Jah, mulle on kallale tulnud v\u00e4simus.
\nJuba teist n\u00e4dalat olen ma ei liha ega kala, ehk siis haakisin t\u00f6\u00f6lt endale k\u00fclge mingi pahalase, mis pole p\u00e4ris pahaks l\u00e4inud, aga hea olla samuti pole ja see mittemingisugune enesetunne on sindrima v\u00e4sitav. Loomulikult aitab sellele n\u00e4rusele enesetundele kaasa ka lagipeas pikutav \u00fchtlaselt hall taevas, mis on \u00f5ndsalt meie kohale laotunud ega kavatsegi kusagile liikuda. Kell 9 on veel pime, kell 13 on ikka pime, kell 14 on juba pime ja nii ongi tunne, et vegeteerid siin ringi nagu mingi \u00f6\u00f6loom. Pidevalt haigutades ja silmi n\u00fchkides. Ma k\u00fcll j\u00e4lle kordan ennast, aga karu on \u00fcks tark loom – kui ikka pime ja n\u00e4rune aeg, tuleb magada.
\n\u00dches\u00f5naga tahtsin natuke kiunu ja vingu endast v\u00e4lja lasta, sest \u00fchelgi normaalsel inimesel ei peagi olema kogu aeg suu k\u00f5rvuni ja trillatrullatrolla.
\nSellises olekus hakkan ma soovima igasuguseid veidraid asju. Eile \u00fctles sellepeale mu poeg, et ema, sa oled ju alati olnud majandusliku m\u00f5tlemisega, sedasi ei saa :D Noh, ma tahtsin, et meie kliimas oleks inimesel kaks kuuajalist puhkust aastas :P Muidugi ma tean, et alati on sellisele asjale vastus – raha ei oleeee ja tean, et nii ei saa. Tegelikult mitte et p\u00e4riselt ei saa, vaid tasuliselt ei saa. Kui ikka v\u00e4ga kinni kiilub, tuleb v\u00f5tta palgata puhkust. Aga selleks peab kohe t\u00e4itsa kinni kiiluma, sest muidu l\u00e4heb eluke kitsaks ja lapsele on p\u00e4ris kurb \u00f6elda, et raha ei ole. Kohtasin t\u00e4na oma endist tervisekeskuse pere\u00f5de ja tema arvas, et ma peaksin saama m\u00f5ne p\u00e4eva lihtsalt kodus puhata. No aga kuidas ma sedasi koju j\u00e4\u00e4n, kui p\u00e4ris haige nagu ju pole?
\nJa siis ma m\u00f5tlesin, et raamatukogu v\u00f5iks ju ometi olla selline koht, kus t\u00f6\u00f6tab v\u00f5lukunst. \u00dctled n\u00e4iteks raamatule, et hei, sul on selg must ja saadad ta puhastust\u00f6\u00f6kotta. Raamat ohkab ja suundub lehtede sahinal puhastusse. V\u00f5i lausud kadunud asjade loitsu ja kadunud raamat ilmubki v\u00e4lja. \u00dches\u00f5naga oleks k\u00fcll ja enam mida v\u00f5lukunsti abil korraldada aga jah, unistada ju v\u00f5ib. \u00d5nneks pole see keelatud. Pealegi m\u00f5ni unistus ikka aeg ajalt t\u00e4itub ka.
\nAh, tegelikult mul pole isegi paha tuju, aga see poolpidune olek ja hall taevas on v\u00e4sitavad. Ma veidi veel kannatan ja varsti panen oma r\u00f5dul j\u00f5ulutulukesed p\u00f5lema. Ikka selleks, et valgust saada ja valgus teeb p\u00e4ris kindlasti olemise m\u00f5nusamaks. Laup\u00e4eval, lapse s\u00fcnnip\u00e4eva ajal, juba katsetasingi \u00e4ra -tulukesed t\u00f6\u00f6tavad. Suur suvi pole hiinamaiseid traate nahka pistnud. K\u00fc\u00fcnlavalguse ja tulukeste aeg on k\u00e4es.
\n Hetkel v\u00f5ib ja tuleb lubada endale veel veidike laisemat olemist, sest muidu ma kahtlustan v\u00f5ib mu kere pahaseks saada ja p\u00e4ris t\u00f5biseks j\u00e4\u00e4da. Praegu olen suutnud veel selle pahalase kontrolli all hoida ja piirdun pisut kareda ninaneeluga, mis ajab k\u00f6hatama ning tillukese nohuga. T\u00e4na hommikul t\u00f5ustes teatas K, et kurk valus ja k\u00f5rvad pisut lukus…ja see ei ole enam \u00fcldse hea uudis, sest tuleva n\u00e4dala l\u00f5pus on minek Saaremaale V\u00f5luh\u00e4\u00e4le konkursile. Selline teadaanne lapse poolt t\u00e4hendab seda, et \u00f5htuid hakkab sisustama sinepijalavann, aur, sipelgapuutinktuur ja varajasem magamaminek. Kuna me m\u00f5lemad laekume koju enamasti suhteliselt hilja, siis paljuks seal aega ei j\u00e4\u00e4gi. Isegi \u00f5htus\u00f6\u00f6k platseerub hilisemale ajale, kui tahaks. Lohutab vaid lapse r\u00f5\u00f5mus h\u00e4\u00e4l, et ema, sa tegid nii maitsva toidu. \u00dchel \u00f5htul tegi ta mulle ettepaneku pensionile j\u00e4\u00e4des avada oma kotletikohvik :D Ma pidavat v\u00e4ga maitsvaid kotlette tegema. Nojah, ma k\u00fcll ei kujuta ennast ette p\u00e4evast p\u00e4eva panni \u00e4\u00e4res kotlette praadimas ja kes seda \u00fctles, et selleks ajaks meie riigis veel mingi pension \u00fcldse olemas on. Raba aga t\u00f6\u00f6d teha ja siis kohe t\u00f6\u00f6postilt jalad ees \u00fcle vikerkaare.
\nKui \u00f5htus\u00f6\u00f6k k\u00f5htu paigutatud, siis ongi kell juba parasjagu palju. T\u00f5siseid t\u00f6id ette ei v\u00f5ta ja kui lapsel koolit\u00f6\u00f6d tehtud, klaver harjutatud, laulud lauldud keerame ennast kerasse ja loeme raamatuid. H\u00e4dise olemise \u00f5htud…..ja kaua seda enam endale lubada ei saa, sest m\u00f5nedki t\u00f6\u00f6d on tarvis l\u00f5petada ja midagi j\u00f5uluvana kontorisse saatmiseks valmis \u00f5mmelda. Kui ilm helgemaks l\u00e4heb, ootavad m\u00f5ned pered j\u00e4\u00e4dvustamist, sest sellise hallide varjundite spektriga ma keeldun peresid pildistamast.
\nKas j\u00f5udsin piisavalt halada? Ma loodan k\u00fcll, sest rohkem ei jaksa. R\u00f5\u00f5mus on k\u00f5vasti parem olla. <\/p>\n
Tegelikult on vahepeal olnud palju toredaid s\u00fcndmusi.<\/p>\n
K\u00f5ige t\u00e4htsam on see, et minu pesamunal oli s\u00fcnnip\u00e4ev. 12 aastat r\u00f5\u00f5mu ja aina rohkem tunnen seda, et ta on tulnud mind siia ellu \u00f5petama. K\u00f5ik lapsed tulevad meid siia ellu \u00f5petama – kes \u00fcht, kes teist asja ja \u00f5petavad nad siis, kui sa oled nendega p\u00e4evast p\u00e4eva koos. Nii kasvab laps ja kasvab t\u00e4iskasvanu. Kui viimane on muidugi \u00f5ppimisv\u00f5imeline.
\nVaatan oma lapsi ja m\u00f5tlen, et elukogemuslikult tean ma asju, mida nendel on tarvis veel \u00f5ppida, aga oi kui palju on ka minul neilt kolmelt \u00f5ppida ja mulle t\u00f5epoolest v\u00e4ga meeldib neilt n\u00f5u k\u00fcsida, kui ma ise midagi ei tea v\u00f5i pole p\u00e4ris kindel, aga aiman, et noortel inimestel on need teadmised olemas. \u00dcks, mida kindlasti k\u00f5ik vanemad oma laste k\u00f5rval elades \u00f5pivad – on kannatlikkus. Eksole, \u00f5pid ja \u00f5pid, aga vahest ikka kannatust ei jagu. \u00d5nneks aastatega hakkab asi selgemaks saama, sest minu lapsed on osutunud headeks \u00f5petajateks.<\/p>\n
Niiet jah, meie piiga sai 12. S\u00fcnnip\u00e4evapeod on peetud ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5in mina selle teema umbes aastakeseks riiulisse panna.
\nOleme kangekaelselt 12 aastat v\u00e4ltinud igasuguseid m\u00e4ngutubasid ja muid meelelahutuskohti ning pidanud s\u00fcnnip\u00e4eva kodus. Lastele see meeldib.
\n Kui alguses vanemad ikka k\u00fcsisid, mis kellani pidu kestab, siis enam ei k\u00fcsi keegi. S\u00f5pruskond on harjunud, et meil k\u00e4ib s\u00fcnnip\u00e4evapidu seni, kuni k\u00fclalisi jagub. 10-12 last on tavaline kogus ja peale 3-4 tundi on \u00e4ra l\u00e4inud v\u00e4ga \u00fcksikud. Ikka need, kel on p\u00e4rast vaja veel kusagile koos vanematega minna. Enamus kambast pidutsevad meil vaata et kesk\u00f6\u00f6ni ja sitkemad j\u00e4\u00e4vad pid\u017eaamapidu ning filmi\u00f6\u00f6dki pidama.
\nSel aastal olid viimasteks K ja kaks kanget s\u00f5brannat. Peale j\u00e4rgmise p\u00e4eva hommikus\u00f6\u00f6ki tegin neile l\u00f5petuseks kaartide meisterdamise t\u00f6\u00f6toa ja kell 2 p\u00e4eval lahkus viimane k\u00fclaline, et t\u00e4histada oma isaga isadep\u00e4eva.
\nMidagi tegin sel aastal siiski hoopis teisiti kui tavaliselt ja see teistmoodi puudutab just s\u00fcnnip\u00e4evalauda.
\n Kui tavaliselt ma olen p\u00fc\u00fcdnud teha midagi huvitavat ja tervislikku, siis sel aastal l\u00f5in k\u00e4ega ja tellisin lastele mitu suurt pitsat :) Lihtsalt minu heade kavatsustega juhtus sageli nii, et k\u00fcll \u00fcks ei s\u00f6\u00f6 seda ja teine ei s\u00f6\u00f6 teist. Isegi kodust j\u00e4\u00e4tist, mis on sisuliselt k\u00fclmutatud variant banaanidest ja marjadest k\u00f5ik lapsed ei s\u00f6\u00f6. Kui kodus oled harjunud sellega, et laps s\u00f6\u00f6b k\u00f5ike ja armastab uusi toiduelamusi, siis unustad lihtsalt \u00e4ra – enamus lapsi sellised ei ole. Pitsa on aga k\u00f5igile nii tuttav toit, et s\u00f6\u00f6mata ei j\u00e4\u00e4 \u00fckski killuke. Meie peres on j\u00e4lle vastupidi- pitsa j\u00f5uab siin lauale haruharva.
\nKorvikesed erinevate salatitega tegi K koos varem kohale tulnud s\u00f5brannadega ise valmis. Minule j\u00e4i teha nipet n\u00e4pet asju ja tordi tegi K otsast l\u00f5puni ise. Mis sellest j\u00e4reldada? Laps on suureks kasvanud. Mina v\u00f5in s\u00fcdamerahus t\u00e4ita n\u00f5udepesumasina funktsiooni ja ajada juttu s\u00f5brannast emaga, kes koos oma lapsega meile laekus.(Minu suureks r\u00f5\u00f5muks)<\/p>\n
Vahepeal on eilsest saanud t\u00e4na ja lisandunud kaks uudist. <\/p>\n
Esiteks see tore asi, et k\u00e4isin eile koos K-ga valimas klaverit. Nimelt peale pikka ootamist ja soovimist, osteti meile t\u00f6\u00f6le l\u00f5puks v\u00e4gagi vajalik klaver. Vana oli \u00fcks korralik ront, mille kordategemine oleks maksnud p\u00f5hjendamatult palju ja kas siiski oleks temast asja saanud, on k\u00fcsitav. Niikui K kuulis, et l\u00e4hen \u00f5htul klaverimaale pille proovima, tahtis ta kaasa tulla. Jaaa, oli see vast lahe \u00f5htu. Nii palju klavereid, \u00fcks parem, kui teine. Uskumatu, aga \u00fchele teismelisele lapsele oli see nagu paradiis. Nii me seal s\u00e4rasilmselt proovisime erinevaid pille, kuni leidsime selle oma ja \u00f5ige. Proovima l\u00e4ksime \u00fchte valget klaverit, aga asja k\u00e4igus r\u00e4\u00e4kisime valge mustaks ja valituks osutus must iludus. K\u00f5igele lisaks tutvusime \u00e4\u00e4retult vahvate inimestega.
\nT\u00e4na l\u00f5una ajal saabus see suurep\u00e4rane klaver meie majja ja n\u00fc\u00fcd saame v\u00f5tta vastu uhkusega k\u00f5ik meie majja saabuvad esinejad, kes vajavad klaverit. Sisse \u00f5nnistab klaveri juba t\u00e4na \u00f5htul Siiri Sisask.<\/p>\n
Teine uudis pole \u00fcldse hea uudis, aga kehvad uudised on alati selleks, et need \u00e4ra lahendada, onju. Nimelt t\u00e4na varahommikul h\u00fc\u00fcdis vannitoast unise h\u00e4\u00e4lega K:” Emeeeeee, hiir jooksis praegu vannitoast tuppa!!!!!” Mo p\u00fcha porgand, mism\u00f5ttes hiir? Me oleme elanud selles korteris varsti 20 aastat ja siiani on hiired olnud majas t\u00e4pselt \u00fchel korral 10 aastat tagasi. Siis t\u00f5ime koju l\u00f5ksu, saime \u00f5htuga 5 hiirt ja sellega asi piirdus. Ja n\u00fc\u00fcd siis 10 aastat hiljem, j\u00e4lle. Urr, ma \u00fctlen. Tuleb minna j\u00e4lle l\u00f5ksu ja juustu ostma. V\u00f5i tuleks \u00e4kki poja perelt m\u00f5neks ajaks kassi laenata? Kaldun arvama ainult, et see kass magab sel ajal, kui hiir tal nina alt m\u00f6\u00f6da jookseb.<\/p>\n
Vot sellised on lood siinpool sood ja pilte t\u00e4na ei tule. \u00d5ues on viisk\u00fcmmend halli varjundit :) <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jah, mulle on kallale tulnud v\u00e4simus. Juba teist n\u00e4dalat olen ma ei liha ega kala, ehk siis haakisin t\u00f6\u00f6lt endale k\u00fclge mingi pahalase, mis pole p\u00e4ris pahaks l\u00e4inud, aga hea olla samuti pole ja see mittemingisugune enesetunne on sindrima v\u00e4sitav. … J\u00e4tka lugemist