Kui rääkida perest…

…siis alustama peaks ma ikka viimase aja sündmustest. Ja sündmuseid on meil olnud siin ikka mitmeid.
Kõigepealt sellest, et jaanuari lõpus sai lastest keskmine 22. Tegime ikka kohe torti – šokolaadi toortorti ja 22 küünalt panime samuti peale.
TTÜ tehnilise füüsika 2 kursuse tudeng on igati vinks vonks poiss. Meil on alati nii paljust rääkida ja kui ta saab aega koju käia, siis meil on kohe kolmekesi siin pidu. Õeraas rõõmustab venna üle, ema rõõmustab poja üle. Teeme siin mõnusaid õhtusööke küünlavalgel ja jutustame poole ööni maast ja ilmast. Suur vend teeb väikese õega matemaatikat ja räägivad kahekesi tarka juttu. Ühesõnaga need korrad, kui poiss kodus käib, on meil sisutihedad nädalavahetused. Ise ta on nii tubli, et ma ei hakkagi sellel pikemalt peatuma :) Selliseid lapsi võiks liialdamata olla nii tükki 10 vähemalt ja ikka oleks puhas rõõm.

risto

3 päeva hiljem, sai vanem poeg 29 ja mõni päev ennem, sai tema pisitütar 5 kuuseks :) Sellest lähtuvalt tuleb välja, et ma olen 29 aastat olnud ema ja 5 kuud vanaema. See teeb mind muide väga õnnelikuks. Ok, ma olen 29 aastat keetnud hommikuti putru, aga see on köömes selle kõrval, kui õnnelik ma nende kõigi 3 üle olen. Poisid on ikka suured tublid mehed, kelle kallistamiseks vajan ma tõesti juba 3 pulgaga redelit. Kuna vanem poeg on nüüd juba ise isa ja muide väga hea isa, siis mina ainult vaatan kõrvalt ja imestan, kui tubli ta on. Ega vist emal saagi suuremat rõõmu olla, kui et näha oma last pereelus õnnelikuna. Elavad nad oma perega meie lähedal ja siis on meil tore ikka iga nädal kokku saada vähemalt korra, kui mitte rohkem. Kirkel on juba aina rohkem vennatütrega asjatada.

pisikesega

Niiet jah, 3 päevase vahega olid mõlemal pojal sünnipäevad ja et küll küllale liiga ei teeks, olid nende mõlemi tütarlastel nädala pärast paaripäevase vahega samuti sünnipäevad.
Oh jaa, homme saab meie koer ka veel 10 aastaseks ja esmaspäeval sai vanaema 70 – meil on 6 veevalajat peres :)

Kõigele krooniks, palus vanem poeg eile oma kallima naiseks . Ma ei oskagi oma rõõmu kirjeldada, aga see teeb väga õnnelikuks. Kirke juba kilkas, et ta saab jälle lilleneiu olaaaaa !

Raitsik

This entry was posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

4 Responses to Kui rääkida perest…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga