…loodus juba üsna räämas, aga ….täna tuli lõuna ajal üks tunne, mis näpistas ja läksin korraks õue, fotokas kaenlas. Laps lasteada ei suvatsenud täna üles ärgata, seega kodust kaugele ei saanud ära minna. Nii ma siis luusisingi natuke maja ümber, üle kraavi võsas….ja sain mõned hilissügisesed pildid. Olemine läks kohe paremaks. Mul on vist väike salastress, mida ma iseendale ei tunnista. Lapse sünnipäev on samahästi, kui käes ja pea pulki täis, kuidas kõike kõige paremini korraldada. Õige päeva pidu ja lastega pidu ja kuhu ma koera panen, et ta torti nahka ei paneks jne :D Selleks peangi vahest saama eemale….et ennast maandada ja jälle selgelt mõelda, et kõik on tegelikult väga lihtne ja läheb nii, et kõik on õnnelikud :)
Njaa, peaks ka vist rohkem õues käima, ilus loodus on meie ümber:) Pildid on iluasd nagu ikka:)
Väga vahve, et tundele järele jooksid :D