August

Augustis jätkus minu toiduralli ehk siis tasakaalustatud toitumise programm. Mis ma oskan öelda. Rahul oli laps ja rahul olin mina. Minu osaks jäi muidugi 3 x päevas vaaritamine, aga retseptid on küllaltki lihtsad, seega erilist vaeva ei pidanud nägema. Pealegi nii või teisiti teen ma iga päev süüa, sest hommikust süüa on tarvis ja lõunat samuti. Hommikusöögid kodus, lõuna mina tööl ja laps peale kooli kodus. Temale jätan söögi alati toidutermosega ootele. Hea võimalus süüa kiiresti sooja toitu, kui koolist tuleb ja varsti kohe klaverisse, laulma või tööpostile läheb. Tal on nimelt teist aastat tööots korvpallimängude hooajal ja õhtupoole, kui töölt tulen, valmistan meile õhtusöögi. Eksole, saaks ka lihtsamalt, aga mille arvelt? Kuni laps kodus elab, on minu asi hoolitseda tema tervisliku toitumise eest ja kujundada toitumisharjumusi. Pean siin salamisi nõua iseendaga, et äkki peaks tehtud toitudest panema pisikese raamatu koos retseptide ja piltidega enda tarbeks kokku.

Suve lõpupoole käis meil külas noorem R ja et saaks kaks kärbest ühe hoobiga ehk käia külas nii emal-õel, kui venna perel, läksime hoopis koos vanema R-i juurde. Lapsed polnud tükk aega kassi näinud ja karvapall tuli samuti kaasa võtta. Nii me seal siis nautisime õues istumise võlu, jõime veini, ajasime juttu, tegime lõket ja rõõmustasime perega koos veedetud aja üle. Isegi rebane käis meil külas ja ei läinud ennem ära, kuni poeg teda veega pritsima läks. Kass aga…tema meil kardab muru. Istub maha ja kuskile enam ei liigu. Mõnules lõkke lähedal soojendades kord üht, kord teist külge. Vahepeal tegi lastega koos batuudil trikke. Aga….nii kui tekkis hämarus, tuli kassil meelde, et tal on olemas selline asi nagu jahiinstinkt. Küll siis kukkus hiilima ja ööputukaid taga ajama. Meil tuli hakata siis kassi valvama, sest kui see hall tegelane hämaras kuskile leegib, katsu siis teda pimedas leida ja nii satub veel rebasele kõhutäieks. Puu otsa ta ei jaksa ilmselt reinuvaderi eest pageda. Poisid tegid lõkkematerjali vigurladumist ja mis seal salata, pärast oli põledes väga ilus.

Augustis on mul enamasti teine pool puhkust ja ühe nendest päevadest pühendasin päriselt endale. Sõitsin Pärnu. Päris üksi. Meilt siit sõidab Pärnu üks buss, mis maksab 2€(rongi asemel) ja kuigi see logistab sinna tervelt 2 tundi, ajab asja ära. Plaanisin minna Estonia termidesse pisut veemõnusid nautima. Kohale jõudes aga selgus, et seal oli hoolduspäev ja ei mingit sulistamist. Eks ma siis läksin otse edasi, kuni vastu tuli Hedon SPA. Uurisin pisut asja ja leidsin, et võib ka seal oma 3 lõõgastavat tundi veeta. Ja ma ei kahetsenud. Selle paketi sees oli kompleksi kasutamine, hommikumantel, rätik, sussid, nahahooldustooted, piiramatult taimeteed ja õunu. Mis mulle väga meeldis, siis see, et seal oli protseduuride järjekord seinale pandud. Kohe tead, kust kuhu liikuda ja mida teha. Vahepeal käid puhketoas lesimas, lugemas, teed joomas ja siis edasi oma protseduuride juurde. Hedonit on kirjeldatud kui vaikset spa-d, ehk siis lastevaba. Kuid….punktis nr.1, ehk väikesemõõdulises ujumisbasseinis kohtusin ma paraku lastega ja kohe mitmega. Kõigepealt oli seal ema koos 2 väiksemaga ja siis tuli isa koos ühe väiksema ja kahe teismelisega….ja rahust oli asi valgusaastate kaugusel. Kisa-kära ja vettehüpped väikeses basseinis…..ei ole just meeldiv, kui oled arvestanud rahu ja vaikusega. See basseinike on seal tõepoolest väike. Mis seal ikka, läksin järgmise etapi juurde ja rohkem õnneks keegi vaikust ei häirinud. Kokkuvõtteks olid väga mõnusad 3 tundi täiesti iseendaga. Pestud, kammitud ja lõõgastunud. Mul pole laste vastu midagi, aga kui on lubatud, et saad lastevabalt lõõgastuda, siis nii võiks see ka olla. Peale SPA-d jalutasin mere äärde ja kõndisin pikalt mööda kallast põlvini vees. Vesi oli tegelikult soe ja ujutav, aga vat see on üks üksi käimise miinustest, et mul polnud kusagile asju jätta, et ujuma minna ja nii piirdusin jalgupidi vees kõndimisega. Edasi tegin söögipeatuse ja siis juba viimasele meie suuna bussile, et koju tagasi minna.

Augustis toimus tore pildistamine. Nimelt ühe mu parima sõbranna tütar ootas esimest beebit ja nii palus ta mind koos oma argentiinlasest kaasaga nende beebiootust jäädvustama. Ilus, kuigi palav õhtu looduses, koos armsate inimestega ja õhtu lõpetuseks maandusime meil, et juua teed, süüa puuvilju šokolaadiga ning anda meespoolele võimalust klaverit mängida. Nimelt, olles küll filossoofiaprofessor, mängib ta ka kenasti klaverit. Sõbranna tütrel pole paraku kodus klaverit. Meil õnneks on :) Beebi on praeguseks juba kuue kuune ja vahepeal on meil veel üks pildisessioon tehtud, kus beebi umbes kuu vanune.

Augusti 11-ndal on mul heal sõbrakesel sünnipäev. Sellel päeval võtsime ette sõidu Haapsalusse. Kahekesi. Et tähistada ja veeta ilus suvine õhtu Haapsalus. Käisime promenaadil ja vanalinnas jalutamas, õhtustasime Müüriääre kohvikus ja jõudsime isegi pimedas Paralepa randa täiskuud imetlema. Mõnus, mõnus õhtu oli. Saime lobiseda ja igapäevasest elust puhata. Ja millised värvid sel õhtul olid!!!!! Täiesti fantastiline loojang. Mul päriselt oli kahju, et kaamera koju jätsin ja pilte sain teha vaid telefoniga.

Suve lõpupoole sattusime tipsiga koos merele. Nimelt tähistas Mary Kay naiste seltskond traditsiooniliselt suve lõppu ja mind kutsuti kaasa lisaks sellele, et olen osa sellest korporatsioonist ka kui fotograafi, et kõik naised saaksid endast merel kauneid pilte. Ega see 2 tundi merel pildistamist just lõbu ei ole, aga tore oli sellegipoolest. Kui sa oled kõikuval alusel ja ei saa vaadata muudmoodi, kui läbi kaamerasilma, siis on tasakaalu hoidmine paras ooper. Õnneks oli lõbus, tütar toeks ja nalja sai palju, tasakaaluharjutused teevad ainult head, aga pisut ära väsitas samuti.

Merelt tulles käisime korraks Rotermanni kvartalis söömas, lilli imetlemas ja siis juba koju

Õmblesin augustis poja tütardele kleite. Mõlemad said kaks uut suvist kleidikest. Kangad Saksa toojalt Lillestoff. Väga kvaliteetsed ja ilusad kangad. Tegumoed valisid lapsed ise ja kangad minu kapist samuti. Ei ole siin midagi- üks tahab pikemat, teine lühemat kleiti jne. Kleidid aga lihtsad – varrukatega mudelitel puusast läbilõige, varukateta mudelitel rinnust läbilõige ja alumised osad kahe satsiga. Koos nende kleitidega käisime lõpuks Rootsiski ära. See käik oli meil selle suve plaanides, et võtan oma 3 tüdrukut ja Stockholmi tiirule, sest enne kui nad suureks kasvavad, tuli Junibackenis ära käia. Sellest reisist tuleb eraldi postitus.

Suve lõpetas mul aga tööalane laager. Õigemini toimus maakonna raamatukogutöötajate seminar-laager Laukataguse puhkekülas. Tegelikult ma seda osa oleks juba nagu kirjutanud siia, aga mis läinud see läinud. Kirjutan seega uuesti.

Laager toimus augusti viimasel nädalalõpul, ehk reedel ja laupäeval. Jah, tervelt kaks päeva olime selles suurepärases puhketalus. Tõeliselt ilus koht ja lahke pererahvas. Toitlustas meid kahel päeval Servistor Catering ja nendele tulevad vaid kiidusõnad. Ülimaitsvad toidud, huvitavad ja arvestatud ka mõnade talumatustega. Esimesel päeval toimus tööpäeva ulatuses koolitus, kuidas turundada raamatukogus, õhtul esines meile väikese akustilise kontserdiga Sten-Olle Moldau ja veel hiljem said soovijad saunas käia ja tiigis ujuda. Õhtu saunaterrassil oli omamoodi maagiline. Pimedas ujudes võis kohtuda libeda kalaga ja kuulata sookurgede omavahelisi vestlusi.

Mina ööbisin koos 3-e kolleegiga ühes toas ja kahel meist läks õnneks uni varem ära. Just õnneks, sest me otsustasime minna jalutama ja sattusime mõnusa udu peale. Siili ei kohanud, hobust samuti mitte, aga tiigis kohtasime ujumas mõnda kolleegi.

Pärast kosutavat hommikusööki suundusime kõik autodesse ja sõitsime Keavasse. Koos matkajuht Andres Läänega toimus lõbus räätsamatk Keava rabas. Soovijad said loomulikult laugastes ujuda.

Päris viimane sündmus augustis oli seekord vanema poja juures, kus pidasime perega tema vanema tütrekese sünnipäeva. Sai teine 9!!! Kuhu küll aeg lippab, nagu on tavapärane küsida :) Sünnipäevaks õmblesin neiukesele taskute ja satsidega tuunika. Pereema tegi võileivatordi ja mina tegin selle küpsetamata toorkoogi. Küünaldega tordi tõid vanavanavanemad(süüa oli tegelikult muudki :P).

This entry was posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga