Tõepoolest.
Uskumatu, aga homme algab septembri viimane nädal. Kalendrisügis on samuti juba peal ja vaim tuleb valmis seada selleks, et kaugel need jõuludki enam on. Kas mul on jõulukingitused ostetud? Loomulikult mitte. Mis sellest, et igal aastal ma juba jaanide ajal koputan endale õlale et kuule, jõulud lähedal!!! Hakka kingikotti varustama! Aga kus sa siis sellega. Ikka on sada muud asja tegemisel ning tundub, et jõulud on seitsme maa ja mere taga. Tegelikkus on aga see, et pole nad ühtigi. Oh jah. No vähemalt ma olen ideid mõlgutanud, et kellel mida. Veidi luuret peaks samuti tegema, aga ega ma jõuludest tahtnud kirjutada.
Tahtsin rääkida hoopis sellest, et õues on praegu fantastiliselt ilusad ilmad. Jahedal suvel on olnud omad plussid ja nii on loodus tänu sellele siiani suhteliselt roheline ja särav. Sellist klassikalist suvist tolmu tänavu puudele ja põõsastele ei tekkinudki ja kirjuks ei kipu metsad samuti veel üleliia agaralt minema.
Eile käisin pildistamas ühte armsat perekonda. Meil see juba kolmas ühine sessioon ja oi kuidas mulle meeldivad tuttavad perekonnad, kellega koostöö on hästi sujunud ja iga järgmine pildistamine on kui heade sõpradega kokkusaamine ning vahelduseks lobisemisele saab teha ära mõnusa fotosessi. Eile käisime selle perega mere ääres. Alguses mõtlesime minna rabasse, aga arvasime, et ilus ilm, rabas kindlasti liiga palju rahvast ja valisime mere. Nojah. Pisut naiivsed olime, sest ega randades eile vähe rahvast küll ei olnud. Inimesed grillisid ja tšillisid, jalutasid ja oli neidki, kes bikiinides päikest võtsid. Kas see päike just enam peale hakkab, aga D vitamiini saab ikka.
Õnneks rannaribad pikad ja leidsime meiegi kohad, kus omaette olla ja pilte teha.
Männimetsas oli mõningaid seeni imetlemiseks. Ilusad, aga süüa ei kõlba. Männimetsast ma ei räägigi, need on minu lemmikmetsad.
Ägedad, puud, eks. Ja neid võimsaid ning jändrikke mände on seal palju palju. Üks ägedam, kui teine.
Üks punase kübaraga, teine valgega…tõelised daamid :)
Mererannast liikusime veel muudessegi kohtadesse pildistama ja otsima sügisvärve.
Värvidega on tegelikult veel kitsas käes. Suured puud on ladvast küll kirjud, aga sellist head värvimängu, et saaks puude all lehemöllu teha, veel ei ole. Sellepeale me aga mõtlesime ja kui aeg käes, teeme ka mõtte teoks.
Kui ükskord koju jõudsin, oli kõht kole tühi, aga õnneks olin ma ennem juba teinud valmis maitsva punase läätse supi.
Peale läätsede oli supis värskeid tomateid, kookospiima, hautatud sibulat ja küüslauku, himaalaja soola, maitseinet – basiilik, küüslauk, päikesekuivatatud tomat.
Pildistamas käies astusime läbi Lille kohvikust ja ostsin kaasa käsitööleiba. See on nii maitsev leib, et sööks kohe seda iga päev, kui Lille kohvik lähemal oleks. Kodus olnud pisikesest laktoosivabast võitükist tegime küüslauguvõid ja koos leivaga oli seda õite mõnus süüa.
Peale sööki tahaks ennast liigutada, eks. Läksime koos K-ga õue. Mina jalgsi, tema penniga. Mõnus õhtune kvaliteetaeg. Kui aga juba välja läksime, tegime mõned fotoklõpsud.
Natuke loodust jäi silma, siis püüdsin selle natukesegi kinni. Mõned viimased lilled ja kaksikutest seened…
Pisut kirjud puud ja nende peegeldused veel…. Sügis on ilus.
Õues oli tegelikult soe, aga K- arvas, et ta peab kindlasti selle rohelise jopega õue tulema, sest see pidavat nii mõnus ja lahe olema. Nojah, minu jope. Niiet, hakkab peale…laps ajab juba ema riietele küüsi taha :P Jalatseid me juba jagame, nüüd siis riiete kord. Kui ma enam ei leia oma asju, siis tean, kelle käest küsida :)
Nii, mis siis veel on uut siin meie juures.
Vast kõige olulisem asi minu enda jaoks on see, et lõpuks ometi hakkas meil peale elutoa remont. Lihtsalt ma üks päev otsustasin, et NÜÜD hakkan ma sellega tegelema ja KOHE. Helistasin sõbrannale, kes pakkus kunagi, et võib leida mulle pahteldaja. Rääkisin asjast, et no hakkaks nüüd õige asjaga tegelema ja kui tema pakkumine jõus, siis ma ootaks millalgi asjatundjat meile objekti üle vaatama ja hinda pakkuma ja ajas kokku leppima. Juhtus aga nii, et tema oli klõps, 10 minuti pärast koos asjatundjast mehega meil, seinad said sipsniuhh mõõdetud, asjad kokku leiptud….ja läkski remont lahti :) Samal õhtul tõmbasin alla esimese paani tapeeti :)
Täna, 3 päeva hiljem, on mul suures plaanis tapeet maas. Paar kohta on jäänud, kus eelnevalt on millegipärast otsustatud palesid tehes pahtel ja värv tapeedile selga tõmmata. Nende kohtadega on mul siis pisut jändamist. Eks ma vaikselt urisen ja kraabin.
Igatahes on hullult hea tunne, et asi liigub. Juba nakitsesin veidike kaminaesise plaadi kallal ka. See tuleks sealt üles võtta ja uus maha panna. Pisut suuremale alale, kui siiani oli. Selles osas katsun oma kõige suurema lapsega diili teha :P Ma teoorias tegelikult tean väga hästi, kuidas seda plaati panna, aga praktikas jään jänni :D Poeg arvas, et tema ka ei oska, aga mina jälle arvasin, et oskab küll ja pealegi, kui ta üks päev maja hakkab ehitama, siis tuleb selliseid asju teha ja selle väikese lapikesega on paras harjutada :) Ühesõnaga, kahesõnaga – asjad liiguvad ja ma loodan, et sel aastal ongi mul üks unistus teostunud – jõuluks tuba remonditud. Ilmselgelt saab see korda tegelikult siiski varem. Laps käis just uurimas, et kas tema sünnipäevaks saab ikka tuba korda…no saab küll :) Remont päris valmis ei saa, aga see tuba saab küll. Eks jõudumööda teeme edasi. Niipalju siis hetkel sellest teemast.
Viimasel ajal ma satun omaotstarbelisi pilte kuidagi väga hilja õhtul pildistama. K- l olid siin ühel õhtul sõbranned külas ning tekkis mõte, et lähme teeme pihlakapärjad pähe ja pildistame. Kui pärjad said valmis, siis päike oli igatahes läinud. Mis siis ikka teha – tegime hämaras pilte. Pimedus koputas jõudsalt õlale. Mõned siis siin…
Ja muul ajal käime tööl ning koolis. Rütm on sisse loksunud, igal tegevusel oma aeg. Hunnik häid hindeid e- koolis silma jäänud. Klaveris sai suvetöö eest “5” :D Oli tõesti tubli. Õppis 3 ja pool lugu selgeks suve jooksul. Õpetaja ikka annab suveks alati ühe loo, et lapsed pilli käsitsemist ära ei unustaks, aga üks usin siin õppis rohkem :D
Esimene klassikoosolek toimus. Saime tuttavaks uue klassijuhatajaga. K – juba varem kodus kiitis, et nii tore õpetaja ja peale koosolekut ma mõtlesin täpselt sama. Lapsed on heades kätes :)
Kohe tuleb neil seal klassis võileivavõistlus, kus nad koos osalevad, siis tuleb suurjooks, siis lähevad teatrisse…ühesõnaga tegevust tihedalt. Ma endale olen ka juba sellise mõnusa kultuuriprogrammi valmis mõelnud, kuhu mahub ühte ja teist. Mõned asjad võtan ette üksi, mõned koos lapsega.
Rõdult saab jätkuvalt tomateid ja kuumaasikaid. Vaatasin praegu ilmateadet. Lubab ilusat nädalat. Super! Mõnus ja soe sügis kestab!
