![\"kassiopi\"](\"\/pildid\/1522\/IMG_5434-3.jpg\")
<\/a>\n<\/center>
\nTee mere \u00e4\u00e4rde<\/em><\/p>\n
Korfu pealinnast asub Kassiopi 35 km kaugusel. Meilt, Gouviast, oli sinna veel v\u00e4hem maad, ehk siis umbes 27 km, kuid seda 20 ja seitset kilomeetrit s\u00f5itsime sinna terve tunni. Keerdus teedest m\u00f6\u00f6da k\u00f5rget rannikut seal puudust ei ole, seega ka liikumiskiirused v\u00e4ikesed.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\nVaade bussi aknast \u00f5htusel ajal<\/em><\/p>\n
Kassiopi asula omab ajalugu alates III aastatuhandest e.m.a. Legendaarse tsaari ja v\u00e4ejuhi Pyrr-i valitsusaegadest. Sel kaugel ajal oli Kassiopi v\u00e4ike kalurite asula ja sadam. \u00d6eldakse, pannes k\u00e4tt s\u00fcdamele, et viimase kahe ja veidi peale sajandi jooksul on Kassiopis v\u00e4he muutunud. Eks muidugi on sinna tekkinud hulgaliselt uusi hotellikesi, aga laias laastus ma usun on see t\u00e4iesti v\u00f5imalik. Seal ei torganud silma \u00fchtegi mammuthotelli ega muud suuremat ehitist. V\u00e4ike, vaikne, rahulik ja armas eheda loodusega paik. Eriti just see osa, mis lookleb piki rannikut.
\nTol kaugel ajastul aga oli aeg rahutu. K\u00e4is s\u00f5da Roomaga, mis viis selleni, et selsamal III sajandil Korfu saar roomlaste poolt ka vallutati. M\u00f5ne aja p\u00e4rast ehitati Kassipoisse roomlaste kindlus. Legendi kohaselt oli selles peatunud kunagi isegi tuntud imperaator Nero. <\/p>\n
Aeg paraku seda ehitist ei s\u00e4\u00e4stnud. Kindlus purustati t\u00e4ielikult saja aasta p\u00e4rast ja nendele varemetele ehitati juba uus – B\u00fctsantsi kindlus. Seej\u00e4rel peale j\u00e4rjekordset Korfu vallutamist v\u00f5tsid selle \u00fcle veneetslased. Sellesama kindluse varemed ongi t\u00e4nase p\u00e4evani alles. Need varemed k\u00f5rguvad seal m\u00e4e otsas valitsedes l\u00e4hedalasuvate lahtede \u00fcle ja n\u00e4gema peaks neid igast Kassiopi rannast.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n Vasakul paistab t\u00fckike ajaloost – kahur<\/em><\/p>\n
Tulles Kassiopisse autoga, saab selle parkida kas m\u00f5nda paljudest Kassiopi parkidest v\u00f5i otse rannaala sissep\u00e4\u00e4su juurde ( 10 m kaugusele rannast). Kassiopisse ja tagasi saab kenasti ka Green Bus liinil s\u00f5itva Kerkyra – Kassiopi bussiga. Edasi-tagasi \u00fchele inimesele l\u00e4heb pilet maksma umbes 6\u20ac v\u00f5i oli see 6.60\u20ac. Kui oled inimene, kellele on vajalikud igasugused l\u00f5bustused ja turistiatraktsioonid, siis v\u00f5ib Kassiopi muidugi j\u00e4\u00e4da igavaks ning avastad, et poolest p\u00e4evast seal oleks k\u00fcll ja k\u00fcll. Meie vastupidi, oleme looduse nautlejad, vaikuse ihalejad ja vaikselt kulgejad. Trillatrullatrollat me ei vaja, oskame oma p\u00e4eva huvitavaks teha t\u00e4itsa ise. Kiirelt l\u00e4bijooksjatele on sel juhul auto rentimine mugavam tegevus- ei s\u00f5ltu bussiaegadest. Bussi\u00fchendus on tegelikult piisavalt hea, et ka sellega s\u00f5ites saab valida, kui ruttu tahad edasi v\u00f5i tagasi liikuda. Ise oleks me j\u00e4\u00e4nud meeleldi Kassiopisse viimase bussini, aga eelistasime lahkuda siiski eelviimasega….juhuks kui… eksole. Nii olime m\u00f5istlikul ajal tagasi Gouvias ja j\u00e4i aega kohapeal jalutamiseks, ujumiseks ning \u00f5htus\u00f6\u00f6giks. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n Just nii l\u00e4hedale veele seal ongi v\u00f5imalik igal sammul p\u00e4\u00e4seda ja ruumi parkimiseks j\u00e4\u00e4b \u00fclegi.<\/em><\/p>\n
Kassiopi p\u00f5hiranna vastas on Albaania riik. V\u00e4ina laius on v\u00e4ike ja nii saab p\u00e4ikesevarju all lesides uurida mitte ainult naaberp\u00e4evitajaid vaid ka teise riigi elu. Sarande linn oma mitmekorruseliste betoonmajadega ja peaaegu metsatud m\u00e4ed. Kassiopi sadamast l\u00e4hevad Albaaniasse ekskursioonid ja erinevaid trippe saab sealt veel teisigi ette v\u00f5tta. Albaaniasse on k\u00f5igest 1,5 km meres\u00f5itu. Kassiopist saab v\u00f5tta n\u00e4iteks p\u00e4evast merereisi Kerkyra linna. P\u00e4eval minnakse pealinna suunas, pimedas tullakse tagasi. Nii saab sellest rannikust kaks erinevat pilti- p\u00e4evase ja \u00f6ise. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Albaania rannik<\/em><\/p>\n Saare loodust olen ma juba korduvalt kiitnud, aga ei v\u00e4si. Apeslini- ja sidrunisalud, granaat\u00f5unte ja pirnide aiad, viinamarjad ja ploomid, l\u00f5putud oliivikasvatused, k\u00f5ige uskumatumates v\u00e4rvides ja toonides luksuslikud roosip\u00f5\u00f5sad ning m\u00f5eldavad ja m\u00f5eldamatud \u00f5itsvad p\u00f5\u00f5sad-puud-lilled…k\u00f5ik see v\u00e4rvide pillerkaar ja magus l\u00f5hnabukett tekitab mingi ebareaalsuse tunde ja taastab m\u00e4lus lapsep\u00f5lves loetud muinasjuttude v\u00f5lumetsad. Huvitavad lehed sellel puul. Mis puu v\u00f5iks ta olla?<\/em><\/p>\n Oliivide korjeperiood kestab Korful 6 kuud(mujal Kreekas koristatkse saak \u00e4ra m\u00f5ne kuuga). Nii kaua aga sellep\u00e4rast, et korfulased ei raputa oma oliivipuid, vaid ootavad kannatlikult kuni viljad on t\u00e4iesti k\u00fcpsed ja kukuvad ise alla. Maas ootavad oliive laialilaotatud v\u00f5rgud. Pole siis mingi ime, et siinne \u00f5li on Kreeka parim. Tootma hakati \u00f5li siin juba m\u00fckenee – aegadest peale. Vahepealsel ajal, t\u00f5si k\u00fcll, anti oma eelistus hoopis viinamarjaistandustele, aga XIV sajandil andsid 400 aastat valitsenud veneetslased v\u00e4lja ukaasi, mis k\u00e4skis kohalikel elanikel istutada oliivipuid. Seega 1766-ndaks aastaks, kroonikate j\u00e4rgi, oli saarel juba 1,9 miljonit oliivipuud. <\/p>\n Kassiopi riffid on rikkaliku mereeluga. Vesi on siin kivise p\u00f5hja t\u00f5ttu uskumatult l\u00e4bipaistev – seega ideaalne paik sukeldumiseks ja snorgeldamiseks. Kohapeal saab kasutada sukeldumiskoolide teenuseid.<\/p>\n Kassiopi randu peetakse Korful ilu poolest teise koha v\u00e4\u00e4rilisteks, peale Paleokastritsa randu. Samas m\u00f5ned paigutavad Kassiopi rannad kohe esimesele kohale. Meie oleme k\u00e4inud m\u00f5lemas kohas, aga kuna Paleokastritsal meil polnud sellist aega, et ise pikemalt ringi luusida, j\u00e4tan selle kohtadele paigutamise praegu \u00f5hku. H\u00e4mmastav on pigem see, et rahvast on imelistes Kassiopi randades v\u00e4gagi h\u00f5redalt, Paleokastritsa samas aga v\u00e4ga \u00fclerahvastatud. Abiks ilmselt j\u00e4lle see, et sealses kuurordis on turisti elu tehtud igati l\u00f5butsemisrohkeks ja k\u00e4rarikkaks. Meie eelistus kuulub kindlalt inimh\u00f5redatele paikadele. Usun, et turistiv\u00e4hesus on tingitud Kassiopi teadlikust hoiakust – pole \u00f6\u00f6klubisid ja l\u00e4rmakaid ajaveetmisasutusi. See hoiabki vast suurema massi l\u00f5buturiste kohast eemal. Kassiopi on rahulikult kulgejate ja rahu armastavate inimeste paik. <\/p>\n Idarand, Kassiopi suurim. Seal kalju vastas me hiljem ujumiseks peatusimegi.<\/em><\/p>\n Enamus puhkajatest on koondunud Kassiopi idaranda ja selle ranna kiviterrassidele, kus oliivipuude vilus on m\u00f5nus lamamistoolidel puhata. <\/p>\n Kui liikuda idarannast edasi, k\u00f5igest 20-30 m, pole enam inimesi peaaegu \u00fcldse ja privaatrandu leiab igal sammul. <\/p>\n Sealsamas l\u00e4hedal k\u00f5rgub kaljupaljand, mis on omal moel Kassiopi visiitkaardiks. <\/p>\n Vesi on muidugi Kassiopi randades uskumatult kaunist v\u00e4rvi ja silm p\u00fc\u00fcab erinevaid varjundeid.<\/p>\n Suudate te kujutada ette sellist imelist inimt\u00fchja randa Euroopas keset suve, keset p\u00e4eva ja veel kahe sammu kaugusele pargitud autost? Selline rand on t\u00f5esti olemas, Korfu saarel Kassiopis. Keset Kassiopi asulat on Jumalaema Kassiopitissa kirik. Selles hoitakse imettegevat Neitsi Maarja ikooni, mis pidavat omama raviv\u00f5imeid sealhulgas tegema priiks isegi silmahaigustest. Kirik ehitati 16. sajandil. Mingite andmete kohaselt vana Zeusi templi varemetele.<\/p>\n Tee lookleb k\u00f5rgel mere kohal ja t\u00e4nu sellele avanevad k\u00f5ikjalt suurep\u00e4rased vaated.<\/p>\n Kassiopi asulale oleks kindlasti tore vaade seal olevate kindluse varemete juurest, aga mingil p\u00f5hjusel me otsustasime sinna \u00fcles mitte ronida. J\u00e4lle \u00fcks asi, mida teha – j\u00e4rgmisel korral(ma siiski loodan, et see j\u00e4rgmine kord pole kohe j\u00e4rgmisel aastal :D). Kuidas m\u00f6\u00f6dus meie p\u00e4ev Kassiopis?<\/p>\n \u00c4rkasime hommikul m\u00f5istlikul ajal, s\u00f5ime nagu igal hommikul m\u00f5nusa aeglase hommikus\u00f6\u00f6gi ja suundusime j\u00e4rjekordselt suure t\u00e4nava \u00e4\u00e4rde bussipeatusesse, et kell 10.15 Kerkyra – Kassiopi bussiga s\u00f5ita vastu meie j\u00e4rjekordsele seiklusrikkale p\u00e4evale. Meil ei olnud mingeid kindlaid plaane, me lihtsalt l\u00e4ksime Kassiopisse kohale ja vaatasime, mis saab :) <\/p>\n Bussid liiguvad Korful plaanip\u00e4raselt.V\u00e4hemalt seniajani pole \u00fckski neist tulemata j\u00e4\u00e4nud ja ajast kinni on samuti peetud. Bussis\u00f5idust tuleks lausa eraldi r\u00e4\u00e4kida, sest mulle kohe v\u00e4ga meeldis seal maaliinibussidega s\u00f5ita. Erinevalt Blue Bus- linnaliinist, on Green Bus-il personaalne l\u00e4henemine. Ok, igatahes olime tunni aja p\u00e4rast Kassiopis kohal. Tund l\u00e4ks lennates, sest kogu aeg olid kael \u00f5ieli, et \u00fckski vaade kahe silma vahele ei j\u00e4\u00e4ks. Astusime keset asulat bussist v\u00e4lja, vaatasime tagasis\u00f5idupeatusest j\u00e4rgi, mis kell v\u00e4ljub \u00f5htune buss(mitte et me ei teadnud seda juba, aga kontrolli m\u00f5ttes ikka) ja hakkasime vaikselt jalutama ranniku suunas. See t\u00e4navake, mille \u00e4\u00e4res buss peatus viibki otse mere \u00e4\u00e4rde. Palavaga muide, ei teki sul mittekuimingit kiusatust minna kuskile vasakule. Ikka otse mere \u00e4\u00e4rde, sest sealt saab vajaduse korral jahutust. <\/p>\n Sinna mere \u00e4\u00e4rde oli v\u00e4he maad, aga juba poolel teel tekkis meil – siiski, siiski – kohutav vajadus m\u00f5nda poodi sisse astuda. Ei mitte ostlemise p\u00e4rast, vaid poodides on alati \u00f5hku ja normaalne temperatuur. Astusime siis sisse…ja sattusime poodi, mis meile v\u00e4ga meeldis. Kauplus m\u00fc\u00fcs Itaalia kraami ja sealhulgas v\u00e4gagi n\u00e4gusaid, kvaliteetseid ning hea hinnaga jalatseid. K j\u00e4i neid lummatult uurima ja kuna ta juba pikemat aega palus endale pl\u00e4tu t\u00fc\u00fcpi jalatseid, siis sealt ta leidis sellised, mis meeldisid. \u00dched mugavad rihmikud leidis ka ja siis oli dilemma ees, kas osta ja kui, siis kummad neist osta. \u00dcldiselt on ta v\u00e4ga kehv ostja, nagu ma isegi. Raha kotist niisama umbes v\u00e4lja ei k\u00e4i. L\u00f5puks j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et jalatsid on v\u00e4ga mugavad, n\u00e4gusad ja kvaliteetsed. Pl\u00e4tusi on vaja ja rihmikud l\u00e4hevad peale suve kooli sisejalatsiteks. Eelmisel aastal olid \u00fclipopulaarsed 15-eurosed Javerid kooli sisejalatsiks….mis ei lase tegelikult jalal hingata, lagunevad ruttu ja kooliaastat vastu ei pea. Rohkem meie koju \u00fckski Javer ma arvan teed ei leia. Jah, K ohkimise saatel ostsime talle kaks paari jalatseid siiski \u00e4ra, m\u00fc\u00fcja pakkis nad meile kenasti kotti ilma karpideta ja praeguseks v\u00f5in \u00f6elda – laps on jalavarjude \u00fcle v\u00e4ga \u00f5nnelik. <\/p>\n Poest v\u00e4ljas, leidis K endale kohe \u00fche istumispaiga ja pani uued pl\u00e4tud jalga. Nii suur r\u00f5\u00f5m oli, et palavaga jalgadel v\u00e4hem pitsitamiskohti( isegi sissekantud jalatsid suudavad palavas kliimas jalgadele s\u00f5jahaavu tekitada). <\/p>\n Edasi k\u00f5ndides olimegi sattunud mere \u00e4\u00e4rde, ehk nii\u00f6elda Kassiopi tsentraalsadamasse. Sealt v\u00e4ljuvad igasugused turismireisid merele ja saavad randuda purjekad, kalapaadid jne. <\/p>\n Seistes silmitsi merega, tuli otsustada, kas minna paremale v\u00f5i vasakule. Seekord otsustasime minna vasakule ja ma usun, et valitud sai t\u00e4iesti \u00f5ige suund. <\/p>\n K\u00e4es oli keskp\u00e4evane aeg, p\u00e4ike paistis lagip\u00e4he ja esimene m\u00f5te, mis meil jalutades tekkis oli loomulikult – tahaks ujuma! K\u00f5ndisime m\u00f6\u00f6da teed, mis lookles piki kaljust kallast ja leidsime \u00fchest kohast v\u00f5sastunud raja, mis viis alla. Inimt\u00fchi koht ja kutsuv vesi.<\/p>\n Kribinal krabinal alla, m\u00f6\u00f6da kaljukive \u00fchele platvormile \u00fcles, riidest lahti…ja olime probleemi ees. Vesi on seal randades nii l\u00e4bipaistev, et vee s\u00fcgavust on keeruline m\u00e4\u00e4rata. Lisaks on kaljud, mis otsapidi juba vees…libedad! Proovisime niipidi ja naapidi ja j\u00e4ime h\u00e4tta. Ei olnud sellist mugavat ja ohutuna tunduvat vette laskumise kohta. Patseerisime seal siis m\u00f5nda aega niisama ja leotasime jalgu vees. <\/p>\n Sealsamas kasvas \u00fcks \u00f5ige v\u00f5imas kaktus. Tegin temast m\u00f5ned pildid ja siis keerasin okkalisele tegelasele selja, et pildistada merevaateid. Ei tea, kuidas ma sedasi m\u00f5tlematult tagurdasin, aga \u00fcht\u00e4kki oli kaktus mul k\u00e4sivarres kinni. Ohsapoiss, mis oivaline tunne. Sellel kaktusel on ju miljon imev\u00e4ikest okast. K tuli appi ja koos saime neid pea n\u00e4htamatuid okkasindreid p\u00e4ris jupp aega minu k\u00e4est v\u00e4lja nokkida. Edaspidiseks j\u00e4lle targem – vaata enne tagurdamist, et seljatagune oleks ohutu, muidu v\u00f5id parkida ennast kaktuse otsa. <\/p>\n Okkad niiv\u00f5rd kuiv\u00f5rd minu k\u00e4est elimineeritud, panime riidesse ja hakkasime edasi jalutama… kuni j\u00f5udsime \u00fche kena rannani. See tunduski Kassiopi \u00fcks suurmaid randu olema. Nii rannas, kui kaljupaljandil on olemas lamamistoolid ning p\u00e4ikesevarjud. Meie leidsime endale seal kalju servas paiga, kuhu sai panna riided ja kotid ning sulpsasime kiirelt vette. Veest t\u00f5usis ilmselgelt auru, sest me olime korralikult p\u00e4ikese poolt kuumaks k\u00f6etud. Milline \u00f5ndsus oli leida l\u00f5puks veest jahutust.<\/p>\n Kristallselge vesi, sealsamas nurga taga h\u00fcppasid kohalikud noored kaljult vette ja teised kohalikud kutid panid v\u00e4itsa jala k\u00fclge ning sukeldusid kala p\u00fc\u00fcdma. Istusime m\u00f5nusatel siledatel lutsukividel, m\u00f5nnasime ja j\u00e4lgisime \u00fcmberringi toimuvat elu. <\/p>\n Peale piisavat jahutamist viskasime kleidid m\u00e4rgade p\u00e4evituste peale ja liikusime edasi. Kell oli liikunud sellisesse aega, et k\u00f5ht hakkas haledalt niuksuma.<\/p>\n Jalutasime, imetlesime vaateid ja leidsime \u00fcks hetk endale v\u00e4ga kauni koha. Kaljuveerel asuv restoran Trilogia Plous<\/a>, all v\u00e4ike ja \u00fcksikute inimestega Pipitou Beach ning ees imeline vaade. Istusime \u00f5ue terrassile, mida eraldas j\u00e4rsakust klaaspiire Uurisime men\u00fc\u00fc l\u00e4bi ja K esitas tellimuse. P\u00e4ris naljakas oli, kuidas talle meeldiski kogu aeg ise k\u00f5ike korraldada. Inimene on teadlik, et keel areneb suuresti l\u00e4bi praktika. Reisimine on ideaalne v\u00f5imalus \u00fchendada keele\u00f5pet, esinemisjulgust, silmaringi laiendamist ja kodusest elust puhkamist. <\/p>\n Pean eraldi kiitma selle toiduasutuse maitsvaid ja kauni serveringuga toite ning suurep\u00e4rast teenindust. Teenindus on muide seal sama rahulik, kui kogu Kassiopi olustik. Rahvarohketes kohtades annavad kelnerid jalgadele tulist valu, Kassiopis k\u00f5nnivad m\u00f5\u00f5detud sammul. Silmale on see v\u00e4gagi meeldiv – ei virvenda silmis ja j\u00f5uad isegi meelde j\u00e4tta, milline mees just sinu lauda teenindas. Hinnad on t\u00e4iesti ok. Kodumail selle raha eest restoranis s\u00fc\u00fca naljalt ei \u00f5nnestuks. Peale kohvi s\u00f5ime kumbki \u00fche salati. Hea toit, korralik annus naeru ja k\u00f5ht oli t\u00e4is. <\/p>\n Salat porgandi, suvik\u00f5rvitsa ja l\u00f5hega<\/em><\/p>\n Kana juustuga ja roheliste lehtsalatilistega<\/em><\/p>\n Peale s\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksime m\u00f6\u00f6da teed edasi k\u00f5ndima, saatjaks ikka ja j\u00e4lle ilusad vaated. <\/p>\n Kaua sa aga l\u00f5\u00f5skava p\u00e4ikese k\u00e4es ikka jalutad, kui meri nii kutsuvalt silme all s\u00e4rab….varsti ronisime \u00fchest j\u00e4rsakust alla ja olimegi j\u00e4lle \u00fches t\u00e4iesti privaatses pisikeses lahesopis. Tundsime ennast nagu kuningakassid.<\/p>\n M\u00f5nulesime vees ja muidugi naersime, naersime ja naersime. Ma ei tea, mis sel aastal selle naermisega oli, aga naer oli reisi \u00fcks peamisi m\u00e4rks\u00f5nu. Ma ei teagi, mis meid kogu aeg naerma ajas, aga mingid meievahelised naljad ja killud, need saatsid meid terve reisi.<\/p>\n Mingiks hetkeks oli kell sealmaal, et tuli riided j\u00e4lle selga panna ja vaikselt Kassiopi keskuse poole k\u00f5ndima hakata. Olime jalutanud sealt p\u00e4ris kaugele \u00e4ra. <\/p>\n Siit me need kingad ostsimegi<\/em><\/p>\n Keskuses tagasi, kilomeetreid k\u00f5nnitud…v\u00f5ttis kuumus j\u00e4lle meie \u00fcle v\u00f5imust ja enne bussipeatusesse minemist leidsime istumiseks m\u00f5nusa varjualuse koha, kus pakuti j\u00e4\u00e4tist. Seekord s\u00f5in isegi mina \u00fche v\u00e4iksema portsu. Muidu ma enamasti ainult ampsasin K j\u00e4\u00e4tisest t\u00fckikese.<\/p>\n Peale maiustamist j\u00e4i meile aega bussipeatuse l\u00e4heduses k\u00f5ndimiseks ja \u00fcmbruse uurimiseks.<\/p>\n \u00dchel pool Kassiopit on meri, teisel pool m\u00e4ed<\/em><\/p>\n Ja olimegi tagasi bussipeatuses, mis asus armsa pargi k\u00f5rval.<\/p>\n J\u00e4lle bussis, tundsime r\u00f5\u00f5mu jahedast \u00f5hust ja seadsime ennast valmis tunniseks s\u00f5iduks. P\u00fc\u00fcdsin s\u00f5idu ajal aknast m\u00f5ned pildid teha, et j\u00e4\u00e4dvustada veidigi neid ilusaid vaateid.<\/p>\n Gouviasse j\u00f5udes jalutasime l\u00e4bi meile armsaks saanud v\u00e4ikeste t\u00e4navate hotelli poole. <\/p>\n \u00d5ues oli endiselt v\u00e4ga palav ja kass oli leidnud endale m\u00f5nusa pikutamiskoha kaupluse k\u00fclmutuskapi peal<\/em><\/p>\n Meie astusime l\u00e4bi sellesama poe puuviljaosakonnast ja ostsime endale \u00f5htuseks maiustamiseks arbuusi ja aprikoose. <\/p>\n Meie hotellit\u00e4nava tee\u00e4\u00e4rt palistasid igasugused erinevad s\u00f6\u00f6gikohad ja m\u00f5nel neist olid armsad dekoratsioonid<\/p>\n K \u00fcritas mulle teist aastat reisil olles teha selgeks, et tal on vaja h\u00e4dasti \u00fchte suurt flamingot. Ok, eelmisel aastal oli selleks vajaduseks s\u00f5\u00f5rik, millest selle aasta reisil sai flamingo. Kui ta oli j\u00e4rjekordselt mulle juba 5 p\u00e4eva seda juttu r\u00e4\u00e4kinud, andsin ma l\u00f5puks j\u00e4rgi. Osta endale siis see flamingo, aga t\u00e4is puhud selle ise ja t\u00fchjaks lased samuti ise. Teele j\u00e4i Gouvia kohalik kirik, kus valmistuti j\u00e4rgmisel p\u00e4eval toimuvaks suureks peoks. Kui meil t\u00e4histatakse jaanip\u00e4eva ja v\u00f5idup\u00e4eva, siis sealses kultuuris on 24.06 p\u00fchendatud k\u00f5ikidele nendele inimeste nimedele, kelle nimel pole isiklikku p\u00fchaku p\u00e4eva. Sellel peol on tohutu menu, palju rahvast, hulgaliselt vardasse aetud lambaid, \u0161a\u0161l\u00f5kki, muusikat, protsessioon l\u00e4bi asula, tantsu ja mida k\u00f5ike veel. Sinna juurde k\u00e4ivad paraku ka t\u00fc\u00fctud mutikesed, kes tulevad ligi, kiidavad ja naeratavad, kingivad sulle roosi, helkiva k\u00e4ev\u00f5ru ja…hakkavad raha v\u00e4lja pressima. Nendest tuleb heaga kaarega m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndida v\u00f5i olla v\u00e4ga konkreetne. <\/p>\n Igatahes flamingo K endale leidis ja hotelli \u00e4ra vedas. Puhus, vaatamata palavusele, selle hiiglase t\u00e4is ja l\u00e4ksime randa ujuma. See minek randa n\u00e4gi v\u00e4lja nagu meie isiklik protsessioon. Laps k\u00f5nnib…suur roosa lind kaenlas…k\u00f5ik vaatavad ja naeratavad, m\u00f5ni plaksutab….ja mina k\u00f5nnin 3 sammu tagapool ja itsitan :D No nii naljakas oli. K ise oli h\u00e4mmingus, et mis n\u00fc\u00fcd siis nalja teeb :) Tegelikult selliseid erinevaid ujumisvahendeid oli inimestel palju, aga eks see \u00f5htuh\u00e4maruses roosa linnuga liuglemine torkas silma ja ajas suu naerule.<\/p>\n Pean mainima, et enne pakkimist n\u00e4gi K kurja vaeva, et \u00f5hk sellest linnust v\u00e4lja lasta. Hakkama ta sellega igatahes sai ja kohvrisse kaasa pakkis ka. Lind tegi oma esimese lennus\u00f5idu Eestisse ja on n\u00fc\u00fcd valmis siinsetel vetel liuglema.<\/p>\n Peale ujumist tegime \u00fche m\u00f5nusa \u00f5htus\u00f6\u00f6gi Gouvia pitsarestoranis. Roberto<\/a> pitsarestoran on t\u00e4iesti autentselt itaallaste majandada ja pitsad on seal \u00fclimaitsvad, nagu ka muud toidud. Kassiopi oli \u00fcks nendest kohtadest, kuhu me m\u00f6\u00f6dunud aastal ei j\u00f5udnud ja sellep\u00e4rast oli see koht kidlasti selle aasta reisi plaanides. Pean kohe \u00fctlema, et see oli suurep\u00e4rane plaan. Kassiopist sai koht, mida me hakkasime armastama esimesest hetkest ja me … J\u00e4tka lugemist
\nSiinne loodus – see pole ainult ilu ja inspiratsiooni kaev, vaid kohalike inimeste rikkus. Nende pedantsed turismiteatmikud kirjeldavad uhkelt, et Korful on ligi 4 miljonit oliivipuud. Siin, nagu eikuskil Kreekas, on oliivipuud eriti k\u00f5rged – viljad v\u00e4ikesed, aga nendest valmistatud oliiv\u00f5li on k\u00f5ige maitsvam ja ravitoimelisem.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nSeega tasub kiirustada ja k\u00fclastada seda fantastilist saart veel ennem, kui see muutub \u00fclerahvastatuks ja kaotab oma algup\u00e4rase ilu ja veetluse. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nAsula embab oma punaste katustega majakestega ja oliivipuudega kaunilt lahte. T\u00e4navad, mis on v\u00e4ikesed ja k\u00e4\u00e4nulised, voolavad alla sadama \u00e4\u00e4rde kokku. Siin on neem, mis eraldab Joonia merd Aadria merest. \u00dchelt poolt n\u00e4eme sinist merd, teiselt rohelist. <\/p>\n
\nN\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha \u00fcks s\u00f5it nii:
\nSeisad tee \u00e4\u00e4res, vaatad….tuleb roheline buss. \u00dcritad lugeda silti, et vajadusel h\u00e4\u00e4letada…aga polegi vaja. Buss peab kinni, bussijuht h\u00fcppab v\u00e4lja ja h\u00fc\u00fcab:” Miss, miss you want to drive Kassiopi? Yes? Come in! Come in! Take the bag off and sit down! Come in lovely miss!” H\u00fcppad aga siis r\u00f5\u00f5msalt bussi, v\u00f5tad koti seljast ja leiad istekoha….tegelikult on bussis alati v\u00e4hemalt kaks reisisaatjat – noort v\u00f5i keskealist meest, kes aitavad bussijuhti ja kutsuvad vahest ka ise rahvast peale ning bussis otsivad sulle kenasti koha, veendudes, et oled turvaliselt taguotsa maha saanud. Seej\u00e4rel h\u00fc\u00fcavad kreeka keeles bussijuhile…pame, pame( l\u00e4hme, l\u00e4hme)! Ja s\u00f5it algab :) M\u00f5ne aja p\u00e4rast saabub noormees j\u00e4lle sinu ette ja hakkab m\u00fc\u00fcma piletit. \u00dctleb kenasti summa ja kui sul on kohe raha peos, annab pileti vastu. Kui pole, \u00fctleb – ah, v\u00f5ta rahulikult, ma varsti tulen tagasi ja l\u00e4heb edasi asjatama. Kui j\u00f5uab ringiga j\u00e4lle sinu juurde ja sul raha leitud – v\u00f5tab selle vastu, annab piltei, h\u00fc\u00fcab n\u00e4iteks – oh, I love you!…. ja l\u00e4inud ta ongi. V\u00f5i siis t\u00e4nab kenasti – Thank You very much! – sealjuures kreeklased v\u00e4ga naljakalt ja pehmelt venitavad s\u00f5na “much” – veri maaats.
\n Ja selline elav keskustelu k\u00e4ib bussis terve s\u00f5idu. K\u00f5ik vallatud kurvid, serpentiinid ja \u00fclikitsad t\u00e4navad l\u00e4bitakse filigraanse t\u00e4psusega ja meeleolukalt. Bussi istudes ei pea sa kunagi p\u00f5dema, kas oskad \u00f5iges kohas maha minna. Seesama noormees-piletim\u00fc\u00fcja annab sulle ise teada, kus maha kobida. Lisaks n\u00e4itab veel omal algatusel, kust \u00f5htul buss tagasi l\u00e4heb. No me tundsime ennast teate nagu prowwad, need Tallinnast :D S\u00f5itja osaks j\u00e4\u00e4b t\u00f5esti vaid maksta pileti eest, nautida kauneid vaateid ja tunda ennast h\u00e4sti. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n All paistab v\u00e4ike armas Pipitou rand<\/em><\/p>\n
\n \u00dctlemata m\u00f5nus oli seal varikatuse all istuda, kuulata vaikset mere kohinat ja nautida p\u00e4eva. Siin ja praegu tunne oli t\u00e4iesti olemas. Sellest s\u00f6\u00f6gikohast sai meie reisi \u00fcks lemmikumaid kohti, kus kinnitada keha ja nautida olemist. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nVeetsime \u00fche m\u00f5nusalt pika ja laisa s\u00f6\u00f6maaja. Esmalt tellisime endale kahepeale \u00fche korraliku j\u00e4\u00e4ga Freddo cappuccino….mille K j\u00f5i kiirelt peaaegu \u00fcksi \u00e4ra(edaspidi olin targem ja v\u00f5tsin endale eraldi joogi).<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nNii l\u00e4ksime \u00fchte teise t\u00e4navasse vaatama, kus mis hinnaga flamingosid leidub. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n\u00d5htu oli k\u00e4es ja tundsime, et p\u00e4ev oli igati korda l\u00e4inud. Kassiopi meeldis meile v\u00e4ga. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"