Väike meenutus möödunud emadepäevast.
Selle aasta emadepäev algas meil hoopis külas :)
Eelmisel päeval juba läksime tipsuga Raasikule külla. Peretuttavad kutsusid sünnipäevapeole. Minul oli küll plaan minna õhtuks koju tagasi, aga kuna tips ja pererahvas tungivalt nõudsid sinnajäämist, pidin ma enamuse tahtele alluma :D
Nii juhtuski, et pühapäeval ärkasime sugugi mitte kodus. Hommikul kell 10, just siis, kui lõid Raasiku kiriku kellad, istusime autosse ja sõitsime koju :)
Ok, mitte kohe koju. Enne veel Tallinnast läbi. Natuke mereääres kolamist ja poes söögivarude täiendamist ja siis tõesti kodupoole teele.
Raplas põikasime sisse surnuaiale. Tips polnud varem surnuaial käinud ja temale tuli hulga asju selgitada. Igatahes oli temale see uus kogemus, et seal metsa all on üks tema vanaemadest, kellele istutasime ilusad valged lilled hauale ja panime küünla põlema.
Kodus ootasid mind vanemad lapsed lilledega :) Eks see päev oligi selline kodune ja perekeskne. Liigse kärata ja armas.
Jälle üks aasta möödas ja koged sama tunnet – ema on tore olla :)
