Tagasivaade augustisse

See oli siis juba kolmas suvi järjest, kui me avastame ennast augustis Helsingi Linnamäki lõbustuspargist ja kuna viimase aja postitused on olnud järjest näputööd täis, siis vahepalaks tulebki hoopis üks lugu meie käimistest.
Linnamäkis on lahe. Vähemalt minu laste(suurte ja väikeste) meelest kindlasti. Mulle meeldib seal ka, aga mitte igasuguste kaadervärkidega sõitmine, vaid pildistamine ja oma laste rõõmu nautimine.
Tõepoolest, mõne asjanduse peal olen minagi seal sõitnud. Mõnel vabal tahtel, mõne peale ajasid lapsed. Tore, aga vaimustust minus ei tekita. Ei armastanud ma lapsena karusselle ja muid pöörlevaid atraktsioone, ei ole ka hiljemas elus need minus vaimustust tekitanud.
Aga…mis saab olla toredam, kui laste rõõm ja säravad silmad. Nii me siis jätkuvalt ennast lõbutsemast leiamegi.
Esimesel aastal käisime koos K, minu sõbranna ja tema pojaga, kes on K-st umbetäpselt 6 tundi noorem. Eelmisel aastal võtsime selle käigu ette koos minu kolme lapse, minia ja kahe pojatütrega ehk siis terve oma pesakonnaga. Tänavusel suvel olime seal jälle väiksema koosseisuga – mina, K ja noorem R. K jaoks on hästi tähtis, et oleks keegi, kes temaga rõõmu jagab ja kaasa sõidab. Vahetult, atraktsioonil. Mina see ei ole, seega oli see sel korral noorem R. Tema õnneks lustib suurima rõõmuga ja kui õeke mõne hullu atraktsiooni ees hakkas kahtlema, siis vend oli ikka see, kes julgustas ja tagant utsitas. Mina julgustasin ka, mis sest, et ise sinna peale jalgagi ei tõstaks :P

Eelmisel päeval pidasime maal kõik koos noorema pojatütre viiendat sünnipäeva ehk esimest juubelit. Sealt sõitsimegi õhtul pealinna ja ööbisime poja juures. Kesklinnast on ikka mugavam sadamasse varasele laevale minna, kui hakata sinna sõitma enne kukke ja koitu 50 km kauguselt. Kuna olin eelnevalt ostnud meile laevasõiduks hommikusöögi rootsi lauas, siis seal me enamuse ajast ülesõidul istusimegi. Pärast läksime lihtsalt ühte vaiksemasse kohakesse, tegime endale vaiba peale pesa ja tukkusime kuni Helsingini. Istusime ja mõtlesime, et miks me ometi eelmistel käikudel sellisele mõttele ei tulnud ja veetsime tavaliselt aega laeva vööris asuvas suures ruumis, kus on lärm ja sagimine? Järeldus – kõiges oli “süüdi” meie K. Temale meeldis seal osaleda Viking Ville mängudes. Nüüdseks on ta aga kasvanud nii suureks, et tühja sellest Villest. Parem lebotab meiega niisama või käib ise laevas ringi sel ajal, kui meie laiskleme.

2,5 tundi ja olemegi Helsingis. Ilm ilus ning otsus lõbustusparki jalgsi minna tuli üksmeelselt. 5km jalutamist pole ju midagi keerulist.
Enne teele asumist käisime tegelikult traditsiooniliselt Helsingi suures raamatukaupluses. Seal leiab alati mida uudistada ja uurida. Kui me kolmekesi selles koosseisus ringi seikleme, käime alati mõnes raamatukaupluses või raamatukogus.

Ka raamatupoe kõrval olevad kaks tšellot kuulasime ära :)

Helsingi

ja peatusime muljetavaldava kleidi ees

Helsingi

Raamatud üle vaadatud, keerasime varbad Linnamäki poole. Esimesena jäi meie teele linnaruumi ronimisväljak. Sellistest asjadest meil samuti mööda ei minda. Ma natuke ronisin ka, hästi natukene.

Helsingi

Helsingi

Helsingi

Edasi vee äärde linde vaatama

Helsingi

Helsingi

Lõbustuspargi avamise ajaks olime kohal ja sealt need esimesed juba paistsidki. See pikk torn, kus inimesed lennutati viuhhti üles oli esimene, kuhu R peale läks ja ainus, kuhu K keeldus minemast. Mis sest, et edaspidi käis ta palju hirmsamad atraktsioonid läbi, aga sellele ühele ütles ta kindla ei.

Helsingi

R sõidab üles…

Helsingi

ja on naerusuiselt all tagasi.

Helsingi

Niikui R oli all tagasi, lidusid lapsed koos järgmist sõitu tegema. Minumeelest oli see üks hirmus koht ja ka suure lapse hinnangul oli see üks hullemaid, aga sinna oli K nõus minema. Eelmisel suvel ütles suur R selle kohta, et tal pärast pool päeva kõik kõikus :D Igatahes seal nad kahekesi istusid ja ootasid oma sõitu.
Mina püüdsin aga pugeda asjadele võimalikult lähedale, et pilte teha. Hasart noh, igal ühel oma lõbud.

Helsingi

ja sealt nad tulevad, eelviimases reas…

Helsingi

Välja paistab see suur ja kole kollane nii, nagu järgmisel pildil. Paremal pool on aga Euroopa esimene ameerika raudtee, mis on puidust ja praeguseks üle 50 aasta vana. See on ka ainus koht, kuhu lapsed sundisid mind sel korral sõitma minema. Käisin nendega koos muidugi seal ära, laste rõõmuks. Jäin ellu. K käis selle peal vist tervelt 4 korda. Tuli maha ja jooksis aga jälle peale. Nii äge pidi olema.

Helsingi

Helsingi

Ja muudkui edasi, ühelt atraktsioonilt alla, teisele peale. Meil kuidagi vedas sel päeval, et vaatamata nädalavahetusele ja ilusale ilmale oli rahvast nii parasjagu, et kusagil väga pikalt järjekorras seisma ei pidanud.

Järgmiseks oli sõit KIRNU--l Lingi alt saab vaadata täpsemalt, mis koledaid tiire see atribuut tegi.

Helsingi

Ja edasi ootas ees sõit järjekordsel variandil ameerika raudteest.

Helsingi

Helsingi

Enne järjekordset allatuhisemist paistab K olema veidi hapu näoga, aga tundub, et suur venna räägib talle asja ilusaks. Iagl juhul alla tagasi tulid nad mõlemad väga rõõmsatena.
Helsingi

Ja….järgmised ameerika mäed :) Kuidagi ei saanud nendest küllalt.

Helsingi

Helsingi

Kui suuremad loksutamised olid loksutatud, pidasime me tõenäoliselt mõnusat lõunapausi ja pärast seda võeti ette midagi rahumeelsemat, et söödud toit ikka kenasti seedida saaks.
Läksid naljamajja. Ega ma sellest päris täpselt aru saanudk, aga paistab, et oli lõbus.

Helsingi

Pärast naljamaja võtsime ette vesisema atraktsiooni. Mina olen seal üle-eelmisel aastal sõitmas käinud ja otsustasin, et parema meelega teen lastest pilte. Selle sõidu võib teha läbi üpriski kuivaks jäädes, aga kui kummipaat otsustab triivida otse kose juurde ja sinna kinni jääda….oled sõidu lõpuks ikka täitsa märgade riietega. Tol korral, kui käisin seal sõitmas K, minu sõbranna ja tema pojaga, läks meil hästi ja pääsesime kuiva nahaga. Saime näha, kuidas meist järgmise paadi seltskond kenasti kose all puhtaks pesti :P Sama juhtus ka sel korral. K ja R tulid jõest kuivalt välja, aga nendest järgmisel paadiseltskonnal tuli pesus käia :)

Helsingi

Helsingi

Helsingi

Edasi – MAGIA. See asjandus võttsi hirmsa hoo sisse ja keeras ennast veel püsti ka. vaadata oli tore, aga ma ei usu, et sama tore oleks mul olnud seal peal istuda. Lapsed aga olid rahul. Sellele atraktsioonile minnes peab ainult arvestama, et kõik kintsud ei pruugi kinnituste vahele mahtuda. See on ka kodulehel neil ära märgitud.

Helsingi

Helsingi

Nüüd järgmised kaks kohta olid sellised, kus R-il läks süda pahaks :) Nendest esimene oli Vikingi laev, mis kõikus suure kaarega üles ja alla. K on sellel korduvalt sõitnud ja temal pole häda midagi. Mina oleks sealt ilmselt alla tulnud üsna rohelise näoga, vaatamata sellele, et merel purjetades mul süda pahaks ei lähe. R-il samuti mitte. No ja pildistamiseks ei saanud sellele laevale samuti kusagilt piisavalt hästi ligi.

Helsingi

Teine äka koht, mida K naudib ja R ei naudi, on kettkarussell. Kui mina laps olin ja Tallinnas käis igal suvel Tšehhi Lunapark, siis ühte korda ma mäletan, kus riskisin kettkarussellile minna ja muidugi läks mul ka süda pahaks. Natukene.

Helsingi

Peale seda karusselli läksid lapsed erinevatesse kohtadesse. R suundus tagasi sellele atraktsioonile, kus ta esimesena käis ja K-l tekkis vastupandamatu soov sõita kaelkirjakuga :)

Helsingi

Peale kaelkirjakut läks K tagasi puidust ameerika raudteele ja R kasutas seda aega ühel teisel atraktsioonil käimiseks. No see tegi ikka nii kiireid tuure, et pildile ma teda seal ratta sees püüda ei saanud.

Helsingi

Helsingi

Järgmiselt pildilt on siis näha jälle seda puidust kilakolarada ehk vanakest ameerika raudteed.

Helsingi

Päev hakkas jõudma õhtusse. Kõik huvipakkuvad kohad said lastel läbi käidud, titekad vahele jäetud ja meeldivamatel korduvalt käidud. Ajaliselt seal ühe päevaga ei jõua kuidagi päris kõike läbi teha, püüa kuidas tahad ja ega see polegi eesmärk omaette.
R küsisi õhtul, et kuidas ma küll viitsisin nede sabas päev otsa jõlkuda, asju tassida ja ise mitte sõita. Noh, nagu ma alguses kohe mainisin, siis ma sõita nende asjadega ei ihaldagi ning mulle tõepoolest valmistab suurt rõõmu jälgida laste tegemisi ja rõõmustada nendega koos. Pealegi, mulle meeldib elu jälgida ja pilte teha.

Kuigi päev oli pikk ja väsitav, läksime sadamasse tagasi ikkagi jalgsi. Jalutasime läbi juba tuttava pargi, käisime kesklinnas söömas ja varsti oligi aeg sadamasse minna.

Helsingi

Kojusõidul pakkus taevas meile kaunist päikeseloojangut.

Helsingi

Eks paistab, võib-olla järgmisel aastal jälle.

Eelmistest käimistest on juttu SIIN ja SIIN

Posted in Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Sügisvärviline kleidike

Suvel õmblesin vanemale pojatütrele ilusa suvepäeva helesinise kleidi ja enne teda sai samast kangast endale kleidi tema ema.
Nüüd sügisepoole, oli mul endal vaja kleiti ja õmblesin selle kiiresti valmis mõnusast õhemapoolsest sügiskirevast kangast, mis on pärit Studio Liv Fabrics-ist.
Enda kleit on veel hetkel pildistamata, sest soodsad asjaolud pole selleks klõpsuks tekkinud. Kokku tuleb saada ju sobival ajal, pildistajal ja minul endal. Kui on aeg ja mina, pole pildistajat, kui on pildistaja ja aeg, pole minul pea pestud jne miljon erinevat asjaolude kombinatsiooni.
Aga….ühel nädalavahetusel olid lapsed mul hoida ja õmblesin enda kleidi jääkidest seekord nooremale pojatütrele – kleidi. Kui eriti hästi läheb, teeme kunagi ka kahekesi koos pildi.
Täna aga presenteerime väikese tirtsu kleiti.

kleit

kleit

Kirju kanga pealt on sageli keeruline tuvastada detaile. Püüan neid kirjeldada.
Kuna kangast oli vähe, tuli nii esiosale kui tagumisele osale teha keskjoonele õmblused. Õmblused on tepitud maha värvilise niidiga.

Esitükile õmbluse vahele lõikasin käsikaudu ühe jupi, millest sai a-sümmeetriline rüüž.
Tuleb veidi silmi pingutada, et selle kirju kanga taustal satsike üles leida, aga tähelepanelikul vaatlemisel on ta järgmisel pildil täiesti olemas. Serv värvilise niidiga ääristatud.

kleit

Lühikestel varrukatel on nn topeltserv. Tegin selle samas toonis tepingutega. Said varrukad sel viisil veidi pikemad ja huvitavamad. Ka puuvillane heegelpits allääres on sama tooni.

kleit

Kaelus on viimistletud lõikekohase kandiga ja tepitud maha topeltnõelaga. Ikka sellesama värvilise niidiga. Keskõmbluse vahel oleva rüüži ülemine serv on kinnitatud kaeluse kandi vahele.

kleit

kleit

Kangas on hästi mõnus ja ihusõbralik, 95% puuvilla 5% elastaani. Mõnus ja mugav kleidina ning miks mitte ka sobivate retuusidega kanda. Kui hakkab lühikeseks jääma, sobib kanda tuunikana.

kleit

Ühele pildile võeti Tilda nukk kaasa. Selle ma õmblesin juba mitu aastat tagasi K-le ja kui lapsed meil käivad, tuuakse see ikka kamina servalt alla ja kaasatakse mängu.

kleit

Kaua sa seda väikese õe pildistamist ikka pealt vaatad, arvas suur õde – ja tuli samuti pildile :)

kleit

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 2 kommentaari

Roheline pall

Kui ühte paljude lastega perekonda kingitakse üks pall, siis see tähendab, et sinna tuleb veel palle teha :)
Seekord tegin rohelise.

pall

pall

pall

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Lilleline komplekt väikelapsele

Et asi siin sügisel liiga nukrameelseks ei läheks, vaatan tagasi ilusa ja helge suve poole.
Just selline õrn ja helge on Eesti moeillustraator Anneli Akinde loodud pojengidega õhuke dressikangas. Imelise mustriga ja väga hea kvaliteediga kangas, mille tootjaks on Studio Liv Fabrics.
Annelil on väike tütar ja mul oli rõõm õmmelda sellel pisikesele piigale pojengikangast komplekt.
Mul endal on samuti selline kangas kapis olemas ja ootab õiget mõtet. Ükskord kui see mõte tuleb, saab temast midagi ilusat.

Väikesele piigale õmmeldud komplekt on lihtne.
Täiesti tavaline pluus, mille kaelus on viimistletud lõikekohase kandiga.

sügis

Varrukad ja alläär on lihtsalt tagasi pööratud ja õmmeldud läbi kahetipulise nõelaga. Seljas on lapsel selline komplekt hästi mugav ja kindlasti ka parasjagu soe, kuid mitte liiga palav.

sügis

sügis

Pükstel on veidi tegumoodi. Alläärtes on mansetid ja tagumise osa ülaosal satsid.
Kuna mul originaalmodelli polnud võtta, kasutasin üht teist umbes samasuurt modellikest, et teha pildid :)

sügis

sügis

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Tähetüdruku pluus

Millal on ühel noorel neiul riideid liiga palju?
Õige vastus on – mittekunagi.
Tegelikult tundus mulle endale ka, et korralikke t-särke koolipäevadeks napib. Nii kaevasin oma kapisügavustes ringi ja leidsin kanga, mille ostmisest on möödas kaugelt üle aasta. Lillestoffi firma Tähetüdruku kangas, mille vahendas Eestisse Nööbijutud kangad. Lillestoff ongi mul see teine lemmiktootja, kelle kangaid ma olen juba aastaid kasutanud. GOTS-sertifikaadiga väga kvaliteetsed kangad ja kindel kvaliteet on minu jaoks väga oluline.
See armas tähetüdrukuga mahepuuvillasest kangas on ihusõbralik ja huvitav.
Koostis: 95% mahepuuvill, 5% elastaan
Laius : 150 cm
Disainer: Susanne Bochem/Lillestoff GmbH

Kanga ühel poolel on tüdruku pilt ja teisel poolel tähed. Mina oleks õmmelnud pluusi nii, et tüdruk oleks ees ja tähed taga, aga K soovis vastupidi. Nii saidki tähed ette ja tähetüdruk selja peale. Ühe pluusi jagu paneeli jäi mul veel alles ja K arvas, et ma peaksin endale samasuguse tegema ja siis saame ühtekad olla :) Elame näeme, äkki teengi.
Suurimad tänud Nööbijuttude Lemmile, kes neid kangaid Eestisse vahendab.

pluus

pluus

pluus

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment