Juubel

Nii uskumatu, kui see ka pole, saab täna minu blogi 10 aastaseks.
Selle aja sisse on mahtunud oi, oi, oi, kui palju. Kohe väga ja väga palju.
Vahest olen lugenud oma blogi varasemaid postitusi ja avastanud mõndagi, mida enam ei mäletanud. Seega, eelkõige on see mulle endale, et saaks meenutada, vaadata järgi jne.
Tõsi on aga see, et ilma armsate lugejateta poleks kõik nii, nagu on. Statistikat vaadates, olen ma ikka päris hämmingus, kui paljud käivad siin lugemas. Läbi selle blogi on mu ellu tulnud mitmeid toredaid inimesi, kellega läbi aastate suheldud. 10 aastat on läinud kiiresti ja toredasti. Imestan, et mul on jagunud ikka jaksu ja tahtmist perioodiliselt kirjutada. Vahest tihemini, vahest harvemini – ikka nii, nagu tunne tuleb ja elutempo lubab.

Sel nädalal on mul tööl kõik pikad õhtud ja kodusteks tegemisteks aega vähe. Kooki täna pole sünnipäevaks, sest kook oli nädalavahetusel lapse sünnipäevaks. Mis me siin vastu ööd ikka maiustame. Pisikest juttu ilmestama panen siia aga hoopis puud, sest puud on midagi kindlat ja igavikulist, puudes on rahu ja tasakaal. Foto sai tehtud alles mõned päevad tagasi kodu aknast, varahommikul, kui tõusev päike tekitas imelise valguse.

Teine pilt…selle ma lihtsalt hiljuti joonistasin. Lustakad puud, et mitte liiga tõsine olla :)

Palju õnne meile kõigile – blogile, teile ja meile!