Kirkest ka

Kirkest võiks muidugi lõputult rääkida. Esiteks sellepärast, et ta on mu lastest noorim ja kõige intensiivsemas arengu – ja muutusteeas. Lisaks on selline vanus üks siiramaid ja vahetumaid aegu inimese elus. Aeg, kus veel ei häbeneta ega sogata. Selline aeg võiks muidugi kesta ja kesta, et inimene oleks siiras ja aus. Vahetu.
Teiseks muidugi see, et ta on kahe poja kõrval mu ainus tütar :) Täiesti teistmoodi kogemus.
Täna on hommikust peale olnudki Kirke päev.
Laupäevale vaatamata ronisime varakult voodist välja ja kelgutasime rongijaama. No kes kelgutas, kes vedas kelku. Igatahes saame nii kiiremini liigutud küll. Raplas vähemalt, kus teed pole liivatatud. Sõit siis Tallinna ja Musamarisse tundi.
Sel aastal on tunnid ilma emata, seega minul sel ajal tunnike vabadust. Kasutasin seda täna otstarbekalt ja kimasin kohe Kangasse ja Nööpi Hobujaama. Esiteks oli vaja tellida ära ühele kliendile kardinakangad. Need tellitud, otsisin lapsele Jõulukleidi jaoks ka riidejupi. Pole poes just erilist valikut, aga midagi üpris põnevat leidsin küll :P
Kui Musamarist lapse kätte sain, hakkasime liikuma tagasi Balti jaama poole. Üle Raekoja platsi…ja sinna me täna jäime jupiks ajaks :) Kõigepealt vaatasime põhjapõtru. Kirke silitas karvaste loomakeste ninasid ja tundis huvi, mida põdrad veel söövad peale heina, kui neile midagi anda ei lubata.
Peale põtru läksime kuuse kõrvale lava ette, kus käis suur melu, sest üks päkapikuriietes tädi tuli Jõululaulude saatel rahvast tantsitama :) Lastele see muidugi kõige suurem rõõm, aga ei saaks öelda, et täiskasvanud kaasa ei tantsinud. Tegime ka Kirkega tantsu ja värki ja tiirutasime ümber kuuse päkapiku sabas :) Sooja sai kenasti sisse, sest sammudeks oli juppe nii jenkast kui tÅ¡atÅ¡ast :)
Järgmine üritus oli puidust majakeses Jõuluvana külastamine. Noooo sinna oli lausa järjekord. Õnneks talutav. Jõuluvana oli korralik flegmaatik ja Kirkega jätkus neil juttu kauemaks. Tips luges kenasti ka salmi ette, mille kaks päeva tagasi ära õppisime. Kui õpetama hakkasin, vaatasin, et pähh, lapsel ei jää salmid kiiresti pähe :P Ma ju harjunud, et noorem poeg õppis salme ülihelikiirusel :D Aga üllatus oli suur, kui plika hommikul ärkas, tatsas vetsu ja vuristas teepeal õhtuse luuletuse peaaegu veatult ette :P Oh seda rõõmu :D Jõuluvana kutsus argipäeval tagasi, et siis rahvast vähem ja saavad veel lobiseda :P
Kui ma siis arvasin, et läheks vaikselt jaama poole, avastas piiga, et lava ees käib midagi põnevat. Seal oli üks päkapikumütsiga laulev onu, kes kutsus lapsi laulma ja lugema lava ette mikrofoni :) Ma nagu ei osanud arvata, et Kirke tahaks või julgeks, aga kus sa sellega. Tema otsustas, et läheb laulma. Tatsas vapra sammuga lava ette ja avaldas soovi :D Ütles väga selgelt oma nime ja vanuse ja hakkas laulma….Jõulukuul “Tuulevaikset ööd ” :D Aga see kõlas üle raekoja platsi nii selgelt, puhtalt ja kenasti, et rahvas kuulas suu lahti :D Ja plaksutas pärast ülevoolavalt :D Laulev onu igatahes hakkas kokutama ja ütles lapsele, et tead, tüdruk, sinus on tulevase superstaari geen ja kui sa ei saa aru, mis see on, siis ema sulle pärast seletab :D No õnneks laps oli oma etteastest ise nii õnnelik, et ta ei märganudki pärida :D Teda huvitas hoopis see, et miks laval ei lauldud, vaid lava ees :D
Oh, eks mul endal oli ikka jube hea tunne teda kuulata ka :)
Ja siis kihutasime rongi peale. Rongis magas staarihakatis õiglast und ja ärkas mitte just hea meelega Raplas :) Õnneks sai kelgu peal pikutada, kuigi veidi kitsas seal juba on :)

Piltideks aga täna hoopis midagi muud.

Esiteks, ma sain maha oma elus harva esineva tööga….kudumisega :D Kui üks päev kolisid mu koju 5 kasti lõnga, tekkis mul paanika :D Ma ei taha kaste, ma ei taha lõngu. Kiiremas korras informeerisin tuttavaid, et on saada odavalt lõngu…. tänaseks on õnneks järgi vaid kaks kasti. Ja no mis teha, hakkasin ise ka kuduma :D Ma ju pole kuduja inimene :D Palun, ma võin õmmelda, heegeldada, tikkida, viltida jne, aga mitte kududa. Eks see häda vist sellest, et ema omal ajal palju kudus ja polnud vajadust. Nüüd siis võtsin vardad ja kudusin lapsele sallkrae. Oli üks mõnus Oslo lõng ja sallkraed oli ka vaja. Iseenda imestuseks sai varrastele kohe ilma proovilapita esimese korraga kohe õige arv silmuseid :P Algaja vedamine :D Kui krae valmis, avaldas piiga arvamust, et miks mitte roosa :P Tegin siis õrnroosad karvased servad :) Heegeldasin peale. Kui üks päev aega, heegeldan sinna paar lille lisaks. Hetkel on aga krae mõnusasti kasutuses. See, et ta on 50% villane, on hea. Ei näri lapsel kaela.

Loomulikult leidis laps, et sall kõlbab ka mütsiks :P

Ja järgmised pildid on sellest, et meie koju saabus lapse kauaoodatud sünnipäevakink. Villa Roosi. Eile hommikul postimajast helistati, et tuuakse ära. Õhtul, enne kui piiga tuli lasteaiast, jõudis vanem venna maja kokku panna ja oh seda rõõmu siis koju tulles :)

Kirke: Emme, kui ma suureks kasvan, hakkan ma hambaarstiks.
Emme: Oo, vaata, kui huvitav :)
Kirke: Ja kui ma enam ei viitsi hambaarst olla, hakkan emaks :)

Oh, kus nüüd said suured pildid siia üles :D Ja ma ei viitsi neid väiksemaks ka tegema hakata :P Olgu seekord sedamoodi.