1. september 2022 oli jälle kord väga eriline, sest kooli läksid meie pere kõik 3 tütarlast. Mis veel eriti eriline, siis kõige vanem läks põhikooli viimasesse klassi ja viis oma noorema vennatütre käekõrval esimest korda kooli. Seega – esimene, kolmas ja üheksas klass. Elevust oli kõvasti. On ju hiiglama tugev tunne ja tore pealegi, alustada kooliteed oma tädi kõrval aulasse sisse marssides. Suur aktus oli muidugi esmalt hoopis tervele kooliperele õues ja peale seda toimus esimesele klassile aabitsa-aktus saalis, kuhu üheksandikud oma pisikesed sõbrad käekõrval sisse viisid. Meie koolil on üks tore traditsioon, kus terve koolipere pilt tehakse koolimaja katuselt ja seegi tehti esimesel koolipäeval ära. Armas aktus oli ja selline hell-armas tunne. Pisem pojatütar polegi enam lasteaialaps vaid koolipiiga ja tütar lõpetamas tähtsat kooliastet, kus tuleb teha järgmised olulised ja õiged valikud…….ja nagu ikka – lilled, pildid, lapsed varsti koju ja ise tööle. Tähistamised jäid õhtusesse aega.
Septembris olid ilmad ilusad ja käisin pildistamas ühte vahvat pesakonda. Auväärses eas vanemad, koos oma kahe lapse, nende kaasade ja lapselapsega. Koduõues, turvalises keskkonnas, taaselustasime mõned fotod, mida pereisa mulle lahkelt näitas. Fotodel olid vanapaari poeg ja tütar sellises alla 10 aasta vanuses. Neid ja teisi fotosid me taaselustasimegi ning loomulikult tegime hulgaliselt uusi ülesvõtteid. Hästi armas hommikupoolik koos toredate inimestega. Ma olen päriselt tänulik inimeste eest, kes minu kaamera ette satuvad. Nad on alati armsad. Samast õuest leidsin puu…mis pidavat olema äädikapuu :P
Ikka toite, kogu aeg teeme maitsvaid ja tervislikke toite.
Särin – september on meie linnas festivalikuu. Särinakuu. Kirke oli seal jälle vabatahtlikuna tööl ja mina käisin vaatamas neid etteasteid, mis mulle huvi pakkusid. Vägev, et meil selliseid üritusi ikka ja jälle korraldatakse. Mitmekesised programmid- muusika, kunst, kirjandus, filmikunst, mõnus atmosfäär ja igaühele midagi. Ka seekordne Särin oli nauditav.
Koeraga pluus ja mõned veel
Päris ammu ostsin lapsele mõeldes ühe armsa kanga(Lillestoff), millel on peal dalmaatslasest koerakutsikas. Meil on toredad mälestused sellest ajast, kui peres oli dalmaatslane. Tütar temaga koos üles kasvaski. Õmblesin lõpuks kangast pluusi ja kuna olin parasjagu õmblemise lainel, said valmis veel 3 pika varrukaga igapäevast pluusi. Sügis käes ja koolis hea kanda.
Tööl oli september loomulikult juba igati töine kuu ja sinna sekka mahtus ka vabariiklik lasteraamatukogutöötajate päev. Käisin seal minagi. Nagu ikka – tore üle mõne aja kohtuda kolleegidega üle vabariigi ja kuulata huvitavaid ettekandeid.
Septembris käisime parimate suvelugejatega väljasõidul. Seekord Estonia teatris, kus meile korraldati maja ekskursioon, saime lava taha ja kostüümiladudesse ja kuhu kõike veel. Räägiti teatri ajaloost, sinises saalis pakuti lastele kooki ja jooki ning lõpus haridusprogrammi raames tund “Kuidas mõista balletti”. Huvitav vaatamine ja kuulamine. Meeldis lastele ja meeldis täiskasvanutele.
Septembri lõpupoole tekkis meil sõbrannega geniaalne idee sõita Narva ja kohe mitmeks päevaks. Bookisime kaks ööd Narva- Jõesuu Medical SPA-sse ja panime Narva poole punuma. Ilm oli ilus, päikeseline, meeleolu rõõmus ja sõita puhas lust. Eesmärgiks oli eelkõige puhata, saunamõnusid nautida, Narvas suurepärast kangapoodi külastada ja linnas ringi käia. Minul oli väga lihtne seal ekskursiooni teha, sest elu esimesed 15 aastat ma just Narvas elasingi.
Medical SPA on pisut kulunud/väsinud, aga valisime selle lihtsal põhjusel. Selles spa-s ei ole enamasti lapsi ja sel korral oli meil soov vältida kisa-kära. Lapsed on toredad, aga nendega koos ma läheksingi sellisesse spa-sse, kus on veekeskus ja lastel lõbus ning täiskasvanud teavad sellega juba eos arvestada. Medical SPA-s käiakse pigem rohkem tervist turgutamas ja protseduure võtmas. Kuna asutus on suhteliselt mere ääres, saime palju jalutada. Küll õhtul, küll hommikul. Mere ääres jalutada on alati mõnus. Minule oli see seal puhas nostalgia, sest lapsena veetsin ma sealses rannas ikka arvestatavalt palju aega. Esimesel õhtul tegime spa-restoranis õhtusöögi.
Õhtul läksime loojangu ajal loomulikult randa jalutama ja pärast sulistasime saunades-basseinides.
Hommik algas samuti rannas jalutamisega.
Narva linnatuuri jooksul käisime kindluses, jalutasime promenaadil, pimeaias, kesklinnas sõime keskväljakul asuvas pubis Old Trafford ja toit oli seal ülimaitsev. Ports aga nii suur, et andis süüa.
Enne Jõesuusse tagasi sõitmist käisime minu lemmikumas kangapoes, kust ma viimased paar aastat kõik õmblemisse läinud kangad olen ostnud. Suureks rõõmuks oli omanik ise kohal ja juttu jätkus kauemaks. Loomulikult…väljusin sealt kotitäie kangastega :D Õnneks suurem osa sellest pakist on praeguseks juba rõivasteks õmmeldud. Õhtul hiljem Narva -Jõesuus tõime endale aga kohalikust tanklast kohvi ja maiustasime päeval linnast ostetud odavate ja maitsvate kookidega…seda aga kõike peale mõnusat spas-käiku.
Järgmisel päeval pärast hommikusööki võtsime suuna Tallinna poole tagasi. Sisse põikasime Toila-Oru kaunisse parki ja tegime seal pika jalutuskäigu nii pargis endas, kui mere ääres.
Järgmisena põikasime sisse Rakveresse, kus elab sõbranna tütar. Võtsime poest toidu kaasa, sõime külas lõunat ja varsti sõitsime edasi. Me oleks tegelikult Toila SPA-s söönud, aga veidral põhjusel oli sealne toiduasutus suletud. Viimase asjana enne kodu astusime sisse Tallinna lähedale tekkinud IKEA-sse. Mina polnud seal veel käinud ja soovisin poest konkreetseid riidepuid osta ning sõbranna polnud elus veel üldse üheski IKEA poes käinud. Käisime seega tutvumas. Koos päikeseloojanguga olime kodus tagasi.
Septembris sedamoodi :)
2 Responses to Septemberikuus kõik kõik on uus