Muinasjutuline talv

Sel aastal on ilmataat õnnistanud meid tõepoolest muinasjutulise talvega.
Uusaastaöö lumise vaikuse, pakase ja täiskuuga lausa lummas ja seda ilu jagub siiani. Kohati tekib tunne, et….saaks vaid kuidagi seda ilu salvetsada, et see hetk viibiks kauem…
Oleme siin tütrekesega kasutanud võimalust ja ikka nina õue pistnud. Patt oleks sellist lumerohkust ja võrratut vaatepilti vaid toa aknast vaadata. Kuigi mis seal salata, soojas toas, kaminatule praksumine taustaks….on samuti mõnus õueilu nautida. Meil õnneks selleks otstarbeks suur aken ja sealt paistab just see looduse kaunim osa :) Sõidutee jääb allapoole nägemispiiri. Sellegipoolest….õue, õue, õue :) Elades väikelinnas jääb ka see rõõm, et aastaaegade vaheldumine on meil märgatav :) Kui on talv, siis on ikka talv, mitte teedelögaga ääristatud tänavad.
Kogu see lumerohkus, valgus ja sära….annab tunde, et mõttedki on säravamad.

õues

lumi

õues

lumi

õues

õues

lumi

Selline oli siis meie eilne lumeretk :)

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga