Järjekordne padi sarjast “Ühe vanaema kingitused lapselastele”

Seekord sai padja noormees nimega Edvard. Tema sai kuus aastat vanaks.
Pikka juttu ei tule. Padi 50×50, puuvillane pealiskangas, sünteetiline kerakiust sisupadi. Padjakate tõmblukuga, et sisu saaks kenasti vajadusel välja võtta. Nimi peal ja teema suhteliselt merene :) Palju õnne, Edvard!

padi

padi

padi

padi

padi

padi

padi

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 2 kommentaari

Õhtune monoloog

Päev on jõudnud õhtusse. Kõrval lastetoas käib vilgas mängimine. Kirke asjatab seal oma kahe pisikese vennatütrega. Üks neljane ja teine kahepoolene on kohe üheteistkümnesele parajad kantseldada. Kõhud kõigil kenasti ühepajatoitu ja smuutit täis ning enne õhtust raamatu ettelugemist ongi väike mängimiseaeg asjakohane. Väikesed tirtsud jäävad täna ööseks meile, et emme ja issi saaksid veidi puhata ja hommikul mõlemad tööle minna. Kuna mina olin laupäeval tööl, siis homme olen kodus ja võtsin lapsed siia, et nemadki saaksid vahest rohkem lasteaiavabu päevi. Kes seal suure kisas sees ikka jaksab iga päev käia. Mul on hea meel, et läksin täiskohaga tööle alles siis, kui K oli juba suurem lasteaialaps ja väiksemana ei pidanud ta vabakutselise emme kõrvalt iga päev lasteaias käima. Niiet jah, homme veedame koos aega ja püüame ühte koma teist ette võtta.
Eile oli laupäev, seekord tööpäev. Peale tööd aga sõitsin koos tuttavaga kohe Tallinna. Nimelt oli mul juba hirmus ammu plaanis jõuda Almer Jansu GongSpa üritusele ja kuna seekord oli see koos magneesiumi jalavannidega ja guasha massaažiga, siis tundus asi eriti põnev. Oligi põnev. Mõnus ja lõõgastav peale pikka töönädalat. Tööl on kogu aeg kiire ja koju tulles tuleb praegu tegeleda remondiga ja kõige muuga läbisegi. Niiet jah, hästi mõnus oli pühendada 2 tundi iseendale. Noorem poeg tuli mulle pärast vastu ja käisime koos Pirital Vigri kohvikus söömas. Meile seal meeldib. Saime juttu ajada ja süüa, sest minu kõht oli igatahes ammu tühjaks läinud. Tagasi kodus otsustasin, et olgu laupäeva õhtu pisut puhkamise jaoks ja vaatasime koos lapsega ära Harry Potteri teise osa filmi. Meil kaup, et peale iga osa lugemist vaatame filmi. Nüüd tal oligi kaks osa loetud ja alustas juba kolmandaga. Filmi lõpuks olime mõlemad nii unised ja uus päev oli käes, et läksime kiiresti magama. Mõnus, mõnus päev sai õhtusse!
Sel ajal, kui mina tööl ja linnas olin, käis poeg meil ja alustas kaminaesise plaadi vahetamist. Liigne põrandakate on välja lõigatud, pind tasandatud. Vanad plaadid ja enamuse vanast nakkesegust olin ma ise juba eelmisel õhtul üles võtnud. Natuke vaeva ja mõned sõrmenukid katki kraabitud, aga üles ma need plaadid sain :) Ühesõnaga pind on ette valmistatud ja nüüd jääb see natukeseks ootele, sest täna käis maaler ja tegi seintel eeltöö ära ning homme läheb esimene kiht pahtlit seina. Põrandat nüüd ennem edasi ei tee, kui seinad korras ja seinad pidid nüüd uue nädala reedeks valmis saama :) Lagi ka! Niiet jah, remont rõõmsalt edeneb. Põrand jääb hetkel nii nagu on, aga niikui olukord lubab, vahetan selle samuti välja. Tänane päev ongi siis läinud remonditööde tuules. Sekka igasuguseid muidu tegemisi, mis nädalavahetusel tarvilik ära teha.
Homme päeval katsume koos lastega mõnusasti kodus olla, ehk jõuame midagi asjalikku teha ja õhtupoole tuleb maaler esimest pahtlikhti seina panema. K läheb hommikul kooli, peale kooli laulustuudiosse selle aasta esimesse soololaulu tundi ja siis tuleb meie juurde koju. Praegu on veel veidi aega see hea võimalus, et saab rattaga koolis käia. Nii jõuab nendel päevadel, kui mina kodus, koju käia. Saab kenasti õppida, kõhu täis süüa ja siis tagasi sõita – klaveritundi ja trenni. No ja sealt jõuab koju alles peale kaheksat. Nii ongi hea, kui vahepeal saab koolitööd kodus ära teha.
Praegu, kui lõpetan oma kirjatükki, kõik minu 3 piigat magavad ja kodus on suur vaikus. On aega mõtteid mõlgutada, toast tuppa käia ja plaane pidada. Monoloog peetud. Pilte ei tule.

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Kotike, 2

Tegin siin mõne aja eest lasteaiakotikesi. Neid, kuhu sisse saab panna kas võimlemisriideid või tuduriideid. Vanem pojatütar pidi sellise lasteaeda viima ja eks ma siis tegin kiiresti valmis. Mida me lapse emmega kumbki ei osanud millegipärast kohe ette näha oli see, et noorem piiga oli hirmus õnnetu, miks tema kotti ei saanud. No meil oli kiire ju teise lapsega, sest lasteaias nõuti kotti, aga nooremal pole veel otseselt vaja. Sellepärast me ei tulnudki kohe selle peale. Et aga pisike inimene õnnetu ei oleks, tegin ma kohe järgmisel päeval temale samuti koti valmis ja viisin hommikul lasteaeda. Küll oli lapsel hea meel ja õhtul oli emmele öelnud, et mul on ka kott, vanama tegi nii ruttu valmis :) Lapse rõõm on minu rõõm ja nüüd on kõik rahul!

Kotike nagu eelminegi – sangadega, paelad kotisuu sulgemiseks kanalis, kahekordsest puuvillasest kangast. Ikka personaliseeritud, ehk siis nimeline ja esiküljel väike lapitehnikas tehtud osa.

kotike

kotike

kotike

kotike

kotike

kotike

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Kohe saab september läbi

Tõepoolest.
Uskumatu, aga homme algab septembri viimane nädal. Kalendrisügis on samuti juba peal ja vaim tuleb valmis seada selleks, et kaugel need jõuludki enam on. Kas mul on jõulukingitused ostetud? Loomulikult mitte. Mis sellest, et igal aastal ma juba jaanide ajal koputan endale õlale et kuule, jõulud lähedal!!! Hakka kingikotti varustama! Aga kus sa siis sellega. Ikka on sada muud asja tegemisel ning tundub, et jõulud on seitsme maa ja mere taga. Tegelikkus on aga see, et pole nad ühtigi. Oh jah. No vähemalt ma olen ideid mõlgutanud, et kellel mida. Veidi luuret peaks samuti tegema, aga ega ma jõuludest tahtnud kirjutada.
Tahtsin rääkida hoopis sellest, et õues on praegu fantastiliselt ilusad ilmad. Jahedal suvel on olnud omad plussid ja nii on loodus tänu sellele siiani suhteliselt roheline ja särav. Sellist klassikalist suvist tolmu tänavu puudele ja põõsastele ei tekkinudki ja kirjuks ei kipu metsad samuti veel üleliia agaralt minema.
Eile käisin pildistamas ühte armsat perekonda. Meil see juba kolmas ühine sessioon ja oi kuidas mulle meeldivad tuttavad perekonnad, kellega koostöö on hästi sujunud ja iga järgmine pildistamine on kui heade sõpradega kokkusaamine ning vahelduseks lobisemisele saab teha ära mõnusa fotosessi. Eile käisime selle perega mere ääres. Alguses mõtlesime minna rabasse, aga arvasime, et ilus ilm, rabas kindlasti liiga palju rahvast ja valisime mere. Nojah. Pisut naiivsed olime, sest ega randades eile vähe rahvast küll ei olnud. Inimesed grillisid ja tšillisid, jalutasid ja oli neidki, kes bikiinides päikest võtsid. Kas see päike just enam peale hakkab, aga D vitamiini saab ikka.
Õnneks rannaribad pikad ja leidsime meiegi kohad, kus omaette olla ja pilte teha.

sügis

sügis

sügis

Männimetsas oli mõningaid seeni imetlemiseks. Ilusad, aga süüa ei kõlba. Männimetsast ma ei räägigi, need on minu lemmikmetsad.

sügis

Ägedad, puud, eks. Ja neid võimsaid ning jändrikke mände on seal palju palju. Üks ägedam, kui teine.

sügis

Üks punase kübaraga, teine valgega…tõelised daamid :)

sügis

Mererannast liikusime veel muudessegi kohtadesse pildistama ja otsima sügisvärve.

sügis

Värvidega on tegelikult veel kitsas käes. Suured puud on ladvast küll kirjud, aga sellist head värvimängu, et saaks puude all lehemöllu teha, veel ei ole. Sellepeale me aga mõtlesime ja kui aeg käes, teeme ka mõtte teoks.

sügis

Kui ükskord koju jõudsin, oli kõht kole tühi, aga õnneks olin ma ennem juba teinud valmis maitsva punase läätse supi.

sügis

Peale läätsede oli supis värskeid tomateid, kookospiima, hautatud sibulat ja küüslauku, himaalaja soola, maitseinet – basiilik, küüslauk, päikesekuivatatud tomat.
Pildistamas käies astusime läbi Lille kohvikust ja ostsin kaasa käsitööleiba. See on nii maitsev leib, et sööks kohe seda iga päev, kui Lille kohvik lähemal oleks. Kodus olnud pisikesest laktoosivabast võitükist tegime küüslauguvõid ja koos leivaga oli seda õite mõnus süüa.

Peale sööki tahaks ennast liigutada, eks. Läksime koos K-ga õue. Mina jalgsi, tema penniga. Mõnus õhtune kvaliteetaeg. Kui aga juba välja läksime, tegime mõned fotoklõpsud.

sügis

sügis

sügis

sügis

Natuke loodust jäi silma, siis püüdsin selle natukesegi kinni. Mõned viimased lilled ja kaksikutest seened…

sügis

Pisut kirjud puud ja nende peegeldused veel…. Sügis on ilus.

sügis

sügis

sügis

sügis

Õues oli tegelikult soe, aga K- arvas, et ta peab kindlasti selle rohelise jopega õue tulema, sest see pidavat nii mõnus ja lahe olema. Nojah, minu jope. Niiet, hakkab peale…laps ajab juba ema riietele küüsi taha :P Jalatseid me juba jagame, nüüd siis riiete kord. Kui ma enam ei leia oma asju, siis tean, kelle käest küsida :)

sügis

sügis

Nii, mis siis veel on uut siin meie juures.
Vast kõige olulisem asi minu enda jaoks on see, et lõpuks ometi hakkas meil peale elutoa remont. Lihtsalt ma üks päev otsustasin, et NÜÜD hakkan ma sellega tegelema ja KOHE. Helistasin sõbrannale, kes pakkus kunagi, et võib leida mulle pahteldaja. Rääkisin asjast, et no hakkaks nüüd õige asjaga tegelema ja kui tema pakkumine jõus, siis ma ootaks millalgi asjatundjat meile objekti üle vaatama ja hinda pakkuma ja ajas kokku leppima. Juhtus aga nii, et tema oli klõps, 10 minuti pärast koos asjatundjast mehega meil, seinad said sipsniuhh mõõdetud, asjad kokku leiptud….ja läkski remont lahti :) Samal õhtul tõmbasin alla esimese paani tapeeti :)
Täna, 3 päeva hiljem, on mul suures plaanis tapeet maas. Paar kohta on jäänud, kus eelnevalt on millegipärast otsustatud palesid tehes pahtel ja värv tapeedile selga tõmmata. Nende kohtadega on mul siis pisut jändamist. Eks ma vaikselt urisen ja kraabin.

sügis

Igatahes on hullult hea tunne, et asi liigub. Juba nakitsesin veidike kaminaesise plaadi kallal ka. See tuleks sealt üles võtta ja uus maha panna. Pisut suuremale alale, kui siiani oli. Selles osas katsun oma kõige suurema lapsega diili teha :P Ma teoorias tegelikult tean väga hästi, kuidas seda plaati panna, aga praktikas jään jänni :D Poeg arvas, et tema ka ei oska, aga mina jälle arvasin, et oskab küll ja pealegi, kui ta üks päev maja hakkab ehitama, siis tuleb selliseid asju teha ja selle väikese lapikesega on paras harjutada :) Ühesõnaga, kahesõnaga – asjad liiguvad ja ma loodan, et sel aastal ongi mul üks unistus teostunud – jõuluks tuba remonditud. Ilmselgelt saab see korda tegelikult siiski varem. Laps käis just uurimas, et kas tema sünnipäevaks saab ikka tuba korda…no saab küll :) Remont päris valmis ei saa, aga see tuba saab küll. Eks jõudumööda teeme edasi. Niipalju siis hetkel sellest teemast.

Viimasel ajal ma satun omaotstarbelisi pilte kuidagi väga hilja õhtul pildistama. K- l olid siin ühel õhtul sõbranned külas ning tekkis mõte, et lähme teeme pihlakapärjad pähe ja pildistame. Kui pärjad said valmis, siis päike oli igatahes läinud. Mis siis ikka teha – tegime hämaras pilte. Pimedus koputas jõudsalt õlale. Mõned siis siin…

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

sügis

Ja muul ajal käime tööl ning koolis. Rütm on sisse loksunud, igal tegevusel oma aeg. Hunnik häid hindeid e- koolis silma jäänud. Klaveris sai suvetöö eest “5” :D Oli tõesti tubli. Õppis 3 ja pool lugu selgeks suve jooksul. Õpetaja ikka annab suveks alati ühe loo, et lapsed pilli käsitsemist ära ei unustaks, aga üks usin siin õppis rohkem :D
Esimene klassikoosolek toimus. Saime tuttavaks uue klassijuhatajaga. K – juba varem kodus kiitis, et nii tore õpetaja ja peale koosolekut ma mõtlesin täpselt sama. Lapsed on heades kätes :)
Kohe tuleb neil seal klassis võileivavõistlus, kus nad koos osalevad, siis tuleb suurjooks, siis lähevad teatrisse…ühesõnaga tegevust tihedalt. Ma endale olen ka juba sellise mõnusa kultuuriprogrammi valmis mõelnud, kuhu mahub ühte ja teist. Mõned asjad võtan ette üksi, mõned koos lapsega.

Rõdult saab jätkuvalt tomateid ja kuumaasikaid. Vaatasin praegu ilmateadet. Lubab ilusat nädalat. Super! Mõnus ja soe sügis kestab!

Posted in FOTOGRAAFIA, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Lõbusad kotikesed

Jälle on käes sügis ja jälle tekib aeg ajalt ühel ja teisel vajadus pisikese kotikese järgi. Sellise, mida saab panna lasteaeda kappi ja kus sees käivad kas tuduriided või sporditunni riided.
Esimene, kes sel hooajal endale personaalse, nimega koti sai, oli mu nelja aastane pojatütar. Nendel paluti lasteaeda tuua spordirõivaste kotike.
Mis seal siis ikka. Otsisin oma kangad välja ja õmblesin koti valmis. Sangadega, kanalis on paelad, millega saab mugavalt kotisuu kinni tõmmata. Kott on voodriga, ehk siis kahekordsest puuvillasest kangast. Tagumisel küljel on tikitud lapse nimi ja esiküljel väike lapitehnikas tehtud osa. Laps rõõmus, lasteaed rahul.

kotike

kotike

kotike

kotike

kotike

kotike

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 1 Comment