Peaks ütlema, et ma pole päris ammu teinud ise ühtegi kaarti. Seega see, mille nüüd ühte jõulupakki tegin, on meie koduses käsitöös midagi täitsa uut. Kui aga mõelda ajas tagasi, siis kunagi aastat 26-27 tagasi tegin ma õnnitluskaarte ikka päris, päris palju. Täitse tellimise peale. Kui praegu teevad teatud pressimistööd ja peenlõikused lihtsaks igasugused imevigurid ja masinad, siis tol ajal oli abiks perfokaart, isetehtud šabloonid, käärid, nutikus ja hea kunstimeel. Selle ainsa kaardi, mille jõudsin sel aastal teha, tellis minult tegelikult Kirke. Temal oli kindel soov, et ema tehtud päkapikupilt temast endast peab seal kaardil olema – kõik muu oli minu vaba valik. Lapsel oli soov teha üks kingitus, mille hulka kuulus ka see kaart. Nii ma siis tegingi. Puhtast valgest pisut sädelevast paberist, sai just selline kaart nagu ta pildil paistab.
Siinkohal vabandan ma siiralt nende ees, kellele ma pidasin plaani saata jõulukaardid ja ….jäid nad ikkagi saatmata. Nendele, kes meile kaarte saatsid, aga suur tänu ja kummardus. Ehk lohutab siiski see, et iga asi omal ajal või natuke hiljem ;) Rohkem, ma ei reeda.
2 Responses to Midagi nagu uut ja samas nii tuttavalt vana…