Egiptus. Ärasõit.

Iga reis saab kord otsa ja jõudis ka meie esimene Egiptuse külastus lõpule. Ühtepidi me vist kõik juba ootasime kojulendu, teistpidi….eh, oleks vist võinud olla seal veel veidike, aga pigem siiski mitte sel korral. Eks paistab, kas läheme sinna kunagi veel tagasi. Nii nagu Korfult lahkudes oli tunne, et tahan kohe ja ruttu tagasi, siis sellist tunnet ikka ei olnud küll. Läksime täitsa rahuliku südamega ja isegi ilm soosis seda mõtteviisi, sest esimest korda nädala jooksul oli täiesti pilvine taevas.

Mis seal siis ikka. Kohvrid olid juba õhtul sisuliselt koos. Peale hommikurituaale said kotti veel viimased asjad ning läksime koos kodinatega kogu kambaga hommikust sööma. Selles osas oli see reis reisikorraldajal hästi planeeritud, et kohalejõudmine oli normaalsel ajal ja ka äralend oli selline, kus ei tulnud enne kukke ja koitu üles ärgata.
Kõhud täis, istusime hotelli vestibüüli ja jäime ootama transfeerbussi. R käis korra õues ja tuli tagasi teatega, et seal sadas umbes 5 tilka vihma. See on ilmselt Egiptuses haruldus.

Istusime ja mõtlesime, et meil lennujaamani vaid 8 km, miks sinna küll 3 tundi enne lendu sõita ja mida me seal lennujaamas selle ülejäänu aja teeme, aga….

……lennujaama jõudes hakkas peale üks kontrollide kadalipp. Mitmed korrad passikontroll, kaks korda katsuti pealaest jalatallani läbi ja mitu korda kontrolliti pagasit. Ja muidugi tuli jälle see migratsioonikaart täita. Tekkis juba tunne, et see jama ei saa iialgi läbi.

Tulemuseks oli aga see, et ootealale jõudsime vaid pool tundi enne lennu väljumist. Leidsime endale kohad ühtede eestlaste naabruses ja võtsime istet. Eh, see Sharmi lennujaam oli ikka paras kuur. Tagatipuks veel hirmus suitsuhais. Seal oli vist 3-4 sellist kiirsöögikohta/poodi, kus hinnad olid isegi krõbedamad kui Tallinna lennujaamas. No ja muud seal nagu polnudki. Lihtsalt pingiread. Ah jaa, wc-d olid ka, kus paber otsas. Et siis lennujaam, kui riiki siseneja visiitkaart….andis ikka väga soovida. Või oleme me siiski oma Tallinna Lennujaamaga ära hellitatud, sest see on tõepoolest suurepärane.

egiptus

Lennurajad

Istudes saime jutule teiste eestlastega ja nemad muidugi kohe meenutasid sellel nädalal olnud maavärinat. Jah, ma polegi sellest veel üldse kirjutanud. Maavärin, mis oli üle 5 magnituudi, oli sellel hommikul, kui läksime K-ga rahvuspargi reisile. Seal sõidu ajal bussis tuli sellest ka juttu, ehk siis giid teavitas meid. Olime K-ga täitsa üllatunud, sest sellise tugevusega maavärin peaks olema täiest tajutav. Meie aga magasime nagu kotid ja….magasime maavärina maha. Toimus see hommikul 5 ajal. Mis mind aga üllatas, siis see, et need eestlased olid suisa üles ärganud, sest voodid värisesid ja tunda oli maavärinat päris hästi. Olid täitsa imestunud, et meie üles ei ärganud ja hotellid olid meil üsna lähetikku. Nojah, on nagu on, meie magasime ja ei tundnud midagi, aga seda tõdesime me tõesti, et reisi ajal oli uni väga sügav.

Kell hakkas lähenema väljalennu ajale, aga ….lennukisse meid veel ei tahetud kuidagi viia. Keegi midagi ei öelnud ka, et mis ja kus ja kui kaua. Öeldi vaid, et lend hilineb. No ja hilineski, pool tundi hiljem tuli lõpuks ette buss ja viis rahva lennukisse. Lennuk oli jõudnud Eestist alles kohale ja rahva pealelaadimine, pagasi laadimine ning tankimine käis kõik kiiruga ühel ajal.
Lendasime välja tunnike plaanitust hiljem.

egiptus

Istume lennukis ja seal taga paremal paistab vääääikselt meie terminal

Kui poole tunni pärast oli lennuki kõht täis, siis lend võis alata. Ees seisis taas pikk istumine.
Sel korral juhtusime istuma nii, et R lastega istus meie ees, mina istusin meie reas akna all, K keskel ja tema kõrval sama vana tütarlaps, kes oli lausa meie lähedalt – Märjamaalt. Lastel oli lõbus ja lend läks ludinal. Meie pisipiigad olid samuti väga tublid. Mingi aja magasid, aga enamuse ajast olid siiski üleval ja pidasid ennast igati hästi üleval. Selline istumisviis oli viiele inimesele mugavam, kui reisile tulles ühes reas istumine, sest nii saime omavahel hõlpsasti juttu rääkida ja vanem M sai minul käest kinni hoida.

egiptus

Ruleerime

Tagasiteel reisi alguse “hull tädi tagumisest pingist” oli õnneks meist kaugel ja õnneks oli ta ka erakordselt vaikne ning näost kaame. No ei tea jah, mis temaga seal nädala jooksul siis juhtus. Aga…igal lennul on omad hullud ja nii juhtusid meie lähedal istuma paar venekeelset perekonda lastega. Ühel perel oli nii 4 aastane tütar, kes sisuliselt 5 tundi röökis, no ei nutnud valust, jonnis. Vanematel oli täitsa ükskõik….aga isegi meie väikestel lastel oli sellest kopp ees.

egiptus

Minu selja taga istus esmalt üks umbes 7 aastane piiga, kelle varbad avastasin ühel hetkel enda kõrvalt joogitopsist, mille ma olin pannud seina ja enda vahele :D Varsti vahetas ta emaga kohad ära ja siis arvas ema, et peab hakkama istmel igasuguseid poose sisse võtma, kuni selleni, et jalad akna peale panna. Tulemuseks oli järjepidev minu istme põlvedega nügimine. Kui ma lõpuks kolmandat kord vaatasin istmete vahelt tema peale kurja, aga viisaka kolli näoga….lõpetas ta selle tsirkuse ära. Ei olnudki päris lootusetu.

egiptus

Ja muidu oli lend normaalne. Väikest turbulentsi oli, aga iga kord, kui lõpetati kolmes keeles teadustamine, et turbulentsi ajal püsige paigal ja wc-on kinni, sai turbulent läbi.

egiptus

egiptus

egiptus

egiptus

Tallinn võttis meid vastu üüratu uduga. Ikka nii paks udu oli, et piloot pidi olema samuti segaduses, sest miks ta muidu peale maandumist vajutas sedasi pidurit, et nina oli esiistmes :D Küllap tahtis lennujaam tulla vastu varem, kui vaja oli. Tallinn oli pime, aga sel korral saime lennukist välja õnneks otse lennujaama, mitte õue.

Olimegi kodus tagasi. Passid letti, autost lastele soojad riided, autosse ja koju. No nii udune oli, et sõitsime isegi ühest õigest teeotsast mööda.
Reist tehtud, kogemuse võrra jälle rikkamad.

egiptus

Kokkuvõte.

Kas tasub minna reisile Egiptusesse?

Jah, kindlasti tasub vähemalt korra ära käia. Ma usun, et ükskõik kuhu sa ka ei reisi, on see ikkagi kogemus, silmaringi avardamine ja kindlasti teiste rahvuste parem mõistmine. Küsimus pigem selles, mis eesmärgil reisida. Väga ennatlik on öelda, et ma olen Egiptuses(või kus iganes) käinud, kui tegelikkuses oled seal viibinud 7 päeva hotellialal ja rannas…ehk siis tegelikult pole sa seda riiki näinud. Oled nuusutanud vaid sealset õhku, tarbinud päikesepaistet ja nautinud turistile pakutavat hotelliteenust.
Nii ei saa ka mina seekord öelda, et Egiptus on nüüd riik, mille kohta võin öelda….olen seal palju näinud, kogenud ja tunnen seda riiki. See, mis meile sai osaks napi nädala jooksul, on ikkagi piisk meres. Me küll ei olnud 24/7 hotelli territooriumil, aga sellegipoolest saime Egiptust tundma õppida väga vähesel määral. Küll aga võin öelda seda, et see pole kindlasti riik, kuhu torman silmad kinni tagasi, veel vähem korduvalt ja korduvalt.
Mis on aga kindel, siis see, et mina ei sõidaks sinna kindlasti enam ajavahemikus detsember kuni veebruari lõpp. Oktoober, november, märts ja aprill oleksid sobilikumad valikud. Mis puudutab pakettreiside hindu, siis….nii ja naa. Tasub siiski riskida viimase hetke pakkumistega. Näiteks homme väljudes leidsin ma paar päeva tagasi pakkumise samasse hotelli sisuliselt poole odavamalt. Kui aga tahad ja pead pikemalt ette planeerima, siis on nagu on.
Ma läheks sinna kindlasti veel ühe korra tagasi, kunagi hiljem, sest mõndasid kohti tahaks seal veel näha. Küll aga ammendub sealne maastik üpris kiiresti- igav liiv ja tühi väli. Kuurordid on üldplaanilt omavahel suhteliselt äravahetamiseni sarnased. Ja ikkagi see pealetükkivus väljapool hotelle….no ei viitsi mina seal kohalikega jaurata. Ei viitsi. Tore on see, et kuurordipiirkonnas on üldjoontes väga puhas. Kogu aeg töölised vaikselt kastavad, rohivad, koristavad, sehkendavad ja ongi puhas. Jah, me ei käinud ju Kairos….sealne pilt on teine teema.

Mida on oluline silmas pidada?

Tugevdada immuunsust juba enne reisi ja kohapeal olles on tähtsaim isiklik hügieen. Ikka selleks, et vältida igasuguste võõraste bakterite külaskäike sinu organismi.
Kui tarbid vett, siis veendu, et pudel oli eelnevalt avamata korgiga. Kraanivett ei joo ega kasuta hambapesuks.
Desifintseerivad vedelikud ja lapikesed olgu ikka käepäerast.
Ühegi joogi sisse ära lase panna jääkuubikuid. Ja tegelikult….see oleks ju elementaarne ka kodus olles. Näiteks pesta käsi enne sööki ja sõrmi suhu, ninna, silmadesse mitte toppida. Praeguses koroonaviirus paanikas on paraku inimestel soovitatav täita samu reegleid.

Reisile minnes tee juba kodus valmis portsu paberkoopiaid oma passist, reisivoucherist ja kindlustuspoliisist. Kindlustus teha enne reisi on muidugi täiesti iseenesestmõistetav. Passi küsitakse seal mitmetes kohtades ja siis võid vabalt anda koopia, ei pea originaali käest ära andma. Ka voucheri ja kindlustuspoliisi küsitakse siin ja seal. Loomulikult tuleb lennujaamas esitada kontrollimiseks siiski originaaldokument. Hotellis aga piisab täiesti koopiast.

Taksosse istudes lepi veel väljas olles kokku hind. Täpsusta, millisest valuutast on juttu ja ka seda, kas hinna puhul on jutt ühest inimesest või mitmest(kui olete taksosse istumas mitmekesi)
Marsades on üldiselt kokkuleppehinnad. Peatuseid teede ääres pole. Kui kõnnid tee ääres, peatuvad nad ise, et teid peale korjata. Tee telefoniga enne sisenemist sõiduki küljel olevast numbrist pilt. Juhul, kui midagi sõidukisse maha unustad, saad selle numbri abil tuvastada sõiduvahendi ja hotell aitab sinu asjad tagasi saada.

Valuuta vaheta ära juba kodus. Kui sa ei lähe seal omapäi šoppama, siis kohalikku raha vaja ei lähegi. Maksta saab dollarites ja mina sain maksta ka päris paljudes kohtades kaardiga. Sularaha läkski vaja tegelikult vaid siis, kui maksime sukeldumiskeskuses snorgeldamisvarustuse rendi eest ja toateenindusele tippi jättes. Kõik muud ostud ja ekskursioonid sai maksta kaardiga. Ah jaa, kohaliku kõnekaardi maksin ka sulas. Eestis vahetasin raha Tavid-is ja ei võetud minult mingit lisatasu, kui palusin väiksemaid kupüüre.

Lennureis on pikk. Mõtle juba kodus, kuidas seda pikka aega sisustada. Täiskasvanuna pole see väga keeruline – magad, kuulad klappidest muusikat, loed raamatut, ajad naabriga juttu, lahendad ristsõnu, mängid kaarte või sõnamänge. Kui ma muidu reisidel pole väga lugeda jõudnud, siis seekord tõepoolest, lugesin läbi 2,5 raamatut.

Lastega on veidi teistmoodi lugu. Just väikestega. K liigitub mul suurte inimeste kategooriasse. Väikesed vahepeal magavad, aga ärkveloleku ajal on tore, kui neil on raamatuid, mänge, pliiatseid ja värviraamatuid. See on üks väheseid kohti, kus ma tolereerin lastele nutiseadmete pakkumist toredate mängude mängimiseks. Meie preilid neljane ja kuuene olid juba piisavalt arukad, et uurida isegi maailma kaarti. Kust tuleme, kus oleme ja kuhu jõuame. Mõistlik on võtta lennuki salongi kaasa ka mõned pleedid, et lastele neid pea alla ja peale panna, kui nad otsustavad magada.

Kui lenukitoitu ei soovi, võta kaasa pisut näksimist ja kindlasti osta lennujaamast kaasa vett.

Sharmi lennujaama jõudes võta oma turismibüroo infoletist migratsioonikaardid ja täida need kiirelt ära. Kui Sinai poolsaarelt mujale ei sõida, pole viisat osta tarvis. Mida kiiremini saad oma paberid täidetud, seda kiiremini jõuad passikontrolli sabasse. Seal juba seistes…..varu kannatust. Kohalikel kiiret pole.

Mis võiks kindlasti kaasas olla?

Päikesekaitsekreem– enamusel ajast absoluutselt vajalik. Jaanuari alguses aga…määrisin seda vaid nina peale, rohkem polnud vajadust.

Niisutav kreem peale päevitamist ja ujumist. Nahk kuivab, sest merevesi on soolasoolane.

Igaks juhuks võib ju võtta kaasa mõned kõhurohud. Söetabletid, Smecta, Immodium, Loperamid, Lopacut jms….kuigi öeldakse,et sealsele bakterile need ei avalda muljet. Kohapealt pidi olema targem osta rohtu, mis nakatumise puhul kohe töötab.
Levinuim laiatoimeline antibiootikum on Egiptuses Antinal, mis on saadaval täiskasvanuile kapslitena ja lastele vedela lahusena. Ravimite suhtes oskavad nõu anda kohalikud apteekrid hästi varustatud apteekides, või kui teate mida vajate, siis enamikest apteekidest saab ravimi väga lihtsalt kättetoomisteenusega hotelli kohale tellida. Hotelli vastuvõtus või siis kohapealne giid oskavad kindlasti aidata.

Haigustunnuste ilmnedes ongi tark ühendust võtta kõige kiiremini oma hotelli vastuvõtuga, et vajadusel kutsutaks arst. Suuremates hotellides on arst kohapeal olemas. Hotell on täisteenindusega majutusasutus ja ärge kartke küsida abi! Oma olukorda peaks igaüks suutma piisavalt kainelt hinnata, et kas saate ise hakkama või vajate abi. Neid juhtumeid seal ikka esineb, kus tuleb veeta aega tilgutite all. Parem oleks muidugi sellisest luksusest ilma jääda ja olla terve.
Meil õnnestus käia reisil ära õnneks ilma baktereid kohtamata.

Juba enne reisi tasub teha kodus paar nädalat probiootikumi kuuri. Meie kasutasime selleks Coralliklubi Super – Florat, kus on koos nii pro- kui prebiootikumid. Nende tarvitamist tasub jätkata kogu reisi vältel. Et viia organismist välja igasugust mittevajalikku kraami, tarvisime sellesama Koralliklubi Assimilaatorit. Toode soodustab seedimist ja toidu omastamist. Normaliseerib mao ja soolestiku tööd. Kuna see toit on seal nagu on 3 x päevas…tuleb seedimist toetada.

Kui juhtud ennast vigastama, on abiks mõned head kreemid. Minul oli Mary Kay mesilasvaha kreem ja Koralliklubi Silver geel. Minu korallidel saadud vigastused paranesid nende abil kui imeväel. Samas saab mesilasvahaga kreemitada tuules-päikeses kuivavaid huuli, ja mõlemad kreemid on abiks putukahammustuste puhul.

Desinfitseerimiseks sobib väga hästi Silver-Max Care – see on kolloidhõbeda vesilahus (hõbedavesi). Sellega võib igapäevaselt nahka puhastada. Lahuses sisalduvad hõbedaioonid takistavad patogeensete bakterite paljunemist nahapinnal. Puhastasime sellega igal õhtul ka meie väikese preili kõrvarõngaauke, mis ei olnud ikka veel päris paranenud peale tegemist.

PentoKan – need kihisevad tabletid kuluvad reisil alati marjaks ära. Ikka selleks, et saada üle lennuväsimusest ja meie näiteks saime väga kiiresti taastatud oma palavikutanud lapse tervise. Kaalium ja C-vitamiin, mida see tabletike sisaldab, on head abimehed.
Liposoomne C-vitamiin oli samuti üks abimees, mis taastas ruttu haige lapse tervise.

Ah jaa, K peal tegin ühte eksperimenti. Ühel õhtul peale õhtusööki lippas ta vanema M-iga lastediscole ja tuli sealt varsti näost kaamena tagasi. Ilmselt oli ennast õhtusöögil üle söönud ja milline sisikond soovib siis igasugust kraami mõtlematult segamini seedida? Soolased toidud, igasugused koogid jne. No ilmselt sellest hakkas tal järsku paha. Lidusid discolt kiiresti minema ja jõudis vaevu põõsastesse, et….pisut taimi väetada. Nii ta sealt tuligi…. ema, mul on nii paha olla.
Mis ma siis tegin? Rebisin lahti CoralMine(koralliliiva) kotikese, kallasin selle talle suhu, andsin vett peale… 10 minuti pärast oli lapsel pilt selge, nägu jumekas ja kõik korras. Absorbent tegi kiirelt oma töö.

Loomulikult võiksid reisipaunas olla kaasas mõned plaastrid. Hea, kui neid vaja ei lähe, aga kui läheb, siis hea kotist võtta.

Ja muidugi võtke kaasa müts või rätt, millega kaitsta oma armsat peanuppu päikesepiste eest.

Mõned araabiakeelsed väljendid:

MARHABAN – Tere!
SHUKRAN – Aitäh!
MUMTAAZ – Suurepärane!
MASH? – Arusaadav?

Kui oled kõik asjad hoolikalt läbi mõelnud, siis reis kindlasti ka õnnestub!

“Reis on ainus, mille ostmine teeb Sind rikkamaks!”

egiptus

This entry was posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga