Ma soovin midagi ja unistan ikka häbematult harva. Näed ei osanud isegi oma lastele öelda, mida ma sünnipäevaks tahan, sest ei ole nagu midagi otseselt vaja. Siiski, vahest harva, ma soovin ja imelikul kombel siis ka saan. Seekord sain kohe kuhjaga.
veidi enne sügisvaheaega ütles Kirke mulle, et tahaks kangesti jälle AHHAA keskusesse minna. Ütlesin, et ei tea, kas läheme, sest oli ette näha muid kulutusi ja nii kummaline, kui see ka pole, on meil Raplast kahekesi lapsega Tartus käimine kulukam, kui kahekesi Helsingis ära käia.
Kuid, ühel päeval jäi mulle silma FB keskkonnas Tartus hiljuti avatud väga laheda Hektor Design Hostel-i auhinnamäng, kuhu kuulus majutus nende juures ja AHHAA keskuse piletid. Võtsin osa ja unustasin. Seda suurem oli üllatus, et võitsin. Juhuu, meil tekkis võimalus minna Tartusse ja veel kaheks päevaks :) No ma olin kohe taevani ja tagasi tänulik selle võidu eest.
Kaks päeva oli eriti suur boonus, sest kahe päevaga jõuab teadupärast palju rohkem, kui ühega. Tegime kohe suured plaanid. Hommikul esimese bussiga Tartusse. Esimese päeva planeerisime lihtsalt olemiseks ja mõnede toredate inimestega kohtumiseks. Teine päev jäi plaanitult ainult AHHAA keskusele. Eelmisel korral käisime ühe päeva ja seda oli häirivalt vähe, et jõuda veidi niisama linnas olla ja keskust külastada.
Ühesõnaga kahesõnaga, koolivaheaja esimesel laupäeval startisime 8-se bussiga Tartusse. Kuna meil oli kaasas üks tahvelarvuti, siis lõbustasime ennast teekaardi vaatamisega. Jälgisime, kas ekraanil on ikka kõik samad kurvid ja ristmikud, mida kaardil liikuv bussitäpike näitas. Nii saabus Tartu linna päris kiiretsi. Ei jõudnudki sõidust tüdineda.
Tartus oli meil vastas Liivika ja kõigepealt sõitsime tema töökohta, mis on minusugusele poolearulisele nagu paradiis. Liivika nimelt tegutseb kangaste valdkonnas. Veetsime seal mõnusa tunnikese ja peale seda suundusime Toomemäele jalutama ja siis sööma. Või oli see vastupidi. Igatahes tähtsust see ei oma. Jalutada sai, süüa ja juttu ajada sai, seega kõik oli suurepärane. Ilm oli pisut liiga tuuline ja jahe, aga sellegi elasime üle.
Edasi läks Liivika oma asju ajama ja meie Kirkega jalutasime Raekoja platsile, kus saime 10 minuti pärast kokku Kadri ja tema sõbraga :)
Ojeee, Kadri, nii suur rõõm oli kohtuda :) Polnud ammu olnud nii mõnusat istumist, nii palju jutuvada ja head huumorit :D Ainult koogid olid Pierre-s liiga magusad :D Kampas jalutasime peale kohvikutamist veel raamatupoodi ja sealgi kulus meil paras jupp aega, kuni saatsime Kadri oma seltsilisega teatrisse ja ise tiirutasime veel raamatute vahel edasi. Ma ju näen igapäevaselt liiga vähe raamatuid. Eks!
Peale raamatupoodlemist käisime veel korra raekoja platsil ja vanalinnas, et vaadata ilusasti valgustatud linna ning siis jõudis
õhtu kätte ja meie suundusime oma hostelisse.
Hosteli kohta saan öelda ainult kiidusõnu. Väga hubane interjöör, soe, sümpaatne teenindus ja piisavalt mõnusaid võimalusi heaks ajaveetmiseks. Hommikuses rootsi lauas sai arvestatavalt hästi süüa, pesemisvõimalused olid toas ja millestki puudust ei tundnud. Igal pool oli vaikne ja rahulik, kuigi inimesi oli hostelis küll ja rohkem. Soovitan seda kohta kindlasti, kui on vajadus Tartus ööbimist leida. Hinnakirja uurides tõdesin, et ka hinnad on mõistlikud. Iga kord ei õnnestu võita, seega järgmine kord ma juba tean, kus peatume :)
Pühapäeva hommikul ärkasime, kohendasime ennast, sõime mõnusa hommikusöögi, jätsime hosteli pererahvaga hüvasti ja suundusime teaduskeskusesse. Kuna meil oli perepilet, aga meid oli kõigest 2, siis mõtlesin, et teeme heateo ja kutsume endaga kaasa kellegi, kellele me tahaks kinkida sellise toreda võimaluse. Leidsime ühe ema tütrega, kes olid tulnud Tallinnast kahekesi keskusesse ja pakkusime neile võimaluse meiega liituda. Meie võitsime võimaluse ja heategu tuleb ikka jagada :) Tütarlaps juhtus olema Kirkega ühevanune ja lapsed hakkasid kohe seltsima. Jooksid minema lõbutsema ja meil, emadel, oli omavahel tore olla ning ringi uudistada. Vahepeal jooksid õhinal tütarlapsed meile midagi korraks rääkima ja läinud nad jälle olidki.
Koos käisime ka teadusteatris ja seal oli kohe täitsa äge etendus. Poiss nimega Udis, vatras hirmus kiiresti eesti ja vene keeles, kuigi tema emakeel oli hoopis läti keel. Ja see viimane pauk, kui ta õhupalli tulise oraga sutskas, no see pani ikka klaasid värisema ning ega ta pauku ennem teinudki, kui veendus, et kõik hoidsid kõrvu kõvasti kinni. Kui poleks kõrvu kinni hoidnud, oleks kõrvus nädala aega rõõmsalt vilistanud. Oli vast ikka mütakas! Pall oli loomulikult täidetud plahvatusohtliku gaasiga :P
Peale seda saatsime oma uued sõbrad kenasti ära, sest nendel läks juba buss Tallinna. Meie aga olime edasi. Käisime söömas ja siis osalesime kahes töötoas. Kõigepealt tegime šokolaadi
ja siis tegime stressipalli.
Äsja koorunud tibusid nägime ka. Need isendid on küll juba pisut suuremad, kui see äsjane.
Peale 7 tundi AHHAA-s olin mina igatahes väga ahhaa olemisega ja tundus päris hea mõte hakata õhtusele rongile minema. Võtsime hostelihoiust oma kompsud kaasa ja varsti sõitsime juba Tallinna poole. Koju minna on meil paraku Tartust mugavam üle Tallinna. Rapla poole läheb buss liiga vara.
Tallinnas on muidugi selline nibinnabin olukord, et kas jõuab kohe väljuvale Rapla rongile või mitte. Juhtus nii, et Tartu rong hilines 2 minutit ja tagatipuks peatus ta Balti jaama turuhoone ette…..ja sealt tuli meil ikka sõna otseses mõttes sprintida 1,5 minutiga ümber perroonide suhteliselt tagumisest vagunist ja joosta teise jaamahoone ette, kus seisis meie rong. Jah, me jõudsime peale ja samal hetkel väljus ka rong. Sellepeale polnud mul muud lapsele öelda, kui et nüüd sa tead, milleks on hea sportlik vorm vajalik ja miks me suvel rõõmsalt jooksmas käime :)
Tunni aja pärast olime kodus. Väsinud, aga õnnelikud.