Sooja pole sel nädalal eriti just olnud. Enamuse ajast tuleb soe jope selga ajada ja kogemused näitavad, et ilmataati õhukeste riietega ninapidi ei vea. Lõpuks jääd ikka ise kaotajaks.
Ma siin ka, läksin üks päev pealinna ja arvestasin kohaliku ilmaga, aga võta näpust. Linnas oli külm meretuul ja soojast võis vaid unistada. Mina, lillelaps, kepsutasin ju linna õhukese seeliku ja pluusiga. Ei mingit kampsikut isegi kaasas. Koju tulin alles enne keskööd ja teadagi, sain korralikult külma :S Siiamaale võistlen mingi lõppematu nohuga, mis ajab öösel üles ja tekitab jaburaid unenägusid. Külmast talvest karastatuna, tundub ju iga veidi soojem ilm lausa troopikana :D Sellest ka see segadus riietumisega. Ja no ega ma täpselt tea ka, kas ma ikka külmetasin(ma ju lausa ei lõdisenud ka), või sain ma selle nohu hoopis kingituseks. Ümberringi liigub ju piisavalt tõbiseid inimesi. Aga aitab sellest tatitõvest, elus on muud ka.
Märkamatult on õitsele puhkenud pojengid :) Uhked lilled. Märguanne, et kohe kohe on käes koolide lõpetamised. Järgmisel aastal on meie peres taas põhjust sellest kenast lõpetamisetrallist osa võtta :)
Oleme pliksiga koos ühtteist ette võtnud ja olen üksi siin-seal käinud.
Üleeile, see on siis neljapäeval, käisin linnas oma asju ajamas. Muude asjade vahel soetasin ka lapsele lõpuks tema esimese jalgratta :) Pidades nõu ühe ja teise tuttavaga, kellel lapsele ratas ostetud, jõudsin veendumusele, et see ratas, mida pakuti, sobib väga hästi :) Nagu üks tuttav millalgi ütles, et kui laps istub ratta peale ja tunneb ennast sellel kindlalt, ongi õige ratas. Ja nii oligi. Tibi, kellel puudusid igasugused jalgrattakogemused, istus õhtul toas ratta selga …..ja sõitis :D Terve õhtu kärutas kuni keskööni toas ringi. Meil õnneks pikad esikud ja palju ruumi. Eriti tore oli see, et ta ei rihtinudki ühtegi seina või nurka ära :P Super. Järgmisel päeval juba tegime rattaretke lähimasse poodi. Jalgsi on sinna umbes 10 minuti teekond. Väga kenasti sai hakkama ja ei mingit virisemist, et ei jaksa. Meie tee pole just kiita. Lohud, muhud ja kalded. Seega sõita pole seal just kuigi mugav. Kaks korda sõitis kraavi ka :D Ega ma ei takistanud, las õpib aru saama, mis ja milleks :) Ta ju omameelest kõva tegelane ja hakkas kohe harjutama käed lahti sõitmist :D Igatahes saame me nüüd poes käidud märksa kiiremini, kui meil see jalgsi kõndides tavaliselt õnnestus.
Eile istusime ja rääkisime jupp aega tüdruku ja vanema pojaga ratastest üldse. Nendest ratastest, mis meil poistel läbi aastate olnud. Nende parematest ja halvematest külgedest. Vanema poja esimesed rattad ulatusid nõukaaega. Esimene mälestus oligi minu vanemate ostetud kollase kastiga kolmekas, millega ta sõitma õppis :) Tuli juttu ka sellest, et üks tema ratastest sai vargapoiste saagiks.
Selle jutu peale teatas täna hommikul piiga, et kurikaeladele tuleks anda pepu peale ata – ata ja viia nad viiuviiu kätte :D Viiuviiuks sai mingist ajast tal politsei. Mis sest, et sõna politsei oli tema sõnavaras ammu. Me siin elame politseijaoskonna kõrval ja näeme neid sõitmas kohe täitsa pidevalt.
Mis on veel piigal uudist. Esiteks see, et vast nüüd 1,5 nädala jagu ütleb ta kenasti R tähte :) Ja see ka, et vastupidiselt minu kartustele, et ta viisi ei pea, on laps hakanud üha paremini viisi pidama ja laulab juba väga ilusasti :) Palju keerukamaid laule, kui tema eale kohane :)
Täna algas hommik nutuse ilmaga. Õues oli pilves ja tuuline. Panime sedakorda õiged riided selga ja läksime õue. Laps tahab ju rattaga sõita :) Kuni vihmani saimegi kenasti lõbutsetud. Praeguseks on pilved laiali puhutud, aga tuul on nii vinge, et ilma tellisteta ei maksa saledatel ja pisikestel inimestel õue minnagi :) Võtsin siiski julguse kokku ja käisin just poja motika katet kinni sidumas, et ei peaks seda varsti aiamaadelt taga otsima :P Poisid ise peaks varsti linnast koos koju jõudma.
Uhke rattaomanik
Vallatud kurvid
Lillekesed väikeses peos
Tänahommikune muru :)