![\"parga\"](\"\/pildid\/1517\/IMG_4875-2.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Enne sadamast v\u00e4ljumist k\u00f6itis mu t\u00e4helepanu \u00f5nneks vaimustavalt ilus brigantiin ja nii suutsin ennast kokku v\u00f5tta ning hetkekski unustada piinav kuumus – v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks :D Brigantiin oli kaunis, valgus langes sellele just \u00f5igest suunast ja nii ma siis ronisin seal \u00fcle higiste poolpaljaste vanah\u00e4rrade ning t\u00e4dide, lootes siiralt neile s\u00fclle mitte kukkuda. P\u00fcsivus viib siiski sihile ning brigantiini pildile. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Kuid…. ees seisis pikk laevas\u00f5it.
\n Esimeseks peatuseks oli planeeritud Blue lagune ehk sinine laguun. Sinna j\u00f5udsime umbes kell 11.45 Eelmisel suvel k\u00e4isime samuti \u00fches helesinises laguunis, mis oli Antipaxose saare rannikul. Sel aastal siis j\u00e4rgmine laguun.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Meist paremal seisev laevuke lasi m\u00f5istlikult tagumise trapi vette ja sealt oli hea vette minna ka nendel, kes k\u00f5rgelt h\u00fcpata ei julge. Meie laev j\u00e4ttis trapi \u00fcles….h\u00fcppajaid oli k\u00e4put\u00e4is.<\/em><\/p>\n Koht oli muidugi vaimustavalt ilus, vesi fantastiline, aga….kujutage vaid ette, kuidas l\u00e4hevad laevalt ujuma ligi 300 inimest!!!<\/p>\n Vees on palju kalu<\/em><\/p>\n K-l jagus p\u00fcsivust seista vette saamise nimel pikaleveninud j\u00e4rjekorras ja l\u00f5puks vette saades ujus niikaua ringi kuni jaksas. Mingi aja p\u00e4rast tuli ta otsima kohta kus puhata ja h\u00fc\u00fcdsin ta \u00fche n\u00f6\u00f6ri juurde, mis laeva k\u00fcljest alla tolknes. Redeli juurde puhkama kohe kuidagi ei mahtunud. Seej\u00e4rel ujus veel ja vahepeal passis, kas \u00f5nnestub redelist \u00fcles tagasi laeva saada – ei saanud. <\/p>\n Inimesi oli vees nagu sipelgaid, redeli juures oli sipelgapesa ja mina otsustasin selles aktsioonis mitte osaleda. Seisin rahulikult reelingu \u00e4\u00e4res(h\u00fcppasin kohe asemele, kui \u00fcks inimene sealt eemale astus) ja tegin m\u00f5ned pildid. Laps on muidugi laps ja tema oli vaimustuses k\u00f5igele vaatamata. \u00d5nneks ujub ta t\u00e4iesti aksepteeritavalt, sest muidu ma poleks teda sinna \u00fcldse lubanud. Seal laeva \u00fcmber on siiski p\u00f5hjatu s\u00fcgavus. Jalad saab alla esimest korda heal juhul meeter enne kaljukallast ja ega sealgi pole lihtne kaldale saada, sest kivid on libedad ja teravad. K\u00e4is korra ujudes seal \u00e4ragi, aga arvas et kaljule ronimine ei v\u00e4\u00e4ri k\u00fc\u00fcnlaid ja ujus vabasse vette tagasi. J\u00e4rgmisel pildil, kuskil keskel, ta peanupp paistabki.<\/p>\n Ujumised ujutud, andis laev signaali, korjas rahva peale ja s\u00f5itsime edasi. Enne meie \u00e4ras\u00f5itu laguunist tuli sinna seisma aga see laev, millega me eelmisel aastal saartel k\u00e4isime. M\u00f5nus Messonghi Traveli sinine laev.<\/em><\/p>\n Edasi viis meie teekond koobaste poole. Eelmisel aastal sai neid vaadatud teises kohas ja sel aastal saime muidugi kiigata nende poole \u00fcldse eemalt, sest pirakas laev sinna sisse ei s\u00f5ida.<\/p>\n Ega kedagi peale iseenda tegelikult s\u00fc\u00fcdistada sellistes asjades pole. Sinisilmselt m\u00f5tlesime, et laev samasugune nagu eelmisel aastal, aga selle asemel oleks pidanud hoopis kohe reisi ostes k\u00fcsima j\u00e4rgi, millise laevaga on minek. Seej\u00e4rel siis k\u00fclastama ka teisi erinevaid b\u00fcroosid, et leida m\u00f5ni sobivam s\u00f5iduk selliseks reisiks. Kuid…pole halba ilma heata. P\u00e4rast m\u00f5ningasi ebamugavusi ja kergeid pettumisi, kui me just arvasime, et p\u00e4ev enam hullemaks minna ei saa….saabus l\u00f5puks lahendus ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4ev oli t\u00f5eline r\u00f5\u00f5m. Ikka t\u00e4nu sellele, et suhtle inimestega :)<\/p>\n Peale koopa vaatamist istusime tagasi oma kohtadele ja siis tuli tegelikult viimane piisk karikasse, kus mina, muidu rahumeelne ja kannatlik, korraga t\u00e4itsa vihastasin :D Nimelt meist paremal reelingu \u00e4\u00e4res istus \u00fcks kamp umbkaudu keskealisi inimesi. Keele k\u00f5lapildi j\u00e4rgi otsustades ehk ntx albaanlased. Umbes 3 naist ja 3 meest. Meie meeleh\u00e4rmiks osutusid nad ahelsuitsetajateks ja laeval paraku suitsetamiskeeldu ei olnud. Ok. Selle, et meile tulid pidevalt peale suitsupilved elasime kuidagi \u00fcle, kuigi meiesugustele suitsuvaba keskkonna inimestele oli see v\u00e4ga ebameeldiv kui mitte \u00f6elda, et r\u00f5ve. Kui aga nende riibakil s\u00f5rmede vahel olevatest suitsudest hakkas meie peale langema tuhka ja m\u00e4kerdas mu valge pluusi \u00e4ra….siis sai otsa ka minu kannatus ja ma v\u00e4ljendusin selgelt, mis ma sellest arvan. \u00d5nneks sellega meie laevareisi ebameeldivamad seigad piirdusidki. <\/p>\n \u00dcsna peale seda intsidenti \u00fctlesin K-le, et l\u00e4hen korra vaatan, milised naised need kogu aeg ruuporisse r\u00e4\u00e4givad, mis, millal ja kuidas toimub. \u00dcks nendest r\u00e4\u00e4kis inglise, kreeka ja prantsuse keeles ning teine vene keeles. Leidsin vene keelt k\u00f5neleva naise \u00fcles(selles keeles suudan ma ennast sama selgelt kui emakeeles v\u00e4ljendada, kuigi ka inglise keelega saab hakkama) ja k\u00fcsisin, et kas ta oskab meile \u00f6elda, kuidas seal linnas leida oliivimuuseum, millest veidi aja eest r\u00e4\u00e4giti. Proua oli lahkesti n\u00f5us seletama ja seej\u00e4rel k\u00fcsis, et aga kellega ma laeval olen, kas \u00fcksi? \u00dctlesin, et ei, t\u00fctrega. Aga et millise b\u00fcroo kaudu me oleme Korful? Et tema meid ammu laeval vaadanud, kuidagi me ei haaku kellegagi ja meil pole kedagi kohapealset, kes meie eest hoolitseks. T\u00f5tt\u00f6elda, ma ei osanud seda soovidagi, sest minuteada satuvad sinna reisile v\u00e4ga erinevate b\u00fcroode teenuste kasutajad. V\u00e4ljendasin siis oma imestust ja s\u00f5nasin, et oleme seal laeval omap\u00e4i. Kurtsin sinna juurde, et tekil on kohutavalt palav ning lisaks oleme varsti nagu konimutid selle suitsu sees istmisest. Sellepeale tegi see armas daam suured silmad ja h\u00fc\u00fcdis: ” Jumal k\u00fcll, te olete Eestist, kus ei tohi t\u00e4navalgi suitsetada ja istute talute vapralt sellist olukorda!!!! Tulge kohe siia sealt koledast kohast \u00e4ra( salongi siis, kus polnud k\u00f5rvetavat p\u00e4ikest ja oli ka \u00f5hku), l\u00fckkame siin veidi inimesi koomale ja leiame teile koha, kus parem olla!!!” Oh, me ei suutnud oma \u00f5nne uskuda. Ja t\u00f5epoolest, sellest hetkest olid meil p\u00e4eva l\u00f5puni v\u00e4lja vaid toredad ja veel toredamad emotsioonid. Olime j\u00f5udnud Parga linna, mille k\u00fclastamiseks anti meile linnaluba kolmeks tunniks. See armas daam Elena oli tegelikult NovaTours-i kohapealne tugiisik ja toetas reisil k\u00e4put\u00e4it vene keelt k\u00f5nelevaid inimesi. Nende seas oli \u00fcks vanem abielupaar, \u00fcks keskealine paar, \u00fcks kahe lapsega noorem pere ja lahkelt v\u00f5eti punti ka meid. K tunneb muide suurt heameelt, kui satub vene keele keskele, sest koolis on ta seda keelt n\u00fc\u00fcd aasta \u00f5ppinud ja s\u00f5navara aina kasvab. Kui k\u00f5rval r\u00e4\u00e4gitakse, \u00fcritab tabada tuttavaid s\u00f5nu ja p\u00fc\u00fcda midagi aru saada. Mulle see meeldib, sest absoluutselt iga uue keele oskamine lisaks emakeelele on elus kasulik. Inglise keeles suhtlemine l\u00e4ks tal ladusalt ning julgelt juba eelmisel suvel ja sel aastal aina paremini. K\u00e4is ise poes, tellis meile s\u00fc\u00fca, maksis arveid ja suhtles inimestega. Puhas r\u00f5\u00f5m. Loomulikult olin ma ise k\u00f5rval ja tellimine-maksmine minu teema, aga K otsustas, et temal on vaja k\u00f5ike harjutada. Nii usaldasingi rahakoti tema k\u00e4tte ja ise vaatasin vaid k\u00f5rvalt, kui osavalt ja elegantselt ta k\u00f5igega hakkama saab. <\/p>\n \u00dches\u00f5naga sattusime tiiva alla ja veidi enne kella kahte Parga linna j\u00f5udes, hakkasime selle seltskonnaga koos liikuma. Tore daam – Elena, ukrainlanna ja juba \u00fcle 20 aasta elanud Korful- seletas meile, kustkaudu on m\u00f5istlik liikuda \u00fclespoole, sest Parga linn ongi m\u00e4e veerul lahesopis. Soovitas liikuda m\u00f6\u00f6da v\u00e4ikesi t\u00e4navaid, sest seal ei paista p\u00e4ike lagip\u00e4he. Lisaks leiab sealt kauneid merevaatega terrasse, kus m\u00f5nus s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ia, et enne pikka tagasis\u00f5itu k\u00f5ht t\u00e4is oleks. \u00dchtlasi k\u00fclastada soovi korral vanu Veneetsia kindluse varemeid ning erinevaid poekesi.<\/p>\n Poolel teel \u00fcles v\u00e4sis meiega koos liikuv vanapaar ilmselt \u00e4ra ja otsustas alla tagasi minna, \u00f6eldes, et \u00e4kki nad ei oska p\u00e4rast alla tagasi minna. M\u00e4gises piirkonnas ei oska mina k\u00fcll kunagi \u00e4raeksimist karta, sest k\u00f5rgelt saab ju ometi vaadata, kus asud ja kuhu poole tuleks tagasi minna, aga inimesed on erinevad. Minule paistis see linnake nii huvitavana, et oleks sinna uitama j\u00e4\u00e4nudki. M\u00f5ne aja p\u00e4rast olime nii k\u00f5rgel, et \u00fches s\u00f6\u00f6gikohast sai vaadata teise lahe poole ja kuna sealt oli kaunis vaade, otsustas Moskvast p\u00e4rit paar j\u00e4\u00e4da sinna s\u00f6\u00f6ma, sest naisele tundus selle kuumusega ronimisest isu t\u00e4is saavat. Lastega pere l\u00e4ks laevalt tulles oma teed ja nende liikumissuund oli teadmata. J\u00e4ime siis meie ja Elena. K\u00fcsisin, et mis temal plaanis ja vastuseks sain, et ta l\u00e4heb veel edasi jupp maad, j\u00e4\u00e4b seal \u00fchte kena vaatega s\u00f6\u00f6gikohta s\u00f6\u00f6ma ja kutsus meid \u00fchinema. Kuna meil K-ga oli jaksu piisavalt vaatamata tundele, et kohe l\u00e4heb kere keema, otsustasime minna kaasa. Ja ega me ei kahetsenud ikka k\u00fcll.<\/p>\n Vaade Valtos-e rannale<\/em><\/p>\n \u00dcleval k\u00f5rgel paistavad Veneetsia kindluse varemed<\/em><\/p>\n K\u00f5ikjal on lopsakas taimestik. Nii roheline ja eluj\u00f5uline. Pistad aga oma nina igale poole l\u00e4hemale, et saada aimu , mis kus kasvab.<\/p>\n Suur ja v\u00f5imas rosmariinipuhmas<\/em><\/p>\n Kindlusest allpool paistab \u00fcks terrass, kuhu pudenes maha l\u00f5unat s\u00f6\u00f6ma viimane osa meie kambast. <\/p>\n Igal pool kasvavad sidrunid ja apelsinid<\/em><\/p>\n Mida kaugemale liikusime meie kaks koos Elenaga linna k\u00f5ige k\u00e4idavamatest teedest ja turistide hordidest, seda kaunimaks l\u00e4ksid vaated ning kui j\u00f5udsime kohale sinna kuhu olime teel, valdas meid vaimustus ja rahulolu et kaasa l\u00e4ksime. Lisaks t\u00e4nutunne, et kaasa kutsuti.<\/p>\n \u00dcks minu lemmikvaadetest.<\/em><\/p>\n J\u00f5udsime kohale oivalise vaatega pererestorani, kus t\u00f6\u00f6tas fantastiliselt lahke ja s\u00fcdamlik pererahvas, pakuti kaunilt serveeritud imemaitsvaid toite ning lisaks k\u00f5igele saadeti ennast v\u00e4rskendama basseini. Olime sattunud keset hullumeelset suvekuumust nagu paradiisi. Restoran asus m\u00e4e serval eendudes j\u00e4rsaku kohale, all oli kaunis rand, ees sinisinine laht, kus liuglesid laisalt purjekad. Esimese hooga ma lihtsalt imetlesin ja siis pilditasin sealt avanevaid vaateid. <\/p>\n Kodus pilte vaadates, taban ennast pidevalt m\u00f5ttelt, et kus mu pea ja silmad reisi ajal k\u00fcll olid? N\u00e4en, et oleks v\u00f5inud m\u00f5negi pildi teha veel kolmanda ja neljandagi nurga alt ja miks olen m\u00f5ne omameelest olulise koha \u00fcldse pildistamata j\u00e4tnud…..aga samas ma \u00fcldse ei imesta, et nii juhtub. Esiteks, selline kuumus teeb peast juba parasjagu uimaseks ja loiuks. M\u00f5tlemine on suurema t\u00f5en\u00e4osusega samuti slow-re\u017eiimil. Pealegi, k\u00f5ige rohkem tahad ikka lihtsalt silmadega ahmida endasse seda hunnitut ilu, vaimustavaid vaateid ja talletada m\u00e4lusse m\u00f5nusat atmosf\u00e4\u00e4ri. Nii j\u00e4\u00e4bki sageli fotoaparaat j\u00f5uetult higisele kaelale ripnema v\u00f5i unustavad k\u00e4ed teda sootuks \u00fcles silmade ette t\u00f5sta. Kindlasti on oma m\u00f5ju sellel, kui aega napib. Lisaks muidugi veel see, et k\u00f5ige \u00fcmbritseva keskel eelistad olla pigem seltskondlik. Vestled kaaslastega ja kohalikega. Aga mis seal ikka. Oluline, et ma fotoaparaati kotti p\u00e4ris niisama seisma ei unustanud. Piltidega annab niikuinii edasi vaid killukese sellest, mida silmad n\u00e4evad ja mis hinge salvestub.<\/p>\n Ajasime Elenaga juttu, nautisime suurep\u00e4rast toitu ja tundsime elust m\u00f5nu. Elena imestas, kuidas \u00fcks 12-aastane laps s\u00f6\u00f6b ka selliseid toite, mida lapsed enamasti ei s\u00f6\u00f6. Karbid, kalmaarid, hiidkrevetid jne. Kui olime pikalt ja laialt elust r\u00e4\u00e4kinud, avaldas ta arvamust, et K on meil \u00fcks vana aristokraatlik hing. :D Huvitav vaatenurk! Karbid meie \u00fchiselt taldrikult l\u00e4hevadki tegelikult K k\u00f5htu. Mina heal juhul \u00fche s\u00f6\u00f6n \u00e4ra…ja ei oska neist eriliselt lugu pidada, aga tema s\u00f5i neid kahe suupoolega juba kaheselt, kui \u00fckskord k\u00fclas olime ja karpe pakuti :D<\/p>\n Kui olime soolase toidu s\u00f6\u00f6mise l\u00f5petanud, toodi talle lauda \u00fcks Kreekale iseloomulik t\u00fckk torti igavesti pika s\u00e4rak\u00fc\u00fcnlaga. Lapsel olid silmad \u00fcllatusest pahupidi(pildi tegemise ajaks olid \u00f5igetpidi tagasi).<\/p>\n Eriti hea tunne oli l\u00f5puks siis, kui tal soovitati minna basseini ujuma ja v\u00f5tta kook selle servale kaasa. T\u00f5eline unelmate elu hetk \u00fchele teismelisele lapsele. Meie Elenaga aga lihtsalt nautisime seda lapse siirast r\u00f5\u00f5mu ja tundsime heameelt kordal\u00e4inud \u00fcllatusest.<\/p>\n K\u00e4isin muidugi ka ise vahepeal seal basseinis ennast v\u00e4rskendamas. Hullult m\u00f5nus. Vesi p\u00e4ikesest soe ja olemine kohe k\u00f5vasti parem peale k\u00f5rvetava p\u00e4ikese k\u00e4es praadimist. Kuna vesi polnud seal soolane, t\u00f5mbasime riided otse niiskete p\u00e4evitusriiete peale, et tagasi minnes oleks jahutus omast k\u00e4est v\u00f5tta. See oli Elena hea soovitus ja t\u00f5esti t\u00f6\u00f6tas h\u00e4sti. <\/p>\n Ah jaa, see fantastiline restoran, see oli MEDiterranen<\/a> Kes Pargasse satub, v\u00f5tke kindlasti teekond sellesse kohta ette. Luban, et te ei pea pettuma. <\/p>\n K\u00f5ht t\u00e4is, pererahvas igati \u00e4ra t\u00e4natud, hakkasime liikuma tagasi linna poole.<\/p>\n See 3 tundi, mis meile anti…ega seda n\u00fc\u00fcd \u00fcleliia k\u00fcll polnud. Jalutasime tagasi ja nentisime, et Parga linn v\u00e4\u00e4rib k\u00f5vasti rohkemat aega, kui see napp aeg, mis meile anti. Iga nurga taga oli midagi ilusat ja p\u00f5nevat ning linna atmosf\u00e4\u00e4r on isegi vaatamata turistidele soe, rahulik ja aeglaselt kulgev. Tahaks sinna sukelduda ja olla seal kohapeal v\u00e4hemalt 2-3 p\u00e4eva. <\/p>\n N\u00fc\u00fcd aga veidi sellist informatiivsemat juttu Parga linnast, kuigi linnaks seda v\u00e4ikest armsat paika on tegelikult keeruline nimetada. <\/p>\n Seal all meie laev meid ootabki<\/em><\/p>\n Linn asub 65 km kaugusel Aktion-Preveza lennujaamast, suvekuudel on linn \u00fchenduses l\u00e4hedal asuvate saartega Paxis, Antipaxis ja Korfu – praamiga. Peamiseks linna vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks on Veneetsia lossi varemed.<\/p>\n Oliivi – ja apelsinisalud, kuldsete liivadega rannaribad ja lasuursinine meri…..kohati tekib k\u00fcsimus – on see reaalne koht Kreekas v\u00f5i hoopis paradiis. Pargat teatakse juba XIII sajandi algusest, oli ehitatud Pozovalo m\u00e4e tippu ja 1360 aastal viisid elanikud linna \u00fcle praegusele asukohale selleks, et v\u00e4ltida albaanlaste pealetungi. Selle tulemusena, Korfu saarel elavate normandide abil, ehitati Pargasse kindlus. <\/p>\n 1798 – 1799 aastatel, U\u0161akovi vahemeredesandi ajal, oli linn Venemaa protektoraadi all. Selles linnas s\u00fcndis Ottomani impeeriumi kuulsusrikas Pargala visiir Ibrahim – Pasha. <\/p>\n Pargat peetakse \u00fcheks kaunimaks paigaks Kreekas. Ta h\u00e4mmastab oma v\u00e4ljapeetud iluga. See Kreeka riigi osa, Epirius, lookleb piki Joonia mere kaldaid ning piirneb Albaaniaga. Erinevalt paljude inimeste k\u00fclastatud lagedapoolse ja pisut k\u00f5rbenud Kreetaga on Parga vapustavalt roheline. M\u00e4ed, mis on tihedalt kaetud Vahemere m\u00e4ndidega ja eukal\u00fcptidega raamivad merevaateid ning toovad esile selle uskumatult ereda sinise v\u00e4rvi. <\/p>\n Lopsakalt rohelistel m\u00e4gedel, poolkumeras merelaguunis, laotubki lehvikuna laiali imekaunis Parga linn. Teisiti teda ei saakski iseloomustada. Kitsad t\u00e4navakesed, muinasjutulised Kreeka majakesed, k\u00f5ikjal lopsakad ja v\u00e4rvilised lilled – t\u00e4navatel, r\u00f5dudel, hoovides…Mis teda siiski eristab teistest Kreeka linnadest, siis ilmselt uskumatult kaunid rannavaated, palju v\u00e4ikeseid saarekesi ja suured kivim\u00fcrakad meres, mis on kaldale piisavalt l\u00e4hedal, et sinna saaks ujuda.<\/p>\n Vaade kindluse juurde viivalt teelt<\/em><\/p>\n Nagu \u00fcldse Kreekale kohane, on ka Pargas v\u00e4ikestel saarekestel valged kirikud justkui m\u00e4ngumajakesed. Ega nad lihtsalt ilu p\u00e4rast seal ole, vaid t\u00e4itsa tegutsevad. Kaldalt v\u00f5ib n\u00e4ha kuidas sinna s\u00f5idavad paadid preestritega ja koguduserahvaga – olgu seal siis pulmad, ristimised, matused v\u00f5i p\u00fchap\u00e4evane jumalateenistus.<\/p>\n Rannale k\u00f5ige l\u00e4hemal asuval saarel valendab kirik, mida kutsutakse Panagiaks. 10 minutiga on v\u00f5imalik sinna kaldalt isegi laisalt ujuda. M\u00f6\u00f6da seda saart hulguvad p\u00e4evad l\u00e4bi ujumisriietes inimesed. Ronivad seal kunagise vana prantsuse kindluse varemetes ja naudivad sealt avanevaid vaateid. Ujumisriietes muidugi kirikusse minna ei tohi. Seal pidavat olema k\u00fcll aken, kust saab kirikusse piiluda ja selle sisemust n\u00e4ha. Mida sa ikka teed oma nina igale poole toppivate turistidega. Neil ju vaja k\u00f5ike uurida ja turistist hirmsamat looma ei pidavat olema. Jah, eks on igasuguseid. Enamusest s\u00f6\u00f6gikohtadest avaneb vaade m\u00f5nele lahele<\/em> Veneetsia kindluse varemed<\/em><\/p>\n Linn on \u00fcmbritsetud mitme m\u00f5nusa rannaga. L\u00e4him ongi nn linnarand kohe sealsamas keskuses, nimeks tal Krioneri. Kui veeretada ennast \u00fcle Veneetsia kindluse m\u00e4e, ehk siis n\u00e4oga Parga poole seistes vasakule…satume v\u00e4hem rahvastatud randa nimega Valtos. Selle kaldal on mitmeid odavamaid ja kallimaid hotelle, aga siiski piisavalt harva tihedusega, et mitte tekitada \u00fclerahvastatuse tunnet. Kui linnaranna \u00fcmbruses on alati melu ja liikumine, siis Valtose randa peetakse pisut metsikuks rannaks, ehk siis vaikseks ja rahulikuks. Seal v\u00f5ib istuda, kuulata vaikust ja tsikaadide siristamist ning varahommikuti linnulaulukoore. S\u00fcgavaks l\u00e4heb seal \u00fcsna kohe, sellep\u00e4rast pole selles lahes enamasti ka laineid. Jah, olime teel tagasi sadamasse, kus ootas meid laev. P\u00f5ikasime enne alla j\u00f5udmist igasse v\u00f5imalikku t\u00e4navasse ja kangialusesse, et ahmida endasse seda v\u00f5rratut paika. <\/p>\n Elena ja K ootavad mind \u00fcles tagasi j\u00e4rjekordsest k\u00f5rvalt\u00e4navast<\/em><\/p>\n Voolav \u0161okolaad<\/em><\/p>\n Ilma j\u00e4\u00e4tiseta ei saa kuidagi…<\/p>\n Olimegi j\u00f5udnud m\u00e4rkamatult tagasi alla linna, promenaadile. Kuidas k\u00fcll ei tahtnud \u00e4ra s\u00f5ita sellest vaimustavast v\u00e4ikesest linnakesest.<\/p>\n Ka selle v\u00e4ikese m\u00e4ek\u00fcnka otsas kiriu k\u00f5rval on kindluse varemed<\/em><\/p>\n \u00c4ras\u00f5it oli siiski v\u00e4ltimatu. Seal vasakul see meie laev meid juba ootaski. Enamus inimesi kenasti peale pakitud. Venitasime pealeminekuga viimase v\u00f5imaluseni lootes sellele, et ilma Elenata meid ju ometi maha ei j\u00e4eta ja Elena oli koos meiega. Temagi ei kiirustanud minema. <\/p>\n Midagi polnud teha, lonkisime meiegi laeva pardale ja \u00f5nneks lohutas vaid see, et Elena oli meile kenasti juba enne maale minekut salongi kohad broneerinud. Viimasel pildil lehvitame meie Parga reisi lemmikrestoranile. Seal \u00fcleval kaarja klaaspiirdega pildi keskel ta paistabki.<\/p>\n Ees ootas pikk kojus\u00f5it. Olime valmistunud selleks, et see saab olema parasjagu igav, aga v\u00f5ta sa n\u00e4pust. K istus meile broneeritud kohale puhkama, aga Elena saatis mind vestlema \u00fche kreeklannaga, kes millegip\u00e4rast tundis minu vastu huvi, et kust ma p\u00e4rit olen. Tegin sel hetkel just viimaseid pilte \u00fchest avatud aknast, kui me vestlema sattusime. R\u00e4\u00e4kisime Kreekast ja r\u00e4\u00e4kisime Eestist – maadest, ilmast, elust ja olust ning meist endist. Ehk suutsin temas huvi \u00e4ratada ja satub kunagi Eestit k\u00fclastama. On meilgi kauneid paiku, mida k\u00fclalistele n\u00e4idata. K\u00fcll mul oli tore lobiseda, kui K ei seisa kontrollivalt k\u00f5rval ega paranda igat minu inglise keele grammatilist viga :P Meie saime vestluspartneriga igatahes \u00fcksteisest suurep\u00e4raselt aru ja k\u00f5ik jutud said r\u00e4\u00e4gitud. Tegelikult on ju tore, kui inimesed tahavad teada, kust tullakse ja kes ollakse. Sealjuures pole \u00fcldsegi t\u00e4htis, et k\u00f5nes esineb vigu. <\/p>\n M\u00f5ne aja p\u00e4rast l\u00e4ksin K-k\u00f5rvale istuma ja olime sattunud k\u00f5rvuti selle toreda paariga, kes olid p\u00e4rit Moskvast ning t\u00e4nu meievahelisele elavale vestlusele m\u00f6\u00f6dus s\u00f5it koju \u00fcsna m\u00e4rkamatult. \u00c4\u00e4retult huvitavad ja intelligentsed inimesed. Tuli v\u00e4lja, et meespool oli enne Eesti taasiseseisvumist ja selle alguses \u00fcsna sageli \u00e4riasjus Eestis k\u00e4inud. Eesti on temas alati \u00e4ratanud vaimustust ja imetledes eestlaste maal\u00e4hedast eluviisi kolis Eestit eeskujuks v\u00f5ttes aastaid tagasi Moskva kekslinnast \u00e4ra, ehitas \u00e4\u00e4relinna endale maja ja sauna ning naudib n\u00fc\u00fcd seal m\u00f5nusat elu eemal linnak\u00e4rast. S\u00f5idu l\u00f5puks vahetasime telefoninumbrid ja saime kutse k\u00fclastada Moskvat. Eks elame-n\u00e4eme. <\/p>\n Tagasi Kerkyra linnas, pani laev meid maha millegip\u00e4rast mitte seal, kust peale l\u00e4ksime vaid kesklinnas kai \u00e4\u00e4rde. Mis seal ikka. Jalutasime k\u00f5ige selle ligi 300-se kambaga m\u00e4est \u00fcles vana kindluse k\u00f5rval asuva pargi tee \u00e4\u00e4rde ootama busse. M\u00f5ne aja p\u00e4rast saabusid needki. Rahvas pakiti peale ja laialivedu hotellidesse v\u00f5is alata. <\/p>\n Tagasi Gouvias, jalutasime m\u00f6\u00f6da \u00fchte k\u00f5rvalt\u00e4navat just hotelli, kui kohtasime seda armsat eestist p\u00e4rit paari, kellega Tallinnast \u00e4ras\u00f5idul tutvusime. Nagu \u00fche “k\u00fcla” inimestele kohane – juttu j\u00e4tkus kauemaks. Vahetasime ohtralt muljeid, kes kus k\u00e4inud ja mida n\u00e4inud ning mis plaanis.<\/p>\n Tagasi hotellis oli kell parasjagu palju ning k\u00f5ht ammu juba t\u00fchi. Otsustasime minna h\u00e4maras Gouvias jalutama ning lootsime leida m\u00f5nusa koha, kus \u00f5htust s\u00fc\u00fca. K arvas, et ah j\u00e4ta ema fotokas tuppa, mis sa sellest vead( eks ta oli mu kaela juba \u00e4ra v\u00e4sitanud k\u00fcll p\u00e4eva jooksul. Fotokas siis ikka, mitte K ). Temal telefon kaasas, et k\u00fcll teeb sellega pilti. J\u00e4tsingi…ja p\u00e4rast kahetsesin. Muidugi on telefonis pilte meie \u00e4gedast \u00f5htust, aga see pole see. <\/p>\n Sattusime s\u00f6\u00f6ma Kreeka rahvuslikku Aries taverna<\/a> – sse. Sellest \u00f5htus\u00f6\u00f6gist kujunes \u00fcks l\u00f5bus ja meeleolukas p\u00e4eva l\u00f5petamine. Saime endale toidu tellitud ja juba kisti meid p\u00f5randale rahvuslikku tantsu Sirtaki\/Zorba`s. Ikka selleks, et palavast saaks veel palavam. Kogu seda m\u00f6llu juhtisid muidugi pikad ja sihvakad kelneripoisid ja kui kokamees siristas veel m\u00f6\u00f6da p\u00f5randat laiali piiritust(ilmselt oli see piiritu, v\u00f5i misiganes, aga mitte s\u00fc\u00fctevedelik) ja p\u00f5randal s\u00fcttisid tantsijate vahel l\u00f5kked, l\u00e4ks eriti kuumaks :D Kui kell hakkas l\u00e4henema kesk\u00f6\u00f6le, \u00fctlesin K-le, et mine k\u00fcsi n\u00fc\u00fcd poisilt arve, l\u00e4heks l\u00f5puks koju magama. Olime niigi j\u00e4\u00e4nud sinna s\u00f6\u00f6makohta \u00f5htut nautima \u00fcsna viimastena ja eestlase meelest on siiski t\u00f6\u00f6tajad samuti inimesed ning v\u00f5iksid puhkama minna. Aga kus sa sellega, K-v\u00f5eti tantsupoosi, tehti m\u00f5ned kiired tiirud \u00fcle p\u00f5randa ja \u00f6eldi, et \u00e4rge veel minge ning kadus k\u00f6\u00f6ki minema :D Sel ajal lasti kusagilt tagatoast v\u00e4lja 3 erim\u00f5\u00f5dulist koera, kes hakkasid lustlikult ringi traavima ( Kassid patseerisid seal juba ammu ringi). Siis l\u00e4ks loomulikult K-l igasugune m\u00f5te koju magama minna \u00fcldse \u00e4ra, sest koerad juuuu :D J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ootas meid Arillas, Sidari ja p\u00e4ikeseloojangurannik. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kolmas p\u00e4ev reisil. Sel p\u00e4eval seisis meil ees planeeritud reis Parga linna. Ostsime selle laevareisi \u00e4ra kohe saarele saabudes ja tegelikult olin ma terve talve uurinud google mapsist Parga kaarti ning imetlenud sellest linnakesest kauneid pilte. Ma ei oskagi \u00f6elda … J\u00e4tka lugemist <\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nN\u00fc\u00fcd v\u00f5isid v\u00f5tta baarist oma l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikarbi k\u00f5ik, kes ujumas k\u00e4isid, sest enne ujumist \u00f6eldi k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt ruuporist maha, et kes ujuma, see kohe s\u00fc\u00fca ei saa. T\u00e4is k\u00f5huga ei ujuta. V\u00f5tsime ootus\u00e4revalt oma toidukarbid ja …\u00fcllatusime. Lubatud oli barbeque….aga vastu vaatas k\u00fclm makaronilasanje, natuke v\u00e4rske kapsa ribasid ja \u00fcks saiakakk. Ee ok, ma saan tegelikult aru, et sellisele pea 300-sele rahvamassile olekski keeruline pakkuda sooja korralikku toitu, aga…siis olekski pidanud kohe reklaamima, et pardal on k\u00fclm makaroniroog, mitte barbeque. K\u00f5ht t\u00fchi, nosisime selle muidugi enam v\u00e4hem \u00e4ra, aga oli n\u00e4ha, et paljud inimesed panid need karbid suht sama targalt otse pr\u00fcgisse. Meie \u00f5nneks nii pirtsud ei ole, s\u00f5ime k\u00f5ik peale saiakaku \u00e4ra ja pr\u00fcgisse j\u00f5udnud raisatud toidust oli tegelikult kahju. Ei saa olla t\u00f5epolest naiivne, lootes sellise rahvamassi toitlustamisel head taset, aga kuidagi v\u00f5iks selle olukorra siiski lahendada. Ei ole vast vaja seda barbeque reklaami, vaid v\u00f5iks pigem soovitada v\u00f5tta kaasa endale sobiv s\u00f6\u00f6k v\u00f5i siis pakkuda laevas midagi lihtsat, aga s\u00f6\u00f6davat- puuvilja, pirukaid jne. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nKolisime siseruumi, leiti meile istekohad ja tundsime ennast l\u00f5puks inimlikult. Veidi enne kella kahte avanes meile kaunis vaade linnale.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n <\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n <\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nKuna see l\u00f5unas\u00f6\u00f6k oli nii kaunis, m\u00f5nusas atmosf\u00e4\u00e4ris ja heas seltskonnas, siis otsustasin, et just see on see koht, kus tahan K-le teha v\u00e4ikese \u00fcllatuse, mis mul oli plaanis juba kodus.
\nNimelt plaanisin teha talle piduliku s\u00f6\u00f6maaja, koos magusa \u00fcllatusega, mida ta pole tellinud ega oska oodata. \u00dcllatus ikka selleks, et t\u00e4histada tema edukat kooliaastat. R\u00e4\u00e4kisin Elenale oma m\u00f5ttest, tema transleeris selle jutu maja perenaisele kreeka keelde ja s\u00f5ime rahulikult edasi nii, et K ei saanud millestki haisu ninna. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n
\nParga asub mandri – Kreeka p\u00f5hja\/ida osas ja on kuulus oma jumalike randade ning sundimatu atmosf\u00e4\u00e4ri poolest. Tasub v\u00f5tta ette jalutusk\u00e4ike antiikse kindluse varemetesse, k\u00fclastada Ali – Pasha kindlust l\u00e4hedalasuva m\u00e4e otsas, uudistada ringi oliivimuuseumis(kuhu me ei j\u00f5udnudki) ja suhelda s\u00f5bralike kohalikega m\u00f5nes mere\u00e4\u00e4rses k\u00fclalislahkes s\u00f6\u00f6gikohas. Ka ringireisimiseks l\u00e4hi\u00fcmbruses on see suurep\u00e4rane “baaslaagri” ehk \u00f6\u00f6bimise koht. Linn oleks justkui m\u00e4eveerule ” kleepunud” – seega tuleb intensiivselt kasutada oma kondimootorit – ikka treppidest \u00fcles ja alla: hotellidesse, s\u00f6\u00f6gipaikadesse, rannale jne. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n
\nParga oli Epiiri piirkonna ainus kristlik linn ja oli kristlaste varjupaigaks. Inglased m\u00fc\u00fcsid linna maha ottomanidelele 1819. aastal, kaks aastat enne Kreeka vabaduss\u00f5ja algust.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nSelliseid lilleseinu on linnas hulgaliselt. Imetlusv\u00e4\u00e4rselt lopsakad ja v\u00e4rvikirevad<\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nT\u00e4itsa p\u00e4ris kaktus. Pidin nina p\u00e4ris vastu panema, et minu l\u00fchin\u00e4gelikud silmad saaksid kaunilt \u00f5itseva taime eheduses veenduda.
\n <\/a>
\n<\/center>
\n Sellised kirjud teed on samuti pargale iseloomulikud ja n\u00e4evad v\u00e4lja v\u00e4ga l\u00f5busad
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n Otse linnaranna vastas saarel, asub Panagia kirik.<\/em><\/p>\n
\nParga linn lookleb oma kitsaste t\u00e4navatega m\u00f6\u00f6da m\u00e4ge \u00fcles otse vana Veneetsia kindluseni. Sealt, kindluse k\u00f5rguselt, paistab kogu parga justkui peopesa peal.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nVaade taverna aknast<\/em>
\n<\/a>
\n<\/center>
\nSellel pildil on vilus \u00fche s\u00f6\u00f6gikoha lauad-toolid, kuhu ma plaanisin algselt Pargasse j\u00f5udes s\u00f6\u00f6ma minna. Talvel internetist pilte uurides oli mul tunne, et just sealt avanevad k\u00f5ige ilusamad vaated. Kohapeal muidugi selgus, et oli olemas veel kaunim koht, kus l\u00f5unatada ja selle \u00fcle oli meil siiralt hea meel. Kuigi vaade on ka sellest pildil olevast kohast ilus, meeldis meile meie l\u00f5unas\u00f6\u00f6girestoran kordi rohkem.
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nVaremete vahel<\/em>
\n<\/a>
\n<\/center>
\nKindlusesse viiv v\u00e4rav<\/em>
\n<\/a>
\n<\/center>
\nTrepid, trepid….t\u00e4navad seal koosnevadki peaasjalikult treppidest<\/em>
\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n
\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n
\nKolmas rand on linnast paremal \u00fcle m\u00e4e, ning see seal on j\u00e4lle h\u00e4sti kaljune ja v\u00e4ikeste saarekestega – nimeks tal V\u00e4ike Krioneri. Omaette olemise otsijate paradiis. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n
\nViimased pildid tegin laevalt, linnast lahkudes. J\u00e4lle \u00fcks koht, kuhu killuke meist maha j\u00e4i. Loodan v\u00e4ga, et kohtume selle paigaga veel.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nKui tants l\u00e4bi, istusime lauda. Samal ajal haarasid tantsivad kelnerid kandikud, et toit lauale kanda. Jah, kuni tantsu l\u00f6\u00f6d, l\u00e4heb t\u00fchi k\u00f5ht meelest ja kui trall l\u00e4bi, on kokkadel toit kandikutele s\u00e4titud ja laiali kantakse seda lausa jooksujalu. T\u00f6\u00f6 ja vile k\u00e4ib seal koos ja kalan\u00e4oga norutamas kedagi ei kohta. S\u00f6\u00f6mise ajal teevad kelnerid veel eraldi tantsushowd ja nii ei m\u00e4rkagi, kuidas aeg lendab.
\nS\u00f6\u00f6gi vahele k\u00e4is K veel mitmel tantsutuuril, mina p\u00fc\u00fcdsin seda aga tema telefoniga talletada. Tantsupoisid olid varmad teda kaasa haarama ja K-l oli s\u00fcdikust kogu trall kaasa teha. Ikka kogu raha eest! Nautisime sel \u00f5htul meie \u00fchte lemmikut – grillitud juurvilju ja k\u00fcpsejuustu. Viimasena toodi meile lauda hiilglama suur ports j\u00e4\u00e4tist, \u00fcmbritsetuna s\u00e4rak\u00fc\u00fcnaldest. Meil l\u00e4ksid silmad ikka p\u00e4ris suureks. Kelner haaras K k\u00e4est telefoni ja tegi meie suurtest silmadest koos s\u00e4deleva j\u00e4\u00e4tisem\u00e4ega j\u00e4\u00e4dvustuse. Ehhhh….s\u00f5ime siis j\u00e4lle edasi :D<\/p>\n
\nKelner aga tuli varsti tagasi kannu majaveiniga ja arvega. Vein on s\u00f5bralik kingitus majarahvalt ja arve oli h\u00e4mmastavalt v\u00e4ike. See, et sealses kultuuriruumis peale s\u00f6\u00f6mist tuuakse lauda alati midagi kingitusena, on t\u00e4iesti tavaline. Saime n\u00e4dala jooksul peale s\u00f6\u00f6ke nii magustoite, puuvilju, veini kui limoncellot. See, et laps on alles 12 (mainisime selle alati \u00e4ra)….pole seal probleem. K loomulikult piirdus vaid magusroogadest ja puuviljadest kingitustega ja muu kraam….sellega pidin mina hakkama saama. Joogid on \u00f5nneks lahjad ja maitsvad. V\u00f5ib – olla sellep\u00e4rast ma ei kohanudki terve n\u00e4dala jooksul kusagil purjus inimesi, sest s\u00fc\u00fcakse palju ja kanget alkoholi palavas ilmselt samuti naljalt ei pruugita. V\u00f5i juhtusime siis olema heas kohas, kus viksid ja viisakad turistid. Lapsi aga hoitakse ja nunnutatakse seal v\u00e4ga. Suuri, v\u00e4ikeseid – pole vahet. Sellises sundimatus ja l\u00f5busas \u00f5hkkonnas saigi l\u00e4bi meie reisi kolmas p\u00e4ev. <\/p>\n