Eile jõudsin koju alles 23.00 ajal. Rääkisin lapsega läbi kõik tema päevas olulisel kohal olnud sündmused, kallid, musid ja muud uneeelsed toimungud ja pisipiiga jäi õndsasse lapseunne. Triibuline särk seljas, sest me oleme ju kaks meremutti :P
Peale seda oli mul aega istuda maha ja analüüsida viimaseid päevi ja nendes olnud tegemisi.
Pean tõdema, et ma olen õnnelik inimene. Jah , vahest isegi loomupoolest, aga enamasti ka seisundilt. Elus on vähe asju, mis löövad mind rööpast välja ja isegi siis püüan ma leida halvas midagi head. Üks õnnelikolemise põhjuseid on aga kindlasti see, et ma teen seda tööd ja tegelen just sellega, mis mind huvitab ja mis mulle rõõmu toob. Võimalik, et elades südamehäält kuulates, ei ole alati rahakott puuga seljas, aga sotsiaalsest rahakast staatusest olulisem on minu jaoks elada ja armastada elu, tuua rõõmu inimestele ja olla ise õnnelik. Kõige selle juures jääb mul alati aega pere jaoks. On vist piisav põhjus olla õnnelik? Jah, mingi magus ootus on ikka ka alati hinges :) Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Nagu pealkirjast näha, on minu elus nii foto, kui meik. Fotograafia on lapsepõlvest isa pimikutest alanud hobi ja meik…..tuli minu ellu alles kaks aastat tagasi, kuid üllatas mind oma loomingulisusega ja tahes tahtmata viis otsad kokku taas fotograafia juures. Kunstiinimesena on nii üks kui teine mulle südamelähedased.
Olen ka ennem käinud Fotograafia Arenduskeskuses tegemas fotomeigi koolitust, aga vahepeal oli paus ning üle jupi aja käisin nüüd kaks päeva järjest tegemas taas koolitusi.
Kahe päevaga umbes 45 kursuslast :) Pole vähe. Ja meil on uued plaanid juba sihikul :P
Ma olen täiesti veendunud, et meigialased teadmised on fotograafias vajalikud. Loomulikult ei hakka iga fotograaf selle ala sügavustesse sukelduma, aga midagi peaks ta kindlasti teadma, et toetada klienti, kui klient seda vajab. Peab oskama juhtida tähelepanu sellele, mis on pildile jäämisel oluline ja kuidas saavutada parimaid tulemusi.
Iga inimese inimlik soov on ju jääda fotole kaunina. Kui just pole taotlsulik groteskne foto :D
Tänapäeva fototehnika on muutunud nii tundlikuks, et tahes tahtmata toob see välja fotol kõik naha ebatasasused, defektid ja meigiapsakad. Kui ise pole oma oskustes kindel, on ikka arukam kasutada proffessionaali abi.
Mul on väga hea meel, et kahe päeva jooksul kohtasin väga vahvaid inimesi. Inimesi kes õpivad fotondust ja kes tahavad õppida veidi enam, kui pildistamist. Inimesi, kelle silmis ma nägin sära. Eriti teeb rõõmu see, et juba on tulnud meie kursusele väga positiivset tagasisidet. Esimesel päeval oli kaks eesti gruppi, teisel päeval kaks vene gruppi. Koolituses oli nii palju mängulisust ja lusti, et lisaks väsimusele, kui lõpetad pika päeva, on hinges rõõmus elevus. Eilsetes gruppides sai ikka väga palju nalja ja isegi poisid õppisid hoolega fotomeigi saladusi, lõid kõiges kaasa ja andsid endale võimaluse kogeda elus midagi uut :)
Tööd tehes on aga oluline saada tagasisidet…..ja küll on hea, kui see on positiivne :)
Sel korral oli ühel päeval kaks kursust järjest ja tahes tahtmata teise stuudiosse ise piiluma ei jõudnudki. Ei tea, kas ma jõuan ise ka kunagi elus mõnele fotokursusele? :P Mul on tekkinud selles osas segadus. Mitmed fotograafid on pidanud just minu klassikalist koolitamatust minu plussiks :D Äkki peaks neid uskuma?
Töölauad valmis seatud…… ja koolitus hakkas peale…. :)
