![\"egiptus\"](\"\/pildid\/1534\/IMG_1641-2.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\nSain jutule r\u00f5\u00f5msameelse reisikontsultandi Romet-iga, kes t\u00f6\u00f6tab Fantaasiareisides<\/strong> ja sisuliselt paari p\u00e4evaga leidsime sobiva hotelli ning tegime esimese sissemakse. Asjalik reisikontsultant on tegelikult suureks abiks, sest mina ei ole \u00fcldse see inimene, kes viitsib l\u00f5putult k\u00f5iki pakkumiste kohti l\u00e4bi tuulata. Jah, ma hoian neil pakkumistel silma peal, aga eelistan inimest, kelle puhul ma n\u00e4en, et ta t\u00f5esti tahab leida parimaid lahendusi, mis mulle sobivad. Eks loomulikult t\u00f5de selgub alles kohapeal ja see, kas k\u00f5ik l\u00e4ks nii nagu kujutasid ette. Kuid…h\u00e4sti oluline on enne reisi saada maksimaalselt palju infot ja vastused igale oma k\u00fcsimusele. \u00dches\u00f5naga jah, Romet oli pakkujatest kellega ma suhtlesin, k\u00f5ige asjalikum ja olgem ausad, ka k\u00f5ige kiirem vastaja. Kui selline abiline teenib v\u00e4lja minu tunnustuse, j\u00e4\u00e4n pikalt tema truuks kliendiks, aga….ei maksa arvata, et ma ei m\u00e4rka, kui mulle on midagi paremaks r\u00e4\u00e4gitud, kui asi tegelikkuses on. <\/p>\n Egiptuse osas ei osanud ma \u00fcldiselt midagi tahta. Tume maa minu jaoks. Olin kuulnud vaid seda, et talvisel ajal on Sharmis soojem ja v\u00e4hem tuulisem, kui Hurghdas. \u00dcks valikutest, Hurghada, j\u00e4i seega \u00e4ra. Hotelli ma valida samuti ei osanud. Et mille j\u00e4rgi peaks siis \u00f5ieti vaatama? Ostsime reisi v\u00e4hem, kui kaks kuud enne v\u00e4ljumist ja rohkem v\u00e4ga sellega oma pead ei vaevanud, sest teadagi mida endast kujutab meie pere j\u00f5ulueelne aeg. Aasta l\u00f5pp kujuneski nii kiireks ja t\u00f6\u00f6rohkeks, et p\u00e4ris ausalt, kui ma 31.detsembril panin t\u00f6\u00f6l kell 15 uksed kinni, ei tahtnud ma sellest enam \u00f6\u00f6d ega m\u00fctsi kuulda. Otsustasin hakata puhkama ja sellest hetkest ma seda ka tegin. V\u00f5tsin ette vaid neid asju ja tegemisi, mida ma ISE v\u00e4ga teha tahtsin. Sealhulgas \u00f5mblesin t\u00fctrele \u00fche m\u00f5nusa ja pehme tuunika. <\/p>\n Eellugu oli seekord siis selline.<\/p>\n Sharm el Sheikh, Nabq. Eemal paistab Punase mere saar Tiran<\/em><\/p>\n Reis v\u00f5ib alata<\/strong><\/p>\n V\u00f5tsime uue aasta kenasti keskv\u00e4ljakul vastu, saime seal kokku paljude s\u00f5prade ja tuttavatega ja kahe p\u00e4eva p\u00e4rast, t\u00e4psemalt 3.jaanuari \u00f6\u00f6sel, s\u00f5itsime Tallinna lennujaama, et lennata Egiptusesse Sharm el Sheik-i. Poeg oli koos oma kahe tirtsuga kell 4 \u00f6\u00f6sel meil ukse taga, viskasime oma kohvrid K-ga autosse ja s\u00f5it lennujaama v\u00f5is alata. Nii suure seltskonnaga kaugemale reisimine oli meil esmakordne, seega olime juhtumistele avatud. Ja eks ikka \u00fchte koma teist juhtus ka, aga \u00f5nneks ei midagi hullu ja k\u00f5igest sai \u00fcle. Tagasi j\u00f5udsime kogemuse v\u00f5rra rikkamana.<\/p>\n Kell 5 olime lennujaamas. Chek in sai kodus juba tehtud ja lennujaamas tuli vaid pagas \u00e4ra anda ning siis v\u00f5is liikuda tollitsooni lehvitama passi ja k\u00e4sipagasit. Esimest korda juhtus meil nii, et minu ja K k\u00e4sipagasi seljakotid k\u00e4isid mitu korda kontroll-luugist l\u00e4bi. No ei tea, mida huvitavat nad seal n\u00e4ha tahtsid. Tollipoiss \u00fctles igatahes, et lihtsalt rutiin. V\u00e4ljusime t\u00e4pselt kell 7 hommikul ja kohale j\u00f5udsime isegi plaanitust varem. Peaks mainima, et lennu ajal olid seekord aknast imelised vaated. M\u00f5ni aeg peale starti Tallinnast hakkas t\u00f5usma p\u00e4ike ja meie pere teise poole aknast oli see imeline vaatepilt. Seevastu meiepoolsest aknast vaatas sel ajal vastu veel pilkane pimedus. Varsti oli aga ka meie aknast paista sinist taevast ja s\u00e4ravat p\u00e4ikest ning kui just pilvi all ei olnud, ka imelisi vaateid. Mis ei t\u00e4henda muidugi, et pilved poleks kaunid. Seekordsed pilvemaastikud olid t\u00e4iesti imetlemist v\u00e4\u00e4rt. <\/p>\n Mulle v\u00e4hemalt tundus, et ma n\u00e4gin aknast kogu aeg mingeid lumiseid moodustisi. Kuskil igatahes lund oli. <\/em><\/p>\n Sellel lennul oli arvestatavalt palju lapsi ja olin valmis, et rahu ja vaikust n\u00fc\u00fcd 5 tundi loota ei tasu. Minu \u00fcllatuseks aga lapsed vist enamuses magasid, aga rahu rikkus hoopis t\u00e4iskasvanud inimene. Sellepeale ma \u00fctleks, et igal lennul on raudselt oma hull. Selle lennu hull juhtus istuma t\u00e4pselt minu selja taga. Oh seda r\u00f5\u00f5mu, eksole! Egiptuse kohal<\/em><\/p>\n Maandumine oli pehme. Lennujaama sisenedes tuli v\u00f5tta endale migratsioonikaardid ja need \u00e4ra t\u00e4ita. Etten\u00e4gelikult oli mul kotis valmis 3 pastakat ja nii saime ruttu oma paberid t\u00e4idetud ning aitasime ka lennunaabrit pastaka laenutamisega. Peale m\u00f5nda aega j\u00e4rjekorras seismist saime templid passi, v\u00f5tsime lindi k\u00f5rvalt kohvrid, lasime need kontrollist l\u00e4bi ja suundusime \u00f5ue Tez Tour-i bussi otsima. Silmadel oli muidugi v\u00e4ga harjumatult hele, kui tuled permanentselt hallist kliimast, aga bussi leidsime me kiirelt \u00fcles.<\/p>\n Lennurajal<\/em><\/p>\n Olime kohal. Aafrikas, Egiptuses. Sharm el Sheik-is. \u00dcks noor mees, kaks v\u00e4ikest t\u00fcdrukut, \u00fcks teismeline piiga ja mina. Saatsin kogu meie reisikamba bussi istuma ja ise j\u00e4in veel \u00f5ue juttu ajama, kuniks k\u00f5ik oodatavad kunded kohale j\u00f5udsid. Bussis lausus kohapealne vastuv\u00f5tja oma tervituss\u00f5nad ja luges ette millises hotellis on mis kell j\u00e4rgmisel p\u00e4eval infotund. Meie hotelli silt<\/em><\/p>\n Poole tunni p\u00e4rast kohale j\u00f5udes registreerisime ennast hotelli sisse ja seej\u00e4rel suunati meid kohe k\u00f5rvalasuvasse toiduasutusse s\u00f6\u00f6ma. Pakett oli meil ostetud k\u00f5ik hinnas, seega ees seisis kolm korda p\u00e4evas kompleksi territooriumil s\u00f6\u00f6mine. V\u00e4ikeste lastega me targu ei planeerinud kusagil v\u00e4ljapool s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ia, et v\u00e4ltida ebameeldivaid \u00fcllatusi ja nii me l\u00e4ksimegi siis oma l\u00e4hin\u00e4dala s\u00f6\u00f6gikohta \u00fcle vaatama. Selleks ajaks oli kell saanud juba 14 ja l\u00f5una l\u00f5puni j\u00e4\u00e4nud napp tund. K\u00f5ht t\u00e4is, suundusime otsima oma tube, mis juhtusid olema kohe peamaja k\u00f5rval esimeses majakompleksis. Kaugele ei tulnud meil minna ja kuidagi suutsime oma kohvrid nii vaikselt \u00e4ra v\u00f5tta, et isegi pakikandjaid sappa ei saanud. <\/p>\n Hotelli peamaja<\/em><\/p>\n Esimesel p\u00e4eval meil mingeid tegevusi polnud, infotund oli j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ja plaane samuti polnud. S\u00f5ime k\u00f5hud veidi ehk areldi t\u00e4is, l\u00e4ksime tubadesse, pakkisime oma pagasi lahti ja kell oligi sealmaal, et \u00fcleliia palju aega p\u00e4ikesloojanguni polnud j\u00e4\u00e4nud. Nimelt Egiptimaal on kella viieks \u00f5htul t\u00e4itsa pime. H\u00e4marduma hakkab juba kella 4 ajal, kui p\u00e4ike on rullinud ennast madalale ja siis varsti ongi kr\u00e4hh ja kottpime. <\/p>\n Toad saime \u00fchte majja, \u00fchele korrusele ja \u00fchele koridorile. K\u00fcll aga mitte kaks \u00fchendatavat tuba, nagu meile oli lubatud. Noh, \u00f5nneks selle elas \u00fcle, kuigi olime sellise v\u00f5imalusega siiski arvestanud, et lastega oleks lihtsam kahepeale sehkendada, aga tore seegi, et \u00fcksteisele suhteliselt l\u00e4hedal.<\/p>\n Kui oled helde ja j\u00e4tad toateenindusele jootraha, r\u00f5\u00f5mustatakse Sind iga p\u00e4ev saunalinakunstiga.<\/em><\/p>\n Toad olid meil v\u00f5etud superior t\u00fc\u00fcpi ja seega t\u00e4itsa viisakad. V\u00f5i on k\u00fcsimus selles, et mina ei otsi erilist luksust. Peaasi, et k\u00f5ik asjad t\u00f6\u00f6tavad ja on puhas. \u00dcks laualamp ei l\u00e4inud t\u00f6\u00f6le, selle lasin korda teha. Soojendus toas aga ei l\u00e4inudki t\u00f6\u00f6le. Mis seal ikka. Hea, et v\u00e4ikeste laste toa oma t\u00f6\u00f6tas. Mulle toodi igatahes k\u00fclma kurtmise peale lisatekk tuppa. Valgustusega on neil seal nagu on. Pirnid on vist k\u00f5ige lahjemad, mis v\u00f5tta, sest korralikku valgust ei \u00f5nnestu isegi k\u00f5iki valgusallikaid kasutades tuppa saada. Eriti h\u00e4mar on vannituba. Muud h\u00e4da meil \u00f5nneks polnud. Vasakul on du\u0161\u0161inurk, paremal on peale wc-potti ka bidee ja seinal r\u00e4ttide torud<\/em><\/p>\n Ah jaa, et millises hotellis me siis peatusime? Hotell kandis aastat 3 tagasi nime Park In Radisson, aga on vahepeal l\u00e4inud \u00fcle kohalikku omandusse ja sellest ajast kannab nime Parrotel Aqua Park Resort. See on teise liini hotell, mis t\u00e4hendab, et mere \u00e4\u00e4rde saamiseks tuleb minna \u00fcle tee ja jalutada 7-8 minutit l\u00e4bi Parrotel Beach territooriumi randa. Need on \u00fche omaniku hotellid ja territooriumid on ristkasutuses…niiv\u00f5rd kuiv\u00f5rd. Beachi hotelli rahvas peab Aqua territooriumil asuva aquapargi kasutamiseks maksma juurde. Meie v\u00f5isime nende territooriumil jalutada k\u00fcll, mitte aga nende basseinides supelda ega restoranides s\u00fc\u00fca. Mina sain paketti ostes aru, et ristkasutus on ristkasutus ja v\u00e4hemalt ujuda oleks pidanud ka sealsetes basseinides saama, aga kohapel selgus, et eiei, nii ei ole. Jaluta ringi, aga \u00e4ra maandu pikutama ega ujuma. Kuidas nad vahet teevad, kust hotellist sa oled? Lihtsalt. Esiteks on k\u00e4epaelad hotellidel erinevad ja teiseks on erinevat v\u00e4rvi suured rannalinad, mida plastkaardi vastu vahetad. No ja kui l\u00e4hed sinepikollase r\u00e4tiga siniste r\u00e4ttide paradiisi….\u00f6eldakse, ekeee, siia ei v\u00f5i tulla. Ja k\u00e4epaelu kontrollitakse hotellide v\u00e4ravates agaralt. Iga v\u00f5\u00f5ras vant ikka sisse ei saa. <\/p>\n Aga….kohvrid lahti pakitud, l\u00e4ksime tutvuma elu-oluga \u00f5ues. Valget aega polnud ju \u00fcleliia palju j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud. Selles basseinis on perioodiliselt kunstlikud lained, mida minul k\u00fcll ei \u00f5nnestunud kordagi n\u00e4ha, aga lium\u00e4gi t\u00f6\u00f6tas k\u00fcll<\/em><\/p>\n K\u00f5ik 5 oleme pildil <\/em><\/p>\n Kuni loojanguni v\u00f5ib basseinides sulistada ja soojendusega bassein oli territooriumil tervelt \u00fcks. Seal enamus rahvast pikutaski ja teine osa rahvast oli kas rannas v\u00f5i ringi seiklemas. <\/em><\/p>\n Vaatasime, et p\u00e4ike on juba \u00fcsna madalal ja otsustasime k\u00e4ia \u00e4ra kohe ka mere \u00e4\u00e4res, et saada aimu, kuhu me ennast kohale oleme vedanud.<\/p>\n Mere \u00e4\u00e4rde minemiseks tuli jalutada l\u00e4bi s\u00f5sarhotelli ala – Parrotel Beach<\/em><\/p>\n Me ei l\u00e4inud sel korral p\u00e4ris teise hotelli alale k\u00f5ndima, vaid kasutasime selle servas olevat otseteed randa.<\/p>\n Rand hakkas vaikselt paistma…. <\/p>\n Muide, k\u00f5ik taimed, mis Sharmis kasvavad, pidavat olema sinna istutatud. Iseenesest seal k\u00f5rbepoolsaarel peaaegu midagi ei kasva. K\u00f5ik reoveed l\u00e4hevad kastmisele.<\/em><\/p>\n Sellest servast, kus ma pildistades seisan, kuni eemal paistva sillani on meie ja Beach Parroteli ranna-ala. Hele meri on madal, aga selt, kus lained murduvad, algab koralliriff ja l\u00e4heb j\u00e4rsult v\u00e4\u00e4\u00e4\u00e4\u00e4\u00e4ga s\u00fcgavaks<\/em><\/p>\n Kui keerata seal k\u00f5rgemal seljaga mere poole, avaneb selline vaade<\/em><\/p>\n “Naaberk\u00fcla” ehk hotelli sild, meie ala \u00e4\u00e4res. Aga vat minna sinna ei tohtinud<\/em><\/p>\n Eks l\u00e4ksime siis m\u00f6\u00f6da ranna\u00e4\u00e4rt nn \u00f5ige silla poole….<\/p>\n Silla l\u00f5pus saab minna merre snorgeldama<\/em><\/p>\n Pikk, pikk p\u00e4ev magamata \u00f6\u00f6ga seljataga, p\u00e4ike oli madalale vajunud ja aeg oli oma v\u00e4sinud pudinad hotelli tagasi tassida :)<\/p>\n Mere \u00e4\u00e4rde oligi t\u00f5epoolest l\u00fchike tee, aga sellegipoolest l\u00e4ks iga 15 minuti j\u00e4rel Parrotel Beach peamaja eest randa \u00fcks lahtine kurgik\u00e4ru, millega veeti inimesi hotelli ja ranna vahet. Eeeee, see vahemaa oli jalutatav max 5 minutiga, aga…..s\u00f5itjaid oli sellegipoolest. Peale s\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksime korraks tuppa. Aitasin lastel veidi toimetada, j\u00e4tsime noorima reisiselli, kes maadles endiselt mingi kaasav\u00f5etud viirusega issiga tuppa ja suundusime K ning vanema pisipiigaga peamajja, kus algas varsti laste meelelahutus. T\u00fcdrukud j\u00e4idki kahekesi sinna ja mina tegin sel ajal \u00fche jalutusk\u00e4igu h\u00e4maral \u00f5uel. <\/p>\n See on vaade meie hotellimajakese kolmanda korruse avatud koridorist<\/em><\/p>\n Nende korideridega on sal muidugi omaette teema ja t\u00f5en\u00e4oliselt muutub see teemaks just talvisel ajal. Nimelt tuulet\u00f5mbus. Talvel kukub peale loojangut \u00f5hutemperatuur \u00fcsna j\u00e4rsult nii 15 p\u00fcgala peale ja kui on veel tuul ringi tuulamas….on see \u00fcpris ebameeldiv, aga….selle vastu aitavad loomulikult positiivne meelestatus ja soojad riided :)<\/p>\n Igatahes l\u00e4ksin seiklema.<\/p>\n Ja j\u00e4rgmine on meie maja. Laste tuba oli kolmandal korrusel vasakult esimene ja meie tuba K-ga samal korruse teises servas enne trepikoda. Muide treppidest sai n\u00e4dala jooksul kolmandale ja alla joosta muljetavaldavalt palju.<\/p>\n Oli h\u00e4mar ja kiiresti l\u00e4ks pimedamaks ja pimedamaks. L\u00f5unamaa v\u00f5lud. Egiptuses olid sel ajal veel k\u00f5ikjal j\u00f5ulud. Terve n\u00e4dala k\u00f5las ruumides j\u00f5ulumuusika ja v\u00f5is kohtuda j\u00f5uluvanadega, p\u00f5hjap\u00f5tradega ning muu temaatilise atribuutikaga.<\/p>\n Pildid tehtud, l\u00e4ksin vaatama, millega tegelevad minu t\u00fcdrukud. V\u00f5tsin seal nendest pisema kaissu, sest laste tantsulka oli v\u00e4rskes \u00f5hus, tuul tormas ja polnud enam kaugeltki soe ning kaisus hakkas muidugi varsti uni tulema….m\u00f5ne aja p\u00e4rast viisime temagi tuppa unele. <\/p>\n \u00d5htutaevas meie korruse koridorist<\/em><\/p>\n Selline oli meie esimene p\u00e4ev Egiptuses. Kummaline oli m\u00f5elda, et viibime Aafrikas, aga seal me olime.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" N\u00fc\u00fcd see siis juhtuski, see mida ma kahtlustasin. Otsides reisipakkumisi v\u00e4listasin ma alati Egiptuse ja T\u00fcrgi. No ei tea, kohe ei kiskunud mind nendesse kohtadesse. Eelistasin selliseid maid, kus saab rahus liikuda ilma pealet\u00fckkivate kohaliketa ja ilma selleta, et keegi … J\u00e4tka lugemist
\n See oli mulle selge, et merest kaugele ma hotelli ei tahtnud. Paljudes hotellides k\u00e4ib randa transferbuss, aga mulle meeldib ikka see, kui rand on jalutusk\u00e4igu kaugusel. J\u00e4rgmine punkt oligi see, et hotell peaks olema esimesel v\u00f5i teisel liinil, mitte kaugemal.
\nJa veel olin kuulnud, et seal saavad inimesed pidevalt mingeid baktereid. Selles osas otsustasin siiski loobuda paranoiast ja minna reisile ilma eelarvamusteta ning eelk\u00f5ige olla ise hoolas ja t\u00e4ita h\u00fcgieenin\u00f5udeid. Selles suhtes oli mu poeg t\u00e4ielik vastand, sest tema sattus k\u00fcll vist eelnevalt k\u00f5igi nende inimeste peale, kes said Egiptuses olles k\u00f5ige rohkem wc-d k\u00fclastada ja mina vastupidi sattusin selliste otsa, kel polnud midagi taolist juhtunud. Seega pidin ma olema ka rahustaja rollis, et \u00e4rme ette \u00fcle m\u00f5tle ja k\u00fcll k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti ja keegi meist seal k\u00f5huh\u00e4dasid ei saa ega puhkust tilgutite all veetma ei pea. Minu jaoks oli selgemast selgem, et kohalikku kraanivett tarbida ei tohi – ei joogiks, ei hambapesuks. Desinfitseerivad vahendid v\u00f5iksid olla k\u00e4ep\u00e4rast, et puhastada k\u00e4si. Oma jookidesse j\u00e4\u00e4d panna lasta ei maksa, s\u00f5rmi suhu toppida samuti ei maksa ja muu selline elementaarne, mis tegelikult kehtib ka kodus v\u00f5i \u00fcks k\u00f5ik mis maal olles. Ja mis seal salata, mul olid kaasas head tooted, millega saab organismi kaitsta ja vajadusel turgutada. \u00dcks olulisemaid oli n\u00e4iteks Silver- Max ehk kolloidh\u00f5beda vesilahus. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n Sealt l\u00e4bi jalutatud, viisime oma unised aga suurte silmadega lapsed ootealale ja leidsime koha, kus pisikesed piigad said pikali visata. Nendele oli see elu esimene lend ja eks see v\u00e4ike segadus ja \u00e4revus paistis ikka natuke v\u00e4lja ka. Enne pikka lendu otsustasime k\u00f5hud t\u00e4is s\u00fc\u00fca, sest kes see ikka kodus \u00f6\u00f6sel peale 3 s\u00f6\u00f6ma hakkab, eks. Suured reisisellid panid muidugi oma toidu kohe nahka, v\u00e4ikesed n\u00e4ksisid ja s\u00e4ttisid \u00fclej\u00e4\u00e4gi tagavaraks kotti. Aeg l\u00e4ks \u00fcllataval kombel v\u00e4ga ruttu ja peagi oli k\u00e4es aeg esitada oma pardakaardid ning astuda lennujaamast v\u00e4lja otse transfeerbussi, mis viis m\u00f5ne aja p\u00e4rast eemal seisva lennuki peale. Peaks \u00fctlema et k\u00fclmal ajal pole see k\u00f5ige meeldivam tegevus, eriti v\u00e4ikeste uniste lastega. Joped ja kombekad j\u00e4\u00e4vad ju autosse ja \u00f5hemate riietega….no olgem ausad, oli ikka t\u00e4itsa k\u00fclm. Hea, et mul olid m\u00f5ned suured r\u00e4tid kaasas ja saime need lapsele \u00fcmber m\u00e4ssida. Me ei olnud lihtsalt valmis, et varahommikusel soojamaa lennul tuleb l\u00e4bi \u00f5ue kolistada. Bussis \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisijaid oodates l\u00e4ks olukord pisut paremaks, kui palusin bussijuhil \u00fche kahest uksest sulgeda. Tuulet\u00f5mbus tahtis muidu k\u00f5rvad peast viia. Lahke bussijuht sai sellest aru ja probleemitult l\u00e4ks \u00fcks ustest kinni. J\u00e4rgmine tuulev\u00f5itlus tuli l\u00e4bi teha lennuki trapi juures, kus peale lasti vaid \u00fchest otsast ja pea 200 inimest on t\u00e4itsa palju rahvast. Mina, kes ma olen olnud kolmele lapsele aastaid emal\u00f5viks, j\u00f5udsin noorima pudinaga p\u00e4ris kiiresti lennukisse. Suurem R teise pudinaga ja K said peale alles siis, kui meie kaks olime juba ammu oma kohtadel. K\u00f5ik see rahvas peal, kuulasime \u00e4ra meeskonna ja stjuardesside kohustuslikud jutud ja lend v\u00f5is alata. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n5 tundi jagus sellel vene proual kuraasikat l\u00e4rmamist, s\u00f5imamist ja \u00f5iendamist ja mina sain k\u00fcll n\u00fc\u00fcd \u00fcle korrata kogu venekeelse roppuste s\u00f5navara. Tema k\u00f5rval akna all istus umbes 16 aastane poeg, kes toetus kinniste silmadega seina vastu ja perioodiliselt lausus emale – pane suu kinni! Vahepeal k\u00e4is noomimas stjuuard – proua, te pole siin lennukis \u00fcksi. Ei midagi. Korduvalt teadustas prouhjen meile oma vanust, et me seda ikka kindlalt teaks. Tema on siiski juba 53, et te teaksite!!!!! Jah, taaskordne t\u00e4helepanek, et vahest ei tule see vanus sugugi koos tarkusega. Tuleb \u00fcksi, mis \u00fcksi. Eks prowwale andis kuraasi juurde ilmselt enne lendu manustatud kangem jook, aga see on ikka p\u00e4ris h\u00e4mmastav, kuidas m\u00f5ni jaksab 5 tundi jutti l\u00e4rmata ilma kordagi suud sulgemata. Kui enam midagi targemat polnud \u00f6elda, siis toiduk\u00e4ru liikudes soovis ta osta meest. Millepeale stjuuard teatas t\u00f5sisel ilmel – ne prodajotsa!
\nMeie lapsed pidasid lennu v\u00e4ga vapralt vastu ilma igasuguste probleemideta ja kohale j\u00f5udes oli p\u00e4ris meeldiv enam mitte kuulda bravuurika salonginaabri kisa. R istus oma piigadega \u00fches reas ja mina K-ga sama rea teisel poolel. Meie k\u00f5rval istus \u00f5nneks meeldiv eestlasest meesterahvas, kes enamuse teest magas klapid peas( kuigi p\u00e4rast mainis, et seda seljatagust m\u00f6la tuli ka l\u00e4bi klappide) ning kellega arendasime lennu viimase tunni ajal meeldivat vestlust. Arukate lennunaabrite vastu pole mul t\u00f5esti midagi. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMis oli esimene mulje?
\n\u00d5ues oli soe. \u00dcmberringi oli …k\u00f5rb. Mitte et see \u00fcllatus oleks, aga ikkagi harjumatult taimevaene \u00fcmbrus. <\/p>\n
\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast alustasime s\u00f5itu, panime m\u00f5ned meiega koos saabunud turistid nende hotellidesse maha ja viimasena l\u00e4ksimegi hotelli meie ja veel kaks eestlannat, kellega hiljem mitmeid kordi kokku sattusime ja juttu ajasime(mul oli siiralt kahju, et neil Eestist kaasa tulev teismeline laps pidi lennujaamas maha j\u00e4\u00e4ma, sest uus pass ei j\u00f5udnud reisiks valmis ja vana juhtus olema alla kuue kuu kehtiv…kuigi vanem t\u00fctar oli hiljem helistanud ja \u00f6elnud, et kehtivus oli veel 7 kuud ja lennujaamas ilmselt eksiti arvutamisega). <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n Vaade meie toast<\/em><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n K\u00fcll aga kuulsin k\u00f5rvalt paar p\u00e4eva hiljem \u00fche Kiievi pere kurtmist, et tuled k\u00e4ivad sisse v\u00e4lja nagu tahavad, \u00fcks kapi l\u00fckandustest tahab s\u00fclle kukkuda ja vanni segistil puudub see koht, kust vett kinni – lahti keerata :D Ilmselt oli neil standard t\u00fc\u00fcpi tuba ja need on seal teadup\u00e4rast alles renoveerimata.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nTatsasime l\u00e4bi meie hotelli territooriumi, aquapargi ala ja l\u00f5puks jalutasime \u00fcle tee mere \u00e4\u00e4rde.
\nK\u00f5igepealt tutvustangi m\u00f5ne fotoga meie hotelli ala. Just m\u00f5nega, sest esimesel p\u00e4eval ma tegin suhteliselt v\u00e4he pilte. M\u00f5nes j\u00e4rgnevas postituses tuleb neid veel.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMeie siiski k\u00f5ndisime. K\u00f5ndisime tiiru oma hotelliala rannale peale. See kehv kiiks on neil seal Egiptuses k\u00fcll, et \u00fcldiselt m\u00f6\u00f6da rannajoont sedasi jalutada ei saa, et kuhu jalad viivad. Hotellide kaupa on rannaalad samuti \u00e4ra jaotatud ja piirdeaiad vahel. Tahtsime korra minna vasakule \u00e4ra, ehk l\u00e4himale sillale…aga kus sa sellega, kohe \u00f6eldi eiei, teise hotelli ala.
\nNiiet jah, jalutasime seal, kus lubatud ja k\u00f5ndisime varsti hotelli tagasi, sest \u00f5htus\u00f6\u00f6gi aeg j\u00f5udis tasapisi k\u00e4tte. \u00d5htus\u00f6\u00f6k oli 18.30 – 21.00. S\u00f6\u00f6 nagu jaksad, aga ega ikka ei jaksa k\u00fcll. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n<\/a><\/center>
\n<\/a><\/center>
\nJ\u00e4rgmine foto. Seal \u00fcleval paistab kuu, mis pildistamise hetkel on veel arusaadavas poosis, aga umbes tund hiljem oli ta selili nagu \u00fcks korralik kauss.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n