Rubriigiarhiiv: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.

Kevad enne suurt suve on üks minu lemmikaegu, kuigi päris lemmikuks ei saa ma nimetada vist mingit aastaaega, sest igal nendest on perioodid, mida ma naudin kogu südamest. Talviti ilusaid selge taeva ja sillerdava lumega aegu, suvel mõnusalt paraja soojusega … Jätka lugemist →

Selle aasta märksõnaks on väikesed ja vahest vähem väikesed monoloogid ja ma ei saa kohe nendest loobuda. Igasugused asjad tahavad kroonika tarbeks kirja saada ja nii ma siis kirjutan ja kirjutan ja lisaks pildistan. Siis igal aastal tore vaadata, milline … Jätka lugemist →

Minu viimasest heietusest on möödas lausa üle kuu. Aeg liigub hämmastava kiirusega ja vahepeal on paras tegu saada aru, kuhu ma parasjagu teel olen. Õues on lõpuks kevad ja energiat jagub enamasti mitme inimese eest. Kas just muidugi päris kahe, … Jätka lugemist →

….ja kätte jõuab kevad. Vähemalt mina olen selles suhteliselt kindel. Olgu need ilmad millised on, aga päike käib juba kõrge kaarega ja hommikuti läheb K kooli valges. Minust rääkimata. Laps on meie peres see, kes väljub kodunt esimesena ja saabub … Jätka lugemist →

Nii ta on. Meil on talv. Kohe päris korralik talv. Lumega ja puha. Viimastel aastatel pole seda va lumekest üleliia olnud, aga eelmisel talvel said kõik soovijad suusad alla ja sel talvel samuti. On olnud siin veidi tuisku ja on … Jätka lugemist →