Kutsed

Teinekord on tarvis inimesi kuskilegi kutsuda. Küll juubelile, küll veel kuskile ja vahest pulma. Nüüd üks kena ports pulmakutseid teele läinud.

kutsed

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Me vähemalt püüame

Ma räägin nüüd ikka tegelikult enda eest rohkem. Tegelikult ka. Meist kolmest olen mina absoluutselt kõige laisem ja ebakorrapärasem, kui asi puudutab sporti. Tean, et peab, aga ikka leian sada vabandust, miks mitte jälle ennast käsile võtta. Perioodiliselt ma saan täiesti rajale ja siis mingil x põhjusel jääb mõni päev vahele ja….noh, läks jälle nagu läks. Noorem poeg on mul väga sportlik, ma parem kohe ei räägigi. Puhas eeskuju ja utsitab meid ka veel takka. Et utsitamisest vähe poleks, siis helistab ja kontrollib, kas ma ikka tegin seda ja toda ja siis tekitab mulle piinlikku olukorda, kui ma pean tõdema, et mmmmm pole tükk aega võimelnud näiteks. Ma ju ei saa lapsele valetada, et jajah, ikka võimlen. No ei saa. Valetamine ei ole kohe üldse minu teema. Kui ei võimle, siis ütlengi nii. Kirke on kooliperioodil kohe väga tubli, käib 3 x nädalas trennis ja no suvel ta jookseb niisama palju ja sõidab rattaga ja ujub. Sel suvel on treener andnud neile trennipäeviku ja peavad suvel igasuguseid asju tegema. Nii me siis võtamegi neid asju ette koos, et lapsel lõbusam oleks ja minagi ennast välja ajaks :) Mõni kord, kui poeg linnas kodus käimas, tuleb tema samuti meiega kaasa.
Üleeile me just siin lapsega tegime õhtul peale kümmet ühe kiire 7 kilomeetrise ringi ratastega, siis jooksime veel 1 kilomeetri ( ausalt, rohkem ei viitsinud ) ja siis mõned kätekõverdused otsa. Rippuda rööbaspuudel ei õnnestunud, sest hull kaste oli torud märjaks teinud ja kuivata või mitte, libised ikka alla :) Pärast sõime preemiaks mitu peotäit metsmaasikaid. Metsaradade ääres neid kõik kohad täis.

Ükskord nägi meie kolme trenn välja umbes nii :)

sport

Kirke rippus, kaua rippus. Minust jaksab ta kõvasti rohkem rippuda :(

õied

Poeg ripub peaaegu seistes. Pikkade inimeste rõõm.

sport

Poiss pani kribinal ühest otsast teise…

sport

…ja Kirke krabinal nagu ahvike talle järgi. Mina nii ei jaksa üldse. Äkki üks päev jaksan, kui hoolsamini trenni teen. Ma ei kaota lootust.

sport

Kirkele meeldib üldse igatepidi rippuda ja kukerpallitada torudel.

sport

sport

Ja kätekõverdused ikka ka. Venna õpetas kenasti, kuhu need küünanukid peavad ikka vaatama, et õige oleks ja luges kordi :D Kirke tegi tõsisele tegevusele vahele nalja ka.

sport

Selliseid harjutusi vaatame meie Kirkega ainult eemalt. Sinna üles ei jaksa me ikka kuidagi ennast rippasendist vinnata…

sport

Peale igasuguseid harjutusi ja trikke läks Kirke igatahes üles lebotama ja et kõigest sellest veel vähe ei oleks, tuli hakata mäest üles ja alla jooksma

sport

Iga kord, kui alla tagasi jõudis, kontrollis venna pulssi ja ütles, millal uuesti aeg üles joosta

sport

Jah, igatahes on see väga hea, kui instruktor ja taganttorkija omast käest võtta.

Mina märkasin õnneks isegi vesiroose :)

sport

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Hetki linnaskäigust

Millalgi mai keskel oli mul tarvis sõita Tallinna, sest täiendamist vajasid paberivarud ning kangapoodidest tuli otsida kindlat värvi tülli. Selleks hetkeks oli mul aga hinges üks korralik kass – tunne, ehk siis täpsemalt – ma tundsin väga puudust merest. Nii ma siis olingi linnas asju ajamas ja lisaks siht silme ees, et mere äärde pean ma saama ja punkt. Ei ole midagi teha, kui meri on ennast sinu külge pookinud juba lapsepõlves ja ei kavatsegi lahti lasta. Eks siis igal võimalusel ma teda tervitamas ise käingi, sest hoidku taevas, et see meri ise meie juurde tuleks. Ei oleks vist väga hea plaan. Praegu siis, hilisõhtutel, peaaegu öösel, kriban vaikselt järgi postitusi, mis kiirel ajal tegemata jäid.

Rongilt tulles võttis mind vastu kõigepealt õitemeres park.

õied

Imeilusad, roosad ja valged õied vaheldumisi ja neid oli palju, väga palju.

õied

Kui kõik ostusoovid täidetud, olingi otsaga Narva maantee tagumises otsas, kust viis loogiline tee Kadriorgu. Mulle on Kadrioru park alati meeldinud – park ise ja pargi ääres olevad ilusad puitmajad.

Härra Poska isiklikult tuli vastu!

õied

Tiigi peale oli tekkinud vahepeal igasuguseid kujutisi. Küll oli seal tantsijaid, värvilisi kiile ja samblakattega paatki paistis eemalt.

õied

õied

õied

Mõned majad jäid pildile, kui pargist mere poole suundusin.

õied

õied

õied

õied

Lõpuks ta minu ees sinaski, meri…. ega ma väga kaugele saanud aega minna, sest kindlaks kellaajaks pidin kodus tagasi olema, aga tore, et sellegi väikese aja suutsin näpistada enda jaoks.

õied

õied

õied

Linnarahvas oli loomulikult juba nina päikese poole pööranud :)

õied

Laevad tulevad aga ikka koju tagasi…

õied

Kui suur amps merd sai mälusse pakitud, oli aeg minna tagasi rongi peale. Enne jaama jõudmist vaatasin üle Tornide väljakul oleva iga-aastase lillenäituse. Eks on paremaidki seal nähtud, kuid tore, et vaevutakse ikka linnapilti mitmekesistama.

õied

õied

õied

õied

õied

õied

õied

õied

õied

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Mälestustekaart sõbrale

Teinekord tuleb elus ikka ette kurbi lahkumisi.
Kirkel on üks vahva ja armas sõber Marko, kes paraku kolis nüüd Eestist mõneks ajaks elama oma isa juurde kaugele Ameerikasse. Loodame siin ikka väga, et paari aasta pärast elab ta jälle Raplas koos emaga ja siinsed sõbrad saavad tema üle rõõmu tunda. Kui ema on eestlanna ja isa ameeriklane, siis ilmselt polegi kellegi jaoks ideaalset lahendust, aga loodame siiski, et kõik läheb nii, nagu peab ja on hea.
Mõned päevad tagasi pidas sõber koos 8 oma armsama sõbraga väikest ärasaatmispidu. Tegin selleks puhuks ühe kaart – ümbriku, kuhu Kirke sai kirjutada kõik oma parimad soovid sõbrale ja panna sisse ka midagi, mis neid seob. Ühesõnaga mälestusteümbrik või mälestustekaart, kuidas sobib.
Nüüd tuligi seoses sellega kätte aeg, mil tuleb lapsele teha oma skype konto. Sõbrad tahavad ju ka vaatamata üüratule vahemaale vahest suhelda. Eks see kauge maaga aja klapitamine on omamoodi keeruline, aga küll saavad.

kaart

kaart

Posted in KÄSITÖÖKAUBAD | Leave a comment

Puhkus…vist :)

Nii on. Esimene nädal puhkust hakkab läbi saama.
Kas ma olen puhanud? Ilmselt nii ja naa. Igasuguste lähisündmuste valguses on tööd rohkem, kui küll, aga tegelikult on kõige tähtsam hoopis see, et hommikul ei pea tõusma kellahelina peale ja siblima õigeks ajaks tööle. Tõuseme siis, kui uni läinud ja tööd teen nii, kuidas ise graafiku sean. Tähtis on vaid see, et kõik saaks õigel ajal valmis. Ja saabki. Mis kannatab, saab veidi hiljem valmis, millega kiire, see saab alati õigel ajal valmis. Kasvõi öötundide arvelt, sest hommikul on võimalus magada veidi kauem. Kogu selle tramburai vahele jõuan siiski enne Une – Mati padjapauku lugeda veidi raamatut ja raamat on seltsiks ka rongisõitudel, sest osa töiseid tegemisi on kodukohast kaugemal. Oma jaanilaupäevagi veetsime hoopis pealinnas poja juures ja vabaõhumuuseumis.
Ühesõnaga vaatamata tihedale graafikule on elu praegu puhas lill! Mis kõige toredam, siis ikka see, et vaatamata vahepealsele tööle naasmisele, on kena ports puhkust veel ootamas ees. Suve suhtes ma nii sinisilmne muidugi pole, sest teadagi, niikui jaanid läbi, terendavad lähiajal juba jõulud, aga kuna miski muu kui optimism pole just eriti mõttekas, siis…suvi kestab ja nii palju toredaid ettevõtmisi on veel ees.

suvi

Lupiinid, minu ühed vaieldamatud suvelemmikud

Kodus on meil suvel pidevalt igasuguseid lilli. Lisaks lõikelilledele õitsevad aktiivselt orhideed.
Üks pisike läks just jälle ohtralt õide ja suurel oli vahepeal lausa üle 20 õie. Tuli kohe kõvasti seda lille toestada, et teine ümber ei kukuks. Nüüd ta lõpetas…ja juba kasvab uus vars, et varsti meid jälle oma kaunite õitega rõõmustada.

suvi

suvi

Ja siiski, vahest näpistan ma ka sellise mõnusa suvehommiku enda jaoks, kus saan lugeda ja nautida olemist.

suvi

Töötoas kerkib mul aga armutult kangaste hunnik, millest oleks tarvis ühte ja teist õmmelda. Ma tean, et selle kahenädalase puhkusesutsaku sisse see töö ei mahu, aga…sellegipoolest on väga tore silma nuumata ja muudkui möödaminnes mõelda, millest mis peaks saama.

suvi

Mõned tellitud kangad on veel tulemas ja ühe puhul tekkis selline lennult inspiratsioon, mille visandasin 30 sekundiga paberile. Ilus kangas eeldab lihtsaid lõikeid. Kas sellest kangast just selline asi tuleb, seda näitab aeg, aga midagi kaunist saab temast kindlasti ühel hetkel õmmeldud.

suvi

Suvel on muidugi mõnus koht rõdu. Sel aastal on mu potipõllumajandus seal küll väiksem, kui eelmisel aastal, aga mõnus sellegipoolest. Kasvavad tomatitaimed, mis ilmselt tänu hiljutisele suurele tuulele said korralikult tolmendatud. Õisi igatahes on kõvasti. Meie rippmaasikas kannab agaralt vilja ja laps saab täitsa igal hommikul sealt marju põske pista. Mulle jagub õnneks sealt samuti. Loomulikult on ka kõik toalilled praegu rõdul suvitamas ja lähevad päev päevalt ilusamaks.

suvi

suvi

suvi

Ja praegu….praegu on käes pojengide aeg. Veel on, kohe saab läbi ja siis tulevad järgmised kaunid õitsejad.

suvi

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment