Teinekord tuleb elus ikka ette kurbi lahkumisi.
Kirkel on üks vahva ja armas sõber Marko, kes paraku kolis nüüd Eestist mõneks ajaks elama oma isa juurde kaugele Ameerikasse. Loodame siin ikka väga, et paari aasta pärast elab ta jälle Raplas koos emaga ja siinsed sõbrad saavad tema üle rõõmu tunda. Kui ema on eestlanna ja isa ameeriklane, siis ilmselt polegi kellegi jaoks ideaalset lahendust, aga loodame siiski, et kõik läheb nii, nagu peab ja on hea.
Mõned päevad tagasi pidas sõber koos 8 oma armsama sõbraga väikest ärasaatmispidu. Tegin selleks puhuks ühe kaart – ümbriku, kuhu Kirke sai kirjutada kõik oma parimad soovid sõbrale ja panna sisse ka midagi, mis neid seob. Ühesõnaga mälestusteümbrik või mälestustekaart, kuidas sobib.
Nüüd tuligi seoses sellega kätte aeg, mil tuleb lapsele teha oma skype konto. Sõbrad tahavad ju ka vaatamata üüratule vahemaale vahest suhelda. Eks see kauge maaga aja klapitamine on omamoodi keeruline, aga küll saavad.
