Taas algab uus aasta. Tuleb ennast harjutada teise rezhiimi ja nii järgmise suveni.
Erilisi kooliemotsioone meil sel aastal polnud. Kooliminejaid oli vaid üks ja 11-s klass ei pane enam eriliselt hinge värisema :D Eks tuleval aastal, kui keskkoooli viimane käsil, on jälle erilisem tunne.
Tirtsul algas ka hooaeg. Tema otsustas, et käib väikeste laste koolis – lasteaias. Ta küll juba pikka aega unistab suurde kooli minemisest venna eeskujul, aga mis teha, peab veel selleks kasvama. Üks päev lasti suur nutujoru lahti, kui vend läks sõbraga trenni ja tema, väike preili, jäeti koju. Mina tahan ka tenniiiiii, kostis veel meie toas oma pool tundi.
Eile lasteaeda minnes võtsid meid aga vastu Naksitrallideks maskeerunud kasvatajad :) Tegid lastele nalja ja jagasid kommi :)
Üsna pea algab meil ka Musamari hooaeg.
Minu päev läks aga eile väga loominguliselt. Tegelesin fotograafiaga. Üks noor naine palus mind ennast pildistama ja nii me siis müttasime mööda looduskauneid kohti. Väga meeleolukas ja lõbus fotosessioon oli, kust ei puudunud ka mägironimine kõrgest jõekaldast :D Modelli ma eile just ei kadestanud, kui ta külmas vees sulistas, aga mis teha, kunst nõuab ohvreid :D
Kuna jõudsin koju alles veidi enne keskööd, siis sirvisin kiirelt päevase töö üle ja sellega asi piirdus. Üks pilt esialgu siis eilsest pildistamisest.
Õhtuks oli kusjuures fantastiliselt hea tunne. Kui ma realiseerin oma loomingulist poolt, siis see oleks nagu koju jõudmine. Ma olen tasakaalus ja rahulik. Selles elu virrvarris olen ma unustanud aegamisi ära, et olen siiski loomult kunstiinimene ja loominguline tegevus on mulle vajalik nagu õhk. Tore, et see hakkab meenuma :D
Kui linnas enne rongi aega parajaks tegin, sain veel paar toredat telefonikõnet :D Elu on ilus, ausalt, isegi siis, kui vahest võiks taskud pahupidi pöörata ja sealt midagi ei kuku :) Teise kõne ajal, kui sahmerdasin toidupoes süüa otsida, oli omamoodi armas kuulda, et….ma olen kallis…..ok, ma ei lõpeta seda lauset :D Püüan seda väga südamesse mitte võtta :P ;)