Suvel õmblesin vanemale pojatütrele ilusa suvepäeva helesinise kleidi ja enne teda sai samast kangast endale kleidi tema ema.
Nüüd sügisepoole, oli mul endal vaja kleiti ja õmblesin selle kiiresti valmis mõnusast õhemapoolsest sügiskirevast kangast, mis on pärit Studio Liv Fabrics-ist.
Enda kleit on veel hetkel pildistamata, sest soodsad asjaolud pole selleks klõpsuks tekkinud. Kokku tuleb saada ju sobival ajal, pildistajal ja minul endal. Kui on aeg ja mina, pole pildistajat, kui on pildistaja ja aeg, pole minul pea pestud jne miljon erinevat asjaolude kombinatsiooni.
Aga….ühel nädalavahetusel olid lapsed mul hoida ja õmblesin enda kleidi jääkidest seekord nooremale pojatütrele – kleidi. Kui eriti hästi läheb, teeme kunagi ka kahekesi koos pildi.
Täna aga presenteerime väikese tirtsu kleiti.
Kirju kanga pealt on sageli keeruline tuvastada detaile. Püüan neid kirjeldada.
Kuna kangast oli vähe, tuli nii esiosale kui tagumisele osale teha keskjoonele õmblused. Õmblused on tepitud maha värvilise niidiga.
Esitükile õmbluse vahele lõikasin käsikaudu ühe jupi, millest sai a-sümmeetriline rüüž.
Tuleb veidi silmi pingutada, et selle kirju kanga taustal satsike üles leida, aga tähelepanelikul vaatlemisel on ta järgmisel pildil täiesti olemas. Serv värvilise niidiga ääristatud.
Lühikestel varrukatel on nn topeltserv. Tegin selle samas toonis tepingutega. Said varrukad sel viisil veidi pikemad ja huvitavamad. Ka puuvillane heegelpits allääres on sama tooni.
Kaelus on viimistletud lõikekohase kandiga ja tepitud maha topeltnõelaga. Ikka sellesama värvilise niidiga. Keskõmbluse vahel oleva rüüži ülemine serv on kinnitatud kaeluse kandi vahele.
Kangas on hästi mõnus ja ihusõbralik, 95% puuvilla 5% elastaani. Mõnus ja mugav kleidina ning miks mitte ka sobivate retuusidega kanda. Kui hakkab lühikeseks jääma, sobib kanda tuunikana.
Ühele pildile võeti Tilda nukk kaasa. Selle ma õmblesin juba mitu aastat tagasi K-le ja kui lapsed meil käivad, tuuakse see ikka kamina servalt alla ja kaasatakse mängu.
Kaua sa seda väikese õe pildistamist ikka pealt vaatad, arvas suur õde – ja tuli samuti pildile :)
Pingback: Üks kleit |