![\"egiptus\"](\"\/pildid\/1537\/IMG_2234.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\nMingil hetkel k\u00e4is K testimas oma uut snorgeldamismaski ja selleks oli meie hotelli rannas suurep\u00e4rane v\u00f5imalus. Meie rannariba ei olnud eriline t\u00f5mbenumber v\u00e4ikelastele, sest p\u00e4eval oli vesi pidevalt kusagil vasakul \u00e4ra ja kuni rifini v\u00f5is jalutada nii, et vesi ei ulatunud \u00fcle h\u00fcppeliigesegi(mitte et sinna jalutada v\u00f5is, kuigi neid ignoore seal leidus, kellele vilistati ja kamandati tagasi). \u00d5htuks voolas vesi ei tea kust j\u00e4lle tagasi ja ulatus siis veidi \u00fcle p\u00f5lve.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJalutasime viisakalt meie silla l\u00f5ppu ja K l\u00e4ks esimest korda elus snorgeldama ning sattus sellest vaimustusse. Mina j\u00e4in siis sinna silla l\u00f5ppu passima, et lapse peanupp kogu aeg paistaks ja sisimas urisesin….. peab ta n\u00fc\u00fcd kogu aeg kuskil kaugel ulpima??? Selle asemel, et turvan\u00f6\u00f6ri ja sillakonstruktsiooni l\u00e4hedale hoida.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nTema aga nautis veealust maailma ja veest v\u00e4lja ei saanud teda niipeagi. Korraks tuli silla juurde, jagas minuga oma vaimustust ja ujus j\u00e4lle eemale. P\u00e4rast muidugi seletas, et teistest nautlejatest eemal on palju parem kalu vaadata, keegi ei sega ega ehmata neid v\u00e4rvilisi iludusi. Aga katsu sa siis emana rahulik olla, kui tead, et sinu armas laps on kaldast kaugel ja p\u00f5hjatu s\u00fcgavuse kohal. Ikka niheled ja pabistad, kuid….p\u00fc\u00fcad last usaldada ja v\u00e4him, mida teha saad….j\u00e4lgid teda. Ikka selleks, et v\u00e4himagi kahtluse korral abi saata. Seal sildade l\u00f5pus on \u00f5nneks alati \u00fcks valvur olemas, kes turistidel silma peal hoiab, aga oma silm on kuningas.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nRanda minnes jalutasime Parrotel Beach Resort-i territooriumil ja tagasi l\u00e4ksime samuti naabrite ala l\u00e4bides, aga sellest pikemalt eelviimase p\u00e4eva postituses. Siia vaid m\u00f5ned pildid selle hotellikompleksi tutvustamiseks. Meile seal meeldis.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nSujuvalt olemegi j\u00f5udnud viiendasse p\u00e4eva.<\/strong><\/p>\n See oli siis see p\u00e4ev, mil otsustasime teha kaasa \u00fche TezTour-i ekskursiooni. Tegemist oli Ras Mohammedi rahvusspargi(Ras Mohammed National Park) k\u00fclastusega, koos kahes erinevas kohas snorgeldamisega. \u00dctlen \u00e4ra kohe alguses, et p\u00e4ev oli igati tore, aga m\u00f5nes asjas oli ka veidi \u00fcllatust, sest see v\u00e4ljas\u00f5it maaliti meile siiski m\u00f5nes osas pisut teistsuguseks, kui see tegeliku oli. <\/p>\n K\u00f5igepealt me s\u00f5itsime p\u00e4ris pikalt, sest see looduspark on Siinai poolsaare t\u00e4itsa alumises otsas ehk siis Siinai ninast v\u00e4ljaulatuval kitsal poolsaarel. Enne bussi sinna suunda keeramist, k\u00e4isime l\u00e4bi m\u00f5nest hotellist, kust tuli peale veel rahvast. \u00dcks nendest oli Albatros. Tundus p\u00e4ris uhke koht ja suur veepark oli seal samuti olemas. Et kui keegi otsib kohta, kus Sharmis peatuda, siis Albatros tundub igati ok koht.<\/p>\n Reservaat ise paikneb looduskauni ranniku \u00e4\u00e4res, umbes 25 km kaugusel Sharm el Sheikh-ist l\u00f5una-l\u00e4\u00e4ne suunas. Pindalaks on kuskil 480km2. Looduspark kannab t\u00e4itsa v\u00e4ljateenitult “Egiptuse uhkuse” nime – see on \u00fcks omap\u00e4rasemaid ja kaunimaid paiku Punase mere \u00e4\u00e4res. Selle l\u00f5unaosa rannad on sukeldumis\/snorgeldamispaikadena kantud maailma 10 parima hulka. <\/p>\n Bussiga Ras Mohammedi Looduspargi k\u00fclastamine on t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcks huvitavamaid Sharmist tehtavaid ekskursioone. See ekskursioon on \u00fchteaegu rikas nii veealuse maailma kui ka looduspargi kaunite maastikega tutvumise poolest. Saab n\u00e4ha nii mere- kui k\u00f5rbevaateid. <\/p>\n Rahvuspargi rannajoon meenutab inimese pea profiili ja sellest ka nimetus ” Ras Mohammed”. Emakeeli siis “Muhamedi pea” v\u00f5i ” Prohveti pea”. Looduspark pole muidugi kaunis vaid veealuse maailma poolest, kus on koralliaiad ja uskumatult v\u00e4rvikirevad kalad. Kaunid loodusvaated avanevad ka nendele, kes eelistavad liikuda vaid maismaal. Muistsed korallrifid, mille vanus on umbes 2 miljardit aastat, on t\u00f5usnud merepinnast k\u00f5rgemale ja sobivad oma veidral moel kaitseala maastikku.<\/p>\n Aknast pildistatud kaamelimamma oma kaamelititega<\/em><\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida veidi kaamelitest, siis soe soovitus on \u00fchtegi sellist isendit mitte auto alla ajada. Iga kaamel on beduiinidel rangelt arvel ja kui kaamel j\u00e4\u00e4b kellegi auto alla….no siis t\u00f5stab isegi politsei k\u00e4ed \u00fcles( oled sa s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte) ja beduiinile tuleb maksta p\u00e4ris suur summa kahjutasu. Kaameleid kasutavad beduiinid igasugusteks asjadeks- kaamel otsib \u00fcles koha, kus on maa all vett. Kaamel kannab sinu kraami v\u00f5i sind ennast. Kui kaamel lihaks tehakse, saab s\u00fc\u00fca terve beduiinik\u00fcla, sest k\u00fclmkappe neil k\u00f5rbes pole. <\/p>\n Beduiinid on muidugi veel omaette teema. Saime teada kuidas eristada rikast beduiini vaesest ja kuidas beduiinipojale ema naist valib. Saime teada, miks egiptlane ja beduiin ei soovi isegi \u00fchel pool t\u00e4navat liikuda, r\u00e4\u00e4kimata \u00fches kohvikus s\u00f6\u00f6misest. Saime teada, et vaatamata sellele on Siinai poolsaare beduiinid s\u00f5bralikud ja teevad turismiga koost\u00f6\u00f6d. Enamus neist tegelevad karjakasvatusega, aga kust tuleb rikastel beduiinidel raha…..noh, t\u00f5en\u00e4oliselt narkootikumidest ja relvadest, v\u00e4idavad kohalikud. Beduiinist mees kannab pikka valget r\u00fc\u00fcd ilma alusp\u00fcksteta- palav on ju. Beduiinist naine, kannab musta r\u00fc\u00fcd vaatamata palavusele ning k\u00f5nnib oma mehest paar sammu tagapool, pea maas. Miks? Sellep\u00e4rast, et vari on must ja naine on mehe vari. Beduiini naised k\u00e4ivad tegelikult kodust v\u00e4ljas \u00fcldse v\u00e4ga harva. Beduiinidel pidi olema v\u00e4ga hea tervis. Nad ei tea mis on v\u00e4hk ega muud t\u00e4nap\u00e4evased haigused, sest nad elavad eraldatuses v\u00e4ga tervislikult ja keemiavabalt. <\/p>\n Meie esimene k\u00e4ik peale bussi istumist viis meid tegelikult hoopis sukeldumiskeskusesse. Sealt sai endale soovi korral laenutada tasu eest kalipso, lestad ja snorgeldamismaski. Turvavesti v\u00f5is v\u00f5tta tasuta ja seda soovitati soojalt, kui on v\u00e4hegi tunne, et pole k\u00f5ige k\u00f5vem ujuja. Me siis K-ga m\u00f5tlesime veidi selle asja \u00fcle, et mida me laenutame….\u00fcks mask oli meil olemas, teine tuli laenutada. Lestade \u00fcle me l\u00e4ksime vaidlema, sest K arvas, et neid pole vaja, mina j\u00e4lle vastupidi, et kui tund aega vees olla, siis on lestadega lihtsam. Vaidluse tulemusena me igatahes lestad v\u00f5tsime ja see oli hea. Viimasena arutlesime kalipso vajalikkuse \u00fcle. Minu emainstinkt arvas, et sellega oleks soojem pikalt vees olla ja l\u00f5puks K sellega ka n\u00f5ustus. \u00d5igus mul oligi, sest kui oled ikka vees tund aega, siis v\u00f5ib jahe hakata k\u00fcll, aga eriti vastik on v\u00e4lja tulles, kui tuleb liikuda k\u00f5va tuule k\u00e4es, mis pole \u00fcldsegi soe. Riideid vahetada aga osade tegevuste vahel seal kuidagi ei saanud. Sinna laenutusse j\u00e4i meil ports raha, aga ilma selle investeeringuta oleks olnud \u00fcpriski ebamugav olemine. <\/p>\n Varustus olemas, riided vahetatud…. s\u00f5itsime esimesse peatuskohta ehk siis sinna kus oli m\u00f5nus lahesopp ja mindi kaldalt esimesele snorgeldamisele. Kaldalt vette minek on eriti m\u00f5nus nendele, kes ehk pelgavad laevalt otse s\u00fcgavasse vette minemist\/h\u00fcppamist. Kaldalt vette minnes muidugi tuleb suure s\u00fcgavusega silmitsi seista samuti \u00fcpris ruttu, aga see on tunde k\u00fcsimus. Kellele kuidas meeldib. Hetk enne snorgeldamist. Eemalt paistab laht ja sealt me vette l\u00e4ksimegi<\/em><\/p>\n Oo, milline tuul meid vastu v\u00f5ttis, kuid vees oli \u00f5nneks m\u00f5nus olla ja seal ei seganud tuul \u00fcldse. Ah jaa, bussis oli meil kaasas peale giidi \u00fcks t\u00fc\u00fctu tegelinski. Giid oli tore ja r\u00e4\u00e4kis palju p\u00f5nevat ja tema nimi ei olnudki Ahmet ega Muhamed…. oli hoopis Ibah. Aga see t\u00fc\u00fctu putukas, see oli \u00fcks mingi fotograafihakatis, kes osutus v\u00e4gagi t\u00fc\u00fctuks. Tema \u00fclesanne oli sellel reisil k\u00f5iki inimesi ohjeldamatult ja m\u00f5\u00f5dutundeta pildistada, filmida ja p\u00e4rast see plaadit\u00e4is kr\u00e4ppi sulle maha m\u00fc\u00fca 10 dollari eest. Ilmselt m\u00f5ni l\u00f5puks selle plaadi ka v\u00f5ttis, kui soovis oma seiklusest mingeidki m\u00e4lestusi ja ise pildistada ei viitsinud. Minul vastupidi enamusest oli aga kaamera kaelas ja \u00fcldiselt me pildistame ise seal kus tahame ja nii nagu tahame ilma selleta, et igasuguseid piinlikke kaadreid meist oleks p\u00e4rast suvalisel jorsil arvutis. Vahepeal see vennike v\u00e4givaldselt tiris K talle poseerima ja tahtis meile kangesti oma oskusi demonstreerida….aga no ei olnud seal n\u00e4ha seda, mille eest ma oleksin soovinud raha maksta ja palusin teda viisakalt K rahule j\u00e4tta. Ma v\u00f5in ju aru saada, et K oli bussi ainuke noor huvipakkuv naisinimene, aga…ta on ikkagi laps ja selle \u00fcle, kas teda pildistatakse, otsustan esialgu mina. Saaks veel aru, et see aktivist oleks tulnud meiega vee alla pildistama….. aga seda ta ju ei teinud :D Esimene snorgeldamine tehtud, s\u00f5itsime rahvuspargi v\u00e4ravate poole ja neid nimetatakse Allahhi v\u00e4ravateks. Kuni me sinnapoole s\u00f5itsime, tegin bussi aknast pilte.<\/p>\n Allahhi v\u00e4ravad on \u00fcpris omap\u00e4rane ja originaalne ehitis, v\u00f5i kuidas seda suurte kamakate kooslust \u00fcldse nimetada. Tee, mida m\u00f6\u00f6da kurseerivad bussid turistidega, oli ehitatud 1967. aastal puhkenud Araabia – Iisraeli konflikti ajal, mis kandis nimetust ” Kuuep\u00e4evane s\u00f5da”. See tee omas s\u00f5jalis-strateegilist t\u00e4htsust. Peab mainima, et rahvuspargi aladele ei tohi praegusel ajal midagi ehitada, isegi asfaltkatet ei tohi teele teha, aga samas on seal poolsaarel hulgaliselt erinevaid militaarehitisi.<\/p>\n \u00dcks s\u00f5jav\u00e4elise otstarbega m\u00fc\u00fcr keset k\u00f5rbe Mina olin ka seal, nagu paistab<\/em><\/p>\n See koht on siis selline puhas turistikas, kus tehakse pilte. Ilus oli seal. \u00c4\u00e4retu k\u00f5rb, meri ja need kivid. Ja muidugi tuuuuuul, vinge tuul. See polnud m\u00e4rgade riietega just k\u00f5ige meeldivam, aga elasime \u00fcle. Muidugi oleksime me tahtnud seal olla pisut kauem, sest nagu ikka nendes turistikates on sageli ilus, aga aega antakse v\u00e4he ja inimesed on pidevalt jalus. J\u00e4ingi \u00f5ue suhteliselt viimaseks, et saaks ilma kaasturistideta pilte teha ja \u00fche pildi pealt pidin ikkagi l\u00f5puks m\u00f5ne inimese \u00e4ra kaotama. Oleks aga aega olnud…eks siis oleks seal rohkem ringi luusinud ja uudistanud.<\/p>\n Ja veel m\u00f5ned vaated sealtsamast k\u00f5rvalt.<\/p>\n Edasi s\u00f5itsime vaatama kahte asja- maav\u00e4rina tagaj\u00e4rjel tekkinud l\u00f5hesid ja mangrooviroostikku.<\/p>\n Maav\u00e4rinad tekitasid siin mitmeid veega t\u00e4idetud geoloogilisi maakoore l\u00f5hesid. P\u00e4ris v\u00f5imsad ja s\u00fcgavad on teised. Kohalikud \u00fctlesid, et nemad pole t\u00e4it s\u00fcgavust \u00e4ra m\u00f5\u00f5ta suutnud ja et peale 10 km l\u00e4ks igatahes s\u00fcgavus veel edasi. Vesi on seal aga puhas ja elama pidid seal vaid pisikesed pimedad krevetid. Laiust on nii piisavalt, et \u00fcle h\u00fcppama \u00fcldiselt ei kipu. <\/p>\n Suur l\u00f5he maakoores<\/em><\/p>\n Mangroovipuud<\/em><\/p>\n Reservaadi mangrooviroostikud v\u00e4\u00e4rivad erilist t\u00e4helepanu. V\u00f5ib-olla on need puud tavalised ja v\u00e4hen\u00f5udlikud, kuid tahe elada peab olema taimes ikka v\u00e4ga suur, kui tal \u00f5nnestub soolases vees kasvada, seda magestada ja veel nii, et sool ilmub tema lehtedele. Jah, see puu on austust v\u00e4\u00e4rt. Mangroovipuudest on saanud kodu paljudele v\u00e4ikestele krabidele, kes on oma pesad puu juurte vahele pununud. Siin v\u00f5ib kohata ka majesteetlikke valgeid ja musti haigruid, r\u00e4ndlinde, kes siin oma poegi hauduvad.<\/p>\n Kuhu viib see k\u00f5rbetee keset liivav\u00e4ljasid…<\/em><\/p>\n Reservaadi \u00fcks imedest on Soovide j\u00e4rv. Selle j\u00e4rve moodustavad ainulaadsed soolaallikad, selle koostis on soolaga k\u00fcllastunud samamoodi nagu kuulsa Surnumere veed. Lisaks on sellel j\u00e4rvel ka maagiline omadus – sinna 3 korda sukeldudes esitatud soov saab tingimata t\u00e4idetud. Seda pidavat olema kinnitanud paljud turistid, kes on usaldanud oma k\u00f5ige k\u00f5igemad soovid Ras Mohammedi maagilisele j\u00e4rvele.<\/p>\n Noh, soovide t\u00e4itumise asjaga on nagu on. Selle j\u00e4rvega oligi meil see \u00fcks “\u00fcllatusmoment”, mis erines lubatust. Meile reisi m\u00fc\u00fcnud giid lubas selles piimvalget ja v\u00e4ga sooja vett. Sellist, et ei taha kohe v\u00e4ljagi tulla. Eeee, no pigem oli olukord selline, et ei tahtnud nagu sisse minna. Imeilus j\u00e4rv, ausalt, aga k\u00fclm ja karge nagu Eestimaa allikas. Bussi tagasi minnes, k\u00fcsisid naerusuised giid ja instruktor, et kas me ei tahtnudkui sukelduda, et soovid t\u00e4ituksid? \u00dctlesime neile siis vastu naeratades, et eelistame oma soove t\u00e4ita siiski ise. J\u00e4rv ise aga….imeilus, ole nagu Maldiividel. S\u00e4ravt\u00fcrkiissinine vesi ja valge liivane p\u00f5hi. Kui seal pikemalt saanuks olla, oleksin \u00fcmber j\u00e4rve traalinud ja kusagile k\u00f5rgemale roninud, et paremaid vaateid j\u00e4\u00e4dvustada. Tegelikult kui kaarti vaadata, siis ega ta n\u00fc\u00fcd otseselt j\u00e4rv ka ei ole, t\u00e4itsa merega \u00fchenduses. Seega matkata m\u00f6\u00f6da j\u00e4rve kaldaid oleks saanud mitte \u00fcmberringi vaid servast serva.<\/p>\n V\u00f5imalik, et suvisel ajal on see j\u00e4rv neil t\u00f5esti soe mis soe, aga talvel….ei t\u00e4nan, ujuma ei kutsu. Kuigi peale vaadates….kohe kindlasti tahaks sukelduda. Ja soolane oli see j\u00e4rv t\u00f5epoolest. Arvestatav soolakiht oli p\u00e4rast jalgadel t\u00e4iesti olemas. Pidi olema ka tervistavate omadustega. <\/p>\n Tagasi bussi. Meie oma see pisike kollane.<\/em><\/p>\n Kui k\u00f5ik need kohad olid l\u00e4bi k\u00e4idud, s\u00f5itsime pisut edasi. Teise ja \u00fchtlasi viimasesse snorgeldamise kohta. See asus n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris poolsaare tipus, oli avatud k\u00f5ikidele tuultele ja t\u00f5epoolest, tuulepuudust seal ei olnud.<\/p>\n K\u00f5igepealt l\u00e4ksime mere \u00e4\u00e4rde ja panime oma saunalinad liiva peale laiali…..iga nurga peale raske kivi. Vastasel juhul oleksid veest tagasi tulles ehtinud r\u00e4tikud juba kusagil kaugemal k\u00f5rbem\u00e4gesid v\u00f5i hulkuvat kaamelit. See kasutegur oli samuti olemas, et sel viisil kuivas r\u00e4tik eelmisest kuivatamisest kenasti p\u00e4ikese ja tuule k\u00e4es \u00e4ra. Fotoaparaat j\u00e4i meid ootama bussi salongi, seega pilte sellest tegevusest ei tule. Aga ka ebamugavatel asjadel on \u00f5nneks kalduvus varsti l\u00e4bi saada. V\u00f5tsime r\u00e4tid, panime need p\u00e4he ja lidusime bussi…..riideid vahetama. Buss sai liiva ja m\u00e4rgi kalipsosid, lestasid ja maske t\u00e4is. Edasi s\u00f5itsime tagasi laenutusse, andsime asjad \u00e4ra ja viimane tripi osa oli juba soojas ja kuivas. Ehk siis suundusime Sharmi parimasse kalarestorani Fares.<\/p>\n Restoran oli meie saabumiseks loomulikult valmis. K\u00e4ed puhtad, istusime lauda, kus meid ootasid juba naanitaolised tooted ja hulk erinevaid m\u00e4\u00e4rdeid.<\/p>\n Kuni v\u00f5tsime kerget einet, hakati tooma lauda mereandide suppe. Supp oli oivaline. T\u00f5epoolest, nii head mereandide suppi pole ma varem juhtunud s\u00f6\u00f6ma. Isegi laps s\u00f5i isukalt ja nautis( ega ta ei pirtsutagi kunagi toiduga).<\/p>\n Supile lisaks toodi muidugi veel praad kohaliku kala, kalmaaride ja hiidkrevettidega + riis. K\u00f5ik maitses h\u00e4sti ja oli meie reisi hinna sees. Maksis hinnakirja j\u00e4rgi selline pikk p\u00e4ev 60 dollarit ja soodustusega saime selle endale osta Tez-i s\u00fcnnip\u00e4eva puhul 45 dollarit inimene. K on n\u00fc\u00fcdsest klassifitseeritud samuti inimeseks, mitte enam lapseks ja temagi eest tuleb maksta t\u00e4ie rauaga. Ei mingit laste hinda. <\/p>\n Kuni meie nautisime head s\u00f6\u00f6ki, puhastati \u00e4ra buss ning kui meie sinna tagasi l\u00e4ksime, et hotelli s\u00f5ita, polnud seal enam mingit liiva.<\/p>\n Tagasis\u00f5it hotelli kulges vaikuses. Pikk p\u00e4ev oli inimesed \u00e4ra v\u00e4sitanud. Elamusterohke ja huvitav p\u00e4ev.<\/p>\n Teel hotelli bussi esiaknast<\/em><\/p>\n J\u00f5udes tagasi hotelli, l\u00e4ksime esimese asjana vaatama, kuidas meie teisel poolel seltskonnast aeg on kulgenud. Nendega oli \u00f5nneks k\u00f5ik h\u00e4sti ja said p\u00e4eval m\u00f5nusasti ringi liikuda, s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ia ja basseinide \u00e4\u00e4res seigelda. <\/p>\n Peale \u00f5htus\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksime suure R-iga jalutama ja k\u00f5ik 3 v\u00e4iksemat reisiselli ehk siis t\u00fcdrukud, j\u00e4id hotelli m\u00e4ngima. Jalutasime targu kahe s\u00f5idusuuna vahelisel palmidega \u00e4\u00e4ristatud teel, et olla eemal h\u00f5ikuvatest m\u00fc\u00fcgimeestest. Jalutasime \u00fches suunas \u00fcsna mitmeid kilomeetreid ja p\u00e4rast tagasi. Niipalju k\u00e4isime \u00fcle tee poodide pool, kui et ostsime apteegist \u00fched silmatilgad, mis R pidi tellimusena Eestisse viima. Maksavad need seal naeruv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he. Umbes 80 eurosenti.<\/p>\n Kaunistatud kaamel teel koju<\/em><\/p>\n Rixos<\/em> Piirkonna kalleim hotell Rixos<\/em><\/p>\n Sisses\u00f5it \u00fchte hotelli<\/em><\/p>\n Kaheksajalg haljastuses<\/em><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n1989. aastal sai see h\u00e4mmastav paik Egiptuse esimeseks rahvuspargiks. Tuntud meres\u00fcgavuste uurija Jacques-Yves Cousteau p\u00fchendas l\u00f5putult palju aega uurimaks korallimetsi, mis on laialipaisatud m\u00f6\u00f6da tervet looduspargi rannajoont. Korallimaastik sisaldab umbes 150 erinevat koralliliiki, kus elab tuhandeid korallikalu. Snorgeldades ja sukeldudes avanevad looduspargis \u00e4\u00e4retult kaunid vaated.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMarsa Bareika oli vist selle koha nimi, kust meil toimus esimene vetteminek. See oli siis enne seda rahvuspargi poolsaare nina \u00fcks vaiksem lahesopp.
\nMehed kamandati bussist v\u00e4lja, kardinad t\u00f5mmati ette ja naised said oma ujumisriided selga panna. Meie K-ga olime etten\u00e4gelikud ning panime triksid selga juba sukeldumisb\u00fcroo tualetis. Nii j\u00e4i meil \u00fcks ebamugav sebimine v\u00e4hemaks. Kalipsod t\u00f5mbasime peale ja \u00f5ue. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n Enne sukeldumist muidugi tegime vaid paar pilti, siis panin kaamera kotti ja suundusime vee \u00e4\u00e4rde snorgeldamiseks valmistuma. Natuke kahju on, et K ei soostunud oma telefoni hermeetilisse kotikesse panema ja vee all pilte tegema….oma telefon oli talle armsam, kui vajadus riskida ja kaladest pilte teha. Muidugi ei tea, kas oleks ka m\u00f5ne hea kaadri \u00fcldse saanud, sest ega tema vanake telefon teab mis head pilti ei teegi.
\nMina muide erinevalt K-st v\u00f5tsin igaks juhuks endale turvavesti ikka \u00fcmber. Mind millegip\u00e4rast ei vaimusta teadmine, et olen tund aega hirmus s\u00fcgavas vees ja mul pole aimugi, kas ma ikka olen piisavalt vastupidav ujuja. K on seevastu nagu kala vees. Kaldal \u00fches\u00f5naga instruktor r\u00e4\u00e4kis meile \u00e4ra elementaarsused ja siis l\u00e4ksimegi kohe vette. Lestad jalga ja minekut. K\u00f5ik kenasti instruktori \u00fcmber ja sabas. Temal oli \u00fcks p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas ka abiks ja minusugused n\u00f5rgukesed hoidsid selle ligi. K hulpis kuskil eemal ja see tekitas minus muidugi pideva vajaduse v\u00f5tta pea veest v\u00e4lja ja uurida, kus ta asub ja kas peanupp on ikka olemas.
\nAga see vetteminek. Mina, kes ma polnud elusees snorgeldanud ja sellist \u00fcle n\u00e4o maski p\u00e4he pannud….j\u00f5udsin vaid korraks m\u00f5elda, et huvitav, kas mul ikka \u00f5hku jagub piisavalt selles tulnukamaskis…ja \u00e4kki olingi juba kaldast kaugel ja s\u00fcgavas vees. Noh, j\u00e4i vaid \u00fcle meenutada Karlssoni kuldseid s\u00f5nu ja \u00f6elda endale – rahu ainult rahu. Siinkohal tahaksin t\u00e4nada oma joogatrenni, kus olen \u00f5ppinud normaalselt hingama ja l\u00f5dvestuma. Stabiilse rahuliku hingamisega sain kiiresti oma kergest \u00e4revusest \u00fcle ja edasi oli ainult puhas nauding. Mul oli laenutatud mask, aga \u00f5nneks pidas see ka korralikult vett. Seal vee all on muidugi kirjeldamatu ilu. Instruktor oli v\u00e4ga aktiivne ja kogu aeg h\u00f5ikas meile, kui kuskil m\u00f5nda \u00e4gedat kala silmas v\u00f5i siis sukeldus s\u00fcgavale ja n\u00e4itas n\u00e4puga midagi v\u00f5i kedagi p\u00f5nevat. Kilpkonni ja haisid me kahjuks ei n\u00e4inud, aga n\u00e4iteks pirakat tuunikala, Nemot ehk klounkala, kes ei karda k\u00f5rvetavaid meremoone, vaid elavad nendega koos, raisid, sinikalasid, ingelkala, lutjaane, papagoikala ja muid igasuguseid huvitavaid kalu, kelle nimesi ma ei tea, oli seal k\u00f5vasti. R\u00e4\u00e4kimata imelistest v\u00e4rvilistest korallidest. Katsuda ei soovitata kalu ega koralle aga k\u00fcll, sest kalad on \u00fcpris paljud m\u00fcrgised ja korallid teravad v\u00f5i k\u00f5rvetavad. Seda enam, et korallid on looduskaitse all ja nende n\u00e4ppimine, nendel k\u00f5ndimine ja kaasa v\u00f5tmine on lausa karistatav.
\nAga…tunnikese p\u00e4rast olime kogu kambaga(\u00f5nneks oli kamp v\u00e4ike ja snorgeldamagi ei tulnud k\u00f5ik) kaldal tagasi ja l\u00e4ksime r\u00e4tid \u00fcmber bussi. K-l oli k\u00f5ht t\u00fchjaks l\u00e4inud ja niikui istuma sai, hakkas nosima hommikus\u00f6\u00f6gilt kaasa v\u00f5etud saiakest. Teadagi, tund vees seiklemist teeb n\u00e4ljaseks. Muide snorgeldades j\u00e4\u00e4b p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6 jalgadele, sest k\u00e4si ei soovitata v\u00e4ga liigutada. Muidu ehmatab kalad eemale. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n <\/em>
\nAllahhi v\u00e4ravad on loodud m\u00e4lestusm\u00e4rgina saabunud rahu auks. Kui neid vaadata Egiptuse poolt, siis kivid moodustavad araabia keeles s\u00f5na “Allahh”, aga kui vaadata kamakate poole Iisraeli poolt, loeb sealt v\u00e4lja sama, kuid jidi\u0161i keeles.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n K p\u00fc\u00fcdis suurt kamakat eest l\u00fckata, aga rammu j\u00e4i v\u00e4heks<\/em><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n\u00dches\u00f5naga olime j\u00e4lle seikluseks valmis. Pidime minema p\u00f5lvini vette ja panema lestad jalga. Ohsamait, kui k\u00fclm see vesi oli!!! P\u00e4ris ootamatu, sest eelmises kohas seal lahesopis, oli vesi soe. \u00d5nneks instruktor oli meid hoiatanud, et p\u00f5lvini vees on k\u00fclm, aga niikui j\u00f5udsid veidi edasi korallide kohale, l\u00e4ks vesi uskumatult soojaks.
\nMina sain lestad kiiresti jalga ja j\u00e4in selg mere poole seisma, et aidata K-le teine lest jalga, sest see sinder otsustas pisut lapsele vastu hakata. Selle ajaga olid teised snorgeldajad koos instruktoriga merele ujunud ja mina ei n\u00e4inud seljaga nende poole seistes, kust kaudu nad merele liikusid. Loomulikult keerasin kohapeal ringi ja kohe otse neile j\u00e4rgi ujuma…..ja siis olin silmitsi sellega, et p\u00f5lvedel oli kole valus(hea, et kalipso seljas oli, sest muidu oleks k\u00f5hul ka valus olnud). Instruktor muidugi kohe m\u00e4rkas seda ja karjus eemalt, et maadam, maadam, \u00e4ra sinna k\u00fcll mine. Eeee ega ma ei taht enam ise ka edasi liikuda, aga ei saanud kohe aru, kuhu ma \u00fcldse saaks v\u00f5i peaks siis liikuma. \u00d5nneks oli K mulle l\u00e4hedal, pani maskiga pea vee alla ja vaatas, kust l\u00e4heb t\u00fchi korallideta rada mere poole. Mina siis lihtsalt liuglesin ettevaatlikult sinnapoole ja saingi korallide pealt minema. Aga nad suslikud olid ikka v\u00e4ga kalda l\u00e4hedal, sest vett oli selles kohas mul napilt \u00fcle p\u00f5lve alles. Kogemus ei olnud just meeldiv, aga j\u00e4in ellu.
\nUjusime teistele ruttu j\u00e4rgi ja hakkasime edasi liikuma. P\u00f5hi j\u00e4i meist aina kaugemale, veealune maailm l\u00e4ks seevastu aina kaunimaks. Seal avamerel n\u00fc\u00fcd aga ei olnud kaugelt nii m\u00f5nus olla, kui eelmisel snorgeldamisel lahesopis. Tuul oli vali, lained laksasid kogu aeg k\u00f5rvadesse ja kuna k\u00f5ik ujujad tahtsid sellep\u00e4rast hoida ennast instruktori p\u00e4\u00e4ster\u00f5nga l\u00e4hedale, oli ka ebamugav sebimine. \u00dcks noor mees arvas heaks pidevalt oma lestades jalgu minu k\u00f5hu alla toppida ja mul tuli siis tema kepsudega v\u00f5idelda. Pikapeale hakkas maski vahelt vesi sisse immitsema, mis tegi olemise ebamugavaks ja suu soolaseks. K-l \u00f5nneks meie hea kvaliteediga mask pidas vett h\u00e4sti, aga sel korral hoidis isegi tema meie l\u00e4hedusse, sest lainetas \u00fcsna tugevalt ja ei tundunud v\u00e4ga turvaline \u00fcksi eemal olla. Kui olime \u00fcle poole tunni kaunist veealust maailma uurinud, hakkas \u00fcks venelanna h\u00e4daldama, et k\u00fclm on. Meil k\u00fclm k\u00fcll ei olnud, aga meil oli ka arukust laenutada kalipsod selga, erinevalt l\u00f5disevast venelannast. Siis tegi instruktor otsuse, et ei hakka kulutama teist poolt tundi vastu tuult tagasi ujumiseks ja l\u00f5ikame kohe otse \u00fcle korallide kaldasse. Ehhee, see oli korralik hirmukogemus, eriti kui alles \u00e4sja olid korallidega l\u00e4hemalt tutvust teinud p\u00f5lvede abil. Isegi K \u00fctles p\u00e4rast, et hoidis lausa hinge kinni. Kui s\u00fcgaviku kohalt \u00e4ra keerasime, olime ju kohe suhteliselt korallide kohal ja kuigi vesi v\u00f5ib kauguse osas petta, tundusid korallid t\u00e4itsa k\u00f5hu all olevat. \u00dcle j\u00e4i meil lihtsalt rahulikult hingata ja mitte \u00fcleliia sipelda. Pigem tuli liuelda. Aitasin instruktoril ujumisr\u00f5ngast kalda poole tirida, et saaks kogu kamba endi j\u00e4rel kuivale maale juhtida. Viimases l\u00f5pus m\u00e4rkasin, et instruktor kaapis juba k\u00e4ega p\u00f5hja paremaks edasisaamiseks ja p\u00fc\u00fcdsin teha sama. L\u00f5puks olime kaldal, v\u00e4sinud ja r\u00e4situd ja r\u00e4tikute juurde tuli tagasi minna m\u00f6\u00f6da liiva ja vastu tuult p\u00e4ris pika maa. \u00dctlen ausalt, ei olnud v\u00e4ga meeldiv. Ja siis veel enne r\u00e4tikuid r\u00fcndas meid see t\u00fc\u00fctu fotograaf oma kaameraga :D Sokutas meile k\u00e4tte v\u00e4ikeseid krabisid ja tahtis pilte teha. Meil oli paraku ainus m\u00f5te saada sealt k\u00fclma tuule k\u00e4est minema r\u00e4tikute juurde, et need endale \u00fcmber v\u00f5tta ja k\u00f5rvadest vesi v\u00e4lja kuivatada. Krabid olid muidugi nunnud.
\nVeest v\u00e4ljudes avastasin, et olin suutnud oma s\u00f5rme haavata. K\u00fcllap siis seal l\u00f5pus liiva kaapides. Pool k\u00fc\u00fcnt oli maas ja s\u00f5rm verine. N\u00e4itasin instruktorile siis keskmist s\u00f5rme, et ehee, ei tea kuidas, aga on katki ja verine. Tema pani mulle tupsu joodiga peale, andis paar plaastrit kaasa ja soovitas restoranis k\u00e4ed \u00e4ra pesta ning plaaster otsa panna. Nii ma tegingi.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n Veel \u00fcks vaade Albatros-i hotelli Aquapargile<\/em><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n