![\"roda\"](\"\/pildid\/1523\/IMG_5623-2.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
K\u00e4tte ta muidugi oma flamingo l\u00f5puks sai ja tuppa tagasi tassis. S\u00e4ttis peale du\u0161\u0161i all k\u00e4imist linnu vanni elama ja v\u00f5isime varsti bussipeatusesse sammuda. Tunni ringis s\u00f5itu ja olimegi kohal Roda asulas. Tulime bussist v\u00e4lja seal kus \u00f6eldi, vaatasime tagasis\u00f5idupeatuses \u00fcle bussi v\u00e4ljumise kellaajad ja hakkasime jalutama edasi, eeldades, et meri on kuskil seal, kuhu k\u00f5nnime. Muidugi oli. Orienteerumisega on meil igati h\u00e4sti. V\u00e4hemalt minul ja \u00fchest sellisest orienteeruvast isendist kahepeale t\u00e4itsa jagub. Taevas oli endiselt pilves ja asula tundus kuidagi t\u00fchi ja k\u00f5le.
\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast j\u00f5udsime randa ja jalutades veidi aega m\u00f6\u00f6da veepiiri tekkis meil tunne, et ….see ei ole meie koht. Ilmselt m\u00e4ngis selles oma osa muidugi ka ilm, hall ja sombune. Lisaks veel see, et liivarannad ei ole meie esimene eelistus. Ainsad \u00fcli\u00e4gedad liivarannad olid meiemeelest Paleokastritsas, Arillases ja Lagoses ehk p\u00e4ikeseloojangurannas. Mujal olid liivased rannad sogased ja igasuguse murduga. Jah, ei ole meie koht. Otsustasime v\u00e4lkkiirelt, et liigume tagasi bussipeatusesse ja ehk l\u00e4heb juba varem m\u00f5ni buss tagasi.
\nL\u00e4ks aga nii, et peatuse l\u00e4histele j\u00f5udes n\u00e4gime bussi saba…sellesama bussi, millega olime sinna tulnud. Eh, napikas. Aga….kui nii, siis nii ja midagi tuli v\u00f5tta ette eelseisva 3 tunniga. Nimelt j\u00e4rgmine buss meile vajalikus suunas l\u00e4ks 3 tunni p\u00e4rast. Otsustasime, et veedame siis selle aja m\u00f5nusasti.
\nL\u00e4ksime randa tagasi.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Selline see rannaala oli. Midagi otseselt viga ju polnud, aga meid ei vaimustanud. <\/em><\/p>\n Kui ennem randa j\u00f5udes jalutasime paremale, siis n\u00fc\u00fcd l\u00e4ksime hoopis vasakule. Nimelt otsustasime leida endale koha ujumiseks. Peatusime rannas olevate kivide \u00e4\u00e4res, panime oma riided ja kotid sinna peale ja ronisime vette. Roda rand on j\u00e4lle \u00fcks sellistest, kus ilmselgelt on mugav olla v\u00e4keste lastega. S\u00fcgavamaks l\u00e4heb h\u00e4sti laugelt ja rinnuni vette j\u00f5udmiseks tuleb t\u00fckk maad k\u00f5ndida. Jalutasime veidi aega m\u00f6\u00f6da Roda rannapromenaadi.<\/p>\n Kogu asundus oli vaikne ja inimt\u00fchi. Me ei hakanud isegi uurima, mida seal elades oleks ette v\u00f5tta, aga nagu ikka – leidus seal kuulutusi, mis kutsusid erinevatele reisidele ja ei puudunud ka \u00f5htused meelelahutused. S\u00f6\u00f6gikohad olid p\u00e4evasel ajal suhteliselt t\u00fchjad, mis on normaalne, sest Kreekas on p\u00f5hiline toidunautlemise aeg ikkagi \u00f5htu. Esimese asjana tellisime \u00fche Fredo Cappuccino. Jah, kohal ja kohal on vahe, nii nagu ka sama nimega kohvil. See ei olnud kindlasti parim, mida olime reisil joonud, aga ega tal n\u00fc\u00fcd midagi v\u00e4ga viga samuti ei olnud. Seekord v\u00f5tsime \u00fche kohvi kahepeale ja see oli \u00f5ige otsus. Nii see 3 tundi meil otsa saama hakkaski. K\u00f5hud t\u00e4is, lonkisime palavust lehvikuga eemale ajades bussipeatusesse ja tegime otsuse, et ei s\u00f5ida oma Gouviasse vaid otse edasi Kerkyrani v\u00e4lja. Ehk siis tekkis m\u00f5te veeta veel \u00fcks \u00f5htupoolne aeg saare pealinnas. 1,5 tunni p\u00e4rast olime kohal. Ilm oli l\u00e4inud taas selgeks ja p\u00e4ike n\u00e4ksis armutult. P\u00e4ris naljakas kogemus oli. Pistad jalad akvaariumisse ja kalad tormavad karjas jalgade kallale n\u00e4ksima. Naljakas ja k\u00f5di on. Pikapeale harjub \u00e4ra, k\u00f5di enam ei ole, aga l\u00f5bus on ikkagi. \u00dcks hetk j\u00e4id salongi ette uudistama 3 naist ja teenindaja l\u00e4ks neid sisse kutsuma. Naised alguses ebalesid, aga kui meie K-ga andsime neile kehakeelega igati m\u00e4rku, et see on v\u00e4ga lahe protseduur, siis andsid nad l\u00f5puks alla ja tulid sisse. Teenindaja kusjuures v\u00e4ga kenasti t\u00e4nas meid abi eest, et ta kliendid sai. Naised tuli v\u00e4lja, olid just hommikul saabunud USA-st, seega \u00fcle elatud pikk lend. Silmn\u00e4htavalt olid prouade jalad paistes ja selline jalgu turgutav protseduur kulus neile marjaks \u00e4ra. <\/p>\n Hindasime peale spa-st v\u00e4ljumist enda olukorda ja j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et palavas kliimas on see igati m\u00f5nus protseduur. Jalad olid m\u00f5nusalt v\u00e4rsked, puhanud, siledad, pehmed ja palavus leevendatud. J\u00e4tsime l\u00f5busad ameeriklannad salongi ja jalutasime sihitult edasi. <\/p>\n See oli \u00fcks s\u00fcmpaatne koht, kus koguti siniseid plastpudeleid ja sai n\u00e4ha, mida k\u00f5ike nendest taaskasutuse abil teha saab.<\/em><\/p>\n Nii ja siin j\u00e4i j\u00e4lle silma see, et meie s\u00f5brad Rebelid ajavad \u00e4ri v\u00e4ljamaal. Esimesel p\u00e4eval kohtasime nende luksusjahti ja n\u00fc\u00fcd siis enn\u00e4e…m\u00fc\u00fcvad omanimelisi pluuse ka :P<\/em><\/p>\n J\u00e4rgmisena sattusime muinasjutumaailma. Nimelt j\u00e4i meie teele laste unelmate pood. Tervislikkusega pole seal v\u00e4himatki pistmist, aga v\u00e4he on neid lapsi, kes vabal tahtel maiustest \u00e4ra \u00fctlevad. Teeme reisil olles meiegi erandeid oma muidu tervislikus toitumisviisis.<\/p>\n Tegemist on siis Hansu ja Grete muinasjutupoega, kus pakutakse selliseid asju nagu – Ice Rolly, Cotton Candy, Fresh Gelato….ja mida k\u00f5ike veel. Valikut oli k\u00f5vasti – kohapeal k\u00fcpsetati ernevaid vahvleid ja veeretati magusaid j\u00e4\u00e4rulle, erinevad j\u00e4\u00e4tised, kommid….silme ees v\u00f5ttis kirjuks. <\/p>\n Ukse k\u00f5rval seisev n\u00f5id oli \u00f5nneks m\u00e4rksa s\u00f5bralikuma moega, kui Hansu ja Grete muinasjutus. Teenindajateks olid muidugi r\u00f5\u00f5msad ja s\u00f5bralikud Hans ja Grete ise :) J\u00e4tsin K sinna endale maiust valima ja ise veetsin vahepeal aega k\u00f5rval asuvas linaste r\u00f5ivaste poes. Nagu mulle sealne m\u00fc\u00fcja lahkelt seletas, siis neilt k\u00e4ivad ostmas asju isegi Moskva prominendid. Tooted olid t\u00f5esti maitsekad, kvaliteetsed ja kenad, mis seal salata. Hind siiski meile pisut kr\u00f5be, aga Moskva rikastele ilmselt odav :)<\/p>\n Rahulolev laps<\/em><\/p>\n Ja j\u00e4lle edasi linna nautima…<\/p>\n J\u00e4rjekordne j\u00e4\u00e4tisepood ja peegelduselt v\u00f5ib leida meid kahte samuti<\/em><\/p>\n Linnas ja ka v\u00e4ikeasulates on v\u00e4ga palju ehetepoode. Just kulla ja h\u00f5beda poode ning hinnad on seal v\u00e4gagi m\u00f5istlikud. Vaadata tasub alati ka \u00fclespoole, sest sageli kohtab n\u00e4iteks igasuguseid huvitavad ornamentidega r\u00f5dupiirdeid<\/em><\/p>\n Kui kuskil kasvab palmipuu, siis seda hoitakse nagu silmatera.<\/p>\n Mulle meeldivad v\u00e4ga sellised v\u00e4ikesed ja vaiksed t\u00e4navad, kus v\u00f5ib leida armsaid retroh\u00f5ngulisi mootors\u00f5idukeid…..ja muidugi tukkuvaid kreeklastest vanamehi :D.<\/p>\n Kauneid kohvikuid on igal nurgal ning laudade paigutamiseks on kasutatud \u00e4ra iga pisemgi lapike maad. <\/p>\n M\u00f5nes kahtlases hoovis v\u00f5is leida auto, mille katusel lesis kuningakass. No v\u00e4hemasti oli ta sellise olemisega, et tema on kunn.<\/p>\n Tasapisi liikusime linnaliinide bussipeatusesse, et istuda meie kodusele nr.7 bussile ja s\u00f5ita tagasi Gouviasse. Kell hakkas saama \u00f5htul 7. <\/p>\n Iidne saare pealinn kogu oma ilus, mis kannab Korfu saarega sama nime(t\u00f5si k\u00fcll kohalikud nimetavad teda Kerkyraks- nagu h\u00fc\u00fcti n\u00fcmfi, Poseidoni armastatut)avaneb k\u00fclalisele tegelikult ikkagi merelt. Kaks k\u00f5nekat suurt kindlust kutsuvad igat soovijat osa saama kohalikest ajaloorikkustest ja teha seda pole sugugi lihtne. T\u00e4nane vaimustunud reisisell, kes l\u00e4heb iluotsingute teele, tunneb ennast \u00e4kki kandununa t\u00e4iesti teise ajastusse. Sellesse, mis on juba ammu lahkunud, kuid j\u00e4tnud maha endast seletamatu kauniduse ja k\u00fclget\u00f5mbe. Nagu teatridekoratsioon…. rullub meie ees lahti imeline linnapanoraam. Vanaaegsed Itaalia palazziod ja pidulikud katoliiklikud templid, ranged XVIII sajandi fassaadid ja pitsilised r\u00f5dud…. Aastak\u00fcmneid hiljem, kui Gerald Durrell oli juba vana, haige ja suremas, tuletas ta uuesti meelde neid vaimustavaid Korfu vaateid, mis muutsid alatiseks tema elu. Meenutas valuga, mis on omane meile k\u00f5igile, kui meenutame kadunud noorust. ” Me tulime tagasi, justkui paradiisi” – sosistas ta j\u00f5udes Korfule – “Me justkui s\u00fcndisime uuesti”<\/p>\n Nende Durrelli s\u00f5nadega on paslik l\u00f5petada meie seekordse Korfu pealinna nautimise p\u00e4eva. See on linn, mis m\u00e4hib sind \u00f5rnalt endasse, alati kutsub tagasi ja kunagi ei v\u00e4sita. <\/p>\n Peale bussis\u00f5itu olime Gouvias tagasi. Toimus ka protsessioon l\u00e4bi asula. K\u00f5igi oma usuliste rituaalidega. J\u00e4rgmisel pildil on taustal just see itaallaste restoran, kus me eelmisel \u00f5htul pitsat s\u00f6\u00f6mas k\u00e4isime. <\/p>\n Muidugi ei puudu rongk\u00e4igust rahvariietes inimesed<\/p>\n Kui meile sai pidustustest k\u00fcllalt, m\u00f5tlesime, et l\u00e4heks hotelli ja s\u00fc\u00fca nagu v\u00e4ga ei tahagi. Olime ikka naiivsed, kui arvasime, et p\u00e4\u00e4seme sealt niisama lihtsalt. Kui h\u00e4rra kuulis, et oleme eestlased ja n\u00e4itasime talle pilti, kus ta tantsib koos meie s\u00f5pradega, oli ta t\u00e4itsa leilis. H\u00fc\u00fcdis kelneritele, et kohal on special guests ja teatas meile, et tal tuleb kohe kananahk ihule, kui eestlasi n\u00e4eb ja nii v\u00e4ga tahaks kohe eesti keelt r\u00e4\u00e4kida. Ja nagu v\u00e4lismaalastel ikka eesti keelega, siis lemmikfraasid on – Kuida k\u00e4si k\u00e4ib? Head isu! Tark ei torma! Kuidas maitseb? Tere, tere vana kere! Terviseks! Kas k\u00f5ik on h\u00e4sti? Kas toit maitseb? ja k\u00f5ik muu jutt libiseb sujuvalt ingliskeelseks. Oi, meie eest hoolitseti kuninglikult. Kelnerid jooksid, kummardasid ette ja taha. Toitu valida meil tegelikult ei lastudki, k\u00e4sti tuua lauda taldrik rahvuslikuga. Hoiatas veel, et v\u00f5tke ainult 1 kahepeale. Noh, me siis lootsime, et mis see ikka kahepeale s\u00fc\u00fca, saame ehk hakkama ja tellisime selle eriroa \u00e4ra.<\/p>\n Edasi tuli meil vanah\u00e4rraga tanstu l\u00fc\u00fca. Esmalt kutsuti ema tantsule ja seej\u00e4rel t\u00fctar :D <\/p>\n Ja siis saabus lauale suur taldrik……erinevalt valmistatud lihaga ja m\u00f5ne kartuliga. Ohsapoiss, vaatasime \u00fcksteisele otsa ja m\u00f5tlesim, et kuidas me k\u00fcll sellise hunniku vastu \u00f6\u00f6d \u00e4ra s\u00f6\u00f6me??? Liha!!! Me ei s\u00f6\u00f6 n\u00e4dalas ka nii palju liha :D Eh, hakkasime siis servast peale. Vaikselt n\u00e4ksisime ja ajasime juttu k\u00fcll omanikuga k\u00fcll kelneritega ja l\u00f5puks tundsime, et no enam kuidagi ei jaksa. K\u00fcsisime, kas nad pakivad ka kaasa? Loomulikult pakivad. Kelner l\u00e4ks meie toiduga toimetama ja maja poolt toodi l\u00f5petuseks meile limoncellot. Ei saanudki ma aru, oli seal \u00fcldse alkoholi v\u00f5i mitte, aga l\u00f5hnas h\u00e4sti ja maitses samuti. Enne, kui \u00e4ra l\u00e4ksime, kutsus h\u00e4rra veel Kirke endaga kuskile taharuumidesse ja lasi tal valida endale ja emale ehteid :D K tuli tagasi n\u00e4gu nalja t\u00e4is ja k\u00e4es igasugused kulinad. <\/p>\n Pildile on see taldrik j\u00e4\u00e4nud kuidagi pisike, tegelikult oli siiski ehmatavalt suur ports lihasaaduseid.<\/em><\/p>\n Tagasi pimedal \u00f5htusel t\u00e4naval arutasime, et kas me ikka hommikul \u00fcldse tahame seda k\u00fclma liha s\u00fc\u00fca? V\u00f5i kas me \u00fcldse n\u00fc\u00fcd enam l\u00e4hiajal tahame liha s\u00fc\u00fca??? J\u00f5udsime otsusele, et ei….ei tahaaaa. Jalutasime randa, otsisime \u00fcles meie valge lemmikkoera ja tegime talle piduliku \u00f5htus\u00f6\u00f6gi. Tema oskas liha hinnata m\u00e4rksa paremini, kui meie kaks. <\/p>\n Pidustused Gouvias kestsid veel edasi, aga meie suundusime hotelli ja p\u00fc\u00fcdsime vaatamata punnis k\u00f5hule ja palavusele und saada. <\/p>\n Ees seisis puhkuse viimane p\u00e4ev. Arutasime, et mis me sellega ette v\u00f5tame? J\u00f5udsime veendumusele, et l\u00e4hme sinna, kus meid v\u00f5lus loodus, oli rahulik ja igal sammul sai ujuda. Jah, valisime viimaseks p\u00e4evaks meie lemmiku – Kassiopi. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Selle p\u00e4eva osas oli meil erinevaid m\u00f5tteid. \u00dcks plaanidest oli s\u00f5ita Paleokastritsasse, mida eelmisel aastal p\u00f5gusalt k\u00fclastasime. Imeliselt kaunis koht, aga vesi oli seal nagu meil suvel p\u00f5hjarannikul, umbes +10. Meie uued eetlastest tuttavad k\u00e4isid Paleokastritsas aga just eelmisel p\u00e4eval … J\u00e4tka lugemist
\n\u00dches\u00f5naga me ujusime, m\u00f5nuga ja just nii kaua, kui isu oli.
\nP\u00e4rast ujumist vahetasime riided ja m\u00f5tlesime, et l\u00e4heme otsime endale s\u00f6\u00f6gikoha. Otsimine v\u00f5tab aega, toidu ootamine v\u00f5tab aega ja s\u00f6\u00f6mine samuti. Enne j\u00e4rgmist bussi aga tuli k\u00f5ht kenasti t\u00e4is s\u00fc\u00fca. M\u00f5te oli meil tegelikult t\u00e4iesti \u00f5ige, sest vaikselt hakkas \u00f5rna vihma sabistama ja oligi paras aeg leida endale mingi varjualune. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n K kohtas rannas v\u00e4ikest krabi.<\/em><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nJ\u00e4ime seisma \u00fche ranna\u00e4\u00e4rse taverna juures, et lugeda men\u00fc\u00fcd. See tundus sobilik ja sissekutsuja jooksis \u00fcmber K ilmse kavatsusega meid sisse meelitada. \u00dcks vana mees oli, aga k\u00fcll see K talle meeldis. \u00dcmmardas ja kummardas nii, et meil oli ikka kohe p\u00e4ris naljakas.
\nLeidsime endale laua ja v\u00f5tsime istet, et otsustada, millega ennast selle p\u00e4eva l\u00f5una ajal kostitada. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nToit oli samuti lihtne. Minul t\u00e4idetud paprika ja t\u00e4idetud tomat, K eelistas lasanjet. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nMeil ei olnud mitte mingit sihti. Lubasime endale minna sinna, kuhu jalad kandsid. Vanalinn on m\u00f5nus koht uitamiseks ja peamised vaatamisv\u00e4\u00e4rsused olid meil niikuinii seal n\u00e4htud.
\nPeale veidikest k\u00f5ndimist sattusime aga sellisele t\u00e4navale, kus oli \u00fcks Fishspa. Sellest kalaspa-st oli meil juttu juba kodus. Mitte sellest konkreetsest, aga et kui peale satume, siis k\u00e4ime \u00e4ra ja see kuulub rubriik – esimest korda elus.
\nJalad pesti eelnevalt kenasti ja hoolikalt puhtaks ning siis v\u00f5is minna kalakeste juurde istuma. Sellised spetsiaalsed kalad olid p\u00e4rit kusagilt kaugelt Aasiast. Salongis oli h\u00e4sti meeldiv teenindaja ja temaga sai aetud hulga juttu. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nNagu mulle hetkel meenub, siis \u00f5htupoole laps enam niiv\u00e4ga rahulolev polnudki. K\u00f5ht hakkas valutama sellest magusast kr\u00e4piportsust :P Ega siis keha rumal pole, annab kohe teada, kui omanik liiale l\u00e4inud.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nEelmisel aastal soetas K endale \u00fched h\u00f5bedased meandrikujulised k\u00f5rvar\u00f5ngad, sel aastal \u00fched pisikesed h\u00f5bedased k\u00f5rvar\u00f5ngad lasuursisnise poolv\u00e4\u00e4riskiviga. <\/em><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nKuid…..
\nkolada m\u00f6\u00f6da Kerkyra vanalinna t\u00e4navaid on sama, mis lugeda huvitavat ajaloolist raamatut imeliste illustratsioonidega. Iga ajastu on j\u00e4tnud siia oma j\u00e4lje, kuid kokkuv\u00f5tteks on nad sulandunud \u00fcheks tervikuks, luues kordumatu ja erilise korfiootide stiili. Kuid kahtlemata valitseb siin Veneetsia. Tema uhke \u00f5petatud l\u00f5vi – P\u00fcha Markuse s\u00fcmbol, valgusatatuima vabariigi valitseja – mis on raiutud vana kindluse seintesse ja paljudesse linna hoonetesse, tuletab delikaatselt meelde m\u00f6\u00f6dunu v\u00f5imsust.<\/p>\n
\n Meie uuelt s\u00f5bralt Elenalt oli tulnud s\u00f5num k\u00fcsimusega – kus me oleme ja millega tegeleme. Vastasin talle, et j\u00f5udsime just hotelli tagasi, kui ta juba helistas. Helistas selleks, et tuletada meile meelde \u00f5htust suurt rahvapidu. Oli 23.juuni ja k\u00f5ikjal pidutseti. Eestimaal peeti jaanitulesid, Korful aga k\u00f5ikide nimede p\u00e4eva, kel polnud oma p\u00fchakut. Oli t\u00f5esti- t\u00f5eline “narodnoje guljanie”, kui v\u00e4ljenduda vene keeles, ehk siis rahvapidu. Lambad vardas, \u0161a\u0161l\u00f5kid, suhkruvatid, lihapallid jne, jne. Peo keskmeks oli kohalik kirikuplats, kus olid lauad-toolid ning \u00f5htu l\u00e4bi m\u00e4ngisid v\u00e4simatult pillimehed ja soovija vihtusid tantsu. \u00d5ues oli ikka t\u00e4itsa pime juba. Pildid on pisut heledamaks tehtud.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nTeel koju m\u00f6\u00f6dusime sellest restoranist Vergina, kus esimesel puhkusereisi p\u00e4eval salatit s\u00f6\u00f6mas k\u00e4isime ja p\u00fc\u00fcdsime tabada omanikku Stefanost, kellele paluti s\u00f5prade poolt tervitused edasi anda. L\u00e4ksime m\u00f6\u00f6da ja vaatame – Stefanos on v\u00e4lja ilmunud. Luurasime sealt m\u00f6\u00f6da minnes teda ju iga p\u00e4ev, aga keda polnud, siis vanah\u00e4rrat. Otsustasime, et s\u00fc\u00fca just ei taha, aga l\u00e4hme siis korraks sisse, anname talle edasi tervitused ja viisakusest s\u00f6\u00f6me midagi v\u00e4ga kerget ja v\u00e4hest. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n