Oleme siin väikestviisi toidunautlejad. Hea toidu nautlejad – loomulikult iseendi kriteeriumidest lähtudes. Igaühele oma ja kui kellelegi meeldib ja on lastega lihtsam käia söömas hamburgerit, siis mul pole selle vastu absoluutselt midagi. Peaasi, et inimesed tunnevad rõõmu ja on oma valikutega rahul.
Meil on noorema poja ja tütrega kombeks aeg ajalt külastada erinevaid, mõnusaid, õdusaid restorane, et veeta hubaselt aega, nautida head toitu, huvitavaid maitseid ja meeldivat teenindust. Nautida üksteise seltsi ja emotsioonide jagamist. Lauakombed on noorimal selged, uute maitsete peale on maias ja nii ongi meil koos väga mõnus. Sageli seda endale lubada ei saa, aga parem harvem kuid hästi – selline on meie põhimõte.
Ilmselt perepõhimõtetest lähtuvalt, polegi Kirke kunagi mangunud, et emme, lähme Mäkkiiii :) See on tema jaoks pigem hädapärane toit, kui vahest harva ette tuleb. Viimati näiteks laagris, kus lapsed viidi ühiselt hamburgerilõunale.
Aga….. meie viimasest külastusest.
Sedakorda käisime seal Kirkega kahekesi, sest poeg teadupärast on kaugel Ameerikamaal. “Naudib” seal päevast päeva umbes 37-kraadist kuumust ja kogub elutarkust :) Ma kujutan vaid ette, milline pruunlane ta seal juba on selle kõrvetava päikese käes. Oh, me igatseme juba teda hirmsasti koju, aga kuu tuleb veel oodata. Niiet, venna/poja, kui sa seda loed, siis tea, et me väga igatseme :)
Mitmeid kordi olime üritanud kolmekesi külastada Vegan Restoran V-d, aga ….tulutult, sest sinna on peaaegu võimatu saada vabu kohti. Nüüd hiljuti otsustasime Kirkega kahekesi taaskord õnne proovida ja …vedas. Kaks kohta oli täitsa olemas lauas, mis oli küll kella 21-st broneeritud, aga selleks ajaks olime meie ammu söönud.
Meil oli linnapeal ennem igasuguseid muid tegemisi ja selliseks õhtuseks veerandseitsmeseks ajaks olid kõhud parasjagu tühjad. Ilm oli aga oivaline ja sellepärast ei kiirustanud me kusagile, vaid nautisime lihtsalt ennem veel linnamelu.
Linnas muide tuleb olla tõeliselt tähelepanelik, et selliste hullult kimavate rikšataksode alla mitte jääda :) Neid on seal kohe palju ja juhid pigistavad sõitjate hõigete saatel oma koibadest viimast välja, et saavutada tuulega kõrvu peast viivat kiirust. Aga hea, et huilgavad, siis vähemalt kuuleb, et vaja teelt eest ära hüpata.
Ühesõnaga peale päev otsa seiklemist maabusime me veganrestorani ja nagu näost siin ühel näha, oli ta väga rahul :)
Interjöör on restoranis väga mõnus ja kuigi ruumi on suhteliselt vähe, on ta ikkagi väga hubane.
Eks ootamine on väsitav, eriti peale pikka päeva linnas, aga seda kompenseerib mugav patjadega diivan.
ja siis toodi lauda südamesepik värske oliivõliga :) Toodi juurde ka, sest see kadus väga kiiresti näljase lapse kõhtu :D
Mulle seal meeldis väga üks seinal olev maal. Sellised toredad tšillihärrad kaabudes…keda laps pidas suurlinna detektiivideks :P
Valisime endale erinevad praed, et jagada maitseelamusi. Üks praadidest sisaldas ka küpsetatud puravikke, mis olid õige vürtsikad. Kõik kokku andis aga suurepärase tulemuse.
Viimasena tellisime endale kahepeale ühe hõrgu magustoidu – Indiapähkli – piparmündi kreem õunachipside ja kaarobikastmega. Tõeline maiuspala. Teenindaja rääkis meile pikalt ja laialt, kuidas ja millest see tehtud oli ja peaks mainima, et teenindus on seal majas üldse suurepärane, mis on minu jaoks üsna suur osa toidunaudingust.
Jäime väga rahule ja see restoran kuulub kindlasti ka tulevikus meie valikute varalaekasse. Muide, hinnad on seal ka päris keskmised, üldse mitte üleliia kallid ja taimetoidust saab kõhu täiesti korralikult täis.