Taanis tarkust taga nõudmas

Aprilli lõpus sai teoks sõit Taani suuruselt teise linna nimega Århus, kuhu pidime kolleegidega minema tegelikult juba päris ammu, aga…..siis tuli mitmeks aastaks külla ülemaailmne kaos ja kõik projektid olid teadmata ajaks külmutatud. Selle aja peale jõudis meil vahetuda isegi kultuuritöö spetsialist. Üks alustas läbirääkimisi, teine korraldas päriselt minemise.

25. aprillil olime igatahes viieliikmelise seltskonnaga pealelõunal Tallinna lennujaamas ja kell kolm istusime AirBalticu lennukis, et lennata esmalt Kopenhagenisse ja sealt juba edasi Århus-i. Väike ajavahe lisaks ja kella viieks olime Kopenhagenis kohal. Ilm oli selge ja maandumine ilusate vaadetega. Erinevalt Eestist, kust ära sõites oli ilm vihmane-võttis Taani meid vastu ilusa päikeselise ilmaga. Tallinna lennujaamast tuli minuga kaasa üks väike koti külge kinnitatav rebasepoiss, kes rändabki nüüd minuga igal pool kaasas. Jäi kuidagi seal lennujaamas nii hinge, et pidin ära ostma. Muuseas….hiljem suvel kohtasime ühel Stockholmi poekese aknal selle rebase suuremat versiooni, ehk emmet.

Kopenhageni oli jätkulennuni 4 tundi vaba aega. Veetsime selle lennujaamas ringi jalutades, tegime väikese aasiapärase söögipausi ja aeg lendas suhteliselt märkamatult. Seltskonnaga on ikka ooteaeg lühem, kui üksinda. Lennujaam on õnneks parasjagu selline koht, kust leiab midagi sihtkohamaale omast ja nii tutvusime meiegi kuulsa Taani disaniga ja kõige muuga, mida sealt leida võib. Rõõmuga avastan, et head Taani disaini on viimastel aastatel Eesti poodidessegi päris palju jõudnud.

Mõned minutid enne kella 21 tõusis väiksem propellerlennuk koos meiega lennurajalt õhku, et napilt 40 minuti pärast taas rattad maandumisrajal välja lasta. See oli selline suts üles ja suts alla lend, aga kiirem, kui oleks maadmööda seigelda Kopenhageist Århus-i. Vahele jääb ikkagi hunnik saari, poolsaari ja vett.

Miks me sinna üldse läksime? Eks ikka kogemusi vahetama, õppima, silmaringi laiendama ning vaatama, kuidas teised samas valdkonnas elavad ja töötavad. Sihiks oli Århus-is olev suur raamatukogu-kogukonnakeskus DOKK1, kus ühel päeval tutvustati meile seda suurt maja ja nende tegemisi, teisel päeval toimus pikk disainmõtlemise koolitus ja kolmandal päeval käisime kahes erinevas Århus-i linnajaos olevas haruraamatukogus. Päevad olid vastuvõtjate poolt väga tihedalt sisustatud, aga õhtud veetsime nii, nagu meile endile meeldis ja sobis. Liikusime ringi nii kõik koos, kui ka väiksemate seltskondadega. Ikka sel viisil, et kõigil oleks tore ja miski ei oleks kellelelgi vabal ajal kohustuslik. Mina olen ju teada tuntud seiklusvaimuga tegelinski, kes kaugemale sattudes ei malda õhtuid hotellis veeta, vaid vaatab ringi – kus mida huvitavat oma mälestustepagasisse koguda saaks. Seega ei julenud ma loota, et kõik teised sama aktiivsed on. Õnneks oli kaasamõtlejaid ja nii kujunesid õhtud sisukateks ja toredateks. Jõudsime ühte ja teist vaadata ning ka meeldivalt koos kuskil väljas õtust süüa.

Århus-ist endast, DOKK1-st ja sekka meie tegemistest:

Kohalejõudmise õhtul läks meil oma 45 minutit lennujaamast hotelli sõitmiseks. Jah, linnast päris kaugel oli see lennujaam, mitte nii nagu Tallinnas – sutsti ja trammiga kohal. Kell 22 õhtul polnudki siis enam muud, kui et saime kätte oma toad ja varsti läksime magama, et järgmisel hommikul puhanutena DOKK1-e minna.

Hommikul ärkasime varakult ja läksime hotelli viimasel korrusel asuvasse restorani hommikust sööma. Kuna hotell oli meil otse DOKK1 vastas ja see tähendab, et mere ääres ja suhteliselt linna tuiksoonel, saime seal mõnuleda viimase minutini, et siis mantel peale visata ja kella 9-ks üle tee raamatukogusse minna. Hommikusöök Taanis sisaldab loomulikult hunnikute viisi saiakesi ja mis seal salata, ei olnud meiegi patust vabad. Kõigele muule lisaks kulus ära mõnigi võist nõretav saiake kohvi kõrvale. Nautides kõrgelt kaunist vaadet linnale ei pane tähelegi, kui üks saiake teise järel suhu lipsab ja vööjoon paisub :P Ah, aga kuna kodus olles ma saiakesi ei söö, siis reisil olles võib seda ometi endale soovi korral lubada. Pealegi- päeva jooksul tuli kõnnikilomeetreid nii palju, et õhtuks polnud saiakestest vöö vahel haisugi. Mis oli omaette kummaline, siis …kohvi pakuti seal sellistest tavalistest veeklaasidest :)

Kella 9-ks olime oodatud üle tee DOKK1-e. Üsna kohe võeti meid vastu ja algasid igasugused kohtumised sealsete töötajatega, kes igaüks rääkis meile omast valdkonnast või viis majaga tutvuma. Erialastel nüanssidel ma oma blogis ei peatu, aga näha-kuulda saime palju huvitavat ja muidugi ka mõnda, mis imestama pani või siis just tõdema, et vat see asi on meil kuidagi vist parem. Maja ise on loomulikult muljetavaldav, arhitektuurselt põnev ja mitmefunktsionaalne. Tjah, tabasin ennast ka mõttelt, et sellises suures ja põnevas majas oleks päris huvitav töötada.

Lõuna ajal saime tunnikese omapäi linnas jalutada ja enne päeva jätkamist sõime DOKK1 kohvikus väikese eine. Polnud mingi maitseelamus, aga nälg sai kustutatud ja päev rõõmsal sammul jätkatud. Pilte on sellest üüratust raamatukogust mul palju, aga kõik nad siia kaugeltki ei mahu, seega teen mingi valiku. Pisut meie lõunasest jalutuskäigust tuleb järgmistel piltidel:

Ega see lõunapaus just ülearu palju aega ringi jalutamiseks ei andnud, aga jalgu õnnestus sellegipoolest sirutada.

Tagasi DOKK1-s jätkus meie koolituspäev ja majaga tutvumine. Enne uusi pilte aga DOKK1-st

DOKK1 ehk Dokken on valitsushoone, avalik raamatukogu ja kultuurikeskus Aarhusis. See asub Hack Kampmanns Pladsil kesklinnas, tollimaja kõrval veepiiril. Dokk1 on osa palju suuremast arendusprojektist Urban Mediaspace Aarhus, mida Aarhusi omavalitsus ja Realdania rahastavad ühiselt 2,1 miljardi Taani krooniga. Selle projekteerisid Schmidt Hammer Lassen Architects ja Kristine Jensen, ehitust juhtis NCC AB. Ehitus algas 8. juunil 2011 ja hoone avati neli aastat hiljem, 20. juunil 2015.

Hoone nimi määrati 2012. aasta sügisel toimunud avaliku konkursiga. Tähe- ja numbrikombinatsiooni võib hääldada kui “Dokken”, “Dok-Ét” või “Dok-Een”, mis tähendab Dock või Dock One inglise keeles. Mõiste viitab asukohale endises tööstussadamas veepiiril, mis peaks ühendama linna ja merd.

Dokk1-s asub Århusi pearaamatukogu, kohaliku omavalitsuse avalike teenuste osakond, teatristseenid, ettevõtted ja suur automatiseeritud maa-alune parkla. Hoones on 60 000 m2 põrandapinda, millest 17 500 m2 kasutab raamatukogu ja 10 500 m2 kuulub ettevõtetele. Ülejäänud osa hoonest on peamiselt maa-alune parkla, kus on automatiseeritud liftisüsteem ja ruumi 1000 sõidukile. Struktuur integreeritakse kergraudteesüsteemiga, kus rongid sõidavad läbi hoone ja selle all, sealhulgas jaam. Parklast viib majja sisse eskalaator.

Teisel poolel päevast saime pisut tutvuda sisetööruumidega ja kuulata mitut huvitavat esinemist maja töötajate poolt.

Selle ülemise pildiga oli isevärki lugu. Tegin selle pildi nii telefoni kui kaameraga ja postitasin telefonipildi Instagrami kontole @ingridgotod. Pealelõunal liikusime koos maja töötajaga ringi ja äkki märkasin maja fuajees suuuuurel ekraanil samasugust pilti. Mõtlesin, et oh, huvitav, samasugune võte. Tea kas need seal siis papist inimesed, et nii ühtemoodi kukub pilt kõigil välja :D Õhtul naistega juttu ajades selgus aga tõsiasi, et minu pilti seal näidatigi :P Oli kenasti näha minu Instagrami nimi ja puha. DOKK1-l on lihtsalt väga operatiivne sotsiaalmeediaga tegeleja. Mina märkisin DOKK1-e ära ja nemad korjasid kohe üles ja jagasid suurel ekraanil, et neil on majas külalised Eestist. Ja mina, lühinägelik naiivitar käisin pool päeva ringi teadmisega, et keegi on samal ajal samasuguse pildi teinud.

Aarhus-ist:

Taani suuruselt teine linn asub Jüütimaa idakaldal Kattegati meres, umbes 187 kilomeetrit (116 miili) Kopenhaagenist loodes.

Jüütimaa suurim linn Aarhus on Kesk-Taani piirkonna ja statistilise piirkonna Landsdel Østjylland (LØ) (Ida-Jüütimaa provints). LØ on rahvaarvult teine statistiline piirkond Taanis, hinnanguliselt 903 974 elanikuga (seisuga 1. jaanuar 2021). Århus on linn, mille hinnanguline elanikkond on 285 273 elanikku (2022. aasta seisuga), seega Taani suuruselt 2. linn.

Aarhus pärineb vähemalt 8. sajandi lõpust ja on üks Taani vanimaid linnu. See asutati sadamaasulana Aarhusi jõe suudmes ja muutus kiiresti kaubanduskeskuseks. Esimene kristlik kirik ehitati siia umbes 900. aastal ja hiljem viikingite ajal kindlustati linn kaitsevallidega. Viikingite aeg oli rahutu ja vägivaldne ka Aarose jaoks, nagu linna tollal kutsuti, kuid vaatamata raskustele kasvas Århusi piiskopkond pidevalt tugevamaks ja jõukamaks, ehitades varakeskajal linna mitmeid usuasutusi. Kaubandus arenes jätkuvalt, kuigi alles 1441. aastal anti Århusile turulinna privileegid ja Århusi rahvaarv püsis suhteliselt stabiilsena kuni 19. sajandini. Eelkõige 1600. aastad olid Århusi jaoks rasked ajad, kuna linn kannatas mitmete sõdade ja katku all ning riik pärssis ka kaubandust Kopenhaageni kuningliku asukoha kasuks. Sellegipoolest kasvas Århus selle aja jooksul Taani suuruselt teiseks linnaks ja 1700. aastate keskel taastus kunagine jõukas kaubanduse. Tööstusrevolutsioon sai 19. sajandil pöördepunktiks, kuna tööstus ajendas kiiret rahvaarvu kasvu, edestades piirkondlikke rivaale ning 1862. aastal ehitati siia Jüütimaa esimene raudteeliin. 1928. aastal asutati Århusis Jüütimaa esimene ülikool ja täna on see ülikoolilinn ja Jüütimaa suurim kaubanduse, teenuste, tööstuse ja turismi keskus.

Globaliseerumise ja maailmalinnade uurimisvõrgustiku poolt “piisavuse” ülemaailmseks linnaks määratud linna peamised kultuuriasutused on Den Gamle By, ARoS Aarhusi kunstimuuseum, Moesgårdi muuseum, Kvindemuseet, Musikhuset ja Aarhusi teater. Tuntud kui Smilets By (lihtsalt naeratuste linn), on see Taani linn, kus on noorim ja kõige kiiremini kasvav demograafia ning kus asub Skandinaavia suurim ülikool Aarhusi ülikool. Kaubanduslikult on linn riigi peamine konteinersadam ja siin asuvad suuremad Taani ettevõtted, nagu Vestas, Arla Foods, Salling Group ja Jysk.

Nimi pärineb linna asukohast Aarhus Å (Aarhusi jõe) suudmes.] See on ühend kahest sõnast ár, genitiiv sõnadest á (“jõgi”, tänapäeva taani å) ja oss (“suu”, tänapäeva islandi keeles kasutatakse seda sõna, kirjutatud ós, endiselt “jõe delta” kohta). Valdemari loendusraamatus (1231) nimetati linna Aruks ja islandi keeles Aros, hiljem kirjutati Aars.

Kirjapilt “Aarhus” leiti esmakordselt 1406. aastal ja muutus järk-järgult tavaks 17. sajandil. 1948. aasta Taani õigekirjareformiga muudeti “Aa” sõnaks “Å”. Mõned Taani linnad olid muudatusele vastu, kuid Århusi linnavolikogu otsustas nime muuta. 2010. aastal hääletas linnavolikogu selle poolt, et alates 1. jaanuarist 2011 muutuks nimi tagasi Århusist Aarhusiks.

Siiski – endiselt on grammatiliselt õige kirjutada geograafilised nimed tähega Å ja kohalikel volikogudel on alternatiivina lubatud kasutada Aa kirjaviisi ning enamik ajalehti ja avalikke asutusi aktsepteerib mõlemat. Mõned ametlikud ametiasutused, nagu Taani keelekomitee, Taani õigekeelsussõnastiku väljaandja, säilitavad endiselt põhinimena Århusi, pakkudes sulgudes teise võimalusena Aarhusi, ja mõned institutsioonid kasutavad endiselt oma ametlikus nimes sõnaselgelt sõna Århus. nagu kohalik ajaleht Århus Stiftstidende ning koolid Århus Kunstakademi ja Århusi Statsgymnasium. “Aa” kasutasid ka mõned suuremad asutused aastatel 1948–2011, nagu Århusi ülikool või suurim kohalik spordiklubi Aarhus Gymnastikforening (AGF), mis pole kunagi kasutanud “Å”-kirja. Teatud geograafiliselt seotud nimesid on värskendatud, et need kajastaksid linna nime, näiteks Århusi jõgi, mis muudeti Århus Å asemel Aarhus Å.

Alates aastatuhande vahetusest on Aarhusis olnud enneolematu ehitusbuum, mille ajal on tekkinud palju uusi asutusi, taristuprojekte, linnaosasid ja puhkealasid. Mitmed ehitusprojektid kuuluvad Euroopa suurimate hulka, näiteks Uus Ülikooli haigla (DNU) ja sadamaäärne ümberehitus.

Muutus nii siselinna siluett kui ka maakasutus, kuna endised tööstusobjektid kujundati ümber uuteks linnaosadeks. Alates 2008. aastast muudeti endised dokkialad, mida tuntakse De Bynære Havnearealeri nime all (linnaäärsed sadamapiirkonnad) ja mis on linna mereäärele kõige lähemal, uuteks segakasutusega piirkondadeks. See on üks suurimaid sadamaäärseid projekte Euroopas. Põhjaosa nimega Aarhus Ø (Aarhus Docklands) on 2018. aasta seisuga peaaegu valmis, samas kui lõunaosa nimega Sydhavnskvarteret (Lõunasadama naabruskond) alles väljatöötamisel. Frederiks Pladsi naabruses asuvat endist DSB remondihoonet ehitatakse alates 2014. aastast uue äri- ja elamukvartalina. Lähedal asuv peamine bussiterminal on plaanis kolida keskraudteejaama ja koht kujundatakse ümber uueks elamurajooniks. Mujal südalinnas kujundati endiste Cerese õlletehaste asukoht aastatel 2012–2019 ümber uueks segakasutusega linnaosaks, mida tuntakse CeresByeni nime all.

Riigi esimese kergraudteesüsteemi Aarhus Letbane ehitamist alustati 2013. aastal ja esimene samm viidi lõpule 2017. aasta detsembris. Sellest ajast alates on kergraudtee teenust laiendatud kahe linnadevahelise lõiguga vastavalt Odderi ja Grenå linnadesse ning hõlmab ka põhjasuunalist lõiku Lisbjergi eeslinnani. Tulevikus plaanitakse kergraudteesüsteemiga siduda paljud teised eeslinnad Århusi kesklinnale lähemale, kusjuures järgmine etapp hõlmab kohalikke liine idas Brabrandi ja põhjas Hinnerupi poole.

Alates 2000. aastate algusest kiirenev kasv tõstis siselinna piirkonna 2014. aastaks ligikaudu 260 000 elanikuni. Kiire kasv peaks jätkuma vähemalt 2030. aastani, mil Århusi vald on seadnud ambitsioonika eesmärgi 375 000 elanikuks.

Århus asub Århusi lahe ääres ja on idas Kattegati mere poole ning üle lahe kirdes asuvad Molsi ja Helgenæsi poolsaared. Mols ja Helgenæs on mõlemad osa suuremast Djurslandi poolsaarest. Mitmed suuremad linnad ja asulad on Århusist maanteed ja raudteed mööda hõlpsasti ligipääsetavad, sealhulgas Randers (38,5 kilomeetrit (23,9 miili) maanteed mööda põhja pool), Grenå (kirdes), Horsens (50 kilomeetrit (31 mi) lõunas) ja Silkeborg ( 44 kilomeetrit (27 miili) idas).

Kliima

Piirkonna geograafia mõjutab linna kohalikku kliimat, Århusi laht avaldab mõõdukat mõju madalale orupõhjale, kus asub Århusi kesklinn. Läänes asuv Brabrandi järv aitab sellele mõjule veelgi kaasa ja selle tulemusena on orus suhteliselt pehme ja parasvöötme kliima. Orupõhja liivane maa kuivab pärast talve kiiresti ja suvel soojeneb kiiremini kui ümbritsevad niiskust säilitavad kivisavist künkad. Need tingimused mõjutavad põllukultuure ja taimi, mis sageli õitsevad orus 1–2 nädalat varem kui põhja- ja lõunapoolsetel nõlvadel.

Põhjalaiuskraadi tõttu varieerub päevavalgustundide arv suvel ja talvel märkimisväärselt. Suvisel pööripäeval tõuseb päike kell 04:26 ja loojub kell 21:58, andes päevavalgust 17 tundi 32 minutit. Talvisel pööripäeval tõuseb kell 8.37 ja loojub kell 15.39, päevavalgust on 7 tundi ja 2 minutit. Suviste ja talviste pööripäevade päevade ja ööde pikkuse erinevus on 10 tundi ja 30 minutit.

Sadam

Århusi sadam on üks suurimaid tööstussadamaid Põhja-Euroopas koos Taani suurima konteineriterminaliga, mis töötleb enam kui 50% Taani konteinerveost ja majutab maailma suurimaid konteinerlaevu. Tegemist on omavalitsuse iseseisva finantseerimisega sadamaga. Rajatised käitlevad ligikaudu 9,5 miljonit tonni lasti aastas (2012). Teravili on peamine ekspordiartikkel, samal ajal kui sööt, kivi, tsement ja kivisüsi on peamised imporditud kaubad. Alates 2012. aastast on sadam seisnud silmitsi kasvava konkurentsiga Hamburgi sadama poolt ning kaubaveomahud on võrreldes 2008. aasta tipptasemega mõnevõrra vähenenud.

Parvlaevaterminal on ainus alternatiiv Great Belt Linkile Jüütimaa ja Meremaa vaheliseks reisijateveoks. See on teenindanud erinevaid parvlaevafirmasid alates esimese Kopenhaagenisse suunduva aurulaevaliini avamisest 1830. aastal. Praegu opereerib Mols-Linien seda marsruuti ja veab igal aastal umbes kaks miljonit reisijat ja miljon sõidukit. Täiendavad ro-ro-kaubaparvlaevad teenindavad iganädalaselt Soomet ja Kalundborgi ning ebaregulaarsete ajavahemike tagant väiksemaid Taani sadamaid. Alates 2000. aastate algusest on sadam muutunud üha enam Läänemerel tegutsevate kruiisiliinide sihtkohaks.

Turism

ARoS-i kunstimuuseum, vanalinna muuseum ja Tivoli Friheden on Taani suurimad turismiobjektid. Peaaegu 1,4 miljoni külastajaga on nad turismi liikumapanev jõud, kuid populaarsed on ka teised kohad, nagu Moesgårdi muuseum ja Kvindemuseet. Väidetavalt on turistide jaoks suureks atraktsiooniks ka linna ulatuslikud ostuvõimalused, nagu ka festivalid, eriti NorthSide ja SPOT. Paljud külastajad saabuvad kruiisilaevadega: 2012. aastal külastas sadamat 18 alust üle 38 000 reisijaga.

Üle linna on rohkem kui 30 turismiinfopunkti. Mõned neist on varustatud töötajatega, samas kui teised on lihtsalt võrgus, varustatutena avalikult juurdepääsetavate puuteekraanidega. Århusi ametlikku turismiinfoteenust korraldab VisitAarhus.

Århus-i linn on arenenud etappide kaupa, viikingiajast tänapäevani ja see kõik on tänapäeval linnas nähtav. Erinevates linnaosades on esindatud paljud arhitektuuristiilid, nagu romaani, gootika, renessanss, barokk, rokokoo, rahvusromantika, põhjamaade klassitsism, neoklassitsism, impeerium ja funktsionalism. Linn on kujunenud ümber peamiste transpordisõlmede – jõe, sadama ja hiljem raudteejaama – ning selle tulemusena on vanimad linnaosad ka tänapäeval kõige kesksemad ja liiklusrohkemad.

Voldeni (vall) ja Graveni (vallikraav) tänavad annavad tunnistust esialgse viikingite linna kaitsest ning Midtbyenis asuv Allégaderingen järgib ligikaudu selle asula piire. Keskajal kujunes südalinna tänavavõrk kitsaste kõverate tänavate ning madalate tihedate elamutega jõe ja ranniku ääres. Vesterport (Westward Gate) kannab endiselt keskaegse linnavärava nime ning kitsad tänavad Posthussmøgen ja Telefonsmøgen on sellest ajast pärit tasuliste jaamade jäänused. Siselinnas on vanimad säilinud hooned, eriti Ladina kvartal, mille majad pärinevad 17. sajandi algusest Mejlgades ja Skolegades. Keskaegseid hoovidega kaupmeeste häärbereid saab näha Klostergades, Studsgades ja Skolegades. Ülekaalukalt on suurem osa praegusest linnast ehitatud 1800. aastate lõpu industrialiseerimise ajal ja pärast seda ning tänapäeval on kõige enam esindatud arhitektuuristiilid historitsism ja modernism, eriti Taani funktsionalismi alamžanr, millest on palju häid näiteid. 2000. aastate ehitusbuum on Århusi jäljendanud ümberarendatud sadamaala, paljude uute linnaosade (ka südalinnas) ja taaselustatud avaliku ruumiga. Samuti hakkab see siluetti muutma mitme domineeriva kõrghoonega.

Ja meie reisi põhieesmärk, ehk raamatukogud:

Raamatukogud ja rahvamajad

Dokk1, kuhu esmalt suundusime ka meie.


Taani rahvaraamatukogud on ka kultuuri- ja kogukonnakeskused, mängivad aktiivset rolli kultuurielus ja korraldavad palju üritusi, näitusi, vestlusringe, töötubasid, koolitusi ning hõlbustavad igapäevast kultuuritegevust kodanike jaoks ja pakuvad ruume. 2015. aasta juunis avati sadama ees Dokk1 – suur keskraamatukogu ja kultuurikeskus. Dokk1 hõlmab ka tsiviilasutusi ja -teenuseid, äribüroode rentimist ja suurt maa-alust robotparklat ning selle eesmärk on olla linna maamärk ja avalik kohtumispaik. Dokk1 hoonet, sellega seotud väljakuid ja tänavapilti nimetatakse ühiselt ka Urban Mediaspace Aarhusiks ning see on suurim ehitusprojekt, mille Aarhusi vald on seni ette võtnud. Peale selle suure pearaamatukogu on Århusi linnaosades kohalikud raamatukogud, mis tegelevad sarnase kultuuri- ja haridustegevusega, kuid kohalikul tasandil.

Riigiraamatukogul (Statsbiblioteket) ülikoolilinnakus on rahvusraamatukogu staatus. Linn on ICORN organisatsiooni (International Cities of Refuge Network) liige, et pakkuda turvalist varjupaika autoritele ja kirjanikele, keda kiusatakse taga nende päritolumaal.

Milline reis on aga täiuslik, kui teemaks ei tule uued toiduelamused?

Århusis on suur valik restorane ja söögikohti, mis pakuvad roogasid kogu maailma kultuuridest, eriti Vahemere ja Aasia, aga ka rahvusvahelist gurmeekööki, traditsioonilist Taani toitu ja Põhjamaade uut kööki. Vanimate restoranide hulgas on 1924. aastal avatud Rådhuscafeen (lihtsalt Raekoja kohvik), kus pakutakse traditsioonilisi Taani roogasid, ja 1906. aastast pärit Peter Gift, kõrts, kus on lai õllevalik ning smørrebrødi ja teiste Taani roogade menüü. Århusis saab New Nordicu kogeda restoranides Kähler Villa Dining, Hærværk ja Domestic, kuid kohalikke tooteid saab osta paljudes kohtades, eriti kaks korda nädalas Frederiksbjergi toiduturgudel. Århusi ja Kesk-Taani piirkond valiti 2017. aastal Euroopa gastronoomiapiirkonnaks.

Hinnatud tipptasemel restoranid, mis pakuvad rahvusvahelist gurmeekööki, on Frederikshøj, Substans, Gastromé, Det Glade Vanvid, Nordisk Spisehus, Restoran Varna, Restaurant ET, Gäst, Brasserie Belli, Møf ja Pondus, mida kõiki peetakse Taani parimateks söögikohtadeks. Århusi restoranid olid esimesed Taani provintsis, mis said Michelini tärnid alates 2015. aastast, mil Michelini inspektorid esimest korda Kopenhaagenist väljapoole seiklesid.

Kogu keskuses on palju tänavatoidu müüjaid, kes müüvad sageli väikestest haagistest alalistes kohtades, mida ametlikult tuntakse Pølsevogne nime all (vt vorstivagunid), pakkudes traditsiooniliselt erinevaid Taani hot doge, vorste ja muud kiirtoitu. Üha rohkem on müügikohti, mis on inspireeritud muudest kultuurilistest maitsetest, nagu sushi, kebab ja karriwurst.

Kesklinn on täis kohvikuid, eriti jõe ääres ja Ladina kvartalis. Mõned neist sisaldavad ka õhtust restorani, nagu Café Casablanca, Café Carlton, Café Cross ja Gyngen. Aarhusi tänavatoit ja Aarhusi kesktoiduturg on kaks 2016. aastast pärit kesklinnas asuvat siseruumides asuvat toiduväljakut, mis hõlmavad erinevaid tänavatoidurestorane, kohvikuid ja baare.

Juustulett Frederiksbjergi kohalikel toiduturgudel
Aarhusis on jõuline ja mitmekesine ööelu. Tegevus kipub koonduma siselinna, kus jalakäijate jõeäär, Frederiksgade, Ladina kvartal ja Jægergårdsgade Frederiksbjergil on öösel kõige aktiivsemad keskused, kuid asjad liiguvad ka mujal linnas. Ööelu pakub kõike alates väikestest söögikohtadest odava alkoholi ja kodusest atmosfäärist kuni moodsate šampanjat ja kokteile pakkuvate ööklubideni või väikeste ja suurte baaride, tantsupõrandate ja salongidega muusikapaikadeni. Lühike valik väljakujunenud kohti, kus saate jooke juua ja suhelda, on moodne Kupé salong ja ööklubi sadama ääres, lõõgastav vesipiipu pakkuv Ris Ras Filliongongong ja auhinnatud õllevalik Fatter Eskild koos laia valikuga. valik Taani bände, mis mängivad peamiselt bluusi ja rokki, veini- ja raamatukohvik Løve’s Nørregade’is, Sherlock Holmes, Briti stiilis elava muusikaga pubi ja Sct. Clemens koos restoraniga Hereford Beefstouw katedraali vastas.[265][266][267] Mõned ööelupaigad on suunatud konkreetselt geidele ja lesbidele, sealhulgas Gbar (ööklubi) ja Café Sappho.

Århusi komplekt (taani keeles Århus Sæt) on sageli koos tellitud jookide komplekt, mis on saanud linna nime ja koosneb kahest joogist, ühest Ceres Topi õllest ja ühest shot Arnbitterist, mis mõlemad on pärit Aarhusist. Enamikus baarides ja pubides piisab komplekti tellimisest. Aarhus Bryghus on arvestatava toodanguga kohalik käsitööõlletehas. Õlletehas asub Viby lõunaosas ja seal on saadaval lai valik käsitööpruuli, enamikus suuremates linna kauplustes ning ka mõnes baaris ja restoranis.

Meie päev DOKK!-s sai läbi peaaegu kell 17.

Esimesel õhtul peale pikka päeva oli meil põhieesmärgiks kõht täis süüa ehk siis leida endale paik, kus armastavad käia kohalikud ja mis ei viiks pangaarvet nulli. Raamatukogus soovitati meil suunduda nn tänavaturule, ehk siis linnas on üks selline vana tehasehoone, kus suures ruumis on esindatud väga erinevate rahvuste köögid ning eriti just nooremad inimesed armastavad peale tööd seal sõprade/peredega aega veeta ja söömas käia. Midagi meie Telliskivi Loomelinnaku laadset, aga kontsentreeritult ühe katuse all.

Enne, kui maanduda sööma, võtsime ette jalutuskäigu läbi linna, kuigi sööma oleks saanud ka lühemat teed pidi.

Kohale jõudes tegime sellele suurele ruumile tiiru peale, ise näljast nõrkemas ja lõpuks otsustasime ühest putkast oma söögi ära tellida, sest rohkem lihtsalt ei kannatanud oodata. Oli midagi aasiapärast. Kõlbas süüa, kõhu sai täis, aga ……midagi jäi kripeldama ja kuigi see pidavat olema linnas odavaim moodus söömiseks, otsustasime järgmisel õhtul seda käiku mitte korrata vaid külastada mõnda teist söögipaika.

Kuna aga midagi jäi tõesti kripeldama, suundusime tagasi meie hotelli piirkonda ja leidsime endale kanali ääred mõnusa kohviku, kust igaüks sai endale midagi päeva lõpetuseks. Kes magustoitu, kes veini.

Kui enam midagi ei kripeldanud, hing oli rahul ja kõht täis…. vedasime oma väsinud jalad hotelli, ajasime juttu, lugesime raamatut(kes soovis) ja lõpuks saabus ka Unemati.

Rubriigid: ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga