Eile:
Kirke leidis kapist minu lapsepõlve – öösärgi. Ema tõi kunagi siis, kui käisin põhikoolis, Inglismaalt. Selline nunnu roosa, passega, alt satsiga ja passel need imelised nukud. Lapsele oli see muidugi kenasti maani. Pani siis minu kõpskingad jalga ja tippis kööki.
Laps: “Emme, ma olen väga kaunis (millegipärast ei kasuta ta sõna ilus) tüdruk, eks?”
Emme: “No ikka oled, väga kaunis :)”
Laps: “Jah, mina olen siis printsess ja ma elan printsiga :P”
Ma ei osanud enam midagi kosta.
Täna:
Kirke tuleb vannitoast, kõik värvilised nuustikud paelupidi enda külge riputanud. Läheb ja teeb kätega lendlevaid liigutusi.
Kirke: ” Liblikas lendab. Liblikal on suusad :P”