Mis ripakil – see valmis, ehk mida vanem eit, seda roosam kleit :P

Millegipärast on mul mitmes asi jäänud kuidagi tegemise ja mõtte pealt pooleli. Kas on see naisterahva muutlik meel, ealised iseärasused või emotsioonid, mis sellised asjad vahest tingivad, aga igatahes jälle seisis üks mõte kaua kapis, kuni ta muutus rõivaesemeks.
See roosa ja armas õhuline kangas on ka nii paar aastat tagasi ostetud. Minu meeletu valgearmastuse kõrval on roosa üks järgmine lemmik. No teate ju küll, et mida vanem eit, seda roosam kleit.
A mis teha, mulle roosa meeldib ja minumeelest oleks hirmus kurb, kui naised üle 25 riietaks ennast ainult igavasse halli või beeži või pruuni ja ei mingit roosat, ei mingit värvide pillerkaart ega elu :)
Kui roosa on seljas, paistab elu ka pisut, pisut roosam :)
Nii see kangas siis tekkis minu kappi kaks aastat tagasi. Eelmine aasta tekkis idee :P Lõikasin välja. Polnud kohe aega õmmelda ja jäi seisma. Või äkki tundus materjal väga libe ja ma ei viitsinud?
Sel aastal suve alguses vedasin tükid kapist lauale ja ajasin ürbi vähemalt osaliselt kokku. Siis tuli öö ja uni ja…..seisis jälle nii kuu aega. Kuni lõpuks üks õhtu mõtlesin, et kaua võib ühte asja teha !!!! Teeks ta ometi valmis ja asi korras, poleks enam vaja ennast selle tegemata töö mõttega piinata. Ja no kujutage ette, saingi valmis.
Nüüd lõpuks õnnestus see roosamanna pildilegi püüda.
Ma ei oska seda rõivatükki millekski nimetada. On ta kleit, pluus või tuunika….ma ei tea ja pole ka vahet, sest kandmisviise on tal hästi palju. Rannakleidina, nagu pildile jäädvustatud….ja üks päev näiteks liikusin temaga linnas hoopis koos valgete retuuside ja topiga selle all ning roosad trikoovarrukad lisaks peal:) Saab kanda vööga ja vööta, pikkade, lühikeste või poolpikkade pükstega, retuusidega jne.Mida fantaasia aga lubab.

Selline tuulest viidud pildilepüüdmine sai

Lõikelt väga lihtne. Eest ja tagant püstkrae alt kroogitud ja krae ise tagant pika sleifiga seotav.

ja joosta saab selle kleidiga päris kiiresti, jalgu ei jää :D