksem, kui Frensh Terry kangad, aga seest pole uhutud. Ostetud ilmselt aastal 2016, seega seda enam küsida pole mõtet.

hoodie

hoodie

Lõige on pärit ei tea kust. Leidsin oma lõigete hunnikust enam vähem paraja suurusega tavalise raglaanlõike ja kohandasin vajalike pikkusmõõtude järgi parajaks. Raglaan pole päris kumer vaid kergelt nurgeline. Servad on viimistletud sobivas hallis toonis soonikuga. Kapuuts oli lõikena tavaline, aga ehitasin ta ringi selliseks, et ülekäigud oleksid kohe päris pikad.

hoodie

hoodie

Selline kapuuts on hea ja mugav just sellepärast, et jahedama ilmaga õues on kael kenasti kaetud. Mulle selline variant väga meeldib ja lapsele on see mugav. Pole tarvis eraldi salli kaela panna. Kapuuts on kahekordne, seega üsna toekas.

hoodie

Nüüd tuleb muidugi sünnipäevalapse õele samuti selline hoodie valmis õmmelda. Preili valis endale juba kanga välja ja nüüd sõltub see vaid minu ajast ja näppude nobedusest, millal rõivatükk valmis saab. Igatahes ma usun päris varsti.

hoodie

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Kevadine monoloog

Minu viimasest heietusest on möödas lausa üle kuu. Aeg liigub hämmastava kiirusega ja vahepeal on paras tegu saada aru, kuhu ma parasjagu teel olen.
Õues on lõpuks kevad ja energiat jagub enamasti mitme inimese eest. Kas just muidugi päris kahe, aga pooleteise eest ikka. Kui peale seitset hakata töölt koju tulema, ei olegi enam pime. 22 minutit kiiret kõndi ja isegi koju jõudes on ikka veel valge. No mis ma räägin, valge on praegu juba üsna pikalt. Nii, et isegi ajataju kaob ära. Valgus on seljatanud pimeduse, juhuuu!
Päeval on enamasti mõnusalt soe ja päikeseline, kuigi vahest tuleb ette üsna viludat tuult ja on esinenud isegi vihma koos lörtsiga. Nagu kevadel ikka – ei midagi uut. Kevadel on alailma suve silmad ja talve hambad. Ilusat ilma on tulnud paraku vaadata enamasti tööl olles aknast. Palju ma ikka päevasel ajal õue olen sattunud. Isegi nädalavahetused on sageli tubased, sest kas olen kusagil mõnda muud tööd tegemas või teen kodus tööd.

kevad

kevad

kevad

kevad

kevad

Koos kevadega on nüüd aga pugenud hinge rahutus. Eks ta sellest tulegi, et kogu aeg on sada sees ja muudkui rabeled. Pikk ja töine sügistalvine hooaeg on ära kurnanud ja siis polegi imestada, et hakkad kusagilt otsast kärisema. Ei hakka siin pikalt sellest heietama, aga teist nädalat teeb selg liiga. Noh, ükskord peab ta ju üle minema, eks. Vastasel juhul pean oma kondid varsti perearstikeskusesse lohistama ja uurima, kes mu perearst siiski on. Päris tõsiselt, mul pole õrna aimugi, kes see võiks olla.
Muidu on aga eluke tore ja selle kevadise sügeluse elab samuti üle. Ikka selle, et tööl ei taha enam olla ja hing kisub reisima, loodusesse, pildistama….ühesõnaga rutiinist välja. Tavaline kevadine “viirus” :D

kevad

Käisin meil siin üle kraavi võsas kevadet otsimas ja leidsin hoopis ühtede tegelinskite hammaste vilka töö.

kevad

Eelmises monoloogis mainisin, et tulemas oli filmifestival NÖFF. Nüüd on see ammu toimunud ja tõesõna, ootan juba järgmise aasta NÖFF-i. Väga huvitavad ja sisukad kaks päeva, kus ma olin ürituse ametlikuks fotograafiks ja tänu sellele sain muidugi osa programmi enamusest. Filmid olid festivaliprogrammis suurepärased. Mõtlemapanevad, intrigeerivad, kohati brutaalselt julmad, siiralt ausad ja tuli ette ka mõni naljakas koht. Teemad olid siiski tõsised. Ka filmivälised tegevused festivalil olid sisukad ja tõsistel teemadel. Kuigi festivali pealkirjaks oli Naiste Ööde FilmiFestival, siis esimesel päeval oli saalis ka mehi, teisel päeval sattus saali samuti mõni mees, aga tegelikult oleks neid võinud seal olla rohkem. Väärt seeme Raplamaa Ettevõtlike Naiste poolt on igatahes istutatud viljakasse mulda. Muide meie uus kinosaal ja kogu juurdeehitus kultuurikeskusele on selliseks festivaliks suurepärane paik.

kevad

Meie uus, mõnus ja ilus kinosaali trepikoda

kevad

Uhke punaste istmetega kinosaa, kus saab kuulata ka kontserte ja vaadata etendusi

Festivalil oli lisaks muule veel kunsti ja maasikaid ja kooke….

kevad

kevad

kevad

Kõige selle taga olid toimekad Raplamaa naisettevõtjad

kevad

Eesotsas muidugi värvika juhatusega ja nende esinaine oli ka selle festivali idee autor ning peakorraldaja – fantastiline Katrin Klaebo(pildil keskel)

kevad

Festivali juhtis hurmav Siret jakobson

kevad

Kohal oli loomulikult lisaks Kanal2-le ka TV3 – Sireti kodukanal, kus ta on ilmatüdrukuks. Kui tal muidugi jääb aega üle KapiKassi tegemiste ja oma pere kõrvalt :) KapiKass on igatahes üks äge firma, mis teeb igasuguseid toredaid vineerist mööblitükke lastele. Kodumaine, ehe ja looduslik. Kuidas siis teisiti, kui Siretil endal on kodus kasvamas kolm väikest piigat :)

kevad

Lõpetan festivalist pajatamise nüüd siiski ära, sest ma võiks sellest jutustada lõputult ja pilte on samuti väga palju. Tegelikult vääriks see lausa eraldi postitust, aga seekord jääb nii.

Uued värvid saime eelmisel koolivaheajal ikkagi linnast ära toodud ja laps on õnnelik. Värvidest oli eelmisel korral siin juttu.
Seekord sai valituks Vintage värvide karp Prima Marketing-ilt. Ajapikku ostame teisi karpe juurde, et tekiks suur ja hea värvivalik. Praegu on aga K täiesti vintage lainel ja muudkui maalib toredaid pildikesi. Joonistada on talle alati meeldinud, aga tänama peab kindlasti ka kooli kunstiõpetuse õpetajat, kes lisaks lastele töö kätte andmisele oskab õpetada joonistamise – maalimise põhitõdesid ja tehnilisi nüansse.
Nagu näha, on värvid aktiivselt kasutuses. Pilte aga ta oma tagasihoidlikkuses veel näitama ei soostu.

kevad

kevad

Kuidagi juhtus jälle nii, et seda postitust olen ma kirjutanud päris tükk aega. Vahepeal on selg saanud väga haigest vähem haigeks. Suurimad tänud selle eest minu headele sõpradele, kes appi tõttasid. Gaida oma võluõlidega ja Pille, kes torkis mind nõeltega, tegi kuppudega mu seljast lepatriinu ja teipis tagatipuks selja ära. Tänu teile kahele saan ma jälle rõõmsalt askeldada ja ei pea voodis lamatisi hankima. Ka kolleegid ei pea mind enam haletsema, kui ma peale puhkust tööl uuesti ringi liigun :D Jah, seda muidugi ka, et mul on puhkus terve nädala jagu!!!!! Sellepärast ma leidsingi aega lõpuks seda postitust lõpetada.

Jaajaa, niikui mu selg sai teibitud ja jaksasin jälle oma torsot kepsude otsas hoida, hakkasin askeldama. Koristasime koos K-ga rõdu peale talve ära. Kohe põhjalikult. Restid üles, restide alt tolm ja prügi välja. Sügisest jäänud mullapotid õue. Osad anumad keldrisse, osad prügisse ja osad uute taimede ootele. Koristamise käigus tekkis meil idee panna rõdule väike kasvuhoone. Käisime seda Magazinist otsimas, sest sealt leiab kõike, aga polnud. Matkasime siis teisele poole Konsumi Ehitustarvetesse…ja seal oli. Ladusin häbematul kombel kogu raskema kraami K-selga, sest minu selg ei luba veel ikkagi raskusi tõsta ega tassida, aga siis märkas meid üks tuttava lapse isa autoga ja pakkus lahkesti küüti. K ei saanudki oma rammu demonstreerida. Aga…see-eest pani ta kodus kasvuhoone kenasti kokku.

kevad

Ja rõõm tehtud tööst :)

kevad

Esimesena said kasvumajakesse suvitama meie kodu kaktused. Praeguseks on sinna siginenud juba mõned taimedki.

kevad

Selle imeilusa bugenvillea tõin aga kohalikust Lillesahvrist. No ei saanud kohe seda poodi jätta. Möödunud suvel Kreekas käies ei väsinud neid imetlemast ja mis oleks veel toredamat tahta siin enne suve, kui tükikest vahemeremaad koos mäletsustega oma rõdule. Lillesahvrisse soovitan kindlasti sisse astuda. Sealt saab asjatundlikku nõu ja lillevalik on seal samuti huvitav ja rikkalik.

kevad

Peale tööd võtsime ette jalutuskäigu. 6 km tuli ära ja selle käigus sai poja peregi üle vaadatud.

kevad

kevad

Jah, eks me oleme vahepeal veel usinalt ka kultuuri tarbinud, lugenud, õppinud ning mida kõike iganes. Homme aga tuleb mul lausa kodus üks huvitav koolitus :P
Siinkohal panen siiski sellele jutule punkti ja eks vaatab, mis edasi. Mul on ju puhkus ja K-l koolivaheaeg!!! Naudime koos olemisi ja tegemisi.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | 2 kommentaari

Üks kleit

Sügisel õmblesin endale ühe sügiskirju kleidi või siis pikema tuunika – kuidas kellele. Lootsin muudkui, et saan temast ka seljas ühe pildi tehtud, aga kus sa siis sellega. Kleit on pidevas kasutuses, aga mida pole seda pole – pilti pole :) Täna tuli aga tuhin peale, et panen siis lõpuks selle kleidiloo siia üles, aga pildid on tehtud ” puu seljas”. Asi seegi.

Kangas on puuvillane trikotaaž ja ostetud taaskord Studio Liv Fabrics -ist.
Lisaks põhikangale kasutasin kleidi ilmestamiseks puuvillast soonikmaterjali, mis samast firmast pärit.

Oma lõikelt on kleit ülimalt lihtne. Võtsin ühe tavalise särgi põhilõike ja joonistasin ta kangal käsikaudu kimanolõikeliseks. Vaba langemisega ja mugav. Lisandiks tegin samadest kangastest prossi, mida kannan kord rinnas, kord kaeluse servas ja teinekord hoopis tasku küljes. Tasku, see on aga üks väga vajalik element ja kui kahte ei viitsi teha, siis vähemalt üks tasku peab ikka kleidile saama. Ringi liikudes on lihtsalt ikka hädapäraseid asju, mida oleks vaja kaasas vedada, aga käes hoida pole mugav. Kasvõi telefoni ja taskurätti.

Sügispäikeses see kleit pildile siis saigi.

kleit

kleit

kleit

kleit

kleit

Ja nagu ükskord ennem sai juba siia blogisse postitatud, siis jääkidest sai kleidikese minu vahva pisike pojatütar.

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Juubelikaart

Nädal tagasi käisime meie armsa vanaema juubelil. Kui niisama sünnipäevaks kiputakse üha vähem kaarte kinkima, siis juubeli puhul on kaart enesestmõistetav. Selline ta sai.

Sellise kaardi tegemiseks läheb parasjagu palju aega ja parasjagu palju erinevaid materjale ning töövahendeid, aga tulemus on luksuslik.

kaart

kaart

Kaarti tehes mõtlesin juba kevadele, kuigi käes oli veebruari keskpaik. Ikkagi tahaks kevadele mõelda ja loomulikult juubilarile :)

kaart

Posted in KAARDID, MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment