\nSaare pealinn, v\u00f5rreldes rannikul asuvate kuurortidega, ei saa uhkustada imeliste randadega, kuid nimetatud puudus on kompenseeritav l\u00e4hedal asuva tiheda taimestikuga kaetud v\u00e4ikese linna-\u00e4\u00e4rse kuurordi Kanoni n\u00e4ol, mis asub Halkiopoulose laguuni \u00e4\u00e4res. Kuurort pakub puhkajatele kahte v\u00e4ikest randa loomuliku ilu ja imelise vaatega eredale sinisele merele, Vlacherna kloostrile ja Hiiresaarele. Sama vaadet on v\u00f5imalik k\u00f5ige tihedamini n\u00e4ha Korfut kujutavatel postkaartidel. Kanoni randadel on vahva j\u00e4lgida enda kohal lennujaamast t\u00f5usvaid ja maanduvaid lennukeid.
\n Pildil olev sild aga \u00fchendab rannikut Kanoni poolsaarega<\/strong> v\u00f5i siis Korfu linna Kanoni kvartaliga, v\u00f5i Kanoni kuurordiga – nagu keegi soovib. Kanoni asub Korfu kesklinnast 3 km kaugusel ja nagu meile \u00f6eldi, on seal k\u00f5ige luksulikumad hotellid ja paljude kuulsuste suvemajad. Kanoni rannikualal on mitmed tavernad, restoranid ja kohvikud, kus pakutakse s\u00fc\u00fca nii talvel kui suvel ja s\u00fc\u00fca v\u00f5ite seal saada ka kohalikku kreekap\u00e4rast toitu.<\/p>\n
![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1477\/IMG_1982.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Pondikonissi saar<\/strong> ehk Hiiresaar(Mouse Island)<\/p>\n Saarel on B\u00fctsantsi ajast p\u00e4rit Pantokraatorile p\u00fchendatud klooster, mis praeguselgi ajal on tegutsev p\u00fchamu. Selles hoitakse vanaaegseid ikoone. \u00dchel kiviseinal on m\u00e4lestuseks j\u00e4etud kiri Austria keisrinna Elisabethi(Sissy) auks, kes k\u00fclastas seda saart. Miks Hiiresaar? \u00dche legendi j\u00e4rgi pidavat \u00fclevalt vaadates olema saar kerasse t\u00f5mbunud hiire kujuga v\u00f5i siis see variant, et saarel olev keeruga trepp, mis viib kloostri juurde, meenutab hiire saba. Kolmas legend on seotud hoopis m\u00fc\u00fcdiga, kus Poseidon on j\u00e4lle pahameeles muutnud Od\u00fcsseuse laeva oma hargil\u00f6\u00f6giga kiviks. No v\u00f5ta sa kinni, neid tema pahameelest tekkinud kive on seal Joonia meres teisigi ja ikka on need tekkinud just Od\u00fcsseuse laevadest :) Valacherna Monastery<\/strong><\/p>\n Mitte kaugel Pondikonissi saarest, Kanoni m\u00e4e jalamil, paikneb maaliline valge veneetsiap\u00e4rase kellatorniga klooster, mis rajati 1685. aastal imettegeva (Neitsi Maarja) Valacherna ikooni auks. Klooster paikneb saarekesel, mis on \u00fchendatud Korfu saarega kitsa silla abil. Kuni silla ehituseni, sai saarele minna m\u00f6\u00f6da veest v\u00e4ljaulatuvaid kive. Kuni Korfu lennuraja valmimiseni, mis asub sealsamas k\u00f5rval, oli klooster lisaks muule ka majakaks, mis n\u00e4itas laevadele teed. Kloostrisse saab sisse terve p\u00e4eva v\u00e4ltel. Sisse minnes v\u00f5ib k\u00fclastada suveniiripoekest, panna l\u00e4hedastele k\u00fc\u00fcnlaid v\u00f5i palvetada. <\/p>\n M\u00f6\u00f6da silda edasi minnes ei saa \u00fcle ega \u00fcmber Korfu lennuv\u00e4ljast. Ioannis Kapodistrias v\u00f5i Ioannis Kapodistrias (Capodistrias) International Airpor<\/strong>t – lennujaam on saanud oma nime Korful s\u00fcndinud diplomaadi ja poliitiku j\u00e4rgi, kes oli Kreeka esimene president. Lennujaam asub 2 km kaugusel Korfu kesklinnast ja 500 m kaugusel eelpoolmainitud maalilisest Hiiresaarest. Seega jah, valgel ajal maandudes v\u00f5i \u00f5hku t\u00f5ustes, on v\u00f5imalik n\u00e4ha linnulennult nii seda v\u00e4ikest saarekest kui ka k\u00f5rval asuvat kloostrit. Kui seista seal sillal v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik kus seal l\u00e4heduses, saab n\u00e4ha lennukeid v\u00e4ga l\u00e4hedalt. Sillal seistes on eriti selline tunne, et nad maanduvad ja t\u00f5usevad lausa \u00fcle pea :D Lennuliiklus on seal \u00fcpriski tihe. Seda me saime kogeda elades lennujaamast vaid napi 10 km kaugusel rannikul. Sellise liiklusega aga harjub nii \u00e4ra, et ei pane l\u00f5puks seda enam t\u00e4helegi kuidas lennukeid tuleb ja l\u00e4heb iga 5-7 minuti j\u00e4rel.. <\/p>\n Edasi liikusime m\u00f6\u00f6da silda( sild ehitati inglaste valitsemise aegadel 1814-1864 aastatel) Kanoni poolsaarele ja sealt ronisime m\u00f6\u00f6da astmeid \u00fcles. Palju neid astmeid t\u00e4pselt oli, pole enam meeles, aga umbes 140 – 160 astme vahele see j\u00e4i. \u00dcles j\u00f5udes sattusime vaateplatvormile, kust on enamus fotosid mul ka tehtud. Imeline vaade kloostrile, saarele ja Perma rajoonile – kust sild toobki Kanoni poolsaarele. Seal platsi k\u00f5rval ootas meid juba buss, istusime sisse ja s\u00f5itsime edasi Korfu vanalinna. <\/p>\n Buss pargiti Vana kindluse l\u00e4histele ja l\u00e4ksime koos giidiga pooletunnisele tuurile. See oli meil siis see v\u00e4ike pettumuse hetk, sest programmis oli kirjas Vana Kindlus, aga sinna sisse me ei l\u00e4inudki. Kindlust n\u00e4idati meile vaid eemalt. Kepsutasime pool tunniga m\u00f6\u00f6da vanalinna, meile n\u00e4idati seal keskel t\u00e4htsamaid kirikuid, r\u00e4\u00e4giti \u00fcht teist veel ja lasti pooleks tunnis omap\u00e4i jalutama m\u00f6\u00f6da kaubat\u00e4navat ja Listonit. Selle poole tunni sees oli vaja muidugi ka tagasi bussi juurde j\u00f5uda. T\u00e4nasime siinkohal ennast, et olime \u00fche p\u00e4eva sellele huvitavale linnale juba p\u00fchendanud ja n\u00e4inud m\u00e4rksa rohkem, kui sellel tuuril osalejad said n\u00e4ha. <\/p>\n Midagi siiski:<\/p>\n See monument on p\u00fchendatud Joonia mere saarte \u00fchinemisele Kreekaga 21. mail 1864. aastal. 7 saart anti \u00fcle inglise valitsuse poolt vabal tahtel Kreekale. Need seitse kiviplaati seal taustal kujutavadki s\u00fcmboolselt seitset Joonia mere saart – Kerkyra(Corfu), Paxi(Paxos), Lefkada( Lefkas), Ithaki(Ithaca), Kefalonia(Cephalonia), Zakynthos(Zante), Kythira(Cythera). Marmormonumendile on s\u00fcvistatud iga Joonia mere saare s\u00fcmbol. <\/p>\n J\u00e4rgmisel pildil on midagi purskkaevu moodi, aga tegelikkuses see ei purska( vahest siiski vast purskab) ja on omal ajal ehitatud hoopis kaevuks, kust inimesed said k\u00e4ia vett v\u00f5tmas. T\u00e4nasel p\u00e4eval sealt muidugi enam vett v\u00f5tmas ei k\u00e4ida, aga omal ajal oli sellest linnakodanikele kindlasti palju abi.<\/p>\n Edasi l\u00e4ksime vanalinna.<\/p>\n Nobile Teatro di San Giacomo<\/strong> , kunagine teatrihoone, milles praegu asub linna raekoda. Raekoja naabruses on katoliku kirik Agioa Iakovos<\/strong>, mis on oma itaaliakeelse nime poolest tundtud kui San Giacomo. 1588.aastal ehitatud ja 1633.aastal sisse\u00f5nnistatud kirik sai t\u00f5siselt kannatada 1943. aasta pommitamises. Tookord j\u00e4i terveks vaid kellatorn. Teenistusi peetakse seal iga p\u00e4ev ja p\u00fchap\u00e4eviti toimub lausa kolm missat. <\/p>\n <\/center> J\u00e4rgmisel pildil on Saint Ioannis Prodromos-e kirik<\/strong>.<\/p>\n See kirik P\u00fcha Plakada v\u00e4ljakul Korfu linnas on ehitatud XV. sajandil, veneetslaste valitsemise ajal. V\u00e4ljak sai sellise nimetuse sellep\u00e4rast, et seal asusid koos kolm kirikut – Saint Ioannis Prodromos, Neitsi Maarja kirik ja P\u00fcha Spiridoni kirik. Kuna Korful oli varasemalt katoliku juhtimise all, siis t\u00e4ielikult taastati \u00f5igeusu teenistus alles 1799. aastal, kui Joonia saared olid vabastatud prantslastest vene armee poolt, eesotsas admiral U\u0161akoviga. U\u0161akov andis suure panuse kloostrite ja kirikute taastamisel, mis olid osaliselt prantslaste poolt lammutatud. Eelmisel servast paistab ja j\u00e4rgmistel piltidel on P\u00fcha Spyridoni kirik<\/strong>. See on Korfu saare k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00fchak ja v\u00e4hemalt vene turistid tulevad Korfule enamasti mitte Durrelli j\u00e4lgedes vaid just nimelt k\u00fclastama P\u00fcha Spiridoni kirikut ja temaga seotud paiku. P\u00fcha Spiridonist saate soovi korral lugeda SIIT<\/a>.<\/p>\n Kes on Durrelli lugenud, need juba teavad, et P\u00fcha Spyridon on saare kaitsep\u00fchak ja on \u00f5igeusumaailmas v\u00e4ga lugupeetud isik. Selle kiriku juures on v\u00f5imalik kogeda t\u00f5epoolest sellist stseeni, nagu kirjeldas Durrell oma raamatus. Kui muidugi sinna \u00f5igel ajal sattuda. Kuid rahvast on seal p\u00fchadetagi alati murdu. Loomulikult pole seal enam ei Geraldit, Louisat, Margot, ei teisi Durelle, kuid p\u00fchaku juures k\u00e4iakse endiselt samamoodi.<\/p>\n Veidi omavoliliselt k\u00e4rbitud katkend raamatust: Habetunud preester mustas r\u00fc\u00fcs ja k\u00f5rge peakattega lehvis h\u00e4maruses ringi nagu lind, suunates inimesi, kes olid ketina valgumas h\u00f5bedase kirstu juurde ja veelgi edasi, teise p\u00e4\u00e4sla kaudu \u00f5ue tagasi. Kirst, mis neenutas h\u00f5bedast nukukest, seisis vertikaalselt, tema alumises osas oli kaas nihutatud eemale ja selle alt paistsid p\u00fchaku jalad ilusates tikitud sussikestes.<\/p>\n Iga\u00fcks, kes astus kirstu juurde, kummardus, suudles p\u00fchaku jalgu, sosistas palveid ja \u00fclevalt sarkofaagi klaasist, paistis inimmassi vaatav j\u00e4lestust v\u00e4ljendav kuivetunud p\u00fchaku n\u00e4gu. Oli t\u00e4iesti selge, et soovime me seda v\u00f5i mitte, tuleb ka meil suudelda P\u00fcha Spyridoni jalgu….. Nojah, filmis paistis see \u00fcpris samamoodi, kes m\u00e4letab seda lustakat inglaste seriaali Durrelli perekonnast, mis hiljuti ETV pealt jooksis, kuigi Durrell eksis – s\u00e4ilmed avatakse mitte \u00fcks vaid viis korda aastas, sealhulgas ka Lihav\u00f5ttep\u00fchade ajal. Aastak\u00fcmmneid hiljem aga unistavad inimesed ikkagi nende \u00f5nnetute sussikeste suudlemisest. Ma ei tea, kas ma p\u00e4riselt seda m\u00f5ista ikka suudan :)<\/p>\n Kuigi meie k\u00e4isime Korful juunis, siis r\u00e4\u00e4kides k\u00f5rvalp\u00f5ikena \u00dclest\u00f5usmisp\u00fchadest – neid t\u00e4histatakse seal v\u00e4ga grandioosselt ja pidulikult, v\u00e4rvikalt ja l\u00e4rmakalt. <\/p>\n Kes soovib, v\u00f5ib seda vaadata SIIT<\/a>!<\/p>\n Tulime vanalinna t\u00e4navatelt v\u00e4lja P\u00fcha Michaeli ja p\u00fcha George`i palee suunas ja keerasime Listonile<\/p>\n Meid ootas ees s\u00f5it Agios Ioannisesse<\/strong>, kus asus Vassilakis Kumquat<\/strong>-i degustatsioonisaal ja kauplus. Th. Vasilakis & Sons SA<\/a> on traditsiooniline perefirma, kes kasvatavad kumquaate. See v\u00e4ike apelsini ja sidruni sugulane on p\u00e4rit Hiinast ja naljalt kuskil suvalises kohas kasvada ei taha. Peale Hiina on maailmas vaid \u00fcksikuid paiku, kus see vili on n\u00f5us h\u00e4sti kasvama. Kreekas on selleks kohaks Korfu saar. Kaupluses oli suur degustatsioonilaud, kus oli maitsta kohe igasuguseid asju. Palju tooteid kumquatist( v\u00f5i kumquaadist?) ja lisaks kosmeetikatooted ning oliivid ja oliivipastad. Oliivipasta muide on v\u00e4ga maitsev. Ostsime \u00fche purgi endale koju ja isegi K, kes pole v\u00e4ga suur oliivis\u00f5ber olnud, aga peale Korfu reisi ikka veidi s\u00f6\u00f6b, s\u00f5i oliivipastat v\u00e4ga hea meelega. Teoreetiliselt peaks seda ju saama ise ka teha, seega k\u00fcll me varsti katsetame. Peab vaid head toorainet otsima. J\u00e4rgmisel pildil istub maja ees meie bussijuht Alexandros, kes ei olegi Spiro, nagu enamus mehi Korfu saarel ning ootab, millal turistid ostlemise l\u00f5petavad :)<\/p>\n Ja n\u00fc\u00fcd, et see postitus j\u00e4lle mailmama pikaks ei veniks, j\u00e4tan jutu sel kohal pooleli ning j\u00e4rgmises loos j\u00e4tkame saaretuuri – oleme siis juba j\u00f5udmas imekaunisse Paleokastritsasse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00e4es oli meie reisi eelviimane hommik ja meil oli sellele p\u00e4evale planeeritud Korfu saaretuur. Tegelikkuses oleks hea teha selline tuur kohe saarele j\u00f5udes. Paraku on turismib\u00fcroodel aga kuidagi need n\u00e4dalap\u00e4evad nii \u00e4ra jagatud, et paras kombineerimine on leida igale soovile … J\u00e4tka lugemist
\nSaarele saab s\u00f5ita v\u00e4ikeste puidust paatidega, mis kurseerivad Valacherna kloostri ja saare vahel iga 10-15 minuti j\u00e4rel aprillist novembrini ja s\u00f5it maksab umbes 3\u20ac edasi-tagasi. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n Korfu lennurada<\/strong> ehitati 1937. aastal. 1949. aastal tehti sealt esimene kommertslend Kreeka pealinna Ateenasse. 1957.aastani oli lennuraja pikkus k\u00f5igest 800 m ning 1959. aastal ehitati see 2373 m pikkuseks, milliseks ta on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nase p\u00e4evani. Korfu lennurada on Euroopa k\u00f5ige l\u00fchem. Lennuv\u00e4ljal puuduvad k\u00fclgmised ruleerimisrajad ja sellep\u00e4rast on l\u00f5unapoolses otsas ringv\u00e4ljak, kus lennukid saavad ringi p\u00f6\u00f6rata v\u00f5i siis hakatakse neid sealt pukseerima terminali poole. K\u00f5ik lennukile minemised ja tulemised lennuki ja terminali vahel teostatakse lennujaamabussidega.
\n1962. aastal sai valmis esimene terminal, 1965-st aastast on lennujaam rahvusvaheline ning v\u00f5tab vastu nii regulaarliine kui sesoonseid t\u0161arterlende. 1972.aastal sai valmis terminali teine osa.
\nLennurada on t\u00f5epoolest v\u00e4ga l\u00fchike. T\u00e4nu sellele ei saa Korfu lennujaam v\u00f5tta vastu v\u00e4ga suuri aviolainereid ja sellele maandumine on omaette ekstreemsus. Esiteks, maandub lennuk justkui merele ja teiseks, on maandumine lennuraja l\u00fchiduse p\u00e4rast \u00fcpriski j\u00e4rsk. Kes soovib, v\u00f5ib j\u00e4lgida SIIT<\/a> \u00fchte maandumist. Ekraanil on kenasti n\u00e4ha, kuidas lennuk m\u00f6\u00f6dub juba tuttavatest kirjeldatud kohtadest ja kuidas kahaneb kiiresti k\u00f5rgus. Meie saabusime pilkases pimeduses ja siis sai j\u00e4lgida ranniku\u00e4\u00e4rt tulede j\u00e4rgi ning maandumine oli t\u00e4itsa ootamatu potsatus. <\/p>\n
\nLennurada asub nii\u00f6elda vee peal, madalas soolases j\u00e4rves, mille nimi on Halikiopoulou. See j\u00e4rv oli ammustel aegadel tegelikult merelaht, kuid p\u00e4rast sinna vahele silla ehitamist, muutus soolaseks j\u00e4rveks. See sild muidugi polegi p\u00e4ris sild, kui selline vaid \u00fcle mere pandud betoonplokkidest \u00fcleminek. P\u00e4ris sild on ta vaid \u00fches v\u00e4ikeses kohas. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nPrantslaste valitsemise ajal (1797-1799) tekitati v\u00e4ikesele alale seal \u00fcleval kahuriplats, selleks et kaitsta ennast v\u00f5\u00f5rv\u00e4gede eest. Siit ongi saanud poolsaar nimetuse Kanoni – kahur.
\nNendest kahuriplatsidest oli juttu siis, kui kirjutasin kuskil eelmistes postitustes rohkem Korfu linnast.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nSuursugune veneetsia stiilis hoone Plateia Dimarcheiou v\u00e4ljakul sai valmis 1663. aastal \u00fchekorruselise loggia<\/em>`na ehk siis \u00fclikute kokkusaamispaigana. 1720.aastal muudeti see San Giacomoteatriks, millest sai Kreeka esimene moodne teater. Britid lisasid hoonele 1903. aastal teise korruse ja sellest sai raekoda. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n Korfu lippu ja ornamenti kaunistab meretemaatika – korfulased m\u00e4\u00e4ratlevad oma saart kui mereriiki.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nSaint Ioannis Prodromos-i kirikut hakati ehitama 1480. aastal. Selles p\u00fchamus teenis pikalt tuntud(kui keegi teab – mina ei tea, aga tuntud ta oli olnud) kirikuteener Nikifor Feotoki(1731-1800)
\nKirik on ehitatud neljanurkse B\u00fctsantsi basiilika p\u00f5him\u00f5ttel, nagu enamus Korfu saarel olevad p\u00fchamud. Vana Korfu traditsiooni j\u00e4rgi on kirik jagatud kaheks ruumiks – enne p\u00fchamu tsentraalosa on seinaga eraldatud sissep\u00e4\u00e4suruum. Esimesse ruumi lubati siseneda ristimata inimestel. Sealsamas hoitakse praegu mitmeid Nikifor Feotoki teenistusr\u00f5ivast, kahte vanaaegset freskot ja \u00fche Kreekas austatud p\u00fchamehe ikooni.
\n\u00dche p\u00f5randaplaadi alla on U\u0161akovi palvel maetud Vene laevastiku kapten – leitnan, kes suri koolera k\u00e4tte Korful 1799.aastal. U\u0161akov k\u00fclastas selle kiriku jumalateenistusi regulaarselt.
\n1710. aastal kirik t\u00e4ielikult restaureeriti. Kirikus paiknevad mitme p\u00fchamehe s\u00e4ilmed<\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nSellel monumendil on keegi, keda ma ei suuda tuvastada. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n Sama on selle roosa sammastega majaga j\u00e4rgmisel pildil. Kui keegi teab, mis maja see on, oleksin info eest t\u00e4nulik. Tundmatu monument on selle hoonega samal Plakada v\u00e4ljakul ja roosa hoone vastas on taaskord – kirik. Neitsi Maarja(Panagia) kirik ” ton Ksenon”. Tema on v\u00f5\u00f5ramaalaste kaitsep\u00fchak. Nagu ma eelpool juba kirjutasin, sai Plakada v\u00e4ljak oma nime sel p\u00f5hjusel, et seal asuvad 3 kirikut. Viimatimainitu, P\u00fcha Spiridoni ja Ioannis Prodromose.
\nNeitsi Maarja kirik ehitati perioodil, kui Kreeka p\u00f5hiterriotoorium oli vallutatud t\u00fcrklaste poolt. See kirik ehitati p\u00f5genike jaoks, kes tulid saarele mandrilt ja Korfu oli sel ajal veneetslaste valitsemise all. Tegutseb 1670-st aastast. Nelinurkne basiilika, mis koosneb kolmest ruumist. K\u00f5ige k\u00f5rgem neist 16 m. Kirikus hoitakse Neitsi Maarja ikooni. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nK seisab Neitsi Maarja kiriku k\u00f5rval. teda k\u00f6itsid tegelikult selle ees kasvavad kaktused m\u00e4rksa enam, kui kirik ise. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n 1590. aastal ehitatud p\u00fchakoda asub pealinnas ja on k\u00f5ige olulisem p\u00fchapaik saarel. Siin asuvad Korfu k\u00f5ige olulisema p\u00fchaku P\u00fcha Spiridoni maised s\u00e4ilmeid. Tegu on muljetavaldava sakraalehitisega, mida tasub k\u00fclastada.
\nSellest silmatorkavalt punase kupliga kirikust ei tohi linnas \u00fchtegi k\u00f5rgemat hoonet ehitada. <\/p>\n
\nJuba sissep\u00e4\u00e4su juures on v\u00f5imalus panna k\u00fc\u00fcnal ja kui soovid saada pilti ilma inimesteta…siis see on katkematu inimvoo t\u00f5ttu sisuliselt v\u00f5imatu.
\nSelles kohas on vene turistide kontsentratsioon eriti suur. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\n” P\u00fcha Spiridon oli saare kaitsep\u00fchak. Tema s\u00e4ilmeid hoiti kirikus h\u00f5bedases kirstus ja kord aastas( no tegelikult t\u00e4nap\u00e4eval lausa mitu korda aastas) liikus m\u00f6\u00f6da linna koos kirstuga protsessioon. See oli v\u00e4ga v\u00f5imas p\u00fchak; ta v\u00f5is t\u00e4ita soove, tervendada haigustest ja teha palju muid imelisi asju – kui teda paluda \u00f5igel hetkel ja tal oli juhuslikult hea tuju. Saareelanikud usuvad temasse ja igale teisele poisslapsele pannakse tema auks nimeks Spiro. Ja see juhtuski just sel p\u00e4eval, kui avati kirst ning lubati usklikel suudelda p\u00fchaku sussikestes jalgu ning esitada temale palve v\u00f5i soov. Rahvamass oli t\u00f5estuseks, kui v\u00e4ga peeti p\u00fchakust k\u00f5ikjal Korful lugu. <\/p>\n
\nL\u00f5puks, viidud meeleheiteni, minetas ema igasuguse ettevaatuse ja sosistas mulle valjusti \u00fcle inimeste peade:
\n– \u00dctle Margole…pole vaja suudelda…suudelge \u00f5hku….suudelge \u00f5hku….
\n Keerasin end ringi, et \u00f6elda Margole edasi ema k\u00e4esk, kuid oli juba hilja. Margo, seisis kirstu ees ja…kummardudes p\u00fchaku jalgade juurde, suudles neid ennastunustavalt – inimeste h\u00e4mmastuseks ja vaimustuseks. Kui j\u00e4rjekord j\u00f5udis minuni, toimisin ema korralduste j\u00e4rgi ning valjult ning austavalt suudlesin \u00f5hku nii 6 tolli k\u00f5rgemal muumia vasakust jalast.
\nP\u00e4rast kanti mind koos rahvavooluga edasi, l\u00fckati uksest v\u00e4lja, kus \u00f5ues seisid sumisevad ja naervad inimeste pundid. Margo ootas meid treppidel rahuloleva ilmega. Minuti p\u00e4rast ilmus v\u00e4lja ema, lennates karjuste v\u00f5imsate \u00f5lgade survel uksest v\u00e4lja. Ta lendas noolena \u00fcle astmete ja j\u00e4i meie k\u00f5rval seisma.
\n– V\u00e4ga ebah\u00fcgieeniline ettev\u00f5tmine, -\u00fctles ema. – Palju rohkem soodustab haiguste levikut, kui et ravib nendest. Hirmus m\u00f5eldagi, mida me oleks v\u00f5inud sealt k\u00f5ike k\u00fclge saada, kui me p\u00e4riselt oleksimegi neid jalgu suudelnud. – Aga mina ju suudlasin jalgu, – \u00fctles Margo \u00fcllatunult. – Margo!!!Kuidas sa v\u00f5isid!!! – No aga k\u00f5ik ju tegid nii. – M\u00f5elda vaid, ma ju hoiatasin spetsiaalselt….- Ma ei tea, sa pole mulle midagi \u00f6elnud…..ja siis ma seletasingi, et ei j\u00f5udnud Margole ema hoiatust edasi \u00f6elda. – Kui paljud inimesed tatistasid nendele sussidele ja sa ikkagi suudlesid neid !!!
\n– Ma tegin ju lihtsalt seda, mida teisedki. – Ma lihtsalt ei m\u00f5ista, misp\u00e4rast sa nii tegid. – No ma m\u00f5tlesin, et ta aitab mul punnidest vabaneda. – Punnidest? – narritas ema. – Vaata, et sa lisaks punnidele veel midagi muud k\u00fclge ei ole n\u00fc\u00fcd saanud.
\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval murdis Margo maha r\u00e4nk gripp ja P\u00fcha Spyridoni aupaiste lendas kildudeks laiali. Spiro oli kiiresti saadetud linna arsti j\u00e4rgi. Varsti oli ta koos l\u00fchikese, j\u00e4ssaka ja lakitud juustega inimesega tagasi. Mehel olid \u00f5rnalt paistvad vuntsid ja elavad mustad silmad sarvraamidega prillide taga.
\nSee oli dokror Andruzelli, v\u00e4ga armas inimene, kes pidas ennast haige inimese voodi ees \u00fcpris kentsakalt \u00fcleval.
\n– Ai-ai-ai, – teatas ta, sisenedes tuppa ja vaadates pilkavalt Margo poole. – Ai, ai, ai. K\u00e4itusite t\u00e4iesti m\u00f5tlematult, jah? Suudlesite p\u00fchaku jalgu! Ai, ai, ai, ai, ai! Vabalt v\u00f5isite millessegi nakatuda! Teil vedas, saite k\u00f5igest gripi.”<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n Aeg omap\u00e4i linnas ringi vaadata oli napp ja nii veetsimegi aega Listonil p\u00e4ris niisama. L\u00f5butsedes ja kohvikus istudes.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\nOli aeg sammuda tagasi Vana kindluse juurde ja istuda bussi, et s\u00f5ita edasi.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nMeie olime selle viljaga juba eelnevalt tuttavad ja kuna K-le nad koduses Selveris v\u00e4ga s\u00fcmpatiseerisid, siis oleme neid perioodiliselt ikka ostnud. H\u00e4sti huvitava maitseg – v\u00fcrtsika, hapu ja magusa kooslus on v\u00e4ga m\u00f5nus. S\u00fc\u00fcakse teda koos koorega niisama, v\u00f5i siis toorelt kasutatakse garneeringuks. Enne s\u00f6\u00f6mist soovitatakse h\u00e4sti pesta ja siis s\u00f5rmede vahel mudida, et l\u00f5hn ja maitsed paremini avalduksid. Vassilaki perefirma kaupluses saime maitsta kumquatist moosi, suhkrusiirupis keedetud kumqaate, kumquati veini, lik\u00f6\u00f6ri, viina. Veel tehakse sellest kosmeetikume ja jumal teab mida k\u00f5ike veel. Puu ise ei kasva \u00fcldse suureks. K\u00f5igest veidike \u00fcle meetri. Niisiis, harilik kinkanipuu ehk kumquat<\/a>.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nBussit\u00e4is rahvast ostles p\u00e4ris hoolega ja m\u00fc\u00fcjatel olid k\u00e4ed t\u00f6\u00f6d t\u00e4is. K\u00f5ik tuli ju \u00fckshaaval kenasti \u00e4ra pakkida paberisse ja siis veel kotti. Meie ostsime sellest armsast perefirmast kodustele kommi asemel suhkrusiirupis keedetud “kumquaadikomme”.
\n\u00dcks, mida meie giid sealt osta ei soovitanud, oli kosmeetikakaubad, sest peagi pidime olema kohas, kus on v\u00f5imalik soetada v\u00e4ga head keemiavaba kosmeetikat. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center>
\n Ilusad oran\u017eid viljad olid sealsete puude otsas \u00fcmarad. Meie koduses Selveris on nad veidi piklikud ja p\u00e4ritolumaaks m\u00e4rgitud Iisrael. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n