Mul pole küll enam ammu sellist augustikuud olnud, nagu tänavu, aga peaks ütlema, et see on põnev. 1 klassi lapsevanemate koosolekust ma juba pajatasin ja eile toimus siis lastevanemate koosolek muusikakoolis. See on nüüd mulle hoopis uus kogemus. Kui üldhariduskoolis on kõik mu lapsed käinud ja viimane kohe alustab, siis muusikakooli lähen ma koos lapsega esmakordselt. Poisid meie peres pole olnud just pillihuvilised ja nii polegi meil sinna asja olnud. Viimati puutusingi kokku muusikakooliga siis, kui ise selle omal ajal lõpetasin.
Niisiis – üleeile. Peale tööd läksime muusikakooli. Kirke läks sealt sõbrannale külla, meie koos viimase emaga koosolekule. Kohal olid kõik värskelt muusikakooli saanud laste vanemad ja ootasid õhinal, mida siis rääkima hakatakse.
Direktrissi tunnen ma juba palju aastaid ja tema, selline armas ja tore inimene, pidaski meile avakõne. Rääkis meile üldistest asjadest, ootustest ja lootustest ja toredast koostööst. Saime kõik kenasti teada, et meie lapsed on oodatud, nende heaolu eest hoolitsetakse ja sedagi saime teada, kes millises solfirühmas on, millise õpetaja juures ja mis kell tunnid toimuma hakkavad. Erialaõpetajad on samuti paika pandud ja nendega saame oma tunnid leppida kokku peale esimese koolipäeva aktust.
Koosoleku teine osa oli viiuliõpetaja Tekla kanda ja tema rääkis meile suzuku meetodist, kuidas motiveerida ja toetada last muusikaõpingutes. Minu plaan hakata uuesti muusikakoolis käima – koos lapsega – oligi arukas plaan, kui õpetajat kuulata.
Jah, koosolek oli julgustav ja nüüd jääb loota, et lapse ja õpetajate hingekeeled helisevad harmoonias. Muusikaõpingute erialatund on nii intiimne tegevus, et õpetajaga lihtsalt peab sobima ja ühel lainel olema. Muidu on kõigil keeruline.
Tegin kodus valmis juba esialgse lapse päevakava, et mis päeval ja mis kell kus ta peab olema. Nojah, ega seda vaba aega väga üle ei jäänudki. Hetkel on paigas päevane kooliaeg, kaks solfitundi, kaks kooritundi laulustuudios ja aeg tuleb leida kahele erialatunnile ning soololaulutunnile. Ja peale seda kõike saab alles hakata vaatama, kuhu laps tahab veel minna. Eelistatavalt kuskilegi, kus ennast füüsiliselt liigutada saab. Mõtteid juba on, vaatame, kuidas ajad klapivad.
Nojah. Kui tavakoolis üldiselt õppida esimesel aastal koju midagi ei jää, siis muusikakoolis pole harjutamisest pääsu. Tuleb leida ka see aeg peale tööd, kui laps harjutab ja mina kuulan.

Kuidas teistel kulgeb?

Vanem poeg oma perega on täna maal ja peavad pisitütre suurt aastast sünnipäevapidu koos sõpradega. Lähikondlased, meie pidasime pisiprintsessi sünnipäeva ära juba õigel päeval nädala sees. Aeg liigub ikka halastamatu kiirusega….Meie väike imeline pisike tüdrukuke on saanud aastaseks nii märkamatult, et…minumeelest me alles eile käisime teda haiglas peale sündimist vaatamas ja siin ta juba on, kõnnib ja jutustab ja omab arvamust :)

Noorem poeg….tema on vist läinud minu isasse. Meri kutsub :D Igatahes läks ta eile merele purjetama kuskilegi Soome suunas ja peaks täna tagasi jõudma õhtuks. Loodan, et ikka ennem, kui naabrinaine magama tahab minna :P Nimelt pidi poeg olema oma õekest hoidmas, aga ootamatu võimalus ajas plaanid sassi ja siin tuli appi meie armas naabrinaine, kes täna on siis lisaks oma kahele pojale ka minu tütre “emmeks”. Merel on tore ja kuna poeg plaanib teha mingi aeg kaptenipaberid, siis iga võimalus merel praktiseerida on teretulnud. Ma mõistan tema soovi, sest mind meelitab meri samuti.

Lähengi täna merele väga lähedale. Tütretirts veel magab, on varavarahommik ja mina ootan pruudi isa, kes tuleb mulle umbes tunnikese pärast järgi. Sõidame Pärnumaale. Pruut tuletas mulle üleeile õhtul meelde, et vaata, kui sa tuled, siis võta ikka kleit, meigiasjad ja fotoaparaat kaasa :) Jah, kõik on ukse all valmis. Kleidi lõpetasin eile õhtul, õigemini tegin talle juurde paar aksessuaari. Peale hommikusi üritusi teen pruudile meigi, aitan kleidi selga…ja läheme imekaunist paari mere äärde pildistama. Ja õhtul tuleb lõke ja pulmapidu :) Muinastulede öö koos suure annusega armastust. Kuidas veel paremini veeta augusti lõppu?

Kutsu meil kodus magab õndsat und. Temal kõht täis, õues käidud ja nurru lüüa koera moodi on lausa lust. Ühel õhtul unustasin poja toa ukse ööseks lahti ja hommikul avanes mul selline mõnus pilt, kus koer oli endale magamiskoha leidnud ja isegi pea padjale pannud. Voodis on ju ometi parem magada, kui diivanil :)

Viimasel nädalal olen tähele pannnud, et käes on pimedad õhtud. Kui töölt tulles söögi valmis saad, siis ….on paras aeg süüdata küünlad ja nautida kerget õhtusööki. Nädal on olnud üsna vihmane, aga ilmatargad kulutavad nüüd õnneks sooja sügist. See sobib, tõesõna.

Hautatud suvikõrvits rohke sibula ja küüslauguga, keedetud munad, tomat, marineeritud kurk, mõni koduse majoneesi silmake munade keskele, sool, pipar ja paar triipu pruuni siirupit. Mõnusalt hea ja kerge.

Ilusat päikeselist laupäeva kõigile! Ja seda ta kindlasti täna ka on. Ilm on ilus, et veeta aega just seal, kus keegi parasjagu plaaninud on. Mina lähen nüüd vastu oma imelisele pikale tööpäevale. Kui millalgi öösel kõik kaunid pildid pruutpaarist ja lahedast seltskonnast tehtud saan, õnnestub ehk törtsukeseks silmgi looja lasta :) Homme aga…homme kui ma tagasi koju jõuan, hakkame tegema kooki esimeseks koolipäevaks :)

Rõõmu Teile!

Vahepeal ma siin ikka seletan, et kogu aeg on üks töö. No on küll, ma ei saa seda eitada. 8 tundi päevas on niiehknaa töö – palgatöö, riigitöö või kuidas teda nimetada. Ma räägiks pigem sellest teisest tööst. Sellest mida ma teen siis, kui 8 tundi tööd on tehtud või siis nädalavahetuseti. Noh, alati pole see just tore. Esiteks peale tööpäeva on töötegemise aega vähe. Kuni sa koju jõuad, siis tahab laps rääkida oma päevastest asjadest, kohe on käes kool – siis vaja kooliasjad üle vaadata. Süüa on tarvis teha, sest lapsel on juba minu uksest sisenedes küsimus suul – millal süüa saab? Kuskile peab jätma aja lapsele lugemiseks ja kõige selle vahele püüan teha neid lisatööasju. Vahest kisub öösse ja siis on hommikul jälle silmad nagu hiinaküla vanamutil. Nädalavahetusel püüad teha rohkem. Kui töö on väljaspool kodu, siis on kodused asjad tegemata . Lähed esmaspäeval tööle ja tunned, et ahhhh, kui väsinud ma olen ja tahaks puhata. Aga lähed ja naeratad. Kiun ja ving, eksole.
Teistpidi võttes jälle on see lisatöö puhas nauding. Osalt naudid protsessi, osalt tulemust. Tähtis on lihtsalt see, et sa NÄED oma töö tulemust, näed rõõmu inimeste silmis ja rõõmustad ise ka. Teiste pärast ja iseenda pärast. Nendel hetkedel unustad kuidagi selle väsimuse ära. Mõtled, et…jah, see kõik oli seda väärt. Mulle meeldib, kui ma näen tulemust.

Täna oli see päev, kus ma sain tunda seda rahulolu. Veel mitte päris täiuslikku, aga juba siiski väga suurt rahulolu. Ma pole ilmselt päris ammu teinud midagi ajaliselt nii kaua, aga pruutkleidi tegemine võtab päris palju aega ja vaeva. Tänaseks on kleit sisuliselt nii valmis, et panime pruudile selga ja imetlesime. Jäänud on ainult pisiviimistlus. No ja mis võiks olla parem tunne kui see, et pruut on õnnelik ja ei taha kleiti seljast ära võtta :) Seisadki ja vaatad ja tead, et kõik need tunnid ja väsimus on olnud seda vaatepilti väärt. On jäänud õige pisut teha ja imeilus pruut võib uhkelt seista oma tulevase abikaasa kõrval. Praegu ma veel valmis kleidist pilte näidata ei saa, aga varsti küll. Seda imelist pruutpaari on mul au nende pulmas ka pildistada.

Täna, peale pruutkleidi proovi tõstsin kleidi kõrvale ja võtsin vabalt. Suure töö järel on rahulolutunne nii mõnus, et lubasin endale vabama õhtu ja tegin naudinguga kerge õhtusöögi. Selline vihmase õhtu mõnus söömaaeg oli meil. Juba panime küünlad põlema. Tänane ilm seda lausa palus.

Mida sõime?
Hautasin potis kookosrasvas suvikõrvitsat rohke sibula ja küüslaugua ning soola/pipraga. Hautise kõrvale läks keedetud muna, värske tomat ja marineeritud kurgiviilud. Munasektorite südamikeks törts isetehtud majoneesi ja kogu kraami peale siristasin õige pisut tumedat siirupit. Väga mõnus sai.

Mõni aeg tagasi olen jõudnud valmis teha pealsed kolmele uuele padjale. Kõik kolm on juba nimelised, ehk et neil on olemas omanikud. Kui nüüd pruutkleidiga ja pulmadega asjad ühele poole saavad, jõuab järg patjade lõpetamiseni.

No ja kui need ka valmis, siis …..oleks vaja valmis teha see ja see ja see ja veel see…ja alati, kui ma teen midagi vajalikku, tellimustööd, tuleb mul peale vastupandamatu soov teha midagi muud. Seda, mida ma hetkel üldse ei pea tegema. Ilmselt hakkab siis minus tööle see loominguline pool ja ideed pääsevad valla ja neid tahaks ju ometi kohe realiseerima hakata.

Ma tahaks loota, et ma pole ainus kummaline, kes tahab alailma teha midagi muud, kui antud hetkel tegema peab :D Öelge ometi, et selliseid on veel!!!!

Jah, hilisõhtu on tänaseks käes. Lapsele olen jõudnud lugeda muinasjuttu ja kohe peaks ennast pessu/tuttu viima…ees on sisutihe nädal.

Homme peale tööd lähen kooli tütre esimesele lastevanemate koosolekule.
Täna sain teada, et õppima hakkab ta 1A klassis ja just selle õpetaja juures, keda ta endale soovis. Hurraa!
Ülehomme peame minu pisikese pojatütre esimest sünnipäeva.
Üleülehomme on muusikakoolis lastevanemate koosolek…..

Õues kallab vihma. Nii hea on olla, vaikuses…