Neid pole kunagi piisavalt

Mugavaid ja ilusaid retuuspükse ei ole tõesti kunagi piisavalt ega liiga palju.
Meile on saanud armsaks Lillestoffi mõnus teksailmeline tugevam trikotaaž, see sertifikaadiga ja see on juba kolmas muster, mis on leidnud tee meie garderoobi. Esimesed olid kiilidega – sellest tegin meile mõlemale püksid. Järgmine oli teemanditega. Sellest on samuti meil mõlema kapis püksid. Nüüd kolmas kangas on ükssarvikutega ja sellest tegin ainult lapsele. See on täitsa noorte piigade teema ja minu eelmised püksid on veel täie tervise juures, erinevalt lapse omadest. Laps kannab need tõesti kooliperioodil üsna läbi. Ta lihtsalt polegi tavaliselt nõus midagi muud jalga panema, kui on pükste kandmise hooaeg. Teksased tulevad tema mõtetesse üsna harva ja pealegi, rändasid nad mais koos täditütrega eksikombel pealinna ja sael on nad siiani. Püksata olukord nõudiski kiiresti uute pükste tegemist. Pildid said tehtud koos jope pildistamisega. Püksid on tehtud taaskord Mekkotehdase raamatust võetud lõike järgi, mis on tõepoolest üks ainuke minule ette sattunud hästi jalas istuv püksilõige. Meie lemmikmaterjal kannatab kenasti välja ka passe ja pealepandud taskud. Seega päris tavalised retukad nad ei ole, ikka sellised pükste ja retuuside vahelised tegelased. Kapis on tagavarad olemas ja saame ennast heade pükstega rõõmustada edaspidigi. Selleski pole kahtlust, et Lillestoff suudab tuua turule varsti uusi mustreid, mida ihaldada :) Seda teevad nad seal ju päris järjepidevalt. Niiet jah, hammas on pidevalt verel ja mokk töllakil, et mida ilus kangas jälle :P

Õues on veel endiselt palju kauneid õitsejaid. Napp on mul olenud tänavu see aeg, et neid pildile püüda. Kõigest mõned. Siplen veel ülikiirete töödega, aga küll ma välja siplen :)