{"id":8494,"date":"2019-01-11T21:33:33","date_gmt":"2019-01-11T19:33:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=8494"},"modified":"2019-01-13T23:17:55","modified_gmt":"2019-01-13T21:17:55","slug":"uusaastamotisklus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=8494","title":{"rendered":"Uusaastam\u00f5tisklus"},"content":{"rendered":"

Aasta esimesed kaks n\u00e4dalat hakkavad varsti l\u00e4bi saama ja on suurep\u00e4rane aeg vaadata tagasi m\u00f6\u00f6dunud aastale. Pisut meenutamist ja t\u00e4isk\u00e4igul uuega edasi!
\nUue aasta esimene p\u00e4ev oli selline laisk p\u00e4ev, kus ei viitsinud ennast millegi olulisega vaevata ja oma konte kusagile v\u00e4lja vedada. Korra meil juba isegi tekkis m\u00f5te, et l\u00e4heks pikemale jalutusk\u00e4igule, aga vaadates \u00f5ue ja nentides fakti, et seal on p\u00e4ris libe…otsustasime j\u00e4\u00e4da oma tubaste spordialade juurde. Ehk siis kuulasime Viini Filarmoonikuid, lugesime raamatuid ja \u00fcht teist tegime veel. Nagu n\u00e4iteks s\u00f5ime(traditsiooniliselt pannkooke moosiga), \u00fcks harjutas klaverit ja teine kirjutas ning t\u00f6\u00f6tles pilte. Selline vaikne kodune olemine suurt mittemidagitegemisega on enne uue aasta t\u00e4isk\u00e4iku tegelikult t\u00e4itsa eluliselt oluline, sest j\u00e4rgmisest p\u00e4evast oleme taas silmitsi reaalsusega ja t\u00e4iskirjutatud kalendriga. \u00dches\u00f5naga kahes\u00f5naga – v\u00f5tsime vabalt. Aga….
\n…juhtub nagu tavaliselt. Kui inimene peab plaane siis vanajumal v\u00f5i kesiganes see ka on – naerab.
\nK suhtles mingil hetkel oma s\u00f5brannaga ja siis nad leidsid, et paras aeg oleks kokku saada. Vaatasime busse, mis viivad sinna p\u00e4ris kaugele metsade vahele ja siis teatati mulle, et ma pean ka kaasa minema. No nii see on kui emad on s\u00f5brannad ja t\u00fctred on s\u00f5brannad. V\u00f5tsime jalad oma pepu alt v\u00e4lja, s\u00f5itsime bussijaama ja sealt edasi kuskile Kodila taha metsadesse. \u00d5nneks oli t\u00e4di bussijuht tuttav ja viskas meid seal pimedas \u00f5iges peatuses v\u00e4lja. Muidu ma poleks kirevase p\u00e4ralt t\u00f5epoolest aru saanud, kuhu mind pimedas transporditud on.
\nS\u00f5branna oli autoga vastas ja koos liikusime veel kaugemale pimedusse.
\nNojah, kodus oli nii m\u00f5nus olla, aga k\u00fclas oli samuti tore, sest armsate s\u00f5pradega koos on alati tore. Nii meie aasta algaski – k\u00f5igepealt rahulikult omakeskis ja p\u00e4rast koos s\u00f5pradega aega veetes.
\nNagu kirjutas Kaidi Laur<\/a>, siis algustes ja l\u00f5ppudes on v\u00e4gi. L\u00f5peta h\u00e4sti, et alustada h\u00e4sti. Just nii me tegimegi.<\/p>\n

\"kuusk\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"kuusk\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Vana aasta viimasel p\u00e4eval k\u00e4isime K-ga jalutamas. See on meie traditsioon, teha aasta l\u00f5petuseks \u00fcks jalutusk\u00e4ik loodusesse ja kl\u00f5psutada l\u00f5ppeva aasta viimased pildid. Jalutusk\u00e4igu sisse mahub ka meie jutuajamine ehk l\u00f5ppeva aasta kokkuv\u00f5te. Mis h\u00e4sti, mis v\u00f5iks olla veel paremini, mis l\u00e4ks natuke nihu ja mida ootad uuelt aastalt. Seame endale v\u00e4ikesi eesm\u00e4rke, et nende abil liikuda suuremate poole. <\/p>\n

\"kiksu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"kiksu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"kiksu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Millisena me siis n\u00e4gime l\u00f5ppenud aastat numbriga 2018?
\nSuurep\u00e4rasena, sest viriseda meile ei meeldi ja r\u00f5\u00f5mu ning rahulolu leiame v\u00e4ikestest asjadest. Kui suhtuda ellu positiivselt, siis tegelikult ei olegi p\u00f5hjust viriseda-nuriseda. See, et vahest on ka midagi viltu v\u00f5i tekivad mured, see k\u00e4ib ju eluga lihtsalt kaasas ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5teks on elu enamasti t\u00e4pselt selline, milliseks oled ta ise elanud. Jah, teinekord aitab keegi kaasa, et l\u00e4heks nagu l\u00e4ks, aga sellegipoolest teed oma valikud l\u00f5puks ise. Kui vahest elu sakutab, siis p\u00f5ed \u00e4ra, raputad muretunded ning pahameele \u00f5lgadel maha ja l\u00e4hed edasi. Nii h\u00e4sti kui oskad ja suudad. Mitte keegi teine ei saa ju sinu eest elu elada, ikka ise. Elu on tegelikult t\u00e4iesti tore. V\u00f5sas v\u00f5ib ehk tore istuda olla ja vahest on see isegi l\u00fchikeseks ajaks vajalik, aga sealt v\u00f5sast v\u00e4lja ei saa sind keegi teine tirida, ikka iseendal tuleb kraest kinni v\u00f5tta. Ainus millele v\u00f5id loota on see, et kui otsustad v\u00e4lja ronida, ootab sind v\u00f5sa \u00e4\u00e4res kellegi toetav \u00f5lg.<\/p>\n

\"kiksu\"<\/a>
\n<\/center>
\nVahest n\u00e4itab elu meile rohelist, vahest punast tuld, teinekord aga hoopis kollast – j\u00e4relem\u00f5tlemise paus. Oska lihtsalt m\u00e4rgata.<\/em><\/p>\n

See oli n\u00fc\u00fcd see m\u00f5tisklemise kohta, aga….
\n…kokkuv\u00f5tteks saame \u00f6elda, et meie m\u00f6\u00f6dunud aasta oli \u00fcks suurep\u00e4rane aasta, sest head ja toredat oli nii, nii palju. Ja kui midagi kehvemapoolsest oligi, siis seda lihtsalt ei m\u00e4leta. Hea domineeris ja halba pole m\u00f5tet m\u00e4letada.
\nInimestele meeldib r\u00e4\u00e4kida ilmast ja ilmaga oli m\u00f6\u00f6dunud aastal t\u00e4itsa h\u00e4sti. Talvel oli lumi olemas – sai kelgutada, suusatada ja uisutada. Koolis toimis isegi suusaveerand.<\/p>\n

\"talv\"<\/a>
\n<\/center>
\n Ilusad p\u00e4ikeselised hommikud, parajad k\u00fclmakraadid ja lumised metsamuinasjutud<\/em><\/p>\n

\"talv\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kevad – m\u00f5nus, soe ja \u00f5iterohke, soojalainega juba mais.<\/p>\n

\"kevad\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Suvi oli t\u00e4navu ju lausa suurep\u00e4rane<\/p>\n

\"suvi\"<\/a>
\n<\/center>
\n ja j\u00e4tkuna saime kauni kuldse s\u00fcgise.<\/p>\n

\"s\u00fcgis\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Selle suve loojangud aga ei j\u00e4\u00e4nud alla isegi l\u00f5unamaisetele<\/p>\n

\"loojang\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Tervise \u00fcle ei saa kurta. Pisut haiglane olin vaid korra sel s\u00fcgisel, aga seegi polnud midagi t\u00f5sist. K on ilmutanud oma koormatuse juures erakordset vastupidavust ning aasta jooksul on kimbutanud vaid paar korda kerge nohu. Ikka sel ajal, kui m\u00f5ni laulukonkurss – seega liigitan sellise nohu ps\u00fchhosomaatiliseks. Ah jaa, mul valutas millalgi p\u00f5lv oma rumalusest, aga see oli ilmselt siiski hoopis 2017.aasta s\u00fcgisel, kui ma juba \u00f6\u00f6k\u00fclmade aegu s\u00f5itsin rattaga liiga \u00f5hukeste retukatega. Eksole, omad vitsad peksavad. Edaspidi olen v\u00e4hemalt targem olnud.
\nMinul t\u00f6\u00f6l ja K-l koolis on olnud k\u00f5ik h\u00e4sti. Kevadel said muusikakoolis neljanda klassi \u00fcleminekueksamid tehtud ja k\u00f5ik viitele ning praegu on j\u00f5udnud juba viies klass poolepeale. R\u00f5\u00f5mustan endiselt selle \u00fcle, et K-l pole kordagi nende aastate jooksul tekkinud muusika \u00f5ppimisest t\u00fcdimust ega soovi muusikakool pooleli j\u00e4tta. \u00dcldhariduskooli poolelt on niipalju muutusi, et sellest \u00f5ppeaastast on meil g\u00fcmnaasiumi asemel p\u00f5hikool. Kas see oli n\u00fc\u00fcd omavalitsusel \u00f5ige otsus v\u00f5i mitte, n\u00e4itab alles aeg. \u00d5ppimise seisukohast on preilil k\u00f5ik h\u00e4sti. Esimene trimester l\u00e4bitud viielisena ja see oli tal ka s\u00fcgisel v\u00f5etud eesm\u00e4rk mille kenasti t\u00e4itis. Lauluaastana j\u00e4\u00e4b 2018-ndast meelde v\u00e4ga edukas esinemine valla ja maakonna laulukarussellil, maakonna laulu-ja tantsupidu, erinevad esinemised solistina ja s\u00fcgisel Orissaares toimunud vabariiklikul festival-konkursil osalemine. Aasta l\u00f5pupoole saime k\u00e4tte ka konkursi k\u00f5rgetasemelise \u017e\u00fcrii kirjaliku tagasiside, mis oli v\u00e4ga hea ning innustav. Laps ise j\u00e4i oma aastaga v\u00e4ga rahule, arvates siiski, et saab ka veel paremini minna. Tore, kui noored seavad sihte.<\/p>\n

\"talv\"<\/a>
\n<\/center>
\nMeie laulustuudio kaunih\u00e4\u00e4lsed lauljad V\u00f5luh\u00e4\u00e4le festivalil. Eranditult k\u00f5ik tegid suurep\u00e4rase etteaste!<\/em><\/p>\n

Niipalju kui suured lapsed emale poetavad, on nendelgi minumeelest k\u00f5ik h\u00e4sti ja toredasti ning \u00fchte ema ei r\u00f5\u00f5musta miski muu nii v\u00e4ga, kui see, et lastel on k\u00f5ik h\u00e4sti.
\nPisipiigad on saanud vastavalt 3 ja 5. Veedame nendega koos ikka aega nii kodus, kui kultuuri nautides ja sellistest s\u00e4rasilmadest on puhas r\u00f5\u00f5m. Suurematel lastel on aasta l\u00e4inud ilmselgelt t\u00f6\u00f6le ja lastele p\u00fchendudes. Poeg on l\u00f5petamas oma k\u00f6\u00f6gi kapitaalremonti ning on leidnud aega mindki remondiasjades aidata. <\/p>\n

\"lapsed\"<\/a>
\n<\/center>
\nNoorem poeg….vat tema teeb n\u00fc\u00fcd oma elus suuremaid muutusi. L\u00e4ks pooleks aastaks koos oma t\u00fcdrukuga L\u00f5una- Ameerikasse r\u00e4ndama. Eile hommikul lendas Eestist peale 11 \u00e4ra, m\u00f5ne aja p\u00e4rast oli Oslos, sealt peale mitmeid tunde ootamist edasi New Yorki ja t\u00e4na \u00f5htuks oli Cancunis. Noh, seal oli muidugi hommik, mitte \u00f5htu.
\n Piiga on juba augustist Mehhikos magistri\u00f5ppe raames koolis k\u00e4inud ja n\u00fc\u00fcd siis l\u00e4ks poiss sinna j\u00e4rgi ning noored suunduvad maailma ja iseendid avastama. J\u00e4\u00e4me k\u00f5ik siin neid tagasi ootama ja salaja muidugi loodame, et neil saab r\u00e4ndamisest isu otsa kiiremini kui poole aastaga. Aga tegelikult millal siis veel, kui mitte noorena ja kohustustevabana ringi r\u00e4nnata. Kuni pole lapsi, kommunaale ja pangalaenu….tuleb r\u00e4nnata. Soovime neile turvalist seiklust, palju head, toredaid muljeid ja ootame pikkisilmi tagasi. \u00d5nneks varsti ongi jaanip\u00e4ev :)<\/p>\n

\"kunstisaal\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Mul on hakkajad lapsed ja neil ilmselt polegi olnud muud v\u00f5imalust, kui et olla tublid ja asjalikud. Olen neid \u00fcksi kasvatanud nagu olen osanud ja teinekord sinna sekka ka iseennast otsinud. \u00d5nneks on eneseotsingud k\u00e4inud alati koos lastega, aga mitte laste arvelt :) Iga p\u00e4ev \u00f5petame \u00fcksteisele midagi. Armastuse ja hoolivusega. <\/p>\n

Kindlasti on meil olnud t\u00f5sine smuutiaasta.<\/p>\n

\"smuuti\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

See on n\u00fc\u00fcd asi, mille \u00fcle v\u00f5ib siiralt r\u00f5\u00f5mustada, sest hommikusmuuti teeb k\u00f5hu t\u00e4is ja olemise kergeks. Smuutis\u00f5ltuvusele aitab muidugi r\u00f5\u00f5msalt kaasa Boostyourself<\/a>. <\/p>\n

\"talv\"<\/a>
\n<\/center>
\nIsegi mu l\u00e4hedased on avastanud, et meie peresse v\u00f5ib neid supersegusid alati kinkida. Seega – ait\u00e4h Teet ja Sven teile Boostyourselfi ja Smuutirevolutsiooni eest! Pange samamoodi edasi. Teete t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d! :) Meie smuutitamine sai alguse k\u00fcll juba enne Boostyourselfi avastamist, aga koos nende toitvate segudega l\u00e4ks asi veelgi paremaks.
\n Smuutiga k\u00e4ib kokku selline asi nagu blender. Vana oli selle aasta l\u00f5puks viimase vindi peal, aga sellele tuli lahendus s\u00fcnnip\u00e4evakingituse n\u00e4ol, mille tegid mulle pojad. \u00d5ppetund – \u00e4rge kunagi soetage endale plastkannuga blenderit!!! <\/p>\n

\"blender\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Isiklikus plaanis olen v\u00e4ga rahul, et hakkasin eelmise aasta kevadest k\u00e4ima kord n\u00e4dalas joogas ja \u00fcle 7 aasta l\u00e4ksin tagasi latinotantsu trenni. Meie treener Anu on \u00fcks \u00e4ge naine ja nendes m\u00f5lemas trennis on meil sellised naiskonnad, kellega pole kunagi igav, kes on alati toeks, kellega saab nalja ja kellega saab v\u00f5tta ette asju. M\u00f5lemast trennist on saanud elustiil. Tantsutrenniga oli alguses keeruline, sest teised on tantsinud seal ikka v\u00e4ga kaua, aga mina pidasin pika pausi ja enne sedagi osalesin seal vist vaid aasta. \u00d5nneks, peale esimest ehmatust olen suutnud ennast teistega \u00fchte r\u00fctmi viia ja saan erinevate tantsupoognatega j\u00e4lle kenasti hakkama. Sellise toetava seltskonnaga ei saagi teisiti olla. Ait\u00e4h, naised!<\/p>\n

Remont- see on viimaste aastate lemmikteema. Eksole! Kui ikka kodune elamine l\u00e4heb iga p\u00e4evaga viisakamaks, siis silm s\u00e4rab. Mittemiski pole tulnud niisama!!! Selle nimel on tulnud pingutada nii iseendal, kui t\u00f5mmata koomale p\u00fcksiv\u00e4rvlit ja suurimad t\u00e4nud l\u00e4hevad abi eest vanemale pojale ning s\u00f5branna Kristiinale. Nende abi on hindamatu.
\nMa ei saaks \u00f6elda, et edusammud aasta peale oleks teab kui suured, aga just nii olen ma j\u00f5udnud ja suutnud panustada. Nii ajalist, kui rahalist ressurssi. Eriti just seda viimast.
\nKevadel sai maha l\u00f5ppude l\u00f5puks meie kauaoodatud p\u00f5rand esikusse ja k\u00f6\u00f6ki. See on selle aasta \u00fcks suuremaid r\u00f5\u00f5me, millest olime ammu unistanud. Puudu on veel tubadevahelised ja seina\u00e4\u00e4rsed liistud, aga nendega ma ei t\u00fclita poega ennem, kui tal endal k\u00f6\u00f6giremont l\u00f5petatud. P\u00f5rand muide on korralik taaskasutus :) S\u00f5branna v\u00f5ttis oma majas selle parketi \u00fcles, sest tahtis teistsugust. Hea, et ma peale sattusin, muidu oleks korralik p\u00f5randaplaat l\u00f5kkesse r\u00e4nnanud. S\u00f5branna sai sedasi pr\u00fcgi likvideerimisest lahti ja mina sain omale p\u00f5randa. Tuhat t\u00e4nu!
\n Enne p\u00f5randa panekut v\u00e4rvisin k\u00f6\u00f6gi seinad, liikusin sealt edasi esikusse ja hoogu minnes v\u00f5\u00f5pasin valgeks ka esikus oleva kapi, mis eelnevalt oli puidukarvaline. Viimasena sai esikus tapeeditud sein, mis \u00fcmbritseb vannituba. Kristiinaga koos oli seda tore teha. Sai t\u00f6\u00f6 tehtud ja sai \u00fcle pika aja juttu aetud.<\/p>\n

\"esik\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ostsin selle mustvalge tapeedi mitmed kuud tagasi, sest ta lihtsalt nii v\u00e4ga meeldis mulle. Otsustasin, et kui ta hakkab altpoolt n\u00e4iteks m\u00e4\u00e4rduma, saan hakata teda vaikselt alt \u00fcles nagu v\u00e4rviraamatut v\u00e4rvima :) Esimest korda aastate jooksul saavad n\u00fc\u00fcd need sinised dekoratiivaknad omale liistud peale. Praegu on nad seal niisama peal, sest katsetasin, kas ikka sobivad. Liistud on ju tegelikult aegade algusest olemas olnud….ja seisnud kapis. N\u00fc\u00fcd tuleks nad ikka \u00fcle v\u00e4rvida ja siis korralikult akende ette kinnitada.
\n

\"esik\"<\/a>
\n<\/center>
\n Nagu piltidelt paistab, on p\u00f5randaliistud alles tulekul, seinalambi kuplit ikka veel otsin(vist olen kummalise maitsega, aga mitte ei leia sobivat) ja servast paistvad garderoobikapi uksed on plaanis \u00fckskord millalgi v\u00e4lja vahetada. Tavalised liuguste vastu. Kasutavad v\u00e4hem ruumi ja p\u00f5hiliselt sellep\u00e4rast, et ukseseinas on kipsplaadiga 15 cm enne kappi kitsaks l\u00e4inud ja teda seal lihtsalt pole. On vaid vingerdavad juhtmed. Asja likvideerimiseks tundub, et parim moodus on uksed 15 cm v\u00e4ljapoole t\u00f5sta, sest tavaliste avatavate uste puhul lisades jupi plaati uks vist enam h\u00e4sti ei avane. <\/p>\n

J\u00e4rjepidevalt p\u00fc\u00fcan aasta jooksul vabaneda asjadest, mida ma enam ei vaja. Nii sai \u00e4ra antud hulk n\u00f5usid, mida keegi vajab rohkem, kui meie. R\u00f5\u00f5mu mitmele inimesele ja minul kappides rohkem ruumi tarvilikele asjadele.
\nAasta viimastel p\u00e4evadel tuli saata pensionile meie pliit. See 20 aastane vanake oli veel sellist t\u00fc\u00fcpi, kus integreeritud pliidiplaat ja ahi olid juhitavad \u00fchiselt paneelilt. Ehk siis praeahju esik\u00fcljelt. Praeahi jonnis juba aastaid ja kuigi pliidiplaat t\u00f6\u00f6tas, tuli nad v\u00e4lja vahetada koos. Nii me siis marssisime koos poegadega m\u00f5ned p\u00e4evad enne aastavahetust tehnikapoodi…kus oli kahjuks kehvapoolne valik. Mis seal ikka, l\u00e4ksime edasi teise tehnikapoodi. Sealt leidsime sobivad isendid, aga pakuti t\u00e4iesti ebasoodsaid liisingutingimusi millele \u00fctlesid mu kaks poega nagu pikad turvamehed – seda sa ema ei osta. Kui ei osta, siis ei osta. L\u00e4ksime koju tagasi.
\n Mina olin juba rahulikult toimetuste juures, kui noorem poeg h\u00f5ikas, et kuule, vennas leidis netist sobivad isendid, 100 raha odavamalt kui poes. Kuna tal endal olid k\u00f6\u00f6giremondi valmimise ootel seismas tutikad pliidiplaat ja ahi, siis otsustas poeg tulla ja panna kohe uus pliidiplaat meie k\u00f6\u00f6ki paika, et veenduda tema sobivuses ning ostis p\u00e4rast endale samasuguse asemele ja meile uue ahju. Lisaks arvas ta, et emps ei peaks maksma mingit liisingut eiteakellele. \u00dcks pikalt pakitsenud murekoht koduses k\u00f6\u00f6gis saigi vana aasta sees lahendatud.
\nKeetsime vana aasta l\u00f5pus s\u00fc\u00fca uue pliidiga, oleme saanud temaga s\u00f5braks ja uue aasta neljandal p\u00e4eval saabus uus praeahi. Aastavahetuse k\u00f5rvitsa-puuviljakeeksid valmisid naabrinaise ahjus. Just keeksid, mitte keeks, sest \u00fcks kuldne keeks j\u00e4i t\u00e4nut\u00e4heks naabrite pidulauale. Praeahi on n\u00fc\u00fcdseks paigaldatud ja juba ka esimesed kasutamised kirjas.
\nKui \u00fches kohas on elatud 20 aastat, siis paratamatult hakkavad asjad j\u00e4rjekoras \u00e4ra v\u00e4sima. Nii vaatabki j\u00e4rgmisena mulle otsa ja nurub pensionileminekut k\u00fclmkapp. Ma loodan, et ta kannatab veel m\u00f5nda aega ja ei vea meid alt. Kui pliit\/ahjuga saan finantsasjad klaaritud, j\u00f5uabki k\u00e4tte k\u00fclmkapi kord. Oma j\u00e4rge j\u00e4\u00e4vad uues aastas ootama ka kodu 3 segistit ning \u00fclej\u00e4\u00e4nu…..see on juba puhas iluravi, mitte pakitsevad vajadused. Me muudkui unistame. Unistame remonditud kodust. L\u00f6\u00f6me k\u00e4ed k\u00fclge ja saame l\u00f5puks k\u00f5ik tehtud. Ka v\u00e4ikeste finantsv\u00f5imalustega on v\u00f5imalik tasapisi luua endale kodu, kus on hea olla. <\/p>\n

Aasta loominguline pool.
\n\u00d5mmelnud olen t\u00e4itsa k\u00f5vasti. Midagi teistele ja midagi oma perele. Patju, kotte, kleite, tuunikaid, tekke, jopesid, palle, lastele dresse, t\u00e4iskasvanute dressipluuse, t-s\u00e4rke, pid\u017eaamasid, retuuse…\u00fches\u00f5naga \u00f5mmeldud parasjagu. \u00d5mblemine pakub naudingut ja vaheldust p\u00e4evat\u00f6\u00f6le. Teen seda armastusega, nagu muidki asju oma elus.
\nFotograafia…..kaamera ette on j\u00e4\u00e4nud hulgaliselt armsaid inimesi. Mitmed pered ikka korduvalt ja korduvalt. Armas on n\u00e4ha laste kasvamisi ja perede kokkuhoidmisi. Oma l\u00f5buks oleks tahtnud isegi pisut rohkem pildistamas k\u00e4ia, aga nagu ikka – kord pole valgust, kord aega. Samas need korrad, mis looduses k\u00e4idud, j\u00e4\u00e4vad meelde kui eriliselt ilusad pildiretked.<\/p>\n

\"raba\"<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n

\"raba\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"raba\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

N\u00e4puotsaga on mahtunud aastasse ka paberit\u00f6\u00f6d. Kaaridi, karbid, \u0161okolaaditaskud. <\/p>\n

Ja k\u00e4imised.
\nMe vist liigume kogu aeg ja sellep\u00e4rast v\u00f5tsime sellel aastal viimase kuu p\u00e4ris rahulikult. K\u00e4isime vaid olulised k\u00e4igud ehk siis \u00fcldjoontes m\u00f5ned j\u00f5ulupeod ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja lihtsalt nautisime kodusolemist. Jah, korra k\u00e4isime tegelikult isegi linnas kinos ja ma t\u00f5esti loodan, et uuel aastal liiguvad meie kinosk\u00e4igud n\u00fc\u00fcd kodule l\u00e4hemale, sest hurraa, meie linn saab endale l\u00f5puks m\u00e4rtsi alguseks p\u00e4ris oma korraliku kinosaali. Apollo kinos vaatasime aga koos K ja vanema M-iga Eesti oma filmi ” Eia j\u00f5ulud Tondikakul”. Suurep\u00e4rane kogupere film ja ma p\u00e4ris t\u00f5siselt plaanin soetada endale koju selle filmi plaadi, et igal aastal j\u00f5ulude ajal filmi vaadata. J\u00f5ulukuu liikumistele paneb piiri muidugi ka rahakott, sest suur osa sissetulekust tuleb broneerida j\u00f5ulukingitusteks oma l\u00e4hedastele. Mulle v\u00e4ga meeldib teha kingitusi ja kuigi igal aastal m\u00f5tlen, et hakkan juba jaanip\u00e4evast vaikselt kinke ostma….siis l\u00e4heb nagu l\u00e4heb. Ikka ostan neid aasta l\u00f5pus. Kingipakki saavad tavaliselt ka mitmed omatehtud asjad ja ega ma neidki m\u00f5ista suvel valmis teha. Laste riideid ei saagi paraku ette teha, lapsed ju muudkui kasvavad.
\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud aastal aga….jalutusk\u00e4igud Kadriorus erinevatel aastaaegadel, suguv\u00f5sa kokkutulek, loomaaias koos lastega, S\u00e4rina fesival, L\u00f5una – Eesti tripp, Klassikat\u00e4htede salvestused ja kontserdid, P\u00e4rnu nautimine ja spa, Eesti 100 \u00fcritused, Linnam\u00e4ki l\u00f5bustuspark, seikluspargid, p\u00e4ikeset\u00f5us rabas, kontserdid, etendused ja muidugi meie imeline Korfu reis.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

See on n\u00fc\u00fcd laias laastus kirja pandud, mis esimesena meelde tuli. Kirev ja lahe aasta. Seda kuulutasid meile ka kevadised esimesena n\u00e4htud kirjud liblikad.
\nK\u00f5ige selle keskel j\u00e4id aga m\u00f5ned traditsioonilised k\u00e4igud meil sel aastal hoopis k\u00e4imata. Teadlikult. N\u00e4iteks igaaastane j\u00f5uluaegne Helsingi k\u00fclastamine Vikingline s\u00fcnnip\u00e4evapakkumisega. Lihtsalt tundus, et j\u00e4tame seekord vahele. Tahtsime kodus olla. K\u00e4imata j\u00e4i ka Tallinna Merep\u00e4evadel, kus oleme k\u00e4inud esimestest merep\u00e4evadest alates. Kohe oli selline tunne, et…sel aastal ei l\u00e4he.
\nAasta 2018 on olnud selline, et kuidagi ei saaks \u00f6elda – hea, et l\u00f5puks l\u00e4bi sai. Selle aasta kohta tahaks hoopis h\u00fc\u00fcda – k\u00fcll oli \u00e4ge aasta, palun veel selliseid! Me oleme selle aasta eest s\u00fcdamest t\u00e4nulikud. T\u00e4namata ei saa j\u00e4tta meie kaasteelisi, sest ilma nendeta poleks pooltki nii tore. Ait\u00e4h armsad, et olemas olete. L\u00e4hedased, s\u00f5brad, tuttavad, blogilugejad…<\/p>\n

\"j\u00f5ululaud\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Soovime k\u00f5ikidele oma l\u00e4hedastele, s\u00f5pradele ja tuttavatele \u00e4gedat aastat 2019!!! Sellist, kus tooniandvateks s\u00f5nadeks saavad hoolivus ja armastus, p\u00f5nevad v\u00e4ljakutsed ja loomingulisus. P\u00fc\u00fcame alati \u00fcksteist \u00e4ra kuulata. M\u00e4rgakem, armastagem, toetagem teineteist. V\u00f5tke vastu k\u00f5ik, mida see kirev maailm meile pakub. Olgem t\u00e4nulikud \u00f5ppetundide eest ja hoidke endas lapselikku uudishimu elu vastu. Olgem rohkem koos oma l\u00e4hedastega ja rabagem v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d. Viimsep\u00e4eva linal ei pidavat olema taskuid :P
\n\u00dcks p\u00e4ev kuulsin kedagi arutlemas, et mis on elu m\u00f5te ja kuulsin vastust – elu m\u00f5tet polegi. Mis te jamate, elu m\u00f5te ongi elada, elada armastuse ja t\u00e4nutundega :) <\/p>\n

\"ilusulestik\"<\/a>
\n<\/center>
\n Aasta 2018 on n\u00fc\u00fcd kroonika tarbeks l\u00fchidalt kokku v\u00f5etud. <\/p>\n

R\u00f5\u00f5msat alanud aastat ja \u00f5nnelikku kulgemist k\u00f5igile!!!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aasta esimesed kaks n\u00e4dalat hakkavad varsti l\u00e4bi saama ja on suurep\u00e4rane aeg vaadata tagasi m\u00f6\u00f6dunud aastale. Pisut meenutamist ja t\u00e4isk\u00e4igul uuega edasi! Uue aasta esimene p\u00e4ev oli selline laisk p\u00e4ev, kus ei viitsinud ennast millegi olulisega vaevata ja oma konte … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-8494","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8494"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8494"}],"version-history":[{"count":74,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8494\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8575,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8494\/revisions\/8575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}