Telliti, tegin ja läks teele. Nüüd peaks need noored olema juba abiellunud. Õnne ja armastust neile!
Läks üks kaardike kaugele Equadori…..
Rubriigid: KAARDID, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.
2 kommentaari
Sünnipäevakink
Täna läks Kirke sõbranna sünnipäevale. Kaardist ma juba rääkisin, aga lisaks muule panime me kingikotti ka ühe minu tehtud sussikoti. Kool on lastel kohe ukse ees ja üks selline nimeline kulub kohe kindlasti ära. Teine külg jäi millegipärast pildistamata, aga see on selline lilla kõrvitsatega, nagu paelakanalil on näha. Lilla ja roosa on selle tütarlapse lemmikvärvid :)
Veel üks mütsike
Nagu ma üle – eelmises postituses mainisin, siis Kirke palus mul teha endale kevadeks veel ühe mütsi. Lihtsalt talle jäid silma ilusad heegelniidid ja kohe hädasti pidavat olema tarvis veel ühte helerohelise ja roosaga mütsi. Taheti kohe sellist täitsa tavalist, ei mingeid pitse ja satse serva.
Hakkasingi vaikselt tegema ühel õhtul, kui midagi muud enam teha ei jaksanud. Kuna järgmisel päeval pidin töökollektiiviga sõitma Eestimaa lõunaosariikidesse ekskurseerima, siis võtsin pikaks sõiduks targu heegeldamistöö kaasa. Lugeda ma autos ei saa – süda läheb pahaks. Õmmelda ka ei saa. Heegeldamine õnneks täiesti sobib. Edasi ja tagasi sõidetud ja müts saigi selle ajaga valmis.
Meie pisikesele nublule heegeldan varsti ka ühe suvemütsi ja siis selleks hooajaks vast aitab mütsidest.
Kaardid sünnipäevaks
Kevadel on kuidagi eriti tihedasti hakanud meil koju tekkima sünnipäevakutseid. Nüüdki on juba teist nädalavahetust järjest olnud Kirkel tarvis minna sünnipäevale.
Kuna meile siin meeldib väga teha ise kaarte, siis otse loomulikult läheb ka lapse kingipakki üks isetehtud kaart. Kirkel on siin vaikselt juba kujunenud välja omad eelistused, kuidas kaart peaks välja nägema ja nii me siis koos istume ja teeme. Laps valib materjale ja kujundeid, lõikab ja kleebib ning mina aitan keerulisemad kohad teostada. Nii nad siis valmivadki – natuke vahest viltu siit ja sealt, aga siiski päris kenad. Mis peamine – lapse hoole ja armastusega valminud. Esialgu veel koos emaga, aga nii need lapsed õpivadki.
Eelmise nädalavahetuse sünnipäevakaart:
Kirke on hakanud kirjutama mingeid omanäolisi nn kirjatähti :) Pidavat ilukiri olema.
Selle nädalavahetuse sünnipäevakaart:
Müts, kirju
Ma teen üldiselt väga harva asju lihtsal niisama. Enamus ikka vajaduspõhised tegemised.
Selle mütsiga oli sama asi. Kevad saabus äkitsi oma soojema ilmaga ja olimegi fakti ees, et Kirkel pole mida pähe panna. Vaatasin, et mõned puuvillased lõngad on kodus olemas ja miks siis mitte heegeldada lapsele müts. Ma pole kusjuures kunagi sellist mütsi teinud, aga mõtlesin, et mida keerulist seal siis ikka on ja hakkasin servast tegema. Vahepeal, kui mõte kinni kiilus, küsisin sõbra käest nõu ja kui ma ei saanud päris hästi aru, mida ta mulle öelda tahtis, siis selle osa, mis aru sain, panin kõrva taha, millest aru ei saanud, tegin omamoodi. Et kui ta ütles mulle, et nüüd lihtsalt heegelda ja ära muud tee, siis mina ikkagi võtsin mõnel real kokku seal, kus mulle tundus õige ja siis lasin alles sajaga lihtsalt lõpuni. Igatahes tulemus sai just selline, nagu ma tahtsin.
Mis kõige tähtsam – laps on hiigelrahul. Napilt läks sellega isegi magama juba. Tellis kohe teise mütsi veel ja lapselapsele tuleks ka suveks üks selline heegeldada.
Mis mulle heegeldamise juures meeldib on see, et seda tööd saab pidevalt pooleli jätta ja see ei häiri. Õmblemisega ma nii ei saa. Tõstad kõik asjad välja, siis pead arvestama sellega, et teed, kuni saad või veidi kauem ja siis peab jälle asju koomale tõstma, et näiteks süüa teha ja üldse on halb, kui mind õmblemise juures segatakse. Heegeldamise võin ma panna iga rea tagant kõrvale ja mul on täiesti ükskõik. Ongi selline pisikeste vabade hetkede ajatäide.
Selline on siis esimene mütsike. Heegeldasin heegelnõelaga nr 3,5. Lõngaks üleminektoonides Capri100 % puuvill.
