Meil on tütrega saanud kenaks traditsiooniks igal aastal kevadvaheajal käia üks tiir mõnes SPA-s. Sel korral otsustasime sõita pisut Tallinnast eemale ja nautida lisaks veekeskusele ka loodust. Valituks osutus Laulasmaa.
Kohale seiklemiseks läks üsna mitu tundi, aga kohapeal veedetud aeg oli tore ja mõnus. Rahvast oleks võinud pisut vähem olla ent ega me ennast väga häirida ei lasknud. Kui asi hakkas pisut häirivaks muutuma, suundusime mõnusasti õuebasseini, kus oli värske kloorivaba õhk ja mõnusalt jahedam vesi. Seal veetsime sageli aega päris kahekesi, kaks morska :) Teine lemmik oli 41 soojapügalaga Jaapani vann. Saunad üldiselt meeldisid samuti, kuigi perioodiliselt olid nad ülerahvastatud.
Kui lapsega juba veekeskusesse mina, siis see tähendabki seal päev otsa vees olesklemist. Vahepeal ujud mõned otsad tavalises basseinis, vahepeal lased ennast koos lapsega vooluringil hõljutada, vahepeal saunatad ja vahepeal ujud õues. Tuttavaid nägime ka. Nendega koos sai lihtsalt liguneda ja lobiseda.
Esmalt siiski, jalutuskäik mere ääres. Teisiti lihtsalt ei saa.
Mere ääres oli päeval pisut jahe, kuid tuulevaikne. Päevitada just ei saanud, aga see polnudki eesmärk.
Meil oli üks rõduga tuba…
Mere ääres on minu lemmikpuud, männipuud. Ma ei tea, mis asi see on, mis mind nende poole tõmbab, aga ma tunnen ennast nende keskel kohe eriliselt hästi.
Tuba oli meil merevaatega.
Toas ootas mõnus ja mahlane puuviljavaagen. Nii palju puuvilju, et apelsine me ei jaksanudki ära süüa. Jäid järgmiseks päevaks.
Mingil ajal läks meil kõht tühjaks ja võtsime plaani õhtusöögi. Suundusime hotelli söögikompleksisse, kus meid teenindas üks igavesti naljakas mehike, aga see – eest saime väga priima teeninduse. Härra tutvustas meile kahte a la carte restorani ja bufeerestorani. Meile sobis täiesti buffee, kus sai valida palju erinevaid asju ja süüa nii palju ja nii kaua kui soovid. Härra ülemus tegi meile veel naeratades soodsa variandi ja lubas Kirke sööma täiesti tasuta :) Sealjuures ei väsinud ta laua juures käimast ja küsimast, kuidas maitseb ning kas on millegagi aidata ning pärast saatis meid ka lahkesti restoranist välja ette ja taha kummardades. Igatahes saime me kahekesi päris kenasti itsitada selle ülihoolitseva teeninduse üle.
Toit oli maitsev ja kõhud said täis. Isegi liiga täis.
Peale sööki läks tips tuppa puhkama, aga mina otsustasin minna mere äärde vaatama kaunist päikeseloojangut. Sellise kõhutäiega otse veekeskusesse tagasi minna ei olnud küll vähimatki soovi.
Vaatasin selle imelise päikese loojumise ära ja no nii mõnus tunne oli. Suur, suur rahu ja vaikus. Peale minu oli rannas jalutamas veel vaid 2 inimest. Lihtsalt istusin ja mõnulesin, kui just pilti ei teinud.
Veekeskusesse ma ei võtnud täiesti arusaadavatel põhjustel kaamerat kaasa. Seega tegin ühe pildi vaid õue poolt.
Toas tagasi, vahetasime jälle riided ujumisriiete vastu, hommikumantlid selga ja veekeskusesse. Eks me kuskil enne sulgemist sealt tagasi tuppa läksime. Emal uimed juba kasvamas ja laps rõõmust roosa :) Lugesime veidi raamatut, lobisesime niisama ja varsti oligi käes aeg magama jääda.
Hommikul ärgates käisime söömas. Väga rikkalik hommikubuffee oli.
Pärast sööki oli meil aega mõneks tunniks veel ujuma minna ja nii see spaatamine läbi saigi.
Enne tagasisõitu otsustasime jalutada mere ääres ja meie suureks üllatuseks oli üle öö tekkinud merele osaliselt jää ning eemal vabas veel ujusid luiged. Kaldal oli samuti riba rüsijääd. Ilus ja päikseline oli.
Jääkala :)
Nii see mõnus spa-s käimine läbi saigi. Tagasi Tallinnas, käisime planeeritult vaatamas kinos filmi ” Kaunitar ja koletis”.
Meile väga meeldis ja julgeme soojalt soovitada.
Muusikavideo:
Ja filmi treiler:
Minul oli koolivaheajaga samal nädalal puhkus, mis tähendas tihedat tegevust. Kui on üle pika aja vabadus teha oma ajaga mida tahad, siis tuleb seda teha sajaga.
Nii käisime veel teinegi kord pealinnas kultuuri nautimas.
Kinos sai vaadatud ära film ” Koera elu mõte”.
Väga armas film. Südamlik, naljakas, siiras. Nii palju äratundmishetki ajast, kui meie kutsa oli veel meiega ja muidugi mälestustest tekkivad pisaraid, kui filmis olid kurvad hetked.
Ja õhtul suurepärane kontsert Estonia kontserdisaalis.
Ajaloo huvides panen kõik täpselt kirja:
Royal Stockholm Philharmonic
Solist Janine Jansen (viiul)
Dirigent Sakari Oramo
Kavas:
Paula af Malmborg Ward: Operatic
Pjotr Tšaikovski: Viiulikontsert D-duur op. 35
Robert Schumann: Sümfoonia nr 3 Es-duur, op. 97 “Reini sümfoonia”
Suurepärane orkester ja suurepärane viiuldaja.
Nädala pärast aga nautisime Eesti noorte säravate artistide kontserti.
Marcel Johannes Kits ( tšello) ja Sten Heinoja ( klaver)
Siin väike kontserti tutvustav klipp.
Väga andekad noored mehed ja eriliselt nauditav kontsert. Mis eriti armas, siis see, et nad on hästi avatud ja soojad suhtlejad. Mõlemad on ka ” Klassikatähed” saate võitjad erinevatel aastatel.
Klipis kuuldud jupike Astor Piazzolla ” Le Grand Tango” – st.
Esitati veel Schumanni, Beetoovenit ja Šostakovitšit.
Kontserditel käime ilma kaamerata ja telefonid on ära pandud koti põhja, sellepärast pole ka pilte. Head muusikat kuulame ilma igasuguste lisamõteteta ja tegevusteta.
Need olid siis meie ühise puhkuse pidulikumad hetked. Sinna vahele jagus aga aega veel väga igasugusteks tegemisteks, olemisteks, lugemiseks, õmblemiseks, jalutamiseks, niisama olesklemiseks ja nädala lõpuks oli tunne, et möödas on juba terve kuu.