Päevad venivad juba pikemaks.

Just nii see ongi. Täna, 6. veebruaril, on õues juba märgatavalt valgem, kui mõned nädalad tagasi. K läheb hommikul 7.30 toast välja ja enam ei olegi sel ajal kottpime. Kell 8 kooli jõudes on aga peaaegu täitsa valge. Kui mina üheksaks tööle lähen, on õues suur valge. Kui vahest imekombel saan kell viis töölt koju minna, on nüüd samuti valge, kui aga hiljem, nagu enamasti, siis on ikkagi veel pime, aga see on väike asi. Kohe varsti on jälle valgem. Valgus, see on minu suurim rõõm. Tänavu läks kuidagi sügispimedus ja talve esimene pool libedalt ja kaamos ei tulnudki meile külla. Võib olla aitas see, et elutoa akna taga panin varakult juba tulukesed põlema ja põlevad nad mul siiani. Samamoodi on kuusega. Sai teine pea 2 nädalat enne jõulu tuppa ning kolmekuningapäeval polnud mul südant imelist kuusepuud välja visata. Jah, toas seisab ta meil siiani, täies ehtes ja rõõmustab meie silma. Tõsi küll ilmselt mitte enam kauaks. Naistepäevani välja ei vea, kuigi ma “lootsin”, et seisab järgmiste jõuludeni :D Õigemini lootis poeg, et siis ta ei peaks jälle metsa kuuske otsima minema. On nagu on. Nädalavahetusel tuleb ta siiski ilmselt viimasele teekonnale saata.

kuusk

No ja mis aitab pimedal ajal reibas olla? Muidugi smuutid. Hommikul stardiks üks roheline smuuti ja päevapeale midagi punasemat või kakaoga. Igal juhul on väga abiks. Blender hakkab meie smuutitamise peale aga ära väsima. Tal endal pole ilmselt häda midagi, kuid kann on heaks arvanud omale mõned praod sisse tekitada ja pole aimugi, kaua ta meid nii veel teenib, kuni päris läbi laskma hakkab. Järgmine kord olen targem ja ostan klaaskannuga blenderi. Võimsama ostaks ka, kui uut otsima hakkan.
Selles smuutis siin on:
banaan
jõhvikas
kultuurpihlakas
india pähkel
Balance segu
vesi

kuusk

Mis siis veel. Pojad said jälle kumbki aastakese vanemaks. Kolmepäevase vahega tähistame igal aastal nende sünnipäevi ja iga kord ma mõtlen, kui õnnelik ma olen, et saan nende ema olla. Mul on au :)

Kuna K noorem vend käis sel aastal sünnipäeval kodus, sest sünnipäev juhtus olema pühapäeval ja mitte tööpäeval, otsustas K meisterdada talle sünnipäevakoogi. Nimelt pavlova tordi. Eelmisel õhtul tegelesime põhjade küpsetamisega ja kuna meie praeahi küpsetab nii, nagu tahab, olime pisut hädas. Beseepõhjad said valmis, aga üldse mitte nii õiged, nagu oleks võinud. Õhukesevõitu tulid. K küpsetas lisaks veel terve portsu beseenööpe ja need suutis ahi enam vähem hästi valmis küpsetada. Besee hulgas oli veidi toorkakaod.
Hommikul jäi tal siis üle ainult kook kokku panna. Vahele läks vahukoore mascarpone kreem, kaunistuseks ja vahele kiivid ning jõhvikad, kreemi sisse riivitud sidrun ja laimi. Täitsa ise tegi ja kook sai väga maitsev. Vanem R koos oma perega tulid ka meie sünnipäevahommikusöögile ja kook sai täitsa otsa.

kook

Kui veidi ajas tagasi vaadata, siis jaanuaris käisime lastega tiiru linnas. Külastasime loodusmuuseumi perehommikut, käisime jõuluvanal külas, jalutasime niisama ja käisime nautimas jäätise –
šokolaadi maiustusi Pierre kohvikus. Selle jõuluvana juures on K käinud 7 aastat. Jah, vähemalt nii kaua on olnud seal istumas just see üks ja sama jõulumees. Sel aastal otsustas K loobuda, et aitab, suureks kasvanud. Kuna me aga linnas käies olime koos vanema pojatütrega, siis tema rõõmuks koputasime ikkagi jõuluvana uksele. Küll oli jutukas vana, rääkis meile maast ja ilmast ja järjekord ukse taga muudkui kasvas. Ah jaa, suur kuusepuu oli veel pühapäeval linnas täitsa täies ehtes keset platsi.

kuusk

kuusk

kuusk

kuusk

kuusk

Väike vahepala Vapianos ja jälle edasi

kuusk

Lõpuks siis jah, üks mõnus ja õdus õhtupoolik vanalinnas.

kuusk

kuusk

kuusk

kuusk

kuusk

kuusk

Praeguseks on õnneks lumi maha tulnud. Lasi teine ennast küll pikalt oodata ja mitmeid kordi on narritanud ning ära sulanud, aga praegu paistab, et lähima kahe nädala jooksul on meil õues talv, kui midagi ei muutu.
Ühe armsa perega, kus käsil beebiootus, ootasime poolteit kuud lund, et teha plaanitud talvemuinasjutu pilte. Õnneks jõudsime ära oodata ja nüüd võib beebi juba sündima hakata. Veebruaris on aeg.

kuusk

Praegu on meie põhieesmärk jääda terveks ja varsti tuleb kevad. Ees on palju huvitavaid kursuseid, tegemisi, kultuurielamusi ja muidugi sellist tööd, mis rõõmu silmadesse toob. Koolivaheajani on 2 nädalat ja 2 päeva. Jeeee !!! :) Seda ütlen mina, sest laps ütleb, et temale meeldib koolis käia. Nojah, aga väike puhkus kulub sellegipoolest ära!

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Rõõmuvärviline padi

Mulle on hakanud tunduma, et inimestele meeldib kinkida patju ja nagu olen tähele pannud, meeldib inimestele patju ka saada. Miks neid siis muidu üsna sageli tellitakse:) See padi läks emalt tütrele. Täitsa suurele tütrele. Tütrele, kes ise juba 10 aastat ema.
Padja suurus 50 x 50, materjal puuvillane, täidis polüester.
Telliti midagi sinistes ja roosades toonides. Selline ta seekord sai ja õnneks kujutatigi patja ette just sellisena. Märtsi alguseks soovitakse sinna peresse juba järgmist patja!

padi

padi

padi

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Jõulueelne lühike reis Helsingisse

Nagu igal aastal ja nagu kõigile klientidele, nii ka sel aastal, kinkis Viking Line sünnipäevalastele tema sünnipäevakuul tasuta reisi Helsingisse.
Olemegi võtnud selle võimaluse, mis sülle kukub, traditsiooniks ja käime naabrite pealinnas jalutamas. Mitmel korral oleme käinud kolmekesi. Mina, K ja noorem R. Sel aastal käisime kahekesi. R otsustas lihtsalt ühe päeva puhata, sest täiskohaga vastutusrikas amet tööl ja magistriõpingud võtavad viimast. Keskööl oli ta muidugi kenasti meil laevasadamas vastas ja sõitsime koos koju. Ega me teistmoodi Tallinnast keset ööd minema poleks saanudki, kui et keegi tuleb vastu. Kuna pojal oli plaanis niikuinii pikemateks jõulupühadeks koju tulla, siis nii me koos koju sõitsimegi.
Aga reisist.
Kui kahel viimasel aastal oleme me liikunud Helsingis kolmekesi mõnes mõttes plaanipäraselt( ühel korral kesklinna pargid, teisel korral kirikud), siis sel korral me väga plaani ei pidanud. Üks koht, kuhu tahtsime kindlasti minna, oli Disainimuuseum ja seal me ära ka käisime.

Hommikul laeva minnes, võtsime kohe suuna buffeerestorani. Kodust liiga vara väljudes tõepoolest söögiisu pole ja ega kell 4 ärgata ka ei taha, et jõuaks midagi põske pista. Leidsime endale laeva ahtris akna all laua ja sinna me pea terveks reisiks jäimegi. Hea, et nii kaugele serveeringust kolisime, sest peale meid tuli sinna päris hull rahvas ja mitmed turismigrupid ning õnneks nad istusid kõik sinna lähedale. Meil oli taga vaikne ja rahulik. Nii me siis vaikselt sõime ja nautisime meresõitu siledal veel. Kirke võttis kaasa oma värviraamatud ja pliiatsid, mina lugesin raamatut.

helsingisse

Kohale jõudes tervitas meid päikeseline Helsingi ja loomulikult – ei mingit lund.

helsingisse

helsingisse

Esimese asjana sammusime sadamast kesklinna poole ja käisime ringi uues vabaajakompleksis. See on nüüd seal mere ääres kenasti valmis ja on osalt avatud ka talvel. Näiteks välijõusaal ja basseinid. Soojendusega ja ilma. Saunad ja muud treeningsaalid. Suvel on avatud ka kohvikute terrassid, kus on väga mõnus aega veeta ja vaadet nautida. Talvisel ajal oli seal igatahes üsna palju ujujaid. Nägime neid veel päris hilja õhtul seal sulistamas. Kus saab turnida, seal meie pere lapsed muidugi ka turnivad ja oleks K teadnud, et saab ujuda, oleks ta kamandanud kodus oma ujumistrikoo kotti. Paraku me ei teadnud, et basseinidesse saab ka talvel ja pärast sooja sauna ning sestap sai trikoo rahumeeli kodus kapis edasi peesitada. Edaspidi oleme targemad.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Edasi viisid meid jalad turule. Helsingis on sadamas selline mõnus turg, mis on nagu väike balti jaama turg. Meie turg on praeguseks hetkeks aga ikka palju ägedam.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Igasugust head ja paremat müüdi seal turul, nagu turul ikka. Oleks kodus, siis võinuks kaasa osta nii ühte koma teist, aga tervet päeva mööda Helsingit toitu kotis vedada polnud väga mõtet. Nii jäid vähid ja brokkolid meist lettidele ja lihtsalt nuumasime silma.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Edasi otsustasime suunduda Disainimuuseumisse. Laeva infopunktis lasime panna kaardile täpikese, kus see asub ja hakkasime ennast sinnapoole suunama. Vahepeal jäi teele üks tore härg, kellega sai pingil koos jalgu puhata. Puhata tuli, sest ega siis tervet pikka päeva jõua ainult kõndida.

helsingisse

Disainimuuseum on sadamale tegelikult täitsa lähedal ja kohale jõudsime sinna ruttu. Tore muuseum. Meile väga meeldis.

Tuttavat leidsime sealt päris palju. Näiteks Iitala toodangut.

helsingisse

Ja Fiskarsi kääre. Neid on mul endal aastate jooksul ikka päris mitmeid olnud ja on praegugi.

helsingisse

Soomlaste mööblidisain on mulle alati meeldinud. Karge ja põhjamaine, lakooniline ja lihtne, aga pilkupüüdev ja mugav.

helsingisse

helsingisse

Puutetundlikult ekraanilt sai valida Soome tekstiilidisainerite kangamustreid ja vaadata neid suurel ekraanil.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

K pani prillid pähe ja läks rändama virtuaalruumidesse. Seal ta parasjagu kõnnibki edasi tagasi ja “näitab” mulle, mis kus asub :D

helsingisse

Ja mida kõike veel….ilusat klaasidisaini, saamide vaipu jne.

helsingisse

helsingisse

Edasi suundusime teisele korrusele.

helsingisse

helsingisse

Oh üllatust, seal oli emoticonide sein :)

helsingisse

Ja külili olemise koht oli seal samuti olemas, kus sai filme vaadata.

helsingisse

Ja siis oli seal rulasid. Palju erinevaid rulasid.
Kui mina sündisin, olid sellised naljakad rulad. Mina muidugi nõukaaja lapsena ei teadnud neist sel ajal midagi :)

helsingisse

Kui K issi sündis, olid sellised rulad:

helsingisse

Kui mu vanem poeg sündis, olid rulad jälle terake kobedamad :)

helsingisse

Ja mõned pildid sealt teiselt korruselt veel. Näiteks üks äge surfilaud ja motikas.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

K vaimustus toredatest kirjadest

helsingisse

helsingisse

Tagasi esimesel korrusel. Kuusk ja K puhkamas.

helsingisse

helsingisse

Ja siis läksime päris keldrikorrusele, kus oli moedisaineri stuudio. Väga äge!

helsingisse

helsingisse

Sellise masinaga olen mina ka õmmelnud.

helsingisse

K kirjutab külalisteraamatusse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Saigi muuseumile tiir peale tehtud. Pildile jäi loomulikult kordi vähem, kui me kohapeal nägime, aga veidikene aimu saab sellestki, mis sealses muuseumis võiks ees oodata. Päris kindlasti soovitame, kui naabrite pealinna asja on.

Edasi viis meie tee tänavatele. Lund küll ei olnud, aga meeleolu oli sellegipoolest jõulune.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Väike vahepõige Starbucsi sööma ja edasi raamatupoodi. Akadeemilises raamatukaupluses käime me abslouutselt iga kord, kui Helsingisse satume. Vaadates seda rahvamassi seal poes, ei saa kuidagi öelda, et inimesed ei ostaks jõulukinkideks raamatuid. Ostavad ja veel kuidas. Head raamatut on alati tore kingiks saada, eriti sellist, mida oled soovinud ja pole ise raatsinud osta. Mina olen igal aastal oma pere kingikottidesse raamatuid poetanud ja ikka selliseid, mida soovitakse. Helsingis sattus meie kotti seekord aga raamatute asemel hoopis kunstitarbeid, sest sealses poes on kvaliteetseid pliiatseid võimalik osta ükshaaval ja värvivalik on suur ja lai. Meid köitsid just sellised värvid, mida tavaliselt komplektides ei leidu, kui just ei osta 100 värviga pakki :)

helsingisse

helsingisse

Tiiru tegime ka Stockmannis, sest sealt oli mul tarvis osta ühtesid konkreetseid küünlaid, mida ma mujalt pole väga leidnud ja K-le meeldib endiselt seal Legosid vaadata.

helsingisse

helsingisse

Edasi jälle õue. Siia ja sinna, käisime ühel jõululaadal ja vaatasime muidu ringi.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Õhtupimeduses jõudsime suurele jõululaadale. Nautisime melu ja jõime glögi.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Lõpuks olime täitsa väsinud ja maandusime ühte õdusasse kohvikusse. Sõime ja jõime kakaod. Nautisime vaadet ja puhkasime. Kulma kohvik oli.

helsingisse

helsingisse

helsingisse

Lõpuks oli aeg hakata sadama poole liikuma.

helsingisse

helsingisse

Pargis õitsesid detsembri lõpus viimased roosid…
helsingisse

helsingisse

helsingisse

Pargis müüdi veel hilisõhtulgi pannkooke :)

helsingisse

Olimegi peaaegu sadamas. Ees paistis vaateratas ja tuledes piirete taga sulpsasid ikka veel basseinides rõõmsad ujujad. Meie päev Helsingis hakkas läbi saama.

helsingisse

Kojusõit oli rahulik. Lastel käis külas üks vahva ja lõbus jõuluvana. Parim, keda ma siiani olen Vikingi laevadel näinud. Jõuluvanaga on tore sõbraks saada :)
Reis sai läbi ja sadamas ootas meid keskööl auto, et sõita tagasi koju.

helsingisse

Posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Mõned tööd vanast aastast

Kui jõulud hakkasid lähenema, muundusin mina kiirelt päkapikuks ja minu töökojas käis iga päev vilgas tegevus. Peale selle, et mul olid käsil mitmed tellimustööd, sai sel aastal õmmeldud pereliikmetele kingiks igaühele midagi meelepärast. Minia sai uued diivanpadjad ( 4 tk), mis pildile ei jõudnudki. K sai uue kassidega t- särgi, pojatütred leidsid oma pakkidest lisaks muule vajalikule kumbki printsessiöösärgid ja pojad said endale kaksikutepluusid. Selles mõttes kaksikute, et ühesugused pluusid. Erineva tegumoega, aga samast kangast. Tüdrukud ajasid kohe oma pidukleidid maha ja panind öösärgid selga. Nemad arvasid, et öösärk on märksa lahedam pidurõivas :) Pojad panid samuti oma uued särgid selga ja muhelesid rõõmsalt. K särk oli jõudnud juba otsapidi pessu, sest tema sai selle kätte teisel jõulupeol ja hakkas seda kohe kandma. Minia ei saanud padjakatteid selga panna, aga ma tean, et ta igatses juba ammu diivanile uusi patju.
Jah, tegelikult oli tore, et isetehtud asjad muude kinkide vahel nii palju rõõmu valmistasid.

Niisiis – kollane kassidega pluus. Selle kanga ma ostsin täitsa juhuslikult siis, kui käisin Karnaluksi hulgilaos otsimas kangaid padjapüüride tarbeks. Üks kolleeg tellis oma lastele jõuluks nimelised padjapüürid ja kodus mul selleks sobivat kangast ei olnud ning tellimiseks polnud enam piisavalt aega. No ja nii see kassikestega kuldkollane kangas mulle sealt vastu naerataski. Puhta restitükk. Veidi üle meetrine jupp ja kogu täiega ta mulle kotti ennast paluski. Jah, igatahes sai sellest K-le särtsakas ja rõõmus t-särk. Kangas: Designed by Stenzo textiles – Oeko tex – Bio Cotton Netherlands. Nii oli kangal kirjas.

pluus

pluus

pluus

Järgmisena väikestele piigadele printsessiöösärgid. Mõnusad ja roosad. Kangas: 95% organic cotton, 5 % spandex. Stoffonkel, Saksamaa.
Printsessiga öösärk on ilmselgelt iga pisikese tüdruku unistus. Väiksemal on tagumisel poolel täpid, suuremal kroonid. Kangas tellitud siit.

pluus

pluus

Nagu ma eelnevalt juba mainisin, siis öösärgid rändasid piigadel kingipakist otse selga ja sinna nad ka jäid. Minule jäi rõõm, et lapsed olid õnnelikud :)

pluus

Ja viimasena mu suurte poiste t-särgid. Mõlema särgi jaoks võtsin mõõdud salaja nende kõige armsamatelt t-särkidelt. Et saaks ikka just täpselt nii hea suurusega, nagu neile meeldib. Noorem eelistab V- kaelust, vanem tavalist ümarat kaelust. Noorem kannab lühemaid ja rohkem taljes särke, vanem vastupidi pikemaid ja pisut vabamaid. Ja ei maksa mõelda, et täiskasvanud meestele on väga lihtne sobivat kangast leida, kui ei taha just ruudulist või triibulist. Minu põhjatutes kangavarudes oli see ainumas, mis sobis. Igatahes on need head särgid,
sest erinevalt poest ostetavatest, ei tõmba neil küljeõmblused peale esimest pesu kiiva ja materjal on samuti aus, mitte väga õhuke. Vaatan nüüd sellise pilguga ostukohtades ringi, et leiaks veel mõne sobiliku kanga poiste jaoks :P Kangas: Greated by Hilco, exclusive digital print, certified Oeko-Tex Standard 100. Kangas tellitud siit.

pluus

pluus

Posted in MINU KÄSITÖÖ | Leave a comment

Uus müts

Nagu pükse nii ka mütse, pole kunagi liiga palju :) Mõni nädal tagasi tuli K mu juurde jutuga, et tema tahaks kangesti endale kutsudega kangast mütsi. Nägi mul kapis dalmaatsiakoerte kutsikatega kangast ja just sellest tahaks nüüd mütsi saada. Mis seal siis ikka. Lubasin, et kui aega leian, siis teen. Ühel õhtul leidsingi. Lõikasin mütsi välja ja õmblesin sipsniuhhti valmis. Tõepoolest, ega rohkem, kui 15 minutit sellele tööle ei kulunud küll. Pakkusin, et teen mütsile karvatuustidest tuti ja vot selle tegemine võttis päris tublisti aega. Eksole, kes see ikka oma elu keeruliseks teeb, kui mitte ise.
Mul on sellised väikesed karvajäägikesed kodus olemas. Esmalt tuli jupid omavahel käsitsi kokku õmmelda ja seejärel tekitada sellest üks niiöelda märsike, kuhu sisse tuli pista veidike täitematerjali ja seejärel kogu see kupatus kenasti kokku krookida. Võttis märksa rohkem aega, kui mütsi õmblemine, aga valmis sai seegi. Tutt mütsile külge ja müts olemas.
Jah, dalmaatsiakoerad on meie peres ikka veel teema, suurepäraste mälestuste teema…

müts

müts

müts

müts

Posted in MINU KÄSITÖÖ | 2 kommentaari