![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1478\/IMG_2410.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Viigimarjad….alles valmimas, aga need mida sai saarel osta ja s\u00fc\u00fca, need lausa sulasid suus. Kunagi varem polnud ma nii maitsvaid v\u00e4rskeid viigimarju s\u00f6\u00f6nud.
\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
K v\u00f5ttis \u00fche viigimarja puu otsast alla, et seda pisut uurida ja toorest viljast immitses valget piimjat vedelikku. See vedelik osutus aga v\u00e4ga kleepuvaks ja j\u00e4i s\u00f5rmede k\u00fclge nagu liim. J\u00e4rgmisel pildil p\u00fc\u00fcabki K seda oma s\u00f5rmede k\u00fcljest \u00e4ra saada, katuselt tilkuva veega.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Ploomid olid samuti toored, aga juba v\u00f5tsid sinakaslilla tooni peale. V\u00f5ib vaid kujutleda, kui palju k\u00fcpset, head ja s\u00f6\u00f6davat kasvab saarel igal pool juulis, augustis…<\/p>\n
<\/a>\n<\/center>
\n Igale poole vaadates oli toredaid maju ja hoove<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Ja omap\u00e4raseid taimi<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Tulime tagasi oma k\u00fcla peat\u00e4navale…<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
\u00dcht\u00e4kki olime j\u00e4lle selle t\u00e4nava juures, kust esimestel p\u00e4evadel \u00fcritasime hakata ronima m\u00e4kke, aga kuumus oli nii suur, et tulime \u00fcsna pea alla tagasi. Tegin K-le ettepaneku katsetada uuesti. Aega meil ju oli ja ilm oli sedakorda peale \u00f6ist vihma palju v\u00e4rskem. Muidugi v\u00e4ga soe, aga mitte hullult palav. K tegi esialgu sellepeale viltust n\u00e4gu, et kas me ikka hakkame ronima, et j\u00e4lle on siis hirmus palav ja paha…. Mina j\u00e4in siiski endale kindlaks, et p\u00e4ev otsa ma hotellis istuda ei kavatse ja l\u00e4hen katsetan, kas \u00f5nnestub m\u00e4e otsa ronida. Pakkusin K-le, et ta v\u00f5ib minna hotelli tagasi, aga \u00f5nneks jagus tal tahtej\u00f5udu ja otsustas kaasa tulla. <\/p>\n
Ja siis me hakkasime minema. Esimesena n\u00e4gime meile juba tuttavat kassiperet.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
J\u00e4in vaatama seda ilusat p\u00f5\u00f5sast, millele ei osanud nime anda. Kasvas kellegi hoovis ja sellist olime mitmes kohas ennegi juba n\u00e4inud. P\u00f5ldmarjad on minumeelest madalamad, mooruspuu marjad need ka ei tundunud olema, kuigi korra m\u00f5te tekkis…igatahes ei hakanud neid maitsma. Kodus asja uurides selgus, et see on t\u00f5en\u00e4oliselt Lantana camara<\/a>. Mis ta eesti keeles on, ei oska ma ikkagi \u00f6elda, seega taimetargad – teie etteaste :) Lugedes tundub, et ikkagi t\u00e4itsa m\u00fcrgine, aga kui \u00f5igesti kasutada, siis saab m\u00f5nede h\u00e4dade puhul temast abi ka. No peaaegu et siis nagu kanep? :D<\/p>\n J\u00f5udsime juba m\u00f5nda tuttavasse kohta. N\u00e4iteks kaktuste juurde :)<\/p>\n Esimene vaade k\u00f5rgemalt, kui mere tasapinnalt.<\/p>\n J\u00e4lle taimed. Pean mainima, et Korfu saarel tekkis minus huvi taimede vastu. Huvi, mida ma pole endal varem t\u00e4heldanud. Olen n\u00fc\u00fcd tagasi kodus olles hulga uusi teadmisi saanud – t\u00e4nu headele inimestele ja ise muudkui uurides. <\/p>\n Liblikad – nendega on saarel omaette lugu. Esiteks n\u00e4gime saarel liblikaid v\u00e4ga v\u00e4he ja kui n\u00e4gime, siis olid nad \u00fcsna ilmetud ja pealegi hirmus n\u00e4rvilised. \u00dcks sai n\u00fc\u00fcd pildile k\u00fcll, aga on teine \u00fcsna loodusesse sulanduv.<\/p>\n Ja need l\u00f5putud oliivisalud. Oi kuidas nad meile meeldisid ja milline ilus valgus nende vahel oli.<\/p>\n Edasi j\u00f5udsime juba sinna, kust eelmisel korral alla tagasi keerasime. K proovis teha sellist v\u00e4sinud n\u00e4gu, nagu tal selleks hetkeks eelmisel korral oli, aga tal ei kukkunud see v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja :P – seega l\u00e4ksime reipalt edasi.<\/p>\n Koera sabast saime \u00fcle ning l\u00e4ksime r\u00f5\u00f5msalt edasi. M\u00f5ne aja p\u00e4rast j\u00f5udsime \u00fche vana kloostri v\u00e4ravasse ja siis tuli mulle meelde, et kohalik, kes meid sellele rajale juhatas mainiski mingit kirikuv\u00e4rki. <\/p>\n Samal ajal saabusid sinna teiselt poolt tulles \u00fched lapsega vene inimesed, kes olid Peterburist p\u00e4rit ja elasid saare teises servas. Nemad olid tulnud sinnani rendiautoga ja m\u00f5tlesid n\u00fc\u00fcd, mis edasi teha. Astusime kellatorni alt l\u00e4bi ja sattusime toredale platsile, kus oli v\u00f5imalik juua allikavett. Oli see ilm veidi v\u00e4hem palav k\u00fcll, aga sellegipoolest olime pidevast \u00fclesm\u00e4ge ronimisest n\u00e4ost punased ja palavad. Allika juures istusid kaks keskealist prouat ja nende h\u00e4rra ammutas n\u00f5udesse allikavett. J\u00e4ime k\u00f5ik oma veej\u00e4rjekorda ootama ja nii arenes vestlus. Autoga tulnud perekond teadis, et kuskilt peaks siit minema v\u00e4ike matkarada \u00fcles. Kaks prouat kinnitasid seda, et jah, siit l\u00e4heb, pidavat saama p\u00e4ris \u00fcles m\u00e4e peale, kust on head vaated, aga nemad sinnani ei j\u00f5udnud, tulid vahepealt alla tagasi. Igatahes me l\u00e4ksime edasi ja kui m\u00f5ne aja p\u00e4rast olime just roninud \u00fcles \u00fchest j\u00e4rsemast ja mudasemast t\u00f5usust, kuulsime selja tagant eemalt kr\u00f5bistamist. J\u00e4ime kuulatama ja saime selgeks, et Peterbusi pere otsustas siiski samuti matka j\u00e4tkata. Saime t\u00f5usust \u00fcles ja j\u00e4ime neid j\u00e4rgi ootama. <\/p>\n Veidi veel \u00fcles ja avanesid j\u00e4rjekordsed vaated.<\/p>\n Enamusest matkast muidugi n\u00fc\u00fcd pilte ei ole, sest see kitserada vajas p\u00e4ris k\u00f5vasti t\u00e4helepanu ja energiat ning pildistamise asemel ma ikka vaatasin pigem, et k\u00e4puli ei k\u00e4iks. Igaks juhuks korrutasin ka K-le, et vaadaku hoolsalt jalge ette, sest kes ta siit k\u00f5rgelt alla viib, kui kepsu \u00e4ra murrab. Mis oli aga positiivne, siis see, et mida k\u00f5rgemale, seda paremaks l\u00e4ks \u00f5hk. L\u00e4mbus kadus \u00e4ra, \u00f5hk l\u00e4ks v\u00e4rskeks ja \u00fcldse polnud liiga palav. Lisandus muidugi k\u00f5rvade kl\u00f5ksumine, sest mida k\u00f5rgemale me j\u00f5udsime, seda h\u00f5redamaks l\u00e4ks \u00f5hk. Oliivisalud ja muud puud andsid m\u00f5nusat varju. Vahepeal leidsime m\u00f5ned pirnipuud ja maitsesime neid metsikuid vilju. Muidugi m\u00e4rkasime uusi huvitavaid taimi. See j\u00e4rgmine tundus p\u00e4ris kahtlane, et teda maitsta. <\/p>\n Leidsin tema kirjelduse \u00fchest m\u00fcrgiaiast :) Arum italicum<\/a> – Itaalia Aarum<\/p>\n Perioodiliselt \u00fcletasime autoteed, mis viis samuti \u00fcles ja l\u00f5ikasime aga j\u00e4lle l\u00e4bi padriku m\u00f6\u00f6da oma kitserada edasi tipu poole. Meie teekaaslastel oli \u00f5nneks olemas telefon ja nii saime kasutada gps-i, et veenduda oma liikumise \u00f5iges suunas. M\u00f5ned korrad oleks muidu ka vales suunas r\u00fchkinud, aga \u00f5nneks saime aru ja keerasime tagasi, et \u00f5igele poole minna. Sellised segadused tekkisid just radade lahknemisel.<\/p>\n Metsas n\u00e4gime tokkroose. V\u00e4hemalt mina tean neid sellise nime all, sest sellised kasvasid minu lapsep\u00f5lve aias. Isale nad v\u00e4ga meeldisid, emale mitte v\u00e4ga. Mis tegi selle seikluse veidi ebamugavaks oli see, et seal padrikus kasvas igasuguseid taimi, milledest k\u00f5ik ei olnud sugugi v\u00e4ga s\u00f5bralikud. Ega nad ei haukunud meie peale, aga kriimustada \u00fcritasid k\u00fcll. \u00d5htuks olid jalad igatahes m\u00f5nede kriimude v\u00f5rra kaunimad :) M\u00f5ni ogalik \u00fcritas kleidist kinni haarata, aga siis sai ennast j\u00e4lle sealt haardest v\u00e4lja p\u00e4\u00e4stetud ja matk j\u00e4tkus. <\/p>\n N\u00e4iteks kasvas seal iileks<\/a> ehk astelp\u00f5\u00f5sas. Mina m\u00e4rkasin esimest korda iileksit j\u00f5lukaartidel, mida t\u00e4di meile kunagi Inglismaalt saatis. Hakkasin nende kaartide pealt lapsena iileksit joonistama, sest see tundus selline huvitav ja eksootiline taim, mida Eestis polnud kohanud. Kui joonistasin k\u00fc\u00fcnalt, siis tegin sinna \u00fcmber ka iileksip\u00e4rja. Metsas ei olnud meie matka ajal iileksil marju k\u00fcljes, aga need punased n\u00f6\u00f6bid teevad taime veel eriti pilkup\u00fc\u00fcdvaks. Kohtasime ritsikaid ja muid elukaid ei n\u00e4inudki<\/p>\n L\u00f5puks ronisime padrikust v\u00e4lja ja sattusime teerajakesele. Seal meil tekkis korra segadus, et kummale poole minna. Alguses l\u00e4ksimegi vales suunas, aga taibates eksimust, p\u00f6\u00f6rasime tagasi. M\u00f5ne aja p\u00e4rast hakkaski paistma k\u00fcla, siis juba kuked ja kassid, majad ja olimegi seal, kus see punane telefoniputka ja taverna. <\/p>\n Ka seal k\u00f5rgel \u00fcleval on hotellid, isegi basseiniga. T\u00f5epoolest, oligi punane telefoniputka :)<\/p>\n Putka juures n\u00e4itas juba viit, et 200 m p\u00e4rast terendab see koht, mis ongi m\u00e4e k\u00f5ige k\u00f5rgem koht.<\/p>\n Kes p\u00e4ris \u00fcles ronida ei soovinud, sai vaadet imetleda ka v\u00e4ikeselt siledalt vaateplatvormilt.<\/p>\n Hakkasime siis sinnapoole astuma – 3 t\u00e4iskasvanut ja 2 last :) Ega siis see viimane t\u00f5us polnud lihtsaks tehtud, oli ikka paras ronimine ja sinna jagus ka m\u00e4rga, libedat savi. <\/p>\n Ah jaa, mis mulle selle pika teekonna jooksul l\u00e4bi metsa silma j\u00e4i oli see, et mittekusagil ei vedelenud inimtekkelist pr\u00fcgi. Keegi pole kusagile midagi visanud teel olles, ega lihtsalt metsa alla vedanud. See tegi r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n Nii, l\u00f5puks olime me \u00fcleval – Kostas Bar Walkers Point Dafanta<\/strong>– ja vaade mis sealt avanes, oli k\u00f5iki kannatusi ja ronimist v\u00e4\u00e4rt. K oli vaimustuses ja rahul, et ma ta kaasa meelitasin. N\u00e4gi ikka hirmus kaugele ja n\u00e4gime alla ka meie hotelli juurde, mis sealt \u00fclalt paistis piiiisikene. Rada l\u00e4bi metsa \u00fcles oli umbes 2,5 km ja m\u00e4e k\u00f5rgus veidi \u00fcle 400 m. Aega kulus veidi \u00fcle pooleteise tunni. Viimase pildi all k\u00fclas enne m\u00e4kke suundumist tegin kell 12.58 ja tipus tegin esimese pildi kell 14.39<\/p>\n Paistis k\u00e4tte meile sinna Korfu linn, Kreeka manner, Albaania ja isegi kaugel asuv Pantokraatori m\u00e4gi. Meie enda Benitsese k\u00fcla on n\u00e4ha otse all ja meie hotell on umbes seal, kus kaks muulikest vaatavad otse mere poole – seal vahel ongi hotell. <\/p>\n K turnis veel k\u00f5rgemale kivinukile, aga kutsusin ta sealt alla pildile.<\/p>\n Vaated teistesse suundadesse L\u00e4bi nende metsade me siis \u00fcles r\u00fchkisimegi<\/p>\n Fotoaparaadi zoom on hea asi – t\u00f5mbasime meie “koduranna” l\u00e4hemale :)<\/p>\n Ja Korfu linna tirisime samuti l\u00e4hemale. Paistab seal kenasti Kanoni, lennurada, kruiserite sadam, Hiiresaar, vana kindlus, Uus kindlus, vanalinn, mandri Kreeka ja Albaania m\u00e4ed. <\/p>\n Kui pildid ja videod tehtud, \u00fctlesin mina meie kaaslastele, et l\u00e4heme selle 200 m alla tagasi tavernasse, et osta juua ja ootame neid j\u00e4rgi. Alla me ronisime ja tavernasse j\u00f5udsime:)<\/p>\n Hakkasime siis minema, aga m\u00f5ne aja p\u00e4rast keeras tee kuidagi padrikuks ja tundus meile kahtlane. Otsustasime minna veidi tagasi ja laskuda alla siiski m\u00f6\u00f6da sama kitserada, kust \u00fcles tulime. Algselt otsisimegi muid v\u00f5imalusi, sest see rada oli perioodiliselt ikka v\u00e4ga p\u00fcstloodis ja m\u00f5tlesime, et alla minnes on see veel kehvem tegevus. Aga…julge hundi rind on rasvane ja l\u00e4ksime siiski tuldud teed alla tagasi. Ikka korralikult meeles hoides, et tark ei torma. S\u00f6\u00f6miseks valisime Sunshine kohviku, kus pakuti erinevate t\u00e4idistega kreppe, oli v\u00e4ga m\u00f5nus atmosf\u00e4\u00e4r ja suurep\u00e4rane teenindus. Krepid olid mahlakad, prisked ja maitsvad. <\/p>\n Jah, kuigi eelmisel \u00f5htul tundus pilt nukrav\u00f5itu – veeta vihmap\u00e4ev hotelli fuajees konutades – siis tegelikkuses oli see \u00fcks v\u00e4ga tore ja tegus p\u00e4ev. Kohe v\u00e4ga tore ja me olime \u00fcli\u00f5nnelikud, et v\u00f5tsime ette selle \u00e4geda matka kohtudes sealjuures toredate inimestega. Vaatamata f\u00fc\u00fcsilisele pingutusele polnud me isegi v\u00e4sinud. Seisime seal sumedas \u00f5htus mere \u00e4\u00e4res ja nukrutsesime. \u00dchtepidi me olime nii \u00f5nnelikud, et meil kujunes v\u00e4lja \u00e4\u00e4rmiselt tore reis. Teistpidi olime t\u00e4itsa kurvad, et reis juba l\u00e4bi sai. Benitsese k\u00fcla ja Korfu saar olid just j\u00f5udnud saada v\u00e4ga koduseks ja omaseks, aga paraku oli ees kojus\u00f5it. <\/p>\n Buss korjas meid peale t\u00e4iesti \u00f5igel ajal ja algas s\u00f5it lennujaama. Kanoni poolsaarel tekkis v\u00e4ike seisak, sest sealsest hotellist ei tulnud v\u00e4lja kaks inimest, kelle j\u00e4rgi mindi. Kui bussijuht ja reisisaatja olid veerand tundi n\u00e4rviliselt \u00fcmber bussi jooksnud ja helistanud, ilmusid kohale kaks inimest, n\u00e4gu nalja t\u00e4is. Ei tea jah, mis seal siis segadust tekitas. Natukese aja p\u00e4rast olimegi lennujaamas. K\u00f5ik protseduurid l\u00e4ksid sujuvalt ja peagi olime juba lennukis. Kell 00.30 startis lennuk Korfu lennurajalt, et v\u00f5tta suund tagasi Eestisse. Nii saigi meie esimene lennureis ja esimene soojamaareis l\u00e4bi. Ait\u00e4h k\u00f5igile, kes blogi vahendusel tegid selle meiega koos l\u00e4bi :)<\/p>\n Kuid….\u00fcks postitus Korfust tuleb veel. L\u00fchemat sorti kokkuv\u00f5te.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hommik. \u00c4rkan \u00fcles ja kuulen vihma sabinat. Oh, tukun vist veel edasi, pealegi K alles magab. Uni ei tule tagasi :( Kuulen j\u00e4tkuvalt tugevat solinat. Otsustan siiski \u00fcles t\u00f5usta ja minna r\u00f5dule asja uurima, et kuidas ka taevas v\u00e4lja n\u00e4eb.(Toas … J\u00e4tka lugemist <\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nM\u00f5ningase ootamise j\u00e4rel saime pea allika alla pista, k\u00e4sivarred ja n\u00e4o \u00fcle pesta ja juua. Me tarkpead ju ei v\u00f5tnud veepudelit kaasa, sest hotellist v\u00e4ljudes polnud meil otsest plaani m\u00e4gedesse matkama minna :) Leidsin nuka tagant \u00fche sildi, kus oli kirjas, et \u00fcles j\u00f5udes ootab meid ees punane inglise telefoniputka ja taverna ning sealt veel veidi \u00fcles ja saabki suurep\u00e4rast vaadet nautida. K\u00fcsisin K-lt, et nii, mis teeme? Rada, mis edasi l\u00e4ks, ei olnud enam eriline teerada, vaid paras padrik :D Otsustasime, et kuna vihma ei paista, siis riskime ja r\u00fchime aga edasi. Mina olen teada tuntud ronija ja seikleja, kui saab kusagile k\u00f5rgemale minna, aga K-le oli see esmakordne m\u00e4kke ronimise kogemus ning mul oli siiralt hea meel, et ta oli r\u00f5\u00f5msalt n\u00f5us seiklusele vastu minema. Hirmu \u00e4ra eksida mul \u00f5nneks polnud, sest k\u00f5rgelt saab ju alati vaadata, kus sa asud :D K\u00fcsisime veel vene perekonna k\u00e4est, kas nad tulevad ka meiega edasi ja hakkasime astuma. Nemad arvasid, et m\u00f5tlevad veel veidi, kas riskivad seda teed v\u00e4iksema lapsega ette v\u00f5tta. Meie arvasime, et see t\u00fcdruk on umbes 5-6 aastane, aga hiljem selgus, et juba esimese klassi l\u00f5petanud :) Nii me naersimegi, et \u00fchtedel on t\u00fctar alakasvanud, teistel \u00fclekasvanud :D<\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n selle vaate ette oli mingi v\u00f5rk paigutatud, sellest ka triibud fotol.
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nMetsas olid nad igatahes v\u00e4ga uhked ja kuna me isaga k\u00e4isime neid ikka aias vaatamas, siis lapsep\u00f5lvest peale on mul nende vastu s\u00e4ilinud selline lihtne imetlus. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n<\/a>
\n<\/center>
\nSiis oli seal metsas veel \u00fcks okkaline tegelane, mille nime ma pole leidnud. Taimetargad, palun abi. See oli madal, pigem selline pinnakattetaim metsaradadel ja oi kui naksakas torkima. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nOotasime muudkui seda tavernat, mida lubati, aga seda kuidagi ei tulnud ega tulnud. Vahepeal, kui sattusime j\u00e4lle m\u00f5nele asfaldil\u00f5igule ja metsast v\u00e4lja, saime v\u00f5imaluse kiigata kaugusesse.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nViimane t\u00f5us k\u00fclasse
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nJ\u00e4rgmiselt pildilt ei paista \u00fcldse, et see allaminemine oleks k\u00f5rge ja ebamugav, aga tegelikkuses oli see 200 m \u00fcles ja alla p\u00e4ris vaevan\u00f5udev sooritus :) T\u00f5desin seda Norras ja t\u00f5desin ka n\u00fc\u00fcd, et k\u00f5rguste vahed pole fotodel v\u00e4ga edasiantavad ja t\u00f5esed. K\u00f5ik tundub madalam ja lamedam, kui tegelikkuses.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nTavernas v\u00f5ttis meid vastu s\u00f5bralik ja tore perenaine, kelleks oli juba 26 aastat Korful elanud poolatar. Meiega suhtles ta inglise keeles ja natukese ajaga saime s\u00f5pradeks ning r\u00e4\u00e4kisime maast ja ilmast. Talle hirmsasti meeldis meie K ja teda ta siis seal poputas nii kuis jaksas :D Kui tualetis k\u00e4idud, j\u00e4\u00e4kohvi joodud ja vesi tagavaraks ostetud hakkasime s\u00e4ttima tagasi, aga keda polnud, siis meie teekaaslasi. Olime tavernas kena pool tundi, aga neid eikusagil. M\u00f5tlesaime, et k\u00fcllap nad siis l\u00e4ksid juba alla \u00e4ra. Ajasime perenaisega veel pisut juttu ja k\u00fcsisime, et kas see autotee viib alla meie k\u00fclasse v\u00f5i kuskile mujale. Pidi viima alla k\u00fcll, aga ta ei soovitanud meil seda kasutada, sest v\u00f5tab palju aega. Autoteedpidi oli alla midagi \u00fcle 4 km. Kuna \u00fcles m\u00e4gedesse oli lubatud varsti vihma, siis leidsime, et nii pika tee valimine pole vist arukas. Perenaine juhatas meile k\u00e4tte \u00fche teise teeotsa, mis pole autotee, aga on siiski tee, et sedapidi j\u00f5uame kiiremini alla. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nL\u00f5puks j\u00f5udsime viimase kolmandiku peale, kust tuli \u00fcletada autotee ja seal bussiootepaviljonis istus meie tuttava pere ema ja laps. J\u00e4llen\u00e4gemise r\u00f5\u00f5m oli k\u00f5igil suur.
\nK\u00fcsisime, et kuhu nad kadusid ja tuli v\u00e4lja, et nemad ei n\u00e4inud meid kusagil ja hakkasid alla tagasi minema. K\u00fcllap me siis seiklesime parasjagu seal tavernas tagumistes paikades, kuhu perenaine meid ekskurseeris. Igatahes j\u00e4ime nendega juttu ajama ja ema arvas, et me v\u00f5iksime nendega koos alla s\u00f5ita ja s\u00f6\u00f6ma minna, kuna nemad saatsid isa jooksuga autot tooma, sest laps ei jaksanud enam k\u00f5ndida. Nii me s\u00f5itsimegi viimase kolmandiku laskumisest hoopis autoga ja olime m\u00f5ne aja p\u00e4rast meie Benitsese k\u00fclakeses tagasi. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nK\u00f5ht t\u00e4is, jalutasime(h\u00e4sti aeglaselt) hotelli ja avastasime, et meie pagasit olid vahepeal r\u00fcnnanud sipelgad. Kloppisime nad k\u00f5ik meie asjade pealt \u00e4ra ja kolisime kodinad fassaadakende juurest \u00e4ra teise seina, kus olid mugavad diivanid. J\u00e4rgneva tunni veetsime niisama istudes, kodustega netis suheldes ja lugedes.
\nP\u00e4rast seda v\u00f5tsime n\u00f5uks teha veel viimase \u00f5htuse jalutusk\u00e4igu meie armsaks saanud k\u00fclakeses ja enne hotelli naasmist nautida kerget \u00f5htus\u00f6\u00f6ki, sest niipea enam s\u00fc\u00fca ei saanud. \u00d5igemini j\u00e4rgmine kord s\u00f5ime alles kodus :)<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nL\u00f5puks hakkas kell saama t\u00e4iesti ootamatult 10, \u00f5ues oli pime ja meil oli aeg v\u00f5tta pagas ning k\u00f5ndida \u00fcle tee ootama transfeerbussi. <\/p>\n
\n\u00d6ine lend. K toetas ennast minu \u00f5lale ja magas peaaegu terve tee \u00f5ndsat und. Mina seevastu olin enamuse ajast \u00fcleval. Pisut nagu kitsas ja ebamugav ja pealegi tuli kogu aeg K pead toetada ja \u00f5lale tagasi sikutada. Tallinn v\u00f5ttis meid vastu p\u00e4ikeset\u00f5usuga, veel taevas oleva suure t\u00e4iskuuga ja temperatuuriga + 12*C kell 03.30
\nPoole tunni p\u00e4rast hakkas liikuma pagasilint, v\u00f5tsime oma ainsama kohvri ja rullisime \u00f5ue – kus ootas meid r\u00f5\u00f5msa n\u00e4oga noorem R. <\/p>\n