Sõnad

Nagu saatuse iroonia.
Vaatasin praegu tegevusetahte puudumisel ühte filmi.
Filmi, kus räägiti sõnadest ja nende tähendusest.
Ja just sõnad on tänase päeva märksõna.
Sõnad võivad olla toeks, võivad puudutada, võivad aidata, võivad aga ka olla mõtlematult öeldud, haiget tegevad, inetud, alatud, hoolimatud..
Sõnu lastakse tuulde, aga …nende eest ei vastutata. Pärast aetakse tagasi, et pole öelnud…..
Aga sõnadel on jõud.
Vahest on su ümber neid sõnu nii palju, et enam ei jaksa neid kuulata.
Kas sõnad on seotud usaldusega? Kui ei usaldata iseennast ega oma lähedast, siis tehakse sõnadega meelega haiget?
Ollakse silmakirjalikud, öeldakse inetusi ja salatakse maha?
Ma tahan vaikust. Ma ei taha enam kedagi ega midagi kuulda.
Ma tahan enda ümber ausust. Ma ei pea enam kuulama ühtegi inimest, kes sülitab hinge ja ma ei pea tundma enam ühtegi inimest, kes ei julge võtta vastutust oma sõnade eest.