Mõmmi Jõuluaabits

Peale seda, kui me Kirkega käisime vaatamas Estonias balletti, tekkis kohe mõte, et läheme vaatama detsembris Mõmmi Jõuluaabitsat.
Mõeldud tehtud, läksin ma üks päev novembri päris alguses Estonia teatri kassasse, et osta ära piletid. Üllatus oli aga suur, kui ilmnes, et pileteid enam polegi :O Palusin kassadaamil ikka hoolega vaadata, kas äkki on kusagile jäänud tühjaks kaks kohta ja õnneks ta need ka leidis. Oh, ma olin nii õnnelik :D Kirkele on vanad “Mõmmi aabitsa” etendused alati väga meeldinud ja kuna me sellest uuest tükist palju rääkisime, siis oleks olnud kahju valmistada talle pettumust, et pileteid polegi.

Eile oli siis see päev, mil käisime teatris. Nagu sageli ikka, kipuvad vahest asjad kattuma ja nii juhtus meilgi, et samale päevale tekkis hiljem lasteaiarühma Jõulupidu :( Etendus Tallinnas kell 15 ja pidu Raplas kell 16.30……mitte mingi nipiga ega parimagi logistikaga ei oleks me mõlemale saanud minna. Esialgu üritasin leida kedagi, kel piletid samale etendusele olemas ja tahaks ehk meiega päeva vahetada. Lootusetu üritus :( Otsisin ja otsisin, aga ei leidnud. Kel olid teisele päevale, ei sobinud see 15-s kuupäev samuti. Lõpuks otsustasin, et räägin olukorrast lapsele ja lasen tal endal valiku teha, kuhu ta soovib minna. Kirke otsustas teatri kasuks ja nii me eile sinna siis läksimegi.

Jõudsime kesklinna natuke enne kella 14. Meil oli tarvis enne etendust lahendada mõningased mured. Kimasime siis kiiresti Viru keskusesse. Kõigepealt oli see mure, et meil polnud sukapükse piduliku kleidi juurde. Tegelikult ostsime need hiljuti küll, täitsa õigele pikkusele, aga kodus pakki avades avastasime, et need sukapüksid võivad last küll veel aastat kaks kapis oodata :S usu siis veel seda, mis kirjas. Igatahes me uued sukapüksid saime.
Järgmine häda oli see, et kleidi juurde kuuluvad ju aksessuaarid :) Midagi pole teha, läksime ja valisime Expressioni ehtekauplusest lapsele lihtsa kaelakee ja käevõru. Neiuke on täiesti võimeline valima endale juba sobivaid lisandeid ja tema naiselik oskus seda teha pani naerma ka kaupluse müüjad. Kirkel on üldse imeline oskus inimestega suheldes panna nad naeratama ja ehk nii mõnelegi tooma päeva killukese rõõmu :) Lisaks veel loomupärane oskus asju sobitada ja mõistlik käitumine kauplustes. Meil pole õnneks kunagi olnud vaja kesest kaubandust draamat korraldada, kui asjad ei käi päris nii, nagu laps soovib. Saab väga kenasti aru, mida saab ja mida ei. Millal saab ja millal ei.
Jäin pärast mõttesse, et jah, ma olen kasvatanud täiskasvanuks juba kaks poega. Kaks toredat ja asjalikku noort meest, kelle üle võib rõõmu ja uhkust tunda, aga nentisin, et poisslaste kasvatamine on märksa vähem kulukas, kui tütarlapse :) Poistel on pidu…ikka viigipüksid, triiksärk ja vestike. Klassikalised kingad ja lips ning asi korras. Sama rõivaga saab läbi lehvida mitu üritust. Tütarlaps….ikka on vaja uut kleiti, kleidi juurde loogiliselt käivad sobivad ehted, sukapüksid, mis ei püsi just kaua terved, pidulikud kingad jne jne. Nojah, aga mis sa hing teed. Kuidas sa ikka muidu tütarlapsest naise kasvatad, kui ei õpeta maast madalast endast hoolima ja oskama valida väärikalt. Suunama, mis on sobilik, kuidas asjad omavahel sobituvad ja kuidas nende asjade sees ka käitutakse. Kogu selle pidulikkuse juurde käib ju ka kombeõpetus :D Lugupidamisest enda vastu saab alguse lugupidamine teiste vastu. Eks üks päev ongi suurim elu saavutus see, milliseks oleme osanud kasvatada oma lapsed.

Edasi läksime otsejoones Estonia talveaeda. 40 minutit enne etendust oli paras aeg selleks, et ennast korda teha, broneerida istekohad ja tutvuda saaliga ning dekoratsioonidega :)

Ja siis tuli istuda kohale ning….etendus algas :)

Etendusest endast.
Tegemist on Tõnis Kõrvitsa ja Heljo Männi jõulumuusikaliga mudilastele. Esietendus oli 1. detsembril 2010 Estonia Talveaias. Lavastaja: Ivo Eensalu, kunstnik: Gunta Randla.

Meile kõigile teada – tuntud teleseriaali ” Mõmmi aabits” tegelased on vahepeal suureks kasvanud ja kõigil on juba oma pere :) Seiklused aga lähevad ikka edasi. Selle etenduse tegelasteks on mõmmi – ja rebasepere kõige nooremad: Mõmmi – Mari, Mõmmi – Mai ja Rebase – Riho.
Ühistest seiklustest ja sehkendustest sünnib jõulu – aabits. See on heategude aabits. Selliste heategde, mis pole sõrmega katsutavad :) Heategudega, mis tuksuvad südames, mõni ilus jõulusalm, hea läbisaamine, üksteisest hoolimine…..
Pere noorimatele lisaks on etenduses tegevad ka Leelo – Leevike, kes manitseb headusele ja jõuluimest suureks sirgunud Mõmmibeebi, kes oli kuuskede vahele poetatud :)
Lustakas ja õpetlik etendus mudilasperele. Piisavalt köitev, et lapsed ei pidanud paljuks saalis vaikselt istuda. Välja arvatud need korrad, kui tegelased saali poole küsimustega pöördusid :)
Peale etendust said lapsed veel Mõmmipiigadega suhelda ning pilti teha ja oligi selleks korraks jälle teatris käidud.

Ilusas talveaias oli seegi põnev, et igal pool olid kaunid ja lopsakad taimed.

Ja nii me õue läksimegi. Tegime veel lõpetuseks pildigi lapse lemmikteatri ees :)

Tavapärane tee rongijaama viis üle raekoja platsi ja tere ütlemisega põhjapõtradele. Raekoja platsil on praegu väga kaunis.

Koduteel rongis, kuni lapse silm veel lahti seisis, arutasime kõike, mis laval toimus. Siis saabus linnaväsimus :)

Raplas oli rongi vastas õnneks vennake kelguga :) Tema tuleb appi alati kui on tarvis ja kui ta juhuslikult samal ajal mõnes trennis pole. Unisena ja äsja ärganuna, pole väga tahtmist väntsutada last jalgsi talvel koju kõmpima. Pealegi, venna teeb alati lõbusat kelgusõitu ja see on üks osake meie koosolemistest – tegemistest. Me oleme lihtsalt üksteisele olemas.