![\"laulupidu\"](\"\/pildid\/1518\/IMG_6081-2.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Esimene p\u00e4ev oli meie kooril proovip\u00e4ev.
\nMul on siiralt hea meel, et k\u00f5ik meie laulustuudio koorid s\u00f5idavad kodu vahet, mitte ei \u00f6\u00f6bi mitu p\u00e4eva Tallinnas. Ka lapsed ise on sellise asjakorraldusega v\u00e4ga rahul. Tallinna l\u00e4hedus annab \u00f5nneks meile sellise hea v\u00f5imaluse. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Proovip\u00e4ev t\u00e4hendas meile seda, et olime pikalt lauluv\u00e4ljakul. Ja sel p\u00e4eval polnud see teps mitte tore, sest ilmataat otsustas oma luugid avada ja vihma muudkui kallas. V\u00e4he sellest – k\u00fclm ja tuuline oli samuti. Kokkuv\u00f5tteks t\u00e4hendas see seda, et \u00f5htuks olid jalad m\u00e4rjad, riided m\u00e4rjad ja k\u00fclm oli sellest l\u00e4htuvalt samuti. Mina sain sooja igatahes alles kodus teki all. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
\u00d5nneks j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks olid k\u00f5ik meie lapsed terved ja r\u00f5\u00f5msad. P\u00e4ris viimased proovid j\u00e4eti vihma t\u00f5ttu lausa \u00e4ra, aga lastekoorid pidid veel teist korda l\u00e4bim\u00e4ngu tegema…ja t\u00f5esti, kui ikka korralikult lahtise suuga laulda, said samal ajal ka vihmaveest joonuks. Hirmus ilm oli. \u00dcksikud helged hetked, kui p\u00e4ike piilus ja j\u00e4lle oligi ta l\u00e4inud…<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Proovid said muidugi tehtud ja lapsed elavad selliseid asju kuidagi valutumalt \u00fcle, kui t\u00e4iskasvanud. Koju saamine oli igatahes suur r\u00f5\u00f5m, sest seal olid kuivad riided ja oma soe voodi. <\/p>\n
Teisel p\u00e4eval saime hommikul m\u00f5istlikul ajal m\u00f5nusasti \u00e4rgata ja siis s\u00f5itsime oma kooridega pealinna Raplamaa kogunemiskohta. \u00dctlemata tore oli see, et ootama peaaegu ei pidanudki. J\u00f5udsime kohale, s\u00e4ttisime ennast \u00f5igesse kohta ja \u00fcsna pea hakkas rongk\u00e4ik marssima lauluv\u00e4ljaku poole. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Ilmataadile ma eelmisel p\u00e4eval \u00fctlesin, et katsugu n\u00fc\u00fcd kuidagi ennast kokku v\u00f5tta ja kaks pidup\u00e4eva vihm kotis hoida. Vist m\u00f5jus, sest rongk\u00e4ik m\u00f6\u00f6dus meil t\u00e4iesti kuivalt. Ilm oli pikaks tempokaks jalutusk\u00e4iguks suurep\u00e4rane ja minumeelest j\u00f5udsime lauluv\u00e4ljakule uskumatult kiiresti. Isegi jalad ei j\u00f5udnud \u00e4ra v\u00e4sida.
\nMarssimast suundusime otse s\u00f6\u00f6ma, siis oli pisut vaba aega ja edasi l\u00e4ksid lapsed juba laulukaare taha kogunema, et minna laulma koos \u00fchendkooridega avalaule.<\/p>\n
Ootamise ajal organiseeris k\u00f5rgustest liikumist Laine J\u00e4nes. Tervitas viimaseid rongk\u00e4iguga saabujaid ja p\u00fc\u00fcdis lapsi reipana hoida. K\u00fcll tuli laulda seal Lapaduud, k\u00fcll Rongis\u00f5itu. Mingi hetk tuli tal p\u00e4he k\u00fcsida, kust erinevatest maakondadest seal kaare taga lapsi ootab. Jah, k\u00f5ik maakonnad ja saared tulid meelde, aga mis l\u00e4ks meelest \u00e4ra, oli Raplamaa. Meie lapsed olid igatahes sellest v\u00e4gagi h\u00e4iritud. V\u00f5iks ju seda maakonda siiski m\u00e4letada, kui seal enne valimisi kandideeris :P
\nVarsti lasti aga k\u00f5ik need lastekooride lapsed laulukaare alla ja pidu v\u00f5is alata. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Ise sibasin lastekooride liikumise ajal m\u00f6\u00f6da lauluv\u00e4ljakut ja otsisin meie nooremat R-i oma kaaskonnaga. J\u00f5udsin l\u00e4bik\u00e4iguradapidi temani, aga oh h\u00e4da….poeg tara taga. Taraga siis nimelt eraldatud pinkidega ala pinkideta alast ja nemad seisid justnimelt sellel pinkideta alal kohe tara \u00e4\u00e4res. No tuli jalad selga v\u00f5tta ja pikem tiir \u00fcmber selle aediku ette v\u00f5tta. Esimesel kontserdip\u00e4eval oli \u00f5nneks v\u00f5imalik selles rahvamassis l\u00e4bi h\u00e4da isegi liikuda ja kohale ma \u00f5igeks ajaks j\u00f5udsin. K\u00f5ik ilusad avalaulud ja tule s\u00fc\u00fctamise vaatasime koos \u00e4ra ja olime uhked, et meie pere pesamuna K laulab samuti seal kaare all. Jah, ilus ja \u00fclev oli.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Kodus kenasti puhanud, alustasime p\u00fchap\u00e4eval taas teekonda laulupeole. Kohale j\u00f5udes oli veidi aega ja peale kella \u00fchte hakkasid lastekoorid j\u00e4lle kahele poole laululava ootele kogunema.
\nSel korral v\u00f5tsid lapsed mind kaare alla kaasa, et nendest pilte teha. Kahju, et kahele poole korraga ei j\u00f5ua. Sopranid ja aldid paraku eri servades laulmas.
\nIlusad olid need lastekooride laulud ja kaare all n\u00e4eb nii palju s\u00e4rasilmseid laululapsi, et silm l\u00e4heb m\u00e4rjaks. Uus laulup\u00f5lvkond kasvab j\u00f5udsalt peale ja see on \u00e4ge!
\nMeeldivalt \u00fcllatas mind p\u00e4rast laulmist lastekooride m\u00f5istlik treppidest alla tulemine. Kui mudilased tulid alla ikka nagu kosest ja vaata, et alla ei j\u00e4\u00e4, siis lastekoorid suudavad juba m\u00f5ista tormamise ohtlikkust ja liiguvad rahumeelselt. Kellelgi polnud liigselt kiire, sest ees ootas s\u00f6\u00f6gipaus ehk suur supij\u00e4rjekord.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oli k\u00f5igil lastel laialt aega k\u00e4es, sest lastekoorid pidid tagasi lavale minema alles \u00f5htul seitsme ajal \u00fchendkooridega laulma.
\nEks me siis tegime k\u00f5ik just seda, mis tundus huvitav v\u00f5i vajalik. K\u00e4isime isegi mudilaskoori pesas korra \u00e4ra, kuigi sinna saamine lauluv\u00e4ljaku n\u00f5lval muutus aina keerulisemaks. Peale mudilaskooride etteaste kuulamist l\u00e4ksime sealt \u00e4ra ringi vaatama ja otsustasime lastega, et oma pesa j\u00e4tame siiski nagu eelmiselgi p\u00e4eval p\u00e4ris eemale, suure h\u00f5bepaju alla. Seal oli ruumi lahedalt ja olemine m\u00f5nus. Enne \u00f5htut s\u00f5id k\u00f5ik lapsed k\u00f5hu t\u00e4is, sest j\u00e4rgmist s\u00f6\u00f6ki ei osanud keegi prognoosida ning viimasest lahjast supist polnud selleks ajaks k\u00f5hus enam haisugi. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
L\u00f5puks oli see siis k\u00e4es. Pidulik laulupeo \u00fchendkooride l\u00f5pukontsert. Algas Tuljakuga ja kestis ja kestis ja kestis….tuli kustus ja rahval olid silmad m\u00e4rjad. Ja siis lauldi veel ja veel. Dirigendiga ja ilma. T\u00e4nati, kallistati, r\u00f5\u00f5mustati. Juubelipidu oli selleks korraks l\u00f5pule j\u00f5udnud ja pidu oli ilus. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Mina vaatasin siin ja seal seistes kogu kontserdi \u00e4ra k\u00fcll, aga n\u00f5lva keskele tuttavate juurde…ma lihtsalt ei mahtunudki minema. Reaalselt ei mahtunud.
\nIlus oli see pidu aga t\u00f5esti. Tundin isegi kergelt siirast kadedust, et K kogeb seda k\u00f5ike nii\u00f6elda seestpoolt, lauljana. Tema seisis seal nende pea 24 000 laulja hulgas, laulis ja lehvitas Eesti lippu. Eks see laulukaare alune pilt oligi suuremas osas sini-must-valge. Muudkui voogas ja lainetas.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Pisut enne p\u00e4ris-p\u00e4ris viimast laulu hakkasin liikuma n\u00e4itusepaviljonide poole, et leida \u00fcles meile j\u00e4rgi tulnud buss ning oodata lapsi- lastekoori, neidudekoori ja noorte meeste koori. K\u00f5ik tuli kokku korjata, \u00fcle lugeda ja vaadata, et keegi vastu \u00f6\u00f6d linna maha ei j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
J\u00f5udsin paviljonide taha bussiparklasse ja olin silmitsi tohutu hulga bussidega. Tunne oli selline, et neid on v\u00e4hemalt 100. Katsu sealt siis see \u00f5ige \u00fcles leida. Teadsin, et buss peaks olema valge….aga valgeid busse oli palju. Lasin silmadel kiirelt ringi k\u00e4ia ja \u00f5nneks leidsin meie bussi p\u00e4ris kiiresti \u00fcles. J\u00e4i \u00fcle vaid lapsed kokku koguda.
\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast esimesed jooksuga tulidki. K\u00fcsisin, kas olete ikka elus? Vastuseks tuli naerdes “ei ole” ja prantsatati istmetele puhkama. Mis siin imestada. Koos kogunemisajaga olid lapsed \u00fchtejutti \u00fcle 4 tunni p\u00fcsti seisnud. Jah, v\u00e4sinud nad olid, aga \u00f5nnelikud sellegipoolest. K teatas, et see on tema elu \u00fcheksast osaletud laulupeost k\u00f5ige v\u00e4gevam ja \u00e4gedam olnud. Ei osanud ta m\u00f5ista neid eakaaslasi, kes l\u00e4ksid laulupeolt ikkagi juba p\u00e4eval \u00e4ra vabandusega, et ollakse v\u00e4sinud ja ei j\u00f5ua \u00f5htuse esinemiseni oodata. See l\u00f5pp on ju k\u00f5ige magusam osa! Eks see ole muidugi osa vastutustundest ja koorikultuurist, kus lauldakse. Meie koori lapsed oli k\u00f5ik \u00f5htuni kohal ja laulmas.
\nIagathes m\u00f5ne aja p\u00e4rast oli meil plaan alustada kojus\u00f5itu, aga siis lendas meile sisse \u00fcks meiekandi koorijuhataja, kes oli “kodutuks” j\u00e4\u00e4nud, ehk bussita. Tema omakorda oli kaotanud \u00e4ra \u00fche kolleegi ja telefon sai samuti t\u00fchjaks. Olime siis kenasti ootel, kuni ta m\u00f6\u00f6da parklat jooksis ja kolleegi otsis, aga l\u00f5puks said ka nemad kaks meil bussi ja s\u00f5it v\u00f5is alata. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Parkla m\u00e4est alla Pirita teele saime s\u00f5ita ei rohke ega v\u00e4hem, kui pool tundi. M\u00f5ned ummikud hiljem, kell 00.10 olime oma kodulinnas laulustuudio ees. S\u00f5bralik bussijuht viis meid K-ga kenasti veel koju ja selleks korraks oligi laulupidu l\u00e4bi. <\/p>\n
Mis m\u00f5tted siis kokkuv\u00f5tteks veel kirja panna?<\/p>\n
L\u00e4bivad joones oli k\u00f5ik v\u00e4gagi positiivne, eriti tagantj\u00e4rgi, kui riided kuivad ja k\u00fclm ei ole.
\nMul oli siiralt hea meel, et territootiumil oli piisavalt pr\u00fcgikonteinereid ja pr\u00fcgi kuskil laiali ei vedelenud. Ma ei tea, mis toimus muidugi lauluv\u00e4ljakul, kui murulapp inimestest t\u00fchjaks sai, kuid loodan siiralt, et seegi oli puhas, sest konteinereid oli t\u00f5esti k\u00f5ikjal. <\/p>\n
Supijagamise juures toimus pr\u00fcgi sorteerimine. Seegi progress. Bilolagunev ehk toiduj\u00e4\u00e4tmed omaette ja muu kraam omaette. K\u00fcll oli kahjuks neidki inimesi, kes silte lugemata kogu kupatuse toiduj\u00e4tmetesse viskasid. Toitlustamine ise oli organiseeritud h\u00e4sti, j\u00e4rjekorrad liikusid kiiresti, \u00f5ues oli wc-sid piisavalt. Supp ise oleks v\u00f5inud pisut toekam olla. Kui herneid peab vedelikust taga ajama ja seljankagi on lahja, siis ega see k\u00f5ht kaua t\u00e4is ei p\u00fcsi. Kuid toita \u00e4ra selline hulk esinejaid….respekt!
\n \u00dcsna pea pidid lapsed hakkama ostma endale s\u00f6\u00f6gipoolist mujalt. Mitte ainult maiustusi, vaid reaalselt s\u00fc\u00fca.
\nSelles suhtes v\u00f5iks olla \u00fcks asi pisut teisiti k\u00fcll. Nimelt esinejatele v\u00f5iks olla \u00fcks eraldi ala, kus toidupakkujad oma kraami m\u00fc\u00fctavad. Enamusel lauljatest pole aega kahjuks pikkades \u00fcldj\u00e4rjekordades seista, et k\u00f5hu t\u00e4is saaks. <\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda selle kriitika \u00fcle, mis peale pidu meedias oli….siis tegi pisut kurvaks see pidev kiun ja ving, mis saadab meil \u00fcksk\u00f5ik mida.
\nT\u00e4hele panin ka seda, et virisesid peaasjalikult pealtvaatajad. Esinejad ei vingu, nemad trotsivad ilma, n\u00e4evad vaeva harjutamistega, on pikalt kodudest eemal, tr\u00fcgivad ja n\u00fcgivad ennast l\u00e4bi topside ja taldrikutega rahvamasside lavale, s\u00f5idavad peale pidu \u00f6\u00f6sel kaugetesse Eestimaa nurkadesse(l\u00e4bi nendesamade ummikute, mis teisedki) ja on ikka r\u00f5\u00f5msad. <\/p>\n
Pileteid teiseks p\u00e4evaks enam ei saanud? Suur pahameel! – piletitele tasub ikka varem m\u00f5elda ja \u00e4ra osta \u00f5igel ajal. Kui siis selgub, et minna ei saa v\u00f5i ei taha- saaks need alati maha m\u00fc\u00fca. Reaalselt, inimesed, lauluv\u00e4ljakule t\u00f5epoolest enam inimesi ei mahtunud. No ok, muidugi oleks neid v\u00f5inud toppida ka k\u00f5rvalaladele, s\u00f6\u00f6giputkade vahele, aga peoplatsile polnud neid kusagile panna. Mina ei saanud ka seal olles enam l\u00f5puks kuskilegi ligi, r\u00e4\u00e4kimata lauljatest, kel oli t\u00f5eliselt keeruline ennast l\u00e4bi rahva pressida laulukaare taha kogunema. Nii lihtsalt on. Igale poole ei saagi ega peagi saama, kui \u00f5igel ajal ei m\u00f5tle. <\/p>\n
Peale pidu oli liiklemine keeruline? J\u00e4lle kisa taevani! – ma ei tea veel \u00fchtegi laulupidu, peale mida oleks liiklemine olnud lihtne. T\u00f5esti ei tea. Alati on ummikud, alati liigub k\u00f5igepealt m\u00f6\u00f6da teed suurem rahvamass l\u00e4bi ja siis alles saavad liikuda transpordivahendid. Pealinnlane – j\u00e4ta auto koju, jaluta kesklinna ja Hobujaama kandist l\u00e4heb juba busse k\u00f5ikjale piisavalt. Kui ei jaksa seista ja oodata v\u00f5i k\u00f5ndida, veeda seni aega lauluv\u00e4ljakul istudes ja kui asi veidi laheneb…k\u00f5ik laabub. Laulupeole minnes tulebki varuda aega ja kannatust.
\nK\u00e4rsitud autojuhid….kas m\u00f5ni m\u00f5tles kordki ka sellele, kuidas saavad sealt minema suured bussid, kes hakkasid v\u00e4sinud esinejaid laiali vedama? Kui v\u00e4sinud olid need tuhanded lapsed, kes olid tunde seisnud, pealtvaatajatele suurep\u00e4rast kontserti pakkunud ja igatsesid n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik kodudesse igasse Eestimaa nurka! Nende asjade \u00fcle tasuks m\u00f5elda. <\/p>\n
Niiet jah, valus oli kuulata kaasmaalaste virisemist. <\/p>\n
Pidu seestpoolt n\u00e4inutel on \u00f5nneks k\u00f5vasti r\u00f5\u00f5msat meelt, tolerantsi ja hakkamasaamisjaksu, et tulla peolt tagasi m\u00f5nusalt positiivse tundega.
\nElagu lauljad, tantsijad ja k\u00f5ik need kes aitasid kaasa korralduslikul poolel. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Seekord teen v\u00e4ikese k\u00f5rvalep\u00f5ike reisilainelt hoopis tagasivaatena meie juubelilaulupeole. XXVII \u00dcldlaulupidu ” Minu arm” on selleks korraks m\u00f6\u00f6das ja loomulikult on seoses suure peoga omajagu m\u00f5tteid ja m\u00e4lestusi. Minul siis j\u00e4rjekordselt enda ja lapse m\u00e4lestused. K-l lauljana ja minul laste … J\u00e4tka lugemist