Ma ei ole kunagi olnud eriline kokkuvõtete tegija ja uute eesmärkide seadja, aga mõtlesin, et prooviks võtta aasta kokku ja ehk järgmise postitusega ka genereerida ideid ja soove uueks aastaks.
Laias laastus oli aasta 2025 meie perele vägagi hea aasta. Ei oska millegi üle viriseda. Aasta oli meie vastu kena ja oleme tänulikud.
Eelkõige olime kõik töised-tegusad, aga jagus aega ka meeleheaks. Kõige tähtsam, et tervis oli hea ja kõik laabus. Mõned viirushaigused ei lähe arvesse, ikka tuleb ette.
Tõsisemaid hädasid jah ei esinenud, kui välja arvata minu vaikimisi püstijalu põetud palavikuta kopsupõletik, mis kulmineerus kahekuise köhimise tagajärjel kahe kuu pikkuseks lukus kõrvaks. Nõme, aga umbes 4 kuuga sain terveks tagasi. Mis ei tähenda muidugi seda, et ma olin kodus ja põdesin. Eiei, ikka tööl käisin ja elasin oma elu. Lihtsalt kaks kuud köhisin ja kaks kuud olin poolkurt :D Aasta lõpus olin targem, võtsin enne jõule nädalase puhkuse ja taastasin peale tööalast aastalõpurallit oma jõuvarud, mitte ei lasknud endast lõpuks tossu välja.
Pisut statistikat.
Kirjutan valdavalt enda eest, sest teiste pereliikmete väiksematel käimistel ja tegemistel ma silma peal ei hoia.
Kõige tähtsamad sündmused:
Nooremal pojal ja tema elukaaslasel sündis augustis väike tütar, kes sai nimeks Amelia. Pere juurdekasv on alati suur rõõm ja praeguseks on Amelia juba rõõmus 6-kuune beebi.
Vanem poeg abiellus aasta viimasel päeval oma kauaaegse elukaaslasega, kellega koos puud soola söödud ja maja valmis ehitatud. Oleme nende pärast väga-väga rõõmsad.
Minule omistati veebruaris üle-eestilisel ERÜ tunnustusüritusel tiitel “Parim lasteraamatukoguhoidja 2024”, millele lisandus ka kultuuriministri tänukiri. Üllatav, et see vabariiklik tunnustus tugevate kandidaatide seast tuli just mulle, aga usun, et igati väljateenitult ja olen tänulik.
Noorem poeg kolis oma perega jaanideks korterist oma majja. Noorte inimeste elus on see tähtis sündmus ja koeral on nüüd palju ruumi jooksmiseks.
Vanema poja abikaasa lõpetas kevadel TLÜ-s eripedagoogika bakalaureuse ja töötab juba erialasel tööl. Nii tubli!!!
Vanem poeg sai 40 ja tema noorem tütar 10. Need selle aasta siseringi juubelid. Tegelikult sai veel minu õde 75 ja vanema poja ämm 60.
Tütar alustas Tallinna Prantsuse Lütseumis oma viimast, ehk abituuriumiaastat. Lõpueksamid juba paistavad.
Reisid ja muud sündmused:
Kirke reisis meil ilmselgelt kõige rohkem, võib-olla. Võimalik, et tema vendadest noorem reisis rohkemgi, aga sel aastal vaid tööalaselt.
Kevadel käis koos sõbranna perega Saksamaal Billie Eilish-i kontserdil, Hannoveris, loomaaias ja kus kõik veel..
Kohe peale kooliaasta lõppu käis klassiga nädalasel reisil Münchenis ja selle ümbruses.
Peale jaanipäeva käis oma noormehega autoga Poolas Wroclawis mingil Ultrace autonäitusel. Napp pool aastat load käes ja juba Euroopa teedel uhamas….oh seda noort inimest. Sõitsid kordamööda ja oli äge olnud. Minul oli vähem äge, sest mis ema ma oleks, kui ei muretseks.
Augustis käisin Kirke ja pojatütardega Helsingis Linnanmäki lõbustuspargis. Lapsed said südamest lustida ja pärast käisime söömas väga vahvas sushirestoranis.
Pojad seiklesid Eestist välja valdavalt tööalaselt, küll Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, küll USA-s. Muus osas oli nooremal pesapunumise ja lapseootuse aasta ja vanem poeg oma perega seiklesid igal võimalusel haagissuvilaga või autotelgiga mööda Eestimaad.
Mina käisin augustis korra üks Helsingis akulaadimise reisil. Nautisin kunsti, arhitektuuri, iseendaga olemist ja head kohvi. Kulgesin nii, nagu süda lustis ja olin päevaga väga rahul.
Kevadel tegime Kirkega 2-päevase autotripi ööbimisega Saka mõisas, mille kestel külastasime lähedalolevaid teisi põhjaranniku mõisasid ja Viinistu kunstimuuseumit. Ilm oli vapustavalt soe aprilli koha ja saime isegi mere ääres nina peale päikest võtta. Tunnen rõõmu, et tütrel on kõvasti kunsti- ja arhitektuurihuvi.
Mõned korrad käisime rabas, Mukri rabas.
Meie 3 tüdrukut osalesid suurel üldlaulupeol. Pojatütred koolikooridega ja minu neiu Üleeestilise neidudekoor Leelo-ga ehk oma Leelodega. Tunne oli ülev, aga muidugi ka väga kurnav – nii esinejatele kui pealtvaatajatele, sest ega ilm kedagi ei hellitanud. Vett tuli ojadena. Ilus pidu oli ikkagi.
Üks ütlemata kena üritus, mida käisin ka pildistamas, oli Kirke koolis abiturientide ball. Aastal 2025 nende lend seda korraldas ja sel aastal on see juba nende endi abiturientide ball, mida korraldavad üheteistkümnendikud.
Sündmuste hulka kuulub paraku vahest ka kurbi lugusid ja sel aastal oli tütrele üliolulise inimese ärasaatmine. Lahkus tema kauaaegne klaveriõpetaja ja mõttekaaslane Edith. Peame mälestust temast väga kalliks.
Kõigele lisaks oli muidugi hulgaliselt pisitegemisi ja käimisi, mis kõik väga vahvad ja meile olulised. Laias laastus aga just selline aasta.
Muud statistikat.
Mina käisin vähemalt 11-l kontserdil. Valdavalt klassikamuusika. Pole paha, 0,91 kontserti kuus. Võimalik, et mõni jäi mul kahe silma vahele.
Vähemalt 7 korda käisin kinos – valdavalt Artises ja mõnda vaatasin kohalikus kinos. Eh, 0,58 korda kuus :D Vähevõitu.
Käisin umbes 16-l näitusel siin ja seal. Kindlasti jäi mõni siit välja, aga see on ikkagi päris ilus number.
Käisin väljas söömas või kohvitamas vähemalt 21-s erinevas kohvikus/restoranis. Mõnes neist korduvalt. Paljudes koos tütrega, mõnes koos sõbrannadega, teinekord jälle tööasjus pealinnas käies ka üksinda. See number isegi üllatas mind.
Teatrisse jõudsin mina 4-l korral, nendest 3 olid balletietendused. Noorema poja ja tema kaasaga vaatasime “Pähklipureja” balletti, Vanema poja lastega vaatasin “Luikede järve” ja tütrega käisin sügisel vaatamas “Kabaree” etendust ja aasta lõpus “Tuhkatriinu” balletti. Kirke käis teatris muidugi muljetavaldavalt palju ja neid käike ma kokku lugeda ei oska, sest tema käib palju kooliga ja noormehe perega.
Õmblesin 11 toodet/rõivast/asja. Vist. 12-s on siiani lõpetamata, aga põhitöö jääb aastasse 2025 – Kirke mantel. Võimalik, et mõni asi ei tulnud meelde. Toode kuus, on päris hea tulemus, aga tahaks tegelikult rohkem jõuda.
Panen siia kirja mõned asjad, mille ostmise üle olen ma sellel aastal siirast rõõmu tundnud.
Tellisin Linda Mae kauplusest mõned asjad laste jõulupakkidesse ja endale leidsin sealt ilusa käevõru. Maison Kizo. Nepali Sindhuli piirkonnas käsitööna valminud klaashelmestest käevõru.
Ehete valmistamiseks kasutavad kohalikud käsitöömeistrid traditsioonilist heegeldustehnikat, põimides iga väikese helme tugevale puuvillaniidile erakordse täpsusega. Tulemuseks on detailirohke ja vastupidav ehe, milles peegeldub rikkalik Nepali kultuur ja käsitöömeisterlikkus.
Kannan seda sisuliselt iga päev, nii meeldib. Telliks isegi mõned veel, aga kuidagi juhtub nii, et mis mulle meeldib, see on otsas. Ootan, küll saan.
Aroomiküünal Reis Itaaliasse. Imeline küünal tootjalt Gien, ostetud Tablescape-st. Naturaalne aroom, mida ma armastan, sest ma ei kannata sünteetiliste lõhnadega küünlaid. Mis peamine, kui küünal otsas, saab ümbrisest imeline tass. Selle sarja tasse on minumeelest küünaldena kõige otstarbekam osta. Kahekordne rõõm.
Ciao deodorandid. Need on ilmselgelt meie peres selle aasta parim leid. Naturaalse, puhta ja lihtsa koostisega ja päriselt aitab elada nii noorel inimesel, kui vanuril. Super!
Tsau kakao jõulukakao sain küll kingiks, aga juba ostsime endale juurde sama sarja piparmündikakao. Väga hea maitse ja puhas koostis.
Valge balsamico Due Vittorielt. Samuti Tablescape-st. Samalt Prantsusmaa väiketootjalt ostsin ka õunaäädika ja mõlemad väga meeldivad.
Väikese printsi metallist joogipudel. Imeilus, kerge ja peab hästi vett.
Raamatud:
Lugesin 104 raamatut ja mõned väiksemad lasteraamatud lisaks, mida ma siia numbrisse ei lisanud. See on siis 0,28 raamatut päevas. Päris muljetavaldav number ja sain aru, et 100 raamatut aastas polegi keeruline lugeda. Kuigi samas….küll ma jõuaks lugemata jättes palju muid asju teha….paraku on lugemine minu argielust eemaldumise, puhkamise ja akulaadimise moodus. Terve psüühika nimel tasub lugeda.
Ja nüüd suvalises järjekorrast TOP-i raamatud, kuigi neid mida sinna 10 sekka võiks mahtuda, oli palju rohkem.
TOP 10 ilukirjandus
“Metsajumal” Liz Moore
“Mona silmad” Thomas Schlesser
“Nimed” Florence Knapp”
“Armastus halbadel aegadel” Edward Aronz
“Paradiisiaed” Elena Fischer
“Tere, kaunitar” AnnNapolitano
“Kolm” Valerie Perrin
“Videvik 41″Kjell Vestö
“Läbi lehtede kumav valgus” Glendy Vanderah
“Pruudil olid jalas kollased saapad II” Katherine Pancol
….ja vähemalt 20 raamatut jäi siit välja :D
Eraldi kategooria – Jaapani autorid TOP 4
“Lumekass” Junko Oyama
“Neco Cafe” Aina Solyom
“em” Kin Thuy
“Järgmine peatus Hankyü liinil” Hiro Arikawa
TOP 7 laste/noortekirjandus
“Hawthorne`ide pärans” I, II Jennifer Lynn
“Iiris, ilu ja instapildid” Reeli Reinaus
“Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas” Luis Sepulveda
“Nutivaba” Hugo Vaher
“Valguse hellitus” ja “Pimeduse paitus” Koidu Ferreira
TOP 8 aimekirjandus
“Minu Kanaarid” Evelyn Karlsson
“Annely Peebo”Elisabeth Reinsalu
“Termodünaamika II seadus. Arutelud rahast ja elust” Raivo Hein
“Minu Brüssel” Inga Höglund”
“Psühholoog” Kristi Raava
“Laps ja muusika” Joan Koening
“Dirigent Neeme Järvi” koostaja Sirje Endre
“Elevandi silm” D ja M. Owens
Ja nii ongi. Minul on kõik hästi siis, kui lisaks endale on pereliikmetel samuti kõik hästi.