Mõnel õhtul mingil salapärastel põhjusel, pistad nina sinna, kuhu pole ammu asja olnud….ja unustad ennast sinna üsna mitmeks tunniks. Mul on üks selline niiöelda laealune kapp, kuhu ma olen pannud ära need asjad, mida enam otseselt ei kasuta. Kui, siis võtan alla mõningaid vajalikke pabereid. Selliseid suuremaid. Kui ma koos pooleaastase Kirkega ja parasjagu väga segipaisatud eluga lõpetasin oma sisearhitektuurialased õpingud….panin kõik 4 aasta jooksul kogunenud õppematerjalid tehnilisest joonestamisest,filosoofiast, ergonoomikast, semiootikast, kompositsioonist, kultuuriajaloost, kunstiajaloost, plastilisest anatoomiast, ehitustehnoloogiast, juhtimise alustest, projekteerimisest, hoonete tüpoloogiast, ehitusfüüsikast ja tehnilisest mehaanikast, projekteerimisest ja jumal teab veel millest ning nendega koos ka enamuse oma õpingute ajal tehtud töödest sinna üles kappi ära. Tol hetkel olin ma nii väsinud, et ei tahtnud neist ööd ega mütsi enam kuulda. Peale diplomi kaitsmist istusin öösel üksi köögis ja naeratasin kohtlaselt. Suurest rõõmust, et kool lõpetatud. Õues oli äike – vihmata ja müristamiseta. Tundide viisi sähvis lihtsalt välk. Istusin fotokaga aknal, pildistasin ja olin õnnelik mõttest, et äkki saan nüüd lõpuks natukenegi magada. Ega ei saanud ikka küll :P Alles aasta hiljem otsustas laps hakata öösiti magama. Ajapikku olen seal kapis hiilimas ikka käinud ja mõnedki tööd meeltesegaduses kaminasse pistnud. Täna sattusin neid jälle vaatama ja päris naljakas oli vaadata oma maalipraktikate või graafikatööde pildikesi. Sellised A0(null) vatmanil suured tööd on eraldi mapis ja seda ma ei tahtnud täna üldse isegi välja tirida. Kogu selle jutu mõte on aga üldse see, et tänaste päevasündmuste valguses takerdusin mõttesse, et ma pole ju enam lõpetamisest saadik pintslit kätte võtnudki. Ehk siis vaid nii palju, kui olen õpetanud Kirket pintsliga arukalt ümber käima. Ma pean nüüd sügavalt mõtlema, miks on pintslid nurka jäänud. Tean ju liigagi hästi, et käsi läheb rooste, kui pidevalt teda töös ei hoia. Kooliaegsed 15 minutilised õues maalitud akvarellid panid muigama….oli tore aeg :)
Mõned graafilised tööd jäid ka näppu. Kummalisi mõtteid sai paberile pandud :)
Kui kunagi jälle tuur peale tuleb, otsin mõned projekteerimistööd üles.
2 Responses to Kui kolada ülemistes kappides