Õppeaasta ja muusikaaasta lõpp on käes

Märkamatult oleme otsapidi juunis ja kuigi lapsed käivad veel koolis ning vähemalt meie koolis on aktus alles 12-l kuupäeval, on mõtted siiski suves. Ilmad on juba pikemat aega soojalt suvised ja mõnusad.
Olge valmis päris pikaks monoloogiks. Kes ei jaksa ega viitsi, võib kohe loobuda.

Seoses ühe koolivaheaja lisandumisega on nüüd õppeaasta venitatud poolde juunisse, aga selle mõttest ma väga aru ei saagi. Lisavaheaeg on ok. Lapsed olid kooliaasta vältel märksa vähem väsinud. Noh aga see venitamine kevadsuvel….on kuidagi mõttetu. Õppekavad olid juba mai lõpuks tehtud, kontrolltööd samuti, juuni alguses anti õpikud ära. Nüüd siis longivad kooli ja koju ja midagi asjalikku ei toimu. K oma sõbranjedega vähemalt istub peale tunde rõõmsalt raamatukogus, kui nad just õues ratastega ringi ei sõida. Rampsis algas igaaastane suvelugemise programm ja nii nad siis kambakesi seal istuvad – lobisevad ja loevad raamatuid. Kooli kamandatakse rohkem neid, kellel mingid võlgnevused likvideerida. Kui kõik korras, siis polegi väga muud, kui tilulilu. Nädala sees sai K ja veel mõned tema klassikaaslased kel õppimine korras, minna koos kolmandate ja teiste klassidega kahepäevasele Lõuna – Eesti ekskursioonile. Käisid lausa kahe suure bussiga, sest reisile läks 4 klassitäit lapsi + 6 neljanda klassi last. Programmis oli Viljandi koos lossimägede, järve, pikniku ja Pärimusmuusika aidaga, Pokumaa ja Pokukoda, matkamine, liikluslinnak, ööbimine Tarvastu Gümnaasiumis, matk Holstre – Polli matkaradadel, Olustvere loss, keraamikakoda, leivakoda, Võhma küünlavabrik ja uisutamine parafiinist uisuväljakul. Ühesõnaga päris palju tegemist. Tagasi tulles räägiti mulle õhtu otsa muljeid ja reisiga jäädi vägagi rahule.
Neljas klass on saanud läbi kuidagi märkamatult ja kiiresti. Isegi K ise ütleb, et uskumatult kiiresti. Küllap siis sellepärast, et õppimine on olnud korras ja mingeid probleeme ega muresid pole esinenud. Üks neli on tunnistusel viite sekka ära eksinud, aga see pole isegi arutlemist väärt. Loodame lihtsalt, et seda õppeainet tuleval aastal ei anna sama õpetaja. Seda loodavad vist meil enamus lapsevanemaid. Eile pidasime selle õppeaasta viimase klassiõhtu, mis toimus ühe klassivenna vanaema õuel ning kuhu olid kutsutud ka lapsevanemad ning endine algklasside klassijuhataja. Väga meeleolukas õhtu kukkus välja. Jalgpallis tegime emadega lastele ära :) Mälumäng vanematele oli nii raske, et andis ikka nuputada. Tõesti, vahva õhtu.
Neljapäeval oli muusikakoolis viimane päev. Tunnid tegelikult seal ammu läbi. Peale 11. mai solfieksamit solfi tunde enam ei toimunud, muusikalugu sai samuti vahepeal läbi ja klaveritunnid päädisid 1. juuni eksamiga. Solfi eksamit lapsed kartsid, aga eks õpetajad andsid selleks ka oma panuse neid terve aasta sellega hirmutades :) Tegelikkuses läks kõik hästi. K sai oma viie kätte, nagu unistas. See oli talle hirmus oluline ja seda rohkem see hinne teda ka rõõmustas. Eks elu näitab, aga tulevikus ta sihib muusikakeskkooli poole ning seda arvestades on oluline õppida hästi ja saada eksamitel häid hindeid. Järgmiseks oli muusikakooli kevadkontserdil esinemine ja peale seda ootas ees vaid klaverieksam, mis oleks võinud olla juba tegelikult varem, sest lood olid selged ja see venitamine hakkas tekitama pigem ülemängimist. Nüüdseks on see eksam samuti tehtud ja seegi viiele. Meil on musakoolis viiepallisüsteem, mõnes kuuldavasti on 10-ne. Ühesõnaga neljapäeval käis K klaveriõpetaja juures oma viielise tunnistuse järgi ja suvi alaku. K istus siin eile ja valis endale suveks pala, mida õppida ja no ma ei tea, alla 6 lk-line talle millegipärast ei sobinud :D Ma pakkusin ikka lihtsamaid asju ja lõpuks soovitasin õpetajaga konsulteerida. Igatahes on hea vaadata, et peale 4 aastat on lapsel endiselt suur tahe muusikat õppida. Mõni, kellega samal ajal alustati, on kahjuks juba loobunud. Üks piiga, jättis selle aasta keskel pooleli klaveriõpingud. Oma lapsepõlvekogemusest tean, et tegelikult oleks pidanud lapse üle aitama sellest kriisist. Aga eks igaüks teeb oma valikud ise. Niiet jah, K-l neljanda klassi üleminekueksamid tehtud. Hurraa!

Üks K eksamipaladest. Burgmülleri “Torm”. Kes kaevata viitsib, siis on seal kuulata kevadistest paladest ka Chopin-i “Prelüüd” ja Dvarionase “Teema variatsioonidega”.

Nüüd veel pisut laulustuudios toimunust.
K- l lõppes ei rohkem ega vähem, kui kaheksas hooaeg. Laulustuudiosse tuli ta laulma 4 aastaselt eelkoori ja nüüd on ta 11.
Esimest aastat peale mudilaskoori olla kohe neidudekooris, on korralik väljakutse, aga piiga paistab olevat hullult rahul. Lastekoor jäi lihtsalt vahele, sest seda meil nagu enam polegi. Aasta jooksul on õpitud hulgaliselt laule ja repertuaar pole kergemate killast. Lihtne pole, aga on huvitav. Eriti peale mudilaskoori lastelaulukesi. Suvisel maakonna laulupeol lauldakse koos segakooridega. Laulavad aga piigad hästi, lust kuulata. Jõulupeo kontsert, kirikukontsert, kooride festival, kevadkontsert, laulupidu…need on suuremad selle aasta märksõnad seoses kooriga.

Ja siis veel soololaulmine.
Sügisel oli vaikne hooaeg. Mõned jõuluaegsed esinemised erinevates kohtades kontserttrupiga ja laulustuudio jõulukontsert muidugi ka. Võluhääle konkurss toimub üle aasta, seega sügisel sellega rabeleda ei olnud vaja. Kevadel läks laulukarusselliga sebimiseks. Ise võtsime asja väga rahulikult, sest muusikakooli üleminekueksamite aasta nõuab suurt panustamist ja keskendusime eeskätt sellele. Jama algas siis, kui valla karussell oli ukse ees ja K-l polnud laulu :D Mittemidagi ei sobinud, neli laulu vahetati välja ja kaks nädalat enne konkurssi leiti lõpuks see õige. Olav Ehala ” Valulaul”. Ehalat laulda on jällegi väljakutse. Nõudlik harmoonia ja keeruline rütmika. Lõime käega, et ah, läheb kuidas läheb. Käime seal valla karussellil ära, edasi vaevalt et saab ja saabki jälle rahus klaverit harjutada. Läks aga teisiti.

muusika

Enne etteastet väike avastus- mikril juhe kadunud. Õnneks laulmist elus harjutatud küll. Leidis juhtme, pistis tagasi mikri külge ja võistlustulle.

muusika

Žürii otsuste tegemise ajal on väike kook abiks

muusika

Kõik 11 selle vanuserühma lauljat ootavad, mida žürii esimees ütleb

muusika

ja tuli teine koht

muusika

Esikolmikusse said vall karussellil kõik oma laulustuudio lapsed, kellega nibinnabin täpselt ühepalju aastaid koos lauldud

Laulis ennast kolme parima hulka ja ees seisis maakonna poolfinaal, kus võistlevad juba üle maakonna parimad lauljad. Igas vanuserühmas umbes 10. See minek oli pisut nukker, sest konkursiga samal päeval oli tegelikult klassiekskursioon Viljandisse. Teatrietendus ja töötoad Pärimusmuusikaaidas. Valikute tegemise aeg siin elus tuleb kiiresti kätte. Kuna ambitsioone finaali saada ei olnud, siis oli see valiku tegemine eriti nukker. Juhtus aga nii, et kolmest valla parimast sai K ainsana poolfinaalist edasi maakondlikku finaali.

muusika

Ohsapoiss. Me polnud sellega üldse arvestanud, teist laulu tal tagavaraks polnud ja kohe algas koolivaheaeg. Asi lõppes nii, et teise laulu õppis ta selgeks 3-4 läbilaulmisprooviga ja taaskord osutus valituks üks Olav Ehala laul. ” Lambalaul”. Lambad on siin ja lambad on sääl…. :P Jällegi kaugelt mitte lihtne. Finaalis tuleb laulda kaks laulu bädi saatel. Bändiga sai proovida ühe korra konkursipäeva hommikul ja ega bänd neid lugusid ei osanud mängida niikuinii, sest üle öö ei hakka ka kogenud pillimehed ehalameesteks. Peale läbilaulmist küsis õpetaja, kuhu K oma hääle jättis :) No kuhu, kuhu. Nagu ikka, kevadisel hooajal lihtne külmetada. Esimeste soojadega mindi kehalises kasvatuses õue, koolimajas olid aknad lahti ja higise nahaga teeb tuuletõmbus oma töö. Päev enne konkurssi ravisime köha, nohu ja haigeid kõrvu. Lavale läks neiu ilma ootusteta, kuigi muidugi oleks olnud tore võita :) Millimeetrike jäi aga võidust puudu, sest rokkiv väike noormees on alati nunnum, mis sest, et vokaalselt nõrgem. Neiu on õnneks nii suur, et võtab nüüd juba selliseid asju täiesti rahulikult. Tegelikult on sügiseks meil nii palju plaane, et võit oleks tekitanud omajagu probleeme. Seega – nii pidigi minema. Kripeldama ei jäänud midagi. Andis endast parima ja kõige tähtsam, et õpetaja oli väga, väga rahul.
Kogemuse võrra jälle rikkam, sest bändiga laval olemist pole saanud veel üleliia harjutada.

muusika

muusika

muusika

Viimasena jäi laulda laulustuudio kevadkontserdil. See oli juba puhas lust ja rõõm. Enne kontserti oli teada, et laulab “Valulaulu”, aga lavale minnes sosistas õpetaja, et kuule, laulame ikka “Lambalaulu”. Vahet ju pole, mõlemad tulevad hästi välja.

muusika

Kontserti konfereeris seekord õpetaja ise ja nii juhatas ta kõik solistid sisse mõne lausega. K- läks lavale ja õpetaja ütles, et nojah, K laulab meil juba neljandast eluaastat peale ja nüüdseks on ta sirgunud 11-seks ning temaga on keerulised lood. Jõudsin juba mõelda, et issversussver, mis nüüd lahti….aga lugu oli hoopis proosalisem. Nimelt temast on aegamisi kujunenud välja üsna kõrgehäälne ja tugev sopran. Sellistele neidudele on keeruline valida repertuaari. Neile ei sobi igasugused poplookesed ja nii langebki liisk väga nõudlikele lauludele, mida pole lihtne leida. Üks sopran meil on aasta pärast lõpetamas laulustuudio karjääri seoses keskkooli lõpetamisega, kellel on sama tüüpi hääl. Selliseid esineb harva ja nii ongi, et repertuaari nendele valida on korralik väljakutse. Mina ütleks, et huvitav. Vaatame siis, mida lähiaastad tooma hakkavad. Minu lugupidamine õpetajale, kes oskab lastes seda õiget asja ära tabada ja viimase hetkeni otsib neile seda kõige sobivamat lugu. Mis sellest, et endal on siis juba närvid krussis mis krussis, et loo valik nii hiljapeale jääb enne esinemisi. Õnneks on neiuke võimekas ja õpib kiiresti. Mõned meie lahingukaaslased ehk laululaste emad teavad küll, kuidas ma enne esinemisi närvitsen, palju rohkem, kui laps ise, sest minumeelest on laulu õppimiseks liiga vähe aega :D
Kevadkontserdilt puudusid seekord poisid, sest nemad pidasid poistekoori 20. sünnipäeva mõni nädal varem. Mõned head sõbrad olid ju sellepärast peolt puudu. Natuke kurb oli ilma nendeta, aga ilus kontsert sellegipoolest.

Laulustuudio staažikad sõbrannad peale kevadkontserdit

lilled

Nii, nendest asjadest nüüd aitab.

Üks muusikaga seotud asi on muidugi veel meeles mõlkumas. Nimelt ETV-s jooksnud järjekordne Klassikatähtede saatesari. See on ikka nii, nii äge saade. Käisime saadet stuudios otsesaatena vaatamas kõik korrad peale esimese saate ja sinna mahtus kõvasti kaasaelamist, rõõme, kurvastusi ja isegi korraks kaduma läinud telefon, mille Heidi Pruuli kenasti samal õhtul üles leidis ja järgmisel päeval rõõmsalt K vennakese kätte andis. Igatahes ei pidanud me paljuks mitmetel ja mitmetel reedeõhtutel linna sõita, et nautida head muusikat noorte interpreetide esituses. Estonias käisime vaatama lisaks otseülekandega kontserdivooru ja peale saate lõppu noorte galakontserti. Ootame uut hooaega!!!

Stuudio on saanud kahe hooajaga päris tuttavalt koduseks:)

muusika

See uks viibki stuudiosse, kus toimub Klassikatähtede otseeeter. Otseloomulikult lähevad sealt telepurki ka arvukad teised saated.

muusika

Enne igat saadet istub klaveri taga üks mees, kes häälestab.

muusika

Kaamerad oma logilehega saateks valmis

muusika

Viimase saate asjalik žürii on samuti saateks valmis

muusika

Nii see kaameramees saates ümber esinejate jooksiski papude klõbisedes

muusika

Stuudiopublik vaatas telekas jooksvaid vaheklippe ekraanidelt

muusika

Kui telekas jooksid vaheklipid, käis stuudios vilgas sebimine. Hetkel pannakse üles Tanel-Eiko pilli ja saabub keelpillikvartett

muusika

Kõik saatesolijad esitasid saate lõpus ühise loo

muusika

Ja siis tuli otsustav hetk ning tähesadu. Tanel-Eiko Novikov võitis. Meie lootsime küll Linda- Anette Verte võitu, aga Tanel oli samuti väga äge.

muusika

Nii saigi saade läbi. Rahvas valgus tribüünidelt alla õnnitlema ja juttu ajama.

muusika

Noored ja andekad :)

muusika

muusika

muusika

Ja lemmikutega: Pöialt hoidsime algusest peale loomulikult pianistile – Arko Naritsale, aga esikolmikus oli meie sümpaatiaks imekaunis ja väga andekas Linda-Anette Verte

muusika

muusika

Kevadel käisime kuulamas Estonia kontserdisaalis eelmise hooaja võitja Sten Heinoja soolokontserdit. Puhas nauding ja teda saab Eestis kuulata nii harva, et me isegi ei kaalunud mitteminemist.
Viva musica! Nagu hõikab alati saatejuht Marko Reikop.
Homme laulame laulu- ja tantsupeol!

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Kevad on täies ilus

Kevad läks ootamatult järsku soojaks ja kohe väga soojaks. Kõik läks korraga õitsele. Terve ilm on uinutavmagusat lõhna täis ja kuhu ka ei vaata, igal pool on erinevad õied.

lilled

lilled

lilled

lilled

lilled

lilled

lilled

lilled

lilled

lilled

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Roosa padi

Eelmisel aastal augustis, tegin oma vanemale pojatütrele sünnipäevaks padja. Kui aga juba ühele teed, siis peab ka teine padja saama. Noorem piiga sai nüüd aprillis kolme aastaseks ning nüüd on temalgi oma padi :) Selline roosa ja armas.

padi

padi

padi

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Spordikott tütarlapsele ja pallid poisile

Algas uus aastaring ja see vahva vanaema, kes eelmisel aastal oma lapselastele patju kinkis, soovis sel aastal jälle midagi toredat kingiks viia. Nii leppisime kokku, et sel aastal saab iga laps midagi erinevat. Esimesena oli kevadel sünnipäev poisslapsel, kes armastab korvpalli. See noormees sai vanaema soovil endale sellised vahvad mereteemalised “stressipallid”, mida saab toas loopida, kui lapselapsed vanaemal külas on ja vajadusel lihtsalt mudida. Raskuseks on palli sees kuivatatud kikerherned.

pallid

pallid

Järgmisena tuli sünnipäev üheksaseks saaval tütarlapsel. Pakkusin, et teen talle tütarlapseliku trennikoti. Mõte sobis ja selline see kott sai. Saab seal kanda kõike, mida soovib.

kott

kott

kott

kott

Kõik tooted on puuvillastest kangastest. Koti tegemisel kasutasin lisaks puuvillasele ka linasesegust materjali ning puuvillast heegelpitsi. Kott on voodriga.

Modelliks oli seekord K-l külas olev sõbranna.

kott

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Kuidas me Inge ja K-ga Hansaplantis käisime

Veel siis, kui õues oli lumine, pidasime Ingega plaani minna Hansaplanti. Kevadel muidugi, et saaks juba rõdule panemiseks lilli osta ja vaadata, mida head sealt veel endale soetada tahaks. Loomulikult tooks sealt väga palju lilli ja taimi ja lillepotte ja mida kõike veel koju, aga….kõigel on piir. Nii finantsiline kui ruumiline. Pealegi pole paha säilitada tervet mõistust, kuigi see tahab vägisi seal putku panna.
Igatahes kui minul sai kell kolm tööpäev läbi, jõudis K samuti kohale. Tema käis Mukri rabas bussitäie rahvaga loodusretkel. Kimasime ratastega koju ja Inge oli meid maja ees autoga ootamas. Parkisime rattad-suksud ära ning sõit Hansaplanti võis alata.
Tunnikesega olime kohal, võtsime korvi ja hakkasime poodlema. Kõigepealt said kohe korvi võõrasemad, mis lähevad kevadel esimestena rõdule silma rõõmustama. Sageli näen, et kortermajadel on pandud võõrasemad rõdupiirde külge ja mul on alati kahju vaadata, kuidas halva ilmaga neid seal tuul ja vihm räsib. Mul käivad nad just vastu toa akent, et oleks endal kaunis vaadata :) Nii mul ongi nüüd pottidega helesinised ja valged võõrasemad akna all. Igal aastal ma võõrasemasid ei ostagi, aga kui olen ostnud, siis just valgeid ja helesiniseid. Lisaks ostsime veel mingid lillekesed, millede nime ma ei märganud meelde jätta. Mõne aja pärast hakkan endale amplitaimi organiseerima, sest amplitesse ma võõrasemasid ei tahtnud. Möödunud aastal kasvatasin ise ilmatuma uhked kompositsioonid amplitesse. Ühes olid madalad lõvilõuad ja üks pisikese valge õiega ripptaim ja teises õilmitses terve suve vägevalt ronitatar. Igavesti suureks kasvas. Praegu on mul üks väiksem ronitatar toas, aga mingil ajal panen ta ikkagi suveks rõdule ja siis sügisel jälle tuppa. Kõik amplitaimed ostsin ma eelmisel kevadsuvel meie kohalikult turult ja lähen neid tänavugi sealt tooma.
Aga Hansaplantis. Käisime kolmekesi ja muudkui imetlesime, tõstsime midagi korvi, siis jälle vahetasime välja jne. Hullult raske on teha valikuid, kui seda valikut pakutakse nii palju. K oli eriti aktsioonis.Tema arvas iga natukese aja tagant, et just seda või teist taime on meile kohe kindlasti tarvis. Mina olin siis see pidur, kes arvas, et taimede vahele võiks kodus ise ka kuidagi ära mahtuda ja pealegi peaks keegi neid pidevalt kastma ja see ei ole kunagi olnud minu tugevamaid külgi. Kuigi, kuigi-oma rõduaiandusega olen ennast õpetanud korralikult taimede eest hoolitsema. Vähemalt nende eest, mis rõdul. Kui mõni suvel tuppa jääb, siis võib ka kastmata ununeda.
Mis seal ikka, parem näitan seda ilu piltides.

hansaplant

hansaplant

hansaplant

hansaplant

hansaplant

K sobitas ennast aeg ajalt mõnda mõnusasse dekoratsiooni ja unistas suurest terrassist.

hansaplant

hansaplant

hansaplant

Ja need lõbusad värvilised lilled said samuti meile rõdule, aga nimi on tuulde lennanud

hansaplant

hansaplant

Jäime Ingega uitama maitseainetaimede ja salatiliste vahele

hansaplant

hansaplant

Koju sai sealt komplekt nimega “Pizza” – rosmariin, liivatee, pune. Üldse mitte sellepärast, et ma pitsat teeks. Mulle lihtsalt meeldis selle poti lõhn :) Ilus oli ka.

hansaplant

Kodus sai talle potiümbris valitud ja elutseb köögis aknalaual. Nüüdseks juba lopsakam. Näis, võib olla istutan nad varsti suuremasse anumasse.

hansaplant

K-le jäi silma sidrunipuu. Seekord jätsime puukese veel poodi, aga võimalik, et ükskord toome sellise siiski endale koju. Mul on lapsepõlvest meeles, et lelle juures kasvas üks suur sidrunipuu ja selle lehtedel oli imeline lõhn, mis mulle meeldis. Niiet jah, sidrunipuu on plaanis.

hansaplant

Korraks kiikasime õue ka, aga kuna meil pole sealseid taimi tarvis, siis kaua me ennast tuulel räsida ei lasknud. Vaatasime kiirelt kõik kaunidused üle ja läksime siseruumidesse tagasi.

hansaplant

Lõpuks sattusime tubaste püsitaimede juurde ja esmalt kohe kaktuste alale. Sinna jäi mul K päris tükiks ajaks pidama ja jooksis muudkui mulle erinevaid kaktuseid näitama. Ta oleks olnud nõus kõik kaktused koju vedama, aga lubasin tal valida endale välja kaks, mis kõige rohkem meeldivad. Kaktus on ühe pubelooma toas üks mõistlik lill. Ei kurvasta väga, kui omanik teda kasta unustab. Kuna seal poes on väga lahked ja asjatundlikud töötajad, siis eelnevalt sai uuritud ka nende isendite kasvukiirust. Ühele neist tulevad külge marjad, millest saab moosi keeta ja see meeldis K-le väga. Ta kujutab juba ette, kuidas hakkab kaktusemoosi keetma, aga….ei kujuta ette, et väikese kaktuse peale ei tule neid nii palju, et moosi keeta :P Niiet jah, loodame, et kaktuseke kasvab kiiresti ja saab marjule minna otse oma toas.

hansaplant

Muidugi oli seal imeilusaid orhideelisi

hansaplant

hansaplant

Selline väikeseõieline isend on meil kodus olemas. K-le kingiti see mõned aastad tagasi sünnipäevaks ja hetkel on ta ennast taaskord sättinud õitsema

hansaplant

Meil kodus on ta selline

hansaplant

Hortensiaid ma ainult imetlesin, sest ma ei oska nendega vist ümber käia. Selle mille ma ükskord koju tõin, suretasin üpris kiiresti välja.

hansaplant

Kuni mina endale toalilli valisin, leidis K jälle ühe väikese puu, mida meil kohe kindlasti oleks koju tarvis.

hansaplant

Siiski, siiski jäi seekord ost sooritamata.

Märkamatult olime jõudnud peaaegu kassadeni ja vaadata jäid vaid nõud ja igasugused muud vahvad vidinad.

hansaplant

hansaplant

hansaplant

Tegelikult enne väljumist istusime korra kaupluse kohvikusse ja olime imestunud, et süüa meile enam ei antud. Saime vaid kohvi tellida. Asjale saime pihta siis, kui valjuhääldist teatati, et kauplus suletakse viie minuti pärast. Kell oli märkamatult saanud kuus. Jah, aeg sellises toredas kohas lausa lendab.

Kuni aga võimalust veel oli, rüüpasime kohvi(ma teen seda umbes 3 x aastas) ja K imetles oma nunnut kaktust.

hansaplant

Korvi jõudis lisaks ümbrispottidega kaktustele, maitsetaimedele ja võõrasemadele veel üks lõhnav draakonipuu ja kummi – viigipuu.

K- muide siiani undab et tahaks Hansaplanti suvel tööle minna. Poes pakuti :) Balti jaamast pidavat isegi iga päev sinna buss käima töölistele ja suvel on vaja lapsi appi kastma ja taimekesi tassima. Jah, ega ma ei keelaks minna, jõukohane ja tore tööots suveks, aga…katsu sa siit käia varahommikul üle Tallinna kusagile x-kohta :( Seega jah, tuleb lähemal otsida mõnda tööotsa.

hansaplant

Kodutee oli ilus ja päris hea, et selline kauplus asub meist ohutus kauguses. Muidu ma käiksin seal liiga tihti :)

hansaplant

Kiirel ülelugemisel tuvastasin, et kodus on mul nüüd juba 21 toataime. Nendest 2 suurt ja teised alles kasvavad. Trepikojas on 4 jõulukaktust ja kaks kalanhoed. Neid on lihtsalt kingitud ja ma pole raatsinud ära visata. Jõulukaktused õitsevad pealegi igal aastal nii rikkalikult oktoobri lõpust aprillini välja. See üks suurtest on täitsa nimetu. Olen lapanud läbi kõiksuguseid toataimede raamatuid, aga pole leidnud midagi sarnast. Näitasin pilte Hansaplantis asjatundjatele ja ka nemad ei osanud öelda, millega tegu. Niipalju me välja mõtlesime, et ta võib mingi sukulent olla. Kui ma neid kõiki lilli korralikult kasvatan, võib meil siin üks kena päev džungel tekkida, aga loodan, et aasi nii hulluks ikka ei lähe.
Praegu võtavad suure osa aknalauast enda alla hoopis väikesed taimed – tomatid, paprikad ja tšillid. Basiilikud samuti. Jätkub nii endale, kui laialijagamiseks.

taimed

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment