Category Archives: Meie kirjumirju maailm

Ei saa me läbi Lätita vol.4 Bauska ordulinnus

Rundale lossist sõitsime tagasi Bauskasse. Bauska on maakonnakeskus Lõuna-Lätis, otse sõites umbes tunniajase autosõidu kaugusel Riiast. Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus. Bauska kohal saab Musa ja Memele … Continue reading

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm | Leave a comment

Ei saa me läbi Lätita vol.3

Oleme taas tagasi Rundale lossi maadel. Õigemini suvel polnud me sealt vahepeal lahkunudki. Peale lossi külastamist ja kerget einet, seisis ees lossiaiaga tutvumine. Üks, mis oli kindel on see, et jõudsime sinna rooside õitsemise seisukohast suhteliselt viimasel seitsmendal tunnil. Imelisi … Continue reading

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Ei saa me läbi Lätita vol.2

Järg Läti reisi loole. Esimest osa saab lugeda SIIT. Öö möödus hästi ja hommikul olime valmis uuteks avastusteks. Mis seal ikka, kiirelt kõht täis ja punuma. Õigemini sõitma. Meie esimene eesmärk oli Rundale loss koos oma imeliste aedadega, mis on … Continue reading

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment

Ei saa me läbi Lätita

Läti on meile nii lähedal, et eks me ole seal kõik suuremal või vähemal määral vähemalt korra elus käinud. Oleme meie ka. Küll läbisõidul, küll ainult Riias, küll tööasjus, küll lihtsalt loomaaias. Ka Turaida lossis ja Siguldas on omal ajal … Continue reading

Posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm | Leave a comment

Omadega rabas

Just nii. Käisime jälle omadega seiklemas. Matkarajal, rabajärve ääres ja sealt veel edasigi. Eelmisest koosmatkamisest oli kuu möödas, kui otsustasime jälle seiklema minna. Sel korral aga ei sõitnud meie K-ga linna, vaid R tuli oma kaasaga meile lähemale. Pidime sõitma … Continue reading

Posted in Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD. | Leave a comment