Nagu meil viimasel ajal kombeks, käime tipsuga õhtuti pikemal jalutuskäigul. Tema rattaga, mina jalgsi. Nüüd, kui ta on õppinud ratta seljas ennast kindlamalt tundma, kui enam ei kohuta mäest alla sõitmised ja pidurdamine käpas, on kõik palju lihtsam. Järk järgult hakkab ta ka füüsiliselt jaksama teha pikemaid tiire. Praeguse tempo ja marsruudi pikkuse juures on just paras jalgsi koos temaga kõndida. Kasutan juhust ja teen vahepeal pilte, kui laps puhkab või on midagi põnevat avastanud. Täna käisime õunaaias. Proovisime, kuidas on sõita kruusateel, vaatasime veskit, avastasime hiidlehe, kännuseene ja puus veidra augu, mis lapse meelest oli jalajälg:) Praegu on meil veel põnev.Varsti usun, hakkab meile selline variant kitsaks jääma ja tahaks kaugemale. Jaajaaa, peame hakkama oma prioriteete üle vaatama, et jaksaks osta emmele ka ratta :D Hakkame ntx vähem sööma :P
Üks suur hiidleht :)
Seen :P
Loojub nii…
Ja loojub naa…:)