![\"kassiopi\"](\"\/pildid\/1524\/IMG_5732.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Niisiis olime taas kella 11 ajal Kassiopis. Ilm oli suurep\u00e4rane. Palav, lausa kuum, aga seekord v\u00e4ga tuuline. Tuul tegi olemise m\u00f5nusaks, aga ettevaatlik tuli olla p\u00e4ikese suhtes sellegipoolest. N\u00e4ksab salaja nii, et anna aga olla. <\/p>\n
K\u00f5ndisime m\u00f6\u00f6da tuttavat t\u00e4navat alla mere poole.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Jalutasime sadamas veidi ringi ka sellel poolel, kuhu eelmisel korral ei l\u00e4inud. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n Siin paistavad n\u00fc\u00fcd need vanad kindluse varemed, millest \u00fcle – eelmises postituses juttu oli.<\/em><\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n M\u00f6\u00f6da seda teed, mis seal eespool rannast \u00fcles lookleb, me edasi l\u00e4ksimegi<\/em><\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n Eemalt paistiski varsti see Kassiopi pearand ja poolsaar, mida me peagi avastama suundusime<\/em><\/p>\n
Kui aga meri vaatab sulle kogu aeg vastu, siis kiusatus ujuma minna tekib lootusetult sageli. V\u00f5tsime suuna j\u00e4lle vasakule, sest paremale jalutada polnud teed. Kui olime piisavalt k\u00f5ndinud, leidsime endale raja, mis viis alla rannakaljudele. Selles kohas tuli kasutada oma ronimisoskust ja selleks, et leida endale m\u00f5nus supluspaik \u00fcletada suuremaid ja v\u00e4iksemaid kivim\u00fcrakaid. Tuli v\u00e4lja, et mina olen m\u00e4rksa nobedam m\u00e4gikits, kui K. No eks mul on olnud muidugi juba pikem elu sellist tegevust harjutada ja sellev\u00f5rra olen mina ka julgem ning osavam. K -l tuli sellistel kivim\u00fcrakatel turnimist teha elus esimest korda ja pealegi on ta suhteliselt ettevaatlik, v\u00f5rreldes minuga. Pea ees v\u00e4ga kuskilegi ei p\u00f5ruta. Nii tuligi tal tegeleda kahe asjaga. Esiteks vaadata, kuhu ise astub ja kuidas kust alla v\u00f5i \u00fcles saab ja teiseks pidevalt valvata mind. Mina ei n\u00e4inud selleks k\u00fcll vajadust, aga tema arvas, et peab mind taltsutama ja valvama. Kogu aeg pidin ma kuulma seda, et emaaaa, no kuhu sa ronid ja vaata et sa alla ei kuku :D ja ootaaaa, ma tulen kohe annan sulle k\u00e4e….noh, selle aja peale kui ta saabus olin ma juba ammu seal, kuhu olin teel ja tegin b\u00f6\u00f6\u00f6\u00f6 :D<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Pole hullu, \u00f5pib temagi m\u00e4gikepslemise selgeks, kus ta p\u00e4\u00e4seb. Mingi annus ettevaatlikkust pole loomulikult kellelegi veel kahju toonud. Eks olin minagi esimest korda Norras m\u00e4gedes k\u00e4ies nii aastal 1996 ettevaatlikum ja pelglikum. Sellest ajast p\u00f5en ma muidugi vaibumatut m\u00e4gedearmastust. No ja tegelikult on selle asjapulgandusega ju nii ka, et ise on alati lihtsam julge olla, kui et vaadata oma laste(v\u00f5i ema) julgust\u00fckke k\u00f5rvalt, eksole. Meie noorem R on minuga v\u00e4ga sarnane igalepooleronija ja issameie k\u00fcll- kui ma k\u00f5rval olen, olen alati rabanduse servast kinni hoidmas. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
See oli siis see koht, kust me \u00fcritasime ujuma saada. Korralik pesumasina tsentrifuug. Kivipesu saab teha niks naks ja valmis.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga me j\u00f5udsime sinna, kuhu olime ronides teel olnud. \u00dchte omameelest m\u00f5nusasse kividevahelisse prakku. Viskasime pealisriided maha ja haaa…katsu sa sinna vette saada, kui laine on nii \u00e4ge, et viskab koos kivide kolinaga sind kuivale tagasi. Ohsamait, see oli l\u00f5bus. No see ei olnud muidugi l\u00f5bus, kui \u00fclesoolatud vesi silma sattus. Siis roomasid nagu haavatud kaheksajalg(mitte et ma tean milline ta on) kaldale tagasi ja p\u00fc\u00fcdsid k\u00e4sikaudu leida oma r\u00e4tikut, et silmad j\u00e4lle n\u00e4gijaks saaks. Aga muidu oli ikkagi l\u00f5bus ja naljakas. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
\u00dchel hetkel saime aru, et tuleks veidike \u00fcle kivide tagasi ronida ja paremasse kohta ujuma minna. Kui \u00fcmber abaja on kive v\u00e4hem, siis peksab ka vett v\u00e4hem. J\u00e4tsime oma riided sinna, kus nad olid, ronisime \u00fcle kivide oma urust v\u00e4lja ja j\u00e4ime sinna l\u00e4hedale suplema. Just suplema, sest ujumisest oli asi lainega v\u00f5ideldes kaugel. Peale meie olid selles toredas kohas veel 3 inimest, aga keegi ei lasknud ennast \u00fcksteisest segada. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Kui lainev\u00f5itlusest k\u00fcllalt sai, vahetasime riided ja asutasime ennast edasi matkama. J\u00f5udsime j\u00e4lle Kassiopi k\u00f5ige suurema rannani ja l\u00e4ksime avastama selle k\u00f5rval paiknevat v\u00e4ikest poolsaart. Liikusime oliivipuude vahelt ikka edasi ja edasi, kuni j\u00f5udsime nii kaugele, et edasi enam ei saanud.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n Selle kivinuka taga oli meil hiljem \u00fcks ujumiskoht. Ilus v\u00e4ike laht.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Imetlesime vaadet ja ronisime k\u00f5rgustest alla, poolsaare alumisele korrusele. Seal oli siis see kohalik nii-\u00f6elda tunnusm\u00e4rk, ehk \u00fcksikrahn(kummalisel kombel paistab ta pildil k\u00f5vasti v\u00e4iksem, kui tegelikkuses oli).
\nIstusime vette laskuval kaljul, vaatasime merd, kuulasime lainete m\u00fcha, trotsisime tuult ja nautisime p\u00e4eva. T\u00e4iesti kahekesi, nagu maailma otsas. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Eelmisel korral n\u00e4htud “kollane kummipaat” v\u00f5itles lainetega v\u00f5isteldes ennast ikka edasi ja edasi s\u00f5itma. Nagu kummipart pesukausis. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Aeg oli ennast pealel\u00f5unasesse aega veeretanud ja pidasime s\u00f6\u00f6giplaane. Olime n\u00e4lja tekkides paraku umbes sama kaugel, kui eelmisel korral ning nii ei tekkinud meil mingit kahtlust, kuhu me taas oma sammud seame. Ikka sinna imeilusa vaatega restorani terrassile, kus olid maitsvad s\u00f6\u00f6gid ja rahulik atmosf\u00e4\u00e4r. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Sealt eemalt see meie restorani terrass paistabki<\/em><\/p>\n Kelner tundis meid \u00fcle-eelmisest p\u00e4evast \u00e4ra, naeratas ja teadis, et meil pole kuhugi kiiret. Jah, muidugi! Kui on vaja reisile ilus punkt panna, tuleb seda teha kaunilt. Alustasime oma lemmikjoogiga – k\u00fclm Freddo Cappuccino m\u00f5lemile.<\/p>\n Proovituist oli selles kohas kohvi peaaegu et parim. Sama hea oli see jook ka Pargas, kus saime teada, kuidas seda tehakse ja millist k\u00fclma kohvi ei tohi kunagi endale tellida.<\/p>\n Mina soovisin meie puhkusereisi viimasel l\u00f5unas\u00f6\u00f6gil nautida veel kaheksajalga, K aga otsustas hoopis klubiv\u00f5ikude kasuks. Noh, laps on laps – lihtne toit l\u00e4heb h\u00e4sti peale ja maistvalt olid nad tehtud t\u00f5esti. <\/p>\n Jagasime s\u00f6\u00f6ki sulle – mulle ja nii saime m\u00f5lemad erinevaid maitseelamusi. <\/p>\n Praegu ma juba siiralt igatsen neid laisku ja aeglaseid s\u00f6\u00f6maaegu. Tagasi kodus ja t\u00f6\u00f6l pole kahjuks aega istuda l\u00f5una ajal m\u00f5nel terrassi, lasta tuulel juustes sasida ning hea s\u00f6\u00f6gi juures lubada unistustel lennata. Nii v\u00f5ib l\u00f5una pikaks venida ja kolleegid n\u00e4ljast \u00e4ra n\u00f5rkeda oma s\u00f6\u00f6gikorda oodates. <\/p>\n Jah, tore l\u00f5unas\u00f6\u00f6k oli ja ainult meie kaks teame, mis meid siiani seda meenutades hirmsasti naerma ajab.<\/p>\n L\u00f5puks saab aga isegi k\u00f5ige m\u00f5nusam l\u00f5unas\u00f6\u00f6k l\u00e4bi. T\u00f5usime lauast, j\u00e4tsime personaliga head aega ja l\u00e4ksime oma teed.<\/p>\n Edasi minnes j\u00e4ime vaatame seda pooleliolevat maja….noh, aknad on tal k\u00fcll pisut kaootilised ja v\u00e4ikesed, aga pidasime seda k\u00f5lbulikuks k\u00fcll. Ikka selleks, et endal v\u00f5iks \u00fcks m\u00f5nus pesake siin t\u00f5esti olla. Saaks ise suviti soojas ja rahulikus kohas k\u00e4ia ja armsaid inimesi v\u00f5\u00f5rustada. Unistamine pole ju ometi keelatud :)<\/p>\n Jalutasime m\u00f6\u00f6da maalilist rannikut edasi, kuni j\u00f5udsime taas sellisesse kohta, kus tekkis ujumise isu. Ikka kribinal m\u00e4est alla ja vett nautima. See abajas oli k\u00fcll veidi rahulikum, aga lainetas siingi. Kaljuk\u00fcnkaid oli palju ja nende vahelt leidsime m\u00f5nusaid rahulikke “vanne”, kuhu perioodiliselt \u00fcle \u00e4\u00e4re vett sisse viskas. Veetsime vees m\u00f5nusa l\u00f5\u00f5gastava tunnikese. <\/p>\n Iga ilus p\u00e4ev veereb omasoodu \u00f5htusse. M\u00f5istliku ajavaruga jalutasime Kassiopi keskusesse tagasi ja plaanisime k\u00fclastada veelkord \u00fchte sealset kauplust, mis osutus seekordse reisi lemmikuks. Sealsetes poodides m\u00fc\u00fcdav pehme Itaalia puuvill ja lina lihtsalt lummavad. Kui ma kodus leian l\u00f5puks koha, kust selliseid pehmeid ja m\u00f5nusaid linaseid ning puuvillaseid kangaid osta saan, hakkan vaid nendest riideid \u00f5mblema. Seni ette sattunud ja katsutud pole \u00fckski mulle olnud see \u00f5ige. Varsti jalutasime edasi, sest bussi v\u00e4ljumise aeg oli l\u00e4hedal. M\u00f5nus p\u00e4ev Kassiopis hakkas l\u00e4bi saama. K ostis endale \u00fche topsi j\u00e4\u00e4tist, s\u00f5i selle bussipeatuse pargipingil istudes \u00e4ra ja oligi aeg \u00e4ra s\u00f5ita.<\/p>\n Teel olid nagu ikka ilusad vaated, mida tuli pildile p\u00fc\u00fcda. <\/p>\n Bussist s\u00f5idu ajal pildistamine pole just kuigi mugav, aga siiski teostatav. M\u00f5ned stiilin\u00e4ited kitsastest ja k\u00e4\u00e4nuslistest teedest.<\/p>\n J\u00e4rgmisel pildil on tavaline situatsioon….vastu tuleb auto, koos s\u00f5itma ei mahu ja autol tuleb tagurdada, kuni tekib m\u00f5ni tasku, et buss l\u00e4bi lasta.<\/p>\n ja m\u00f5ned vaated veel<\/p>\n Taoline atraktsioon oli olemas meie eelmise aasta peatuspaiga Benitsese rannas ja K-le see v\u00e4ga meeldis. See pildil olev on Ipsose rannas, Gouviast edasi, linnaliini bussi nr.7 l\u00f5pp-peatuses. <\/em><\/p>\n Olime tagasi Gouvias. Jalutasime vaikselt bussipeatusest asulasse ja enne hotelli minemist tegime \u00fche jalutustiiru hoopis teise kanti. Seal pidi olema apteek, kuhu meil mitu p\u00e4eva polnud \u00f5nnestunud sisse saada. N\u00e4dalavahetusel on seal apteek kinni ja k\u00e4es oli esmasp\u00e4ev. M\u00f5tlesime, et ehk avaneb v\u00f5imalus apteeki siiski enne \u00e4ras\u00f5itu k\u00fclastada. Miks me sinna \u00fcldse minna tahtsime? Nimelt sellep\u00e4rast, et eelmisel aastal ostsime apteegist \u00fche oliivi\u0161ampooni, mis osutus v\u00e4ga heaks ja pidasime plaani ka sel aastal sealt sellise osta. T\u00e4itsa olemas oli apteegis ja \u00e4ra me ta ostsime ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval avastasin, et ka lennujaama kaupluses on see sari sees. Tagasiteel k\u00fclastasime veel \u00fchte poodi, et koju pudelikese kohalikku head oliiv\u00f5li osta ja siis juba otse hotelli.<\/p>\n Toas pesime endalt p\u00e4evase palavuse ja soolakihi maha ning asusime kohvreid pakkima. K maadles oma flamingoga, sest sellest oli tarvis viimane kui \u00f5huraas v\u00e4lja pressida. Pean mainima, et see oli l\u00f5bus vaatepilt. Kuid…selline oligi kaup, et ise laseb t\u00fchjaks ja vaatab, kuidas selle seltsilise oma kohvrisse \u00e4ra paigutab. Ikka t\u00e4itsa hea oli, et tulime sel korral reisile kahe poolt\u00fchja kohvriga. Sisse ta selle pressis ja oli \u00f5nnelik, et k\u00f5ik kohvrisse mahtus. <\/p>\n Kotid koos, oli vaja minna kusagile s\u00f6\u00f6ma oma seekordset viimast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki Korfu saarel. Valituks osutus rahvuslik taverna, kus m\u00f5ned \u00f5htud tagasi tegelikult k\u00e4isime. Toidud olid seal head, teenindus suurep\u00e4rane, hinnad taskukohased ja meelelahutus meile sobiv. Pererahvas v\u00f5ttis meid vastu nagu vanu tuttavaid ja K haarati kohe tantsima. Mina tellisin rahulikult toidud ja nautisin lapse soovi k\u00f5igest osa v\u00f5tta. Teist korda tegin ainult selle vea, et j\u00e4tsin j\u00e4lle fotoka tuppa. K telefoniga tegin k\u00fcll video, aga k\u00e4tte ma seda sealt ei saa. Mingi konks on, mis tuleb selgeks saada. \u00d5igemini ma tean, kuhu koer on maetud, aga pole sellega siiani tegelenud. S\u00f5ime oma lemmikut, grillitud k\u00f6\u00f6givilju, marineeritud kaheksajalgu ja k\u00fcpsetatud juustu. K tantsis terve \u00f5htu nii, et selg m\u00e4rg ja silm s\u00e4ras. K\u00f5ik n\u00e4dalaga s\u00f6\u00f6dud j\u00e4\u00e4tisekalorid said k\u00f5vasti vatti. <\/p>\n \u00dckski pidu ei kesta l\u00f5pmatuseni ja tuli meilgi l\u00f5puks lauast p\u00fcsti t\u00f5usta, s\u00fcdamlikult h\u00fcvasti j\u00e4tta ning enne hotelli minemist k\u00fclastasime meile tuttavat itaallaste pitsarestorani, kust tellisime endale hommikus\u00f6\u00f6gi. Nimelt hommikune transfeer l\u00e4ks nii vara, et hotellis hommikust s\u00fc\u00fca poleks olnud v\u00f5imalust. \u00dcks maitsev pitsa kaasa v\u00f5tta tundus igati hea m\u00f5te. See foto on tehtud selle taverna sissep\u00e4\u00e4su juures. Maja\u00fcmbrusega sulab kokku taverna \u00f5ueala, mis l\u00e4heb edasi \u00fcle katusealuseks ja k\u00f6\u00f6giks.<\/em><\/p>\n Hommikul l\u00e4ks k\u00f5ik nagu lepase reega. Pestud, pakitud ja \u00f5ue transfeeri ootama. Buss j\u00e4i minutit 10 hiljaks, aga see polnud probleem. Bussis kohtusime j\u00e4lle meie tuttava eestlastest perega ja kohe l\u00e4ks muljete vahetamiseks. Kui on suurem seltskond, siis l\u00e4hevad k\u00f5ik tegemised ja ootamised kiiremini. Lennujaamas said k\u00f5ik protseduurid ilma probleemideta tehtud ja olimegi ootealal. Lennukisse laskmiseni oli piisavalt aega, leidsime endale istekohad ja j\u00e4tsime K ning tuttavate meespoole kohvritega istuma. Mina l\u00e4ksin koos naispoolega poodi. Tahtsin vett osta ja proua soovis kohalikku kommi. J\u00e4ime aga r\u00f5\u00f5msalt poodi ringi vaatama ja lisaks vajalikule tegime m\u00f5ne ostu veel. Mina ostan teist aastat juba lennujaamast T\u0161itsibirat – see on siis selline vurtsuga ingverijook, mis on nende rahvuslik. Veidi aja p\u00e4rast tuli paari meespool hingeldades meile poodi j\u00e4rgi, et kus me kondame, juba saab lennukisse sisse :) Jah, mehed ja lapsed, alati \u00e4revad :P Ega siis lennuk kohe \u00e4ra ei lenda sellp\u00e4rast.<\/p>\n Oma lennuk j\u00e4i pildile p\u00fc\u00fcdmata, aga siin on \u00fcks, mis ootel ja teine selle taga just l\u00e4ks lendu.<\/em><\/p>\n Aga…maksime \u00e4ra, l\u00e4ksime v\u00f5tsime oma asjad ja suundusime k\u00f5ik neljakesi r\u00f5\u00f5msalt lennukisse. Tagasilennuks oli SmartLynx-il suur lennuk. Istuma sattusime nii h\u00e4sti, et kolmeses reas j\u00e4i \u00fcks koht vabaks. Meil seega ruumi m\u00f5nusalt igate pidi ennast sirutada. Lend v\u00e4ljus minutilise t\u00e4psusega.<\/p>\n Kaks pilti lennukist linna suunas<\/p>\n Sellel pildil on n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti paistmas Gouvia Marina ja sellest edasi ongi kohe meie peatuspaiga ujumislaht.<\/p>\n Kui juba kaugemal olime, paistsid k\u00f5rgustest huvitavad lapid, nagu maal\u00e4hedastes v\u00e4rvides lapitekk. Kus see oli…pole aimugi.<\/p>\n Ja siis tulid pilved….maa j\u00e4i kaugele alla…<\/p>\n Eks muidugi, \u00e4ra lennata on alati kurb, aga midagi pole teha. Selleks korraks sai meie Korfu reis j\u00e4lle l\u00e4bi. Tagasilend sujus h\u00e4sti ja Tallinnas olime kohal plaanip\u00e4rasest varem. Ka Eestis v\u00f5ttis meid vastu p\u00e4ikeseline ilm, aga \u00f5hk oli k\u00f5vasti jahedam. Vahelduseks muidugi p\u00e4ris m\u00f5nus – ei olnudki palav ja lehvik lebas t\u00f6\u00f6tuna kohvris. L\u00f5puks \u00fcks tunnine rongis\u00f5it ja olimegi kodus tagasi. Puhanud, ujunud, p\u00e4ikest saanud, k\u00e4inud, n\u00e4inud ja \u00f5nnelikud.<\/p>\n Reisijutud said jutustatud ja n\u00fc\u00fcd ma natuke seedin ja siis kirjutan l\u00fchikese kokkuv\u00f5tva loo. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jah, nii kahju kui sellest ka pole, saab iga reis otsa. Tegelikult kohal olles ma l\u00fckkasin seda m\u00f5tet peas nii kaugele, kui sai. T\u00e4psemini viimase \u00f5htuni, kui tuli silmitsi seista kohvrite pakkimisega, sest hommikune transfeer oli juba enne hommikus\u00f6\u00f6ki. Kohvrite … J\u00e4tka lugemist <\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5ttis meilt tellimuse, ajas juttu ja l\u00e4ks rahulikul m\u00f5\u00f5detul sammul tellimust edasi andma.
\nMeie sel ajal nautisime vaadet, naersime j\u00e4lle mingeid ainult meile m\u00f5istetavaid nalju, tundsime m\u00f5nu soojusest ja kaunist p\u00e4evast ning tajusime aja peatumist. Seekord kohisesid all rannas lained nii k\u00f5vasti, et summutasid vaikselt m\u00e4ngiva meeldiva muusika. Vaatamata aga meie m\u00f5lemi muusikalembusele, oli sel korral laintem\u00fcha ja tuule kokkum\u00e4ng piisavalt harmooniline, et seda naudinguga kuulata ja k\u00f5larist kostvale muusikale eelistada. Kelner millegip\u00e4rast vabandas tugeva tuule p\u00e4rast, aga meie pigem nautisime seda. Tuul, lained…no m\u00f5nus oli, kuidas see v\u00f5iks segada? Pealegi terrassi \u00e4\u00e4res olev klaasist piire varjas istudes tuule t\u00e4iesti \u00e4ra. Vat kui p\u00fcsti t\u00f5usid, siis oli t\u00f5esti parukas peas tagurpidi. Aga t\u00fchja sellest.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nOma viimase p\u00e4evaga v\u00f5is t\u00e4iesti rahule j\u00e4\u00e4da. Oli kaunist loodust, vaikust ja rahu, palju ujumist, head s\u00f6\u00f6ki, tantsu, naeru ja tulev\u00e4rki. <\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n ja sellelt paistab Kerkyra linn ja linnast p\u00f5hja viiv tee<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nOotasime \u00e4ra pagasi, j\u00e4tsime h\u00fcvasti uute s\u00f5pradega ja suundusime trammi peale.
\nK\u00e4es oli s\u00fcgav pealel\u00f5una ja teades, et kodus ei oota meid keegi sooja toiduga, l\u00e4ksime esmalt kohe hoopis s\u00f6\u00f6ma. Ju me lootsime, et t\u00e4is k\u00f5ht leevendab kurbust, sest tahad v\u00f5i ei taha – ikka on natuke kurb tunne, kui puhkus saab l\u00e4bi.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n