{"id":7927,"date":"2018-07-20T11:19:06","date_gmt":"2018-07-20T09:19:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=7927"},"modified":"2018-07-20T11:21:51","modified_gmt":"2018-07-20T09:21:51","slug":"soe-ja-sobralik-korfu-vol-6-vaimustav-meteora","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=7927","title":{"rendered":"Soe ja s\u00f5bralik Korfu vol. 6 – vaimustav Meteora"},"content":{"rendered":"

Sel hommikul oli meil \u00e4ratus enne kukke ja koitu. Justnimelt, isegi kuked veel ei laulnud. Imelikul kombel puhkusel olles ja m\u00f5nusas kliimas supeldes ei tundu isegi kell 4.45 \u00e4rkamine kohutavana. \u00d5nneks j\u00e4ime \u00f5htul t\u00e4iesti arukal ajal magama ja isegi v\u00e4literrassilt kostev “Elvis” oluliselt uinumist ei seganud. Mingi hetk konstanteerisin fakti, et libaElvisel hakkab vist h\u00e4\u00e4l \u00e4ra v\u00e4sima ja veab pisut metsa ning siis ma juba magasin.
\nHommikul \u00e4rkasime, s\u00e4ttisime ennast korda, vaatasime \u00fcle kas k\u00f5ik p\u00e4evaks vajalik on kotis ja l\u00e4ksime \u00f5ue. Kell 5.25 v\u00f5ttis meid peale MessonghiTravel-i buss ja seiklus v\u00f5is alata. Ok, tegelikult korjati veel mitme hotelli eest rahvast peale ja kui buss oli t\u00e4is, asusime teele Lefkimmi sadamasse<\/strong>. S\u00f5itu alustades oli veel t\u00e4iesti pime, aga umbes 40 minuti s\u00f5idu jooksul hakkas silm t\u00e4itsa kenasti seletama. Kohale j\u00f5udes, k\u00e4is bussijuht soetamas meile \u00fcles\u00f5idupileteid ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5isime minna praami peale ja leida endale tunniseks \u00fcles\u00f5iduks mugavad kohad. \u00dcles\u00f5it nii inimesele kui autole on k\u00f5igest 5\u20ac ja kohalike ferryde s\u00f5idugraafiku leiab SIIT<\/a>.
\nKes soovis, l\u00e4ks j\u00e4rjekorda seisma ja hankis endale hommikukohvi v\u00f5i midagi muud meelep\u00e4rast. Meie ja enamus teisigi reisijaid hakkasime s\u00f6\u00f6ma oma kaasav\u00f5etud hommikus\u00f6\u00f6ki. Hetk enne v\u00e4ljas\u00f5itu hakkas t\u00f5usma p\u00e4ike. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Imeline oli see p\u00e4ikeset\u00f5us. P\u00e4ikeset\u00f5us ongi vist midagi imelist, sest see kuulutab alati uue algust. Kodused p\u00e4ikeset\u00f5usud on vaimustavad, aga kui p\u00e4ike t\u00f5useb m\u00e4gede tagant, on see teistmoodi kaunis ning seda vaadates soovid t\u00f5esti, et aeg peatuks.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Olime teel Igoumenitsa sadamasse<\/strong> Kreeka mandrile, kuhu praam s\u00f5itis tund aega. Kohale j\u00f5udes oli \u00f5ues suur valge k\u00e4es ja sadamas k\u00e4is vilgas tegevus. Laevad koos inimeste ja autodega tulid ja l\u00e4ksid. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Igoumenitsa linn<\/strong> on Kreeka l\u00e4\u00e4nepoolses osas ja viimase 20 aastaga kasvanud poole suuremaks ning tema elanikkond on samuti kasvanud poole suuremaks. Igoumenitsa sadam on t\u00f5usnud Kreeka kolmandaks sadamaks. Suur areng toimus h\u00fcppeliselt ka siis, kui valmis kiirtee, mis saab alguse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes otse sadamast. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

T\u00e4nu sellele kiirteele saab n\u00fc\u00fcd Meteora kloostrite juurde k\u00f5igest 2 tunniga, kuid enne kiirteed kestis see s\u00f5it 7 tundi ning Meteora ekskursioonid kestsid 2 p\u00e4eva koos vahepealse \u00f6\u00f6bimisega. Tavaline tee on sellegipoolest alles ja kes soovib s\u00f5ita m\u00f6\u00f6da k\u00e4\u00e4nulisi v\u00e4ikeseid teid n\u00e4hes igasuguseid toredaid k\u00fclakesi, v\u00f5ib seda vabalt kasutada. Kiirteel s\u00f5ites aga ei ole \u00f5nneks sugugi igav ja see tee ei kulge kuskil plankude vahel. Kolmes kohas tuleb maksta kiirtee maksu, aga akendest avanevad vaated on maalilised ning terve tee vaatad m\u00f5lemale poole silmad p\u00e4rani. K-le olid need ilmselt senin\u00e4htutest suurimad m\u00e4ed, aga minu jaoks on nad siiski veidi lahjemad, kui Norra m\u00e4ed. Need m\u00e4ed on lihtsalt juba t\u00e4iesti erineva iseloomuga ja v\u00e4limusega. Sellegipoolest, s\u00f5ites l\u00e4bi Kesk – Kreeka kus on t\u00f5en\u00e4oliselt Kreeka k\u00f5ige k\u00f5rgemad m\u00e4ed, oli vaadata k\u00fcll ja k\u00fcll. Tee viis meid muudkui \u00fcles ja \u00fcles, l\u00e4bides vahepeal isegi m\u00f5ne l\u00fchikese tunnel. Ainus pikk tunnel oli 4 km- ne ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud olid pigem sellised sutsakad. \u00dcritasin s\u00f5idu pealt teha pilte, aga aknast pildistamine on ikka aknast pildistamine, eriti, kui pildistad veel liikuvast s\u00f5idukist k\u00e4\u00e4nulistel teedel. Ega see kiirtee t\u00e4henda seal veel seda, et tee punktist A punkti B kulgeb sirgjoonel :) \u00d5nneks v\u00e4hemalt Kreeka bussijuhte ei sega see, kui m\u00f5ni poolearuline nagu mina, bussi vahek\u00e4igus perioodiliselt k\u00f5\u00f5lub ja pildistab :) <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kui olime tunni s\u00f5itnud, sai kiirtee l\u00e4bi ja algas laskumine m\u00f6\u00f6da l\u00f5putuid serpentiine. Meie bussijuht Alehandros oli rahulik ja vilunud s\u00f5itja ning kahe p\u00e4eva jooksul ei tekkinud mul kordagi tunnet, et hirmus on – \u00fcksk\u00f5ik millistel teedel me siis parasjagu ka s\u00f5itsime.
\n Jah, ma kirjutasin \u00f5igesti – kahel p\u00e4eval. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui toimus Korfu ringreisi ekskursioon, oli meil sama buss, sama bussijuht ja sama giid. Superkomplekt. <\/p>\n

Niisiis olime teel alla orgu Meteorale l\u00e4hemale ja l\u00e4hemale. Maalilised ja k\u00e4\u00e4nulised teed ei lasknud vaatamata varajasele \u00e4rkamisele kordagi uinuda, sest kogu aeg oli midagi vaadata ja giid r\u00e4\u00e4kis pidevalt midagi huvitavat. Piltidelt vaadates v\u00f5ib m\u00e4rgata, et ilm oli meeldivalt pilvealuse p\u00e4ikesega. Parajalt soe ja p\u00e4ike ei k\u00fcpsetanud otse p\u00e4he. Nagu arvas ka giid \u00fches jutuajamises, oli see selliseks reisiks ideaalne. Buss on k\u00fcll m\u00f5nusalt konditsioneeritud, aga arvestades sellega, et mitmetes kohtades oli parasjagu treppidest ronimist, oleks suur palavus olnud probleemiks m\u00f5nelegi inimesele. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Meteorast.<\/strong><\/p>\n

Mandri-Kreeka keskosas asub ilmselt \u00fcks maalilisemaid ning m\u00fcstilisemaid paiku kogu Kreekas. Siinsamas tungib Pindose m\u00e4estikust v\u00e4lja Piniose j\u00f5gi, laskudes Thessalia tasandikule<\/strong>. Piniose j\u00f5e \u00fclemjooksul Kalambaka<\/strong> linna p\u00f5hjaserva vahetus l\u00e4heduses asubki Meteora, kus kummaliste looduslike kaljutornide kogum on koduks paljudele kloostritele. Kreekas on ainult Athose m\u00e4gi kloostririkkam kui Meteora.<\/p>\n

Kuid, ennem, kui l\u00e4ksime uudistama seda eriskummalist paika, k\u00fclastasime Kalambaka linnas perefirmat, mis tegeleb ikoonide meisterdamise ja m\u00fc\u00fcmisega – Zindros Icons<\/a>.
\nMainin siinkohal \u00e4ra ka selle, et meie K-ga olime sel reisil puhtalt kultuuriliste ja looduslike elamuste otsingutel, aga paljud meie kaasreisijad, kes olid \u00f5igeusklikud, k\u00e4isid sel reisil s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, kui palver\u00e4nnakul. Meie giid oli \u00e4\u00e4rmiselt arukas noor naine Ukrainast, kes juba 10 aastat Korful elanud ja ma siiralt imetlesin tema laialdasi teadmisi, mida ta lahkelt meiega ka jagas. Absoluutselt terve reisi oli teda v\u00e4ga huvitav kuulata, kuid jah, ega k\u00f5ik peensused kuidagi meelde ei taha j\u00e4\u00e4da. <\/p>\n

Ikoonide perefirmas v\u00f5eti meid uksel vastu maiustuste ja jookidega. Pakuti kreeklastele omaselt magusat lukumit ja veini ning mahla. P\u00e4rast kostitamist peeti meile \u00fcks loeng ikoonide tegemisest. Millised erinevad tehnoloogiad on kasutusel, kuidas neid tehakse, kuidas eristada originaale koopiatest ja kuidas on erineva tehnoloogiaga tehtud ikoonid m\u00e4rgistatud. P\u00e4rast v\u00e4ikest loengut sai vaadata ringi nende poes, soovi korral osta omale koju m\u00f5ne kaitsep\u00fchakuga ikooni(valik oli \u00fc\u00fcratu) v\u00f5i siis k\u00e4ev\u00f5rusid, v\u00f5tmehoidjaid ja muud pudi-padi. Kreeklased ise on muidugi paduusklik rahvas ja seal ei v\u00e4lju naljalt keegi kodunt ilma m\u00f5ne kaitsep\u00fchakuta kotis v\u00f5i misiganes esemeke see olla v\u00f5iks. Ka bussijuhtidel ripuvad bussides peegli k\u00fcljes v\u00e4ikesed ikoonid kaitsep\u00fchakutega, kelle \u00fclesandeks on neid teel olles kaitsta. Igaks asjaks on erinevad p\u00fchakud ja sel teemal on minu peas k\u00fcll \u00fcks suur segadus, et kes n\u00fc\u00fcd millisel juhul kaitset pakub. \u00d5ppimise koht!
\nTeadmiseks sinna sattujatele aga niipalju, et kui olete huvilised ostmaks ikoone, siis j\u00e4tke nad sealt ostmata. Kloostrites on nad m\u00e4rksa s\u00f5bralikema hindadega m\u00fc\u00fcgil.
\nTegime meiegi tiiru selles hubases poekeses ja leidsime m\u00f5ned toredad k\u00e4ev\u00f5rud ning K loomulikult Meteora v\u00f5tmehoidja oma kogusse. V\u00e4ga ilusa ja soliidse v\u00f5tmehoidja leidis. Ikoonid ei ole siiski meie teema, nagu meile tundus.
\nK\u00f5ik, kes midagi poest ostsid, said sedelikese numbriga ja teise poole sedelist sama numbriga tuli anda kassaneiukese k\u00e4tte. P\u00e4rast anti need kontsud meie giidi k\u00e4tte koos kotit\u00e4ie kingitustega, ning tagasiteel toimus bussis loterii, millest kirjutan hiljem.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kalambaka linn<\/strong> ise on ehitatud iidse linna Eginio kohale. See linn oli kuulus roomlaste vallutuste vastu v\u00f5itlemise poolest. Linn asub selle koha l\u00e4hedal, kus Piniose j\u00f5gi voolab v\u00e4lja Pindose m\u00e4e kaljupragudest. Seal, kus iidsetel aegadel asus Apollo p\u00fchamu, seisab t\u00e4nasel p\u00e4eval B\u00fctsantsi tempel, kus on s\u00e4ilinud ka haruldased maalingud – freskod ja kirevad marmorsambad. Teel Kolambaki linnast Meteorasse paikneb Kastraki k\u00fcla. K\u00fcla v\u00e4hesed elanikud on kuulsad oma k\u00fclalislahkuse poolest. Sellest maalilisest k\u00fclakesest avaneb suurep\u00e4rane vaade Meteora kaljudele. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd minna veidi ajas tagasi, siis j\u00f5udes \u00fclevalt 1000 m pealt alla orgu Kalambaka linna l\u00e4histele, m\u00e4rkad j\u00e4rsku \u00fc\u00fcratult suuri kaljumoodustisi. No ikka v\u00e4ga suuri. Ja see pilt on nii vapustav, et unustadki ennast suu ammuli neid vaatama. P\u00e4ris t\u00f5siselt, kohapeal neid n\u00e4hes on pilt kordi v\u00f5imsam, kui \u00fckski foto suudab edasi anda. Ega asjata peeta neid kaheksandaks maailmaimeks. Ma teadsin veel Eestis olles, et tahan Meteorasse minna ning seal me siis olimegi ja k\u00f5ik see v\u00f5imas loodusime ehk kaheksas maailmaime, oli meie ees. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Seal kerkisid orup\u00f5hjast hiiglaslikud pruunist liivakivist sambad – Meteora kaljud. M\u00f5ned neist on otsekui tohutud stalagmiidid, mis t\u00f5usevad p\u00fcstloodis k\u00f5rgustesse. Iga vaade tundus eelmisest kaunim, uhkem ja majesteetlikum. Ei teadnud enam kuhupoole vaadata ja kuidas saaks k\u00f5ike talletada.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Peale ikoonidega tutvumist olime tagasi bussis ja algas s\u00f5it \u00fclespoole, kloostrite juurde. Huvilise elu on t\u00e4nap\u00e4eval lihtsaks tehtud.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Sellel j\u00e4rgmisel pildil on \u00fcks eenduv kaljuke ja seda nimetatakse kotkakaljuks, sest see n\u00e4eb v\u00e4lja nagu kotkas, kel tiivad kokku pandud ja istub. Sain sellest teha \u00fche kiire kl\u00f5psu bussi aknast ja juba oligi ta l\u00e4inud…<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Aga…enne, kui ma j\u00f5uan oma jutuj\u00e4rjega sinna, et j\u00f5udsime paika, kus turistid lastakse bussidest v\u00e4lja ja \u00f6eldakes – n\u00fc\u00fcd pildistage :) – teen juttu veidi Meteorast, kui ajaloolisest m\u00fcstilisest paigast. <\/p>\n

Kloostrite paiknemine
\n <\/em>
\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Meteora t\u00e4hendab kreeka keeles – “\u00f5hus h\u00f5ljuv” ja eks need kloostrid seal k\u00fcljes tundusidki justkui \u00f5hus h\u00f5ljuvat. <\/p>\n

Kloostrite rajajaiks peetakse munk Athanasiost ning m\u00e4en\u00f5lvadel koobastes elavaid eremiite.
\n\u00dcksk\u00f5ik kui palju neid kloostreid ka ei vaata, tabasid end pidevalt m\u00f5ttelt, et kuidas ometi nad neid 14.sajandil k\u00fcll ehitasid \u2013 300 ja enama meetri k\u00f5rguste kaljude seinad on p\u00fcstloodis ja siledad, \u00fckski tee ju sinna \u00fcles tol ajal ei l\u00e4inud, kivide otsas pole midagi, millest ehitada ja miks nad seda \u00fcldse tegid?
\n \u00dcheks p\u00f5hjuseks peetakse soovi olla Jumalale l\u00e4hemal, v\u00f5imalik, et eremiidid otsisid l\u00f5puks \u00fcksteise seltsi, sest \u00fchiselt kasinuses elada on pisut parem kui p\u00e4ris ihu\u00fcksi palvetada v\u00f5i siis eraldatust muust maailmast ja miks mitte ka see p\u00f5hjus, et nii vapustavast kohast ei tahagi keegi \u00e4ra minna. Suure t\u00f5uke andis kloostrite rajamiseks seesama siia kanti saabunud munk Athanasios, kes Athose m\u00e4elt koos m\u00f5ne j\u00e4rgijaga korsaaride r\u00fcnnakute eest p\u00f5genes j\u00f5udis niisiis Meteora l\u00e4histele.
\nAthose m\u00e4gi on k\u00e4esoleval ajal autonoomne kirikumaa Ida-Kreekas, kus asuvad \u00fclimalt p\u00fchad kloostrid ja kirikud ning kus maa on nii p\u00fcha, et sinna tohib astuda vaid meessoost olend (kehtib ka koormaeeslite kohta!). Sealseid munki peetakse siiani p\u00fchamatest p\u00fchadeks ja nende valmistatud ikoonidki on mitmekordse hinnaga \u2013 sest neil on juba lisa\u00f5nnistus kaasas!
\nNing just sellisest t\u00e4htsast paigast saabunud Athanasios otsis endale uut elupaika ja asus Meteora kaljusammastele esimest suuremat kloostrit rajama. Sellest sai Suure Meteoroni klooster \u2013 k\u00f5igist Meteora kloostritest k\u00f5ige v\u00f5imsam, t\u00e4htsam ning suurem.<\/p>\n

Paik muutus kiiresti v\u00e4ga populaarseks, kuna esiteks oldi siin s\u00f5na otseses m\u00f5ttes jumalale m\u00e4rksa l\u00e4hemal ning teiseks kaitsesid p\u00fcstloodis v\u00f5imsad kaljuseinad kloostrielanikke r\u00fc\u00fcstamise ja r\u00fcnnakute eest. \u00dchel korralikul kloostril oli \u00fcpris palju hinnalisi aardeid (v\u00e4\u00e4rismetallist armulauariistadest hindamatute iidsete illustreeritudtud k\u00e4sikirjadeni), oli turvalisuse k\u00fcsimus absoluutselt asjakohane.<\/p>\n

Geoloogid on v\u00e4lja arvutanud, et need kaljud on u 60 miljonit aastat vanad ning nende kujunemist on suuresti m\u00f5jutanud maav\u00e4rinad. Samas r\u00e4\u00e4gitakse, et vaidlused nende tekke ja koostise \u00fcle k\u00e4ivad tegelikult siiani. Ei pidanud nad olema \u00fcldsegi nendest kivimitest, millest tavap\u00e4raselt koosnevad m\u00e4ed ja kaljud.<\/p>\n

Nende kivide p\u00e4ritolu kohta on h\u00fcpoteese palju. N\u00e4iteks ka selline:
\n Phillipsoni h\u00fcpotees – ta v\u00e4itis, et miljoneid aastaid tagasi voolas seal tormiline j\u00f5gi, mis pesi v\u00e4lja pehmeid lubjarikkaid kivimeid, j\u00e4ttes asemele m\u00e4rksa tugevama koostisega liivakivi. J\u00f5gi langes iidsesse merre, mis kattis tol ajal Thessalia tasandikku. P\u00e4rast t\u00f5siseid tektoonilisi muutusi nendest kohtadest vesi taganes ja siis juba m\u00f5jutasid kive p\u00e4ike, tuuled ja vihm.
\nMiks mitte nii, eks?
\n!00%-list tekkep\u00f5hjust igatahes ei oska vist keegi \u00f6elda. <\/p>\n

Kivide l\u00e4hedaltvaade:<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Turistide v\u00e4hesuse \u00fcle see paik aga kurta ei saa. Lisaks vaimustavale loodusele on turistide lemmikobjektideks loomulikult nende kaljude tippudel asuvad kloostrid, mis on rajatud ilma vundamendita otse kaljupinnale.<\/p>\n

Kuigi kloostrid saavad suurt toetust Kreeka riigi poolt, on nende oluliseks sissetulekuallikaks ikkagi just turistid, keda seal k\u00e4ib tuhandete kaupa (nt 1992. aastal oli Meteora k\u00fclastuste arv 400 000 inimest, praegusel ajal ilmselgelt veel rohkem). Suurem osa turiste k\u00fclastab Meteorat maist kuni septembrini – kui Kreekas on suur suvi. Meteora v\u00f5eti 1988. aastal Unesco maailmap\u00e4randi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist, sealhulgas muidugi ka Tallinna vanalinn. 1972. aastast alates toimuvad kloostrites restaureerimis- ja konserveerimist\u00f6\u00f6d.
\nMeteora kloostrikogukonna ajaloo alguseks peetakse 11. sajandit, kuigi juba 9. sajandil asusid eremiidid elama kaljudesse kaevatud koobastesse ja orvadesse. P\u00fchap\u00e4eviti ja t\u00e4htsamatel p\u00fchadel kogunesid nad kokku ja viisid l\u00e4bi p\u00fchatalitusi. Kloostrielu hiilgeaeg oli 15. ja 16. sajanditel p\u00e4rast mida hakkas kogukond mingil p\u00f5hjusel lagunema ja paljud kloostrid j\u00e4eti kahjuks maha. 17. sajandiks oli munkade arv v\u00e4henenud umbes 2\/3 v\u00f5rra. Teise maailmas\u00f5ja ajal kloostreid pommitati ja sel perioodil varastati palju kunstiv\u00e4\u00e4rtusi. Kunagi olemas olnud 24 kloostrist on elanikega t\u00e4nap\u00e4eval vaid kuus: Megalo Meteoro, Agia Trias, Varlaam, Agios Nikolaos Anapafsas, Agios Stefanos, Roussanou (viimased kaks on nunnakloostrid).
\nM\u00f5nedest kloostritest on s\u00e4ilinud varemed ja nendest osad on avatud ka turistidele. Keegi ei tea ilmselt t\u00e4pselt, kuidas suutsid esimesed mungad ligip\u00e4\u00e4smatutena n\u00e4ivatele kaljutippudele j\u00f5uda. Legend pajatab, et esimese elaniku aitas sinna ehk Jumal ise v\u00f5i viis nad sinna ingel v\u00f5i lind… Hiljem kasutati kloostritesse p\u00e4\u00e4semiseks k\u00f6isredeleid ning \u00fclesvinnatavaid korve.
\n(Vaatasin \u00fchest sellisest vintsiga varustatud ruumist alla….ja no ma t\u00f5esti ei tea, mis v\u00e4gi oleks mind sinna v\u00f5rku istuma sundinud, et lasta ennast \u00fcles t\u00f5mmata. Brrr, kui k\u00f5rge see oli, aga niid need inimesed seal \u00fcles ja alla kunagi liikusid)
\n T\u00e4nap\u00e4eval viivad kloostritesse trepid, mis on raiutud kaljudesse. Megalo Meteoro kloostri juures v\u00f5ib n\u00e4ha samuti eelmainitud k\u00f6ie otsa kinnitatud v\u00f5rku, mida kasutati inimeste \u00fclesvinnamiseks. Ilmselt materjalide transportimiseks \u00fcle kuristiku on rajatud midagi k\u00f6israudtee moodi , mis koosneb kahest trossist ja nendel k\u00f5ikuvatest kastikesest.
\nK\u00f5ige rohkem turiste k\u00e4ibki t\u00e4nap\u00e4eval suurimas, Megalo Meteoro kloostris, kus elab alaliselt vaid k\u00fcmme munka.Peale orgu laskumist tuleb kloostrisse saamiseks astuda \u00fcles m\u00f6\u00f6da 115 trepiastet, mis on raiutud kaljusse. Megalo Meteoros on palju kunstiteoseid, kaunis sisearhitektuur ning imelised freskod. Koduloomuuseumi taolistes ruumides saab vaadata vanu munkade t\u00f6\u00f6- ja tarberiistu ning elamist. Endises refektooriumis asub praegu muuseum ja see sisaldab arvukalt haruldasi k\u00e4sikirju ning raamatuid.
\nKa teistes kloostrites leidub palju kunstiteoseid, eelk\u00f5ige freskosid, mis on enamasti p\u00e4rit 16. sajandist ning kujutavad endast olulist faasi postb\u00fctsantsliku maalikunsti arengus.
\nTuristidele avatud paigad ning munkade privaatalad on kloostrites rangelt eraldatud v\u00e4ravate ning karmide siltidega, mida tuleks kindlasti austada. Ka kloostrisse sisenemisel v\u00f5ib vastavalt tahvlilt lugeda mitmekeelset kirja, kus r\u00f5hutatakse, et tegemist on p\u00fcha paigaga ning palutakse k\u00e4ituda reserveeritult ning aupaklikult. See muidugi ei t\u00e4henda, et siia Hollywood j\u00f5udnud ei ole. Nii on Agia Triada (P\u00fcha Kolmainsuse) klooster tuntud selle poolest, et seda kasutati Bondi-filmi v\u00f5tteplatsina (filmis \u00abFor Your Eyes Only\u00bb, peaosas Roger Moore).
\nKloostrites on m\u00f5eldud turistide peale. Avatud on poekesed, kust saab osta religioosseid esemeid: ikoone (alates kallitest ja h\u00f5bedast valmistatutest ning l\u00f5petades odavate plastimitatsioonidega), viirukit jne. Samuti on rikkalik suveniiride valik: v\u00f5imalik on osta postkaarte, raamatuid, heli- ja videokassette jne. Ning ikka mitmes keeles. Kreeklased oskavad \u00fcldse oma muinsusi ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi suurep\u00e4raselt serveerida ja reklaamida, eriti torkab see silma antiikajast p\u00e4rit muististe juures.
\nPraegusel ajal on k\u00f5ik Meteora kloostrid \u00fcsnagi v\u00e4ikese elanikkonnaga: keskmiselt elab \u00fches kloostris viis kuni k\u00fcmme vaimulikku, lisaks k\u00fcmme kuni kaksteist ilmalikku t\u00f6\u00f6list. Kuid siin elamine on ees\u00f5igus! K\u00f5ik mungad v\u00f5i nunnad, kel on \u00f5nn Meteoras elada, on millegagi silma paistnud ning tingimata on neil taskus ka k\u00f5rge \u00fclikoolikraad \u2013 enamik siinsetest residentidest on suisa doktorid ja professorid.
\nLisaks l\u00f5putule palvetamisele tegelevad nad siin erialat\u00f6\u00f6ga.
\nOmades Kreeka telefonikaarti, v\u00f5ite koduseid \u00fcllatada telefonik\u00f5nega otse Megalo Meteoro kloostrist ja nii m\u00f5nestki teisest. Ei puudu nendest ka wifi. Kli\u0161eena paistab t\u00f5demus, millega enamasti l\u00f5petavad \u00fclevaate Meteora kloostritest mitmesugused reisijuhid: kloostritest ning m\u00e4en\u00f5lvadelt avanevaid vaateid nautides v\u00f5ib aru saada, miks mungad oma eluks ning mediteerimiseks just sellise paiga on valinud.
\n Kas just kaunis vaade munkadele peamiseks p\u00f5hjuseks oli, see on muidugi k\u00fcsitav. T\u00e4nap\u00e4eva turistidele k\u00fcll, ehkki v\u00e4hemalt sama s\u00fcgava kui mitte s\u00fcgavama mulje j\u00e4tab vaikne m\u00f5tisklushetk m\u00f5ne kloostri h\u00e4maras kirikus nikerdustega puidust toolil istudes. Selleks tuleb siiski pisut kannatust varuda, kuni \u00fclej\u00e4\u00e4nud turistid on ruumist lahkunud. V\u00f5i siis lihtsalt silmad sulgeda, kuna turiste on seal pidevalt liikvel. Maa ja taeva vahel…v\u00f5imas tunne.<\/p>\n

Niipalju siis sissejuhatuseks ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4tkan sealt, kus ennem pooleli j\u00e4i, ehk et meid viidi turistidele m\u00f5eldud platvormile ja \u00f6eldi – 10 minutit pildistamiseks. Jee, k\u00f5ik jooksid ja \u00fcleval oli juba turiste k\u00f5vasti ees. Ja no te ju ometi teate, mis toimub siis, kui kuskil on asiaatidest turistid :)
\nK\u00f5igele vaatamata, \u00fcritasime sealt midagi pildile saada ja sealjuures mitte kusagilt alla sadada. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

10 minutiga ikka mingid turistikad saime. M\u00e4lestus seegi. Ja see on siis j\u00e4lle see koht, kus tunned, et ….oleks tahtnud olla seal omap\u00e4i, just nii kaua, et vaatest isu t\u00e4is nautida ja leida ehk ka vaikuse ning omaette olemise hetk…aga, meie olime koos turistidega ja \u00f5nnelikud juba sellegi \u00fcle, et viibisime nii v\u00e4ekas paigas.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\n See j\u00e4rgmine ongi kuulus Bondi kalju<\/strong>. Film “For Your Eyes Only”, 1981<\/em>. Monastery of the Holy Trinity ehk P\u00fcha Kolmainsuse klooster<\/strong>, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige askeetlikum ja keerulisemalt ligip\u00e4\u00e4setaval kaljul nendest taevastest \u00fchiselamutest. \u00dcksik sammas, mida \u00fcmbritsevad ringjalt kaljused valvurid. Mitteteadlik r\u00e4ndaja ei leia kunagi \u00fcles jalgrada, mis viib kloostrikalju jalamile ja sinna viivat 140 astet, mis viivad kalju tippu. Kalju taga k\u00f5rgub Kosiakase m\u00e4gi.
\nLisaks tavalistele ehitistele nagu k\u00f6\u00f6k, s\u00f6\u00f6gituba ja munkade lahtrid, on selles ja igas j\u00e4rgmises kloostris kivisse tahutud v\u00f5imsad veemahutid. Meteora kaljude tippudes veeallika puudumine on askeetide jaoks \u00fclimalt oluline probleem – sel p\u00f5hjusel ongi sinna tekitatud mahutid vihmavee kogumiseks. Aastasadade jooksul, raske t\u00f6\u00f6 ja palvete j\u00f5ul on sinna k\u00f5rgele t\u00f5stetud ka mulda k\u00f6\u00f6giviljade ja puuviljade kasvatamiseks. Selle kloostri ehitus kestis \u00fcrikute j\u00e4rgi 17 aastat, aga ehitusmaterjali kohaleveoks pakutakse lausa 70 aastat. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Edasi viis meie tee kloostrisse. Meie retke ajal oli plaanis k\u00fclastada kahte kloostrit ja ega ajaliselt v\u00e4ga rohkem ei j\u00f5uagi, sest kloostrid suletakse siestaks \u00fcpriski vara. Vaadates muidugi neid turistihorde, pole mingi ime, et k\u00fclastuste aeg on piiratud. Selline rahu kants ei talukski p\u00e4evas pikemat aega rahvamasse, kes territooriumil ringi sebivad. <\/p>\n

Varlaami klooster<\/strong><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Preobrazhensky samba Megal Meteor-i k\u00f5rval, veidi sellest kaldu, seisab eraldi suur basaltkivi, mis on k\u00f5ikidest k\u00fclgedest \u00e4\u00e4rmiselt j\u00e4rsk.
\nEi pelasglased, kreeklased ega roomlased ehitanud sellel enne midagi, kuni siia Kreeka imelistele k\u00f5rgustele ilmusid Jumala soovil esimesed Meteora elanikud.
\nIidne sammas, millel asub Varlaami klooster, hakkab vaikselt muutma oma v\u00e4limust vastavalt seal toimuvale tegevusele. L\u00e4henedes Meteora kaljudele, k\u00f5rgub ta sinu ees nagu hiiglane tillukese inimese ees, nagu m\u00e4nd lille ees, nagu inimene putuka ees. V\u00f5imas!<\/p>\n

Kloostri elanikud.<\/p>\n

Kes asusid sellele kaljule esialgselt elama? Esimesena oligi sellel elama asunud Varlaam. Temast teatakse ainult seda, et ta kaitses r\u00f6\u00f6vlite eest oma naabrit Athanasius Meteorskit, kes asutas ennast elama naabruses olevale Great Meteora kaljule ja oli saabunud sinna t\u00f5en\u00e4oliselt Athosest.
\nTol ajal veel nimetule kaljule ehitas munk Varlaam kolme p\u00fchaku auks v\u00e4ikese kiriku palvekohtadega viiele vennale. Peagi peale kiriku asutaja surma v\u00f5eti see tundmatute poolt laiali kuni aluseni ning kalju j\u00e4i asustamata kuni 1518. aastani, mil sinna t\u00f5usid \u00fcles lihased Apsarady Theophanesi vennad ja Nectarios, kes ehitasid praeguseni olemasoleva K\u00f5ikide P\u00fchakute kiriku -All Saints ning veidi hiljem ka P\u00fcha Ristija Johannese kiriku. 1566. aastal sai kirik, millel oli ristiga kuppel, ikoonimaalingud, mis olid maalitud kuulsa Kreeta kunstniku Franco Catalano poolt. Sammastetagune sein oli vormistatud 1566. aastal teenistuses oleva Georgi poolt. 1627. aastal Kolme P\u00fchaku kirikut uuendati ja ikoonimaalingud olid tehtud Sergi ja Chyrilli poolt.
\n1922.aastal raiuti kaljusse astmed, et muuta p\u00fchamusse liikumine v\u00f5imalikult mugavaks ja ohutuks. Toiduainete ja muude materjalide \u00fcles transportimise jaoks kasutatakse siiani v\u00f5rku-h\u00e4lli. Varem t\u00f5steti sellega \u00fcles ka munkasid. Mingil ajal saadi \u00fcles m\u00f6\u00f6da palke, mis olid paigutatud kaljude vahele avaustesse. Hiljem vahetati need v\u00e4lja n\u00f6\u00f6rredeli vastu, mida m\u00f6\u00f6da tuli ronida \u00fcles \u00fcletades oma hirmu ja omal vastutusel v\u00e4hemalt pool tundi.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

ja see on siis see vints, millega v\u00f5rku \u00fcles keritakse.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kloostri reliikviate hulka kuuluvad p\u00fchakute s\u00e4ilmed, ristid, h\u00f5bedased n\u00f5ud, kloostri rajajate kullatud mantel, Evangeelium, k\u00e4sikirjalised koodeksid p\u00e4rgamendil ja m\u00f5ned sajad raamatud. Siin hoitakse ka Evangeeliumi, mis oletuste j\u00e4rgi kuulus imperaator Constantinus Porfirio Rodnoi-le\/959a\/<\/p>\n

Aga l\u00e4hme kloostrisse sisse, muidu l\u00e4heb jutt v\u00e4ga pikaks.<\/p>\n

Meie ees on trepp kloostrisse ja kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, oli astmeid 120 ja k\u00f5rgub see klooster kaljul, mis on umbes 400 m k\u00f5rgune. Pilet kloostrisse maksis 3\u20ac, laste eest minumeelest ei k\u00fcsitudki. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Astmetel astudes ei saa \u00fcle ega \u00fcmber vapustavatest vaadetest \u00fcmbrusele. Peale reisi arvutist pilte vaadates, pole ma saanud kuidagi rahu sellest m\u00f5ttest, et pildil paistavad need kaljud ikka v\u00e4ga lapikud ja lamedad, aga tegelikkuses….no nad on vapustavalt v\u00f5imsad, reljeefsed, ruumilised, maagilised, muinasjutulised, salap\u00e4rased, veidi kurjakuulutavad, samas rahulikud…misiganes s\u00f5na selle iseloomustamiseks ka sobib. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Nunnaklooster, millest tuleb hiljem juttu.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

J\u00f5udes \u00fcles, sai liikuda ringi m\u00f6\u00f6da territooriumi vaid seal, kuhu oli lubatud ja see on ka t\u00e4iesti m\u00f5istetav. Siseruumides polnud pildistamine lubatud ja kuigi n\u00e4gin inimesi v\u00e4ledasti telefonidega pilte tegemas, ei t\u00f5usnud minu k\u00e4si kordagi keelust \u00fcle astuma. Isegi lapsel ei tulnud kordagi p\u00e4he eirata munkade viisakat palvet. Mungad ise olid muide peidus, mis peidus, aga ma m\u00f5istan neid.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Sellistes vaatides hoiti kunagi vett v\u00f5i veini. Vihmaperioodiga tuli koguda selline hulk vett puidust ja kivist mahutitesse, et seda j\u00e4tkuks terveks aastaks. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ja muidugi j\u00e4lle erinevad vaated.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Need ilusad katused….need katsid k\u00f5iki kloostrite hooneid. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Veel vaateid, millest kuidagi ei saanud isu t\u00e4is.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\n Siin j\u00e4rgmisel pildil paistab kauguses nunnade klooster, kuhu me hiljem l\u00e4ksime.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Peagi olime tagasiteel \u00fcletamas silda, mis viis kaljult \u00fcle kuristiku <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su poole…<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Territooriumilt v\u00e4ljas, oli v\u00f5imalus veel soetada endale meeneid, sest nende m\u00fc\u00fcjaid oli seal kohe terve rida. Hinnad taskukohased ja valik suur. Ise liikusime bussi, et veidike seedida muljeid enne j\u00e4rgmisesse kloostrisse liikumist. Oli mida seedida. <\/p>\n

Monastery of Rousanou<\/strong> v\u00f5i P\u00fcha Varvara klooster ( Rousanou)<\/p>\n

Olime j\u00f5udnud nunnade kloostri juurde<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Juurdep\u00e4\u00e4s kloostrile toimus kuni 1897 aastani m\u00f6\u00f6da n\u00f6\u00f6r-redelit.
\n Hiljem \u00fchendati kahe hiigelrahnu vaheline l\u00f5he sillaga ja p\u00e4rast seda muutus kloostrisse saamine k\u00f5vasti lihtsamaks. Nimi Rusanu(Rousanou) eeldab, et esimene kaljulej\u00f5udnu oli kas Rosani linnast, mis asus Thessalay (Kreeka keskosas) piirkonnas v\u00f5i tulenes esialgse kiriku rajaja nimest millele pandi alus XIV. sajandil. Kroonikatest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et kirikuid ning latreid uuendati 1545. aastal. Mungad Maxim ja Joasaf, kes tulid Ioannia linnast, taastasid hooned, mis olid selleks ajaks lagunenud. Neid peetakse kloostri j\u00e4rgmisteks preestriteks. Kaasaegne viiekorruseline kompleks kitsal kaljul, mida me t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ime n\u00e4ha, loodi XVI. sajadil ja kuni selle ajani on andmed l\u00fcnklikud ning vastur\u00e4\u00e4kivad. On olemas andmekillud, et 1288. aastal olid latrite loojateks Rusana kloostris mungad Nicodemus ja Benedict.<\/p>\n

Ehitatuna traditsioonilises b\u00fctsantsi stiilis, on p\u00fchamu rikkalikult kaunistatud tuntud Kreeka kunstnike poolt XVI. sajandi keskel Hegumen Arseny annetuste abil. Maalingud seintel kuuluvad Kreeta koolkonnale. T\u00f5en\u00e4oliselt teostas seda p\u00fchitsetud Strelitzi Theophanesi \u00f5pilane, j\u00fcngri nimega Zorzi.
\nKirik on risti kujuline, mitmenurkset kuplit toetab kaks sammast ja kaks k\u00fclgsuunalist apsiidi. Nii nagu tesi kloostreid, siis ka Rousanou kloostrit sageli r\u00fc\u00fcstati. Allesj\u00e4\u00e4nud reliikvijaid ja k\u00e4sikirju hoitakse Suur Meteoori P\u00e4\u00e4stja kloostris. Koguduse veranda sissep\u00e4\u00e4su juures m\u00e4rkame “Teise tulemise” s\u00fc\u017eeed. Jeesus Kristus asetseb kupli keskel, k\u00f5ik tema \u00fcmber austavad Jumalat. Kogu sammastetagune ruum on t\u00e4idetud kannatajate stseenidega, kes eelistasid pigem kaotada oma elu kui loobuda oma usust. P\u00f5him\u00f5tteliselt on p\u00fchamu maalid keskendunud Jeesus Kristuse elu episoodidele.
\nKloostri patrooniks oli Varvara, kes kannatas kristlaste tagakiusamise all paganliku keisri Diocletian’i ajal. Kirikus hoitakse \u00f5dede poolt tema ning Pious Modest-i ja Panteleimoni s\u00e4ilmeid ja v\u00e4ge. Ta on k\u00f5ikide inimeste p\u00fchak, kelle t\u00f6\u00f6 on seotud k\u00f5rgendatud riskiga.
\nVarvara s\u00fcndis Iliopolis S\u00fc\u00fcria territooriumil. Ta erines omaealistest erilise ilu ja vaimukuse poolest. Rikka paganlase t\u00fctrena uskus ta \u00fchte Jumalat ja ristiti ilma isa loata, v\u00f5ttes vastu kristliku usu.
\nSaades keelekandja abil sellest teada, andis ta oma lihase t\u00fctre kuberneri kohtu alla, paludes teda rangelt karistada Rooma jumalate h\u00fclgamise eest. Olles kannatanud ebainimlikke piinamisi andis Kannataja Varvara oma hinge Jumalale peale hukulem\u00f5istmist omaenda isa k\u00e4e l\u00e4bi.
\nEelmise sajandi 60-st aastatest muudeti Rousanou ja Stefani kloostrid nunnakloostriteks.
\nVaatamata rangele eluviisile, suudavad nunnad isegi nendel s\u00fcngetel kaljudel s\u00e4ilitada mugavust ja komforti. L\u00e4henedes kloostrile \u00fcle kuristiku viiva silla, m\u00e4rkab siseneja luksuslikke lillepeenraid, mis kaunistavad aastaringselt nende sise\u00f5ue. <\/p>\n

Niipalju siis ajaloost ja lilli oli seal kloostris t\u00f5epoolest palju. Naisek\u00e4tt oli tunda igal sammul. Kloostrisse \u00fcles viis 168 astet, kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Selles kloostris elab statsionaarselt 6 nunna ja kogu oma olmega tegelevad nad ise. Liikusid seal r\u00f5\u00f5msalt ringi, m\u00fc\u00fcsid erinevat kaupa oma poekeses – ja sinnagi olid nad v\u00e4ga palju asju teinud iseenda k\u00e4tega. K soovis osta \u00fchte v\u00f5tmehoidjat, milleks oli lapik kivi ja sellele nunna poolt joonistatud klooster. M\u00fc\u00fces k\u00fcsis nunn kenasti K nime, kirjutas selle kivi teisele poolele, lakkis \u00fcle ja andis \u00f5nnistuse saatel lapsele. Ka \u00fcks j\u00e4rjehoidja, mille K soetas oma kogusse, oli nunnade poolt tehtud. Armas kuivatatud lilledega lamineeritud j\u00e4rjehoidja. Wifi oli neil samuti olemas ja meiega samal ajal liikusid seal “mehed mustas”, kelle T-s\u00e4rkide seljal oli mingi telefirma nimi. Midagi seal siis ilmselt salvestati. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Seal all kaugel paistab meie buss. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

K uurib treppidest laskudes oma j\u00e4rjehoidjat.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\nVarlaami klooster<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ja olimegi all tagasi<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Teel tagasi linna n\u00e4gime kaljut, kus sees on pragu. Sinna prakku k\u00e4isid p\u00fchad mehed siis, kui leidsid, et nad pole piisavalt kasinad ja alandliku, kui tundsid, et peavad rohkem kahetsema, paluma enda ja teiste eest. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

J\u00e4rgmisel pildil on \u00fchel kaljueendil palju r\u00e4tte. See oli h\u00e4sti kaugel ja parasjagu k\u00f5rgel, seega bussist pildistamine oli keeruline,aga midagi sain ikkagi peale.
\nNeid r\u00e4tte pidavat viima sinna noored mehed ja naised, selleks, et nende armastus kestaks. Ronivad nad sinna ilma igasuguse julgestuseta ja teadaolevalt pole \u00f5nnetusi olnud. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Peale k\u00f5rgustes h\u00f5ljumist olime tagasi Kalambaka linnas.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Meid viidi s\u00f6\u00f6ma pererestorani nimega Palazzo<\/a><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Turiste v\u00f5tavad seal vastu rahvariietes perenaine ja peremees isiklikult ja juba uksel pakutakse sulle topsike kohalikku veini.<\/p>\n

Teenindus on seal kiire, kuigi meie m\u00f5istes \u00fcldse mitte restorani moodi, vaid k\u00f5nnid kandikuga l\u00e4bi leti \u00e4\u00e4rest, kust siis kokad t\u00f5stavad su taldrikule seda, mida soovid. Nii\u00f6elda kompleksl\u00f5una maksis 10\u20ac ja kui v\u00f5tsid midagi praele lisaks, maksid veidi juurde. P\u00e4rast toodi kauba peale lauda magustoit- marjatarretis. \u00d5htusel ajal on aga seal t\u00f5en\u00e4oliselt klassikaline restoran men\u00fc\u00fcga lauas :)<\/p>\n

K v\u00f5ttis endale kreeklaste rahvustoitu moussakat, mis maitses v\u00e4ga h\u00e4sti, mina eelistasin kala mingite p\u00f5nevate ubadega. Olime vist hiigeln\u00e4ljased ja l\u00e4ksime ahneks – enne p\u00f5hiroogasid s\u00f5ime salateid. K marineeritud kaheksajala salatit k\u00f6\u00f6giviljadega ja mina traditsioonilist Kreeka salatit. Omavahel muidugi vahetasime, et m\u00f5lemad saaks k\u00f5ike maitsta, aga k\u00f5ht oli p\u00e4rast t\u00f5esti triiki t\u00e4is. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Peale s\u00f6\u00f6ki sai soovi korral teha rahvariietes pererahvaga pilte. Perenaine kutsus K pildile :)<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

P\u00e4rast \u00f5ues bussi ootamise ajal j\u00e4id pildile \u00fche hotelli hooned<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

K\u00f5ht t\u00e4is ja ees ootas tagasitee. Kaks tundi s\u00f5itu Igoumenitsa sadamasse. \u00d5htuks tuli p\u00e4ikegi v\u00e4lja ja tegin bussi aknast m\u00f5ned pildid ka p\u00e4ikesega.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ennem lubasin kirjutada loteriist, mis pidi toimuma tagasiteel. Nii oligi, et giidi k\u00e4es oli kott kingitustega ja kotike paberikontsudega. Ja loosimine algas. Bussis olnud lapsed olid kordam\u00f6\u00f6da fortuunadeks. Jagati igasugust erinevat n\u00e4nni. K muudkui ootas, et v\u00f5iks ju ometi ka midagi v\u00f5ita, aga ei midagi. Viimasena l\u00e4ks loosi \u00fcks suuremat sorti ikoon(peaauhind), kus oli peal p\u00fchaema lapsega ehk k\u00f5ikide perekondade kaitsja (vist). Meie ees istuv noormees v\u00f5ttis loosisedeli ja K muudkui seletas, et ta nii v\u00e4ga tahab seda v\u00f5ita. Juhtus see, et ta v\u00f5itiski :) R\u00f5\u00f5m oli suur, aga m\u00f5ne aja p\u00e4rast laps k\u00fcsis, et ema, mis me sellega n\u00fc\u00fcd siis teeme? Mis me ikka teeme, leidsime kodus temale koha ja …kui ta oli juba meile m\u00e4\u00e4ratud siis loodamegi, et ta hoiab meid h\u00e4sti :) Me olime seal bussis vist \u00fched v\u00e4hestest, kes on iseendasseusku, aga juhtus nii, et t\u00f5ime koju ikooni.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

J\u00f5udsime sadamasse ja laadisime ennast peale. Ees ootas praamis\u00f5it meie armsale Korfu saarele.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Korful l\u00e4bi vanade k\u00fclakeste s\u00f5ites n\u00e4gime sellele piirkonnale t\u00fc\u00fcpilist pilti. \u00d5htul istuvad k\u00f5ik mehed r\u00f5\u00f5msalt kohvikus ja kohvitavad, ajavad \u00e4ri ja jagavad uudiseid, aga naiste koht on kodus, pere juures. K\u00fclades on selline kombestik veel t\u00e4iesti s\u00e4ilinud, aga linnades enam mitte.
\nTagasi hotelli j\u00f5udes ei l\u00e4inud kaua, kui asutasime ennast magama, sest kell oli palju ja hommikul ootas taaskord ees \u00fcks tore reis. <\/p>\n

Kokkuv\u00f5te:<\/strong><\/p>\n

Kas tasub minna?<\/p>\n

Jaa, kohe kindlasti ja kahel k\u00e4el soovitan! Midagi nii m\u00fcstilist ikka iga p\u00e4ev ei n\u00e4e. Kui K k\u00e4est olen n\u00fc\u00fcd hiljem k\u00fcsinud, mis tuleb tal Korfu reisilt esimesena meelde, siis esialgu ta \u00fctleb, et ma esitan liiga keerulise k\u00fcsimuse, sest nii palju huvitavat ja \u00e4gedat sai n\u00e4ha, aga siis veidi m\u00f5eldes, \u00fctleb esimesena Meteora ja siis tulevad alles helesinised laguunid. <\/p>\n

Kas grupiekskursioon v\u00f5i omap\u00e4i minek?<\/p>\n

Sellistele nagu meie, loomulikult grupiekskursioon, aga oma parimas versioonis oleks ma soovinud minna sinna rendiautoga, veeta kohapeal kaks p\u00e4eva, teha l\u00e4bi jalgsimatka kloostrist kloostrisse, mis on umbes 15 km pikk ja nautida k\u00f5rgustes p\u00e4ikeset\u00f5usu ning p\u00e4ikeseloojangut. Ja muidugi talletades endasse rahu ja vaikust, ahmida endasse iidsete aegade v\u00e4ekust. Jaapanlased muide pidavat Meteorasse s\u00f5itma miinimum n\u00e4dalaks ning p\u00fchendama siis igale kloostrile v\u00e4hemalt \u00fche p\u00e4eva. <\/p>\n

Veel \u00fcks asi tuli meelde. Kloostrites on v\u00f5imalik panna vastavatesse kastikestesse nimekirjad oma l\u00e4hedastest, kelle eest soovid, et mugad v\u00f5i nunnad palvetaksid. \u00dcks nimekiri tehakse tervise eest palvetamiseks ja teine \u00fcldine palve heaolu eest. Soovitatav on sellised nimekirjad kodus valmis kirjutada, et kiirustades ja rahvamassis kedagi \u00e4ra ei unustaks, kui selline soov olemas on. Kirjutada tuleb kas ladina t\u00e4htedes v\u00f5i kreeka t\u00e4hti kasutades.<\/p>\n

ja viimaseks – kloostritesse minnes on kohustuslikud kaetud p\u00f5lved ja \u00f5lad, soovitatavalt seelik. Kes tuleb l\u00fchkarites, saab ukselt pika p\u00f5lle, mis tuleb endale \u00fcmber siduda. Meie olime \u00f5nneks teadlikud ja p\u00f5llesid ei vajanud. Oma sarongid olid kotis olemas. <\/p>\n

Meteora kaljud. Need iidse mere p\u00f5hjas siledaks ja ligip\u00e4\u00e4smatuks voolitud vulkaanilise p\u00e4ritoluga kivisambad on v\u00e4\u00e4rt, et neid maailmaimeks kutsuda. Sammaste tippudes asuvad vanad munga- ja nunnakloostrid (r\u00e4\u00e4gitakse, et k\u00f5ige rikkamad), kuhu endistel aegadel roniti mitmek\u00fcmnemeetriseid n\u00f6\u00f6rredeleid pidi. Iga kloostri ehitamine n\u00f5udis 20-30 aastat r\u00e4nka t\u00f6\u00f6d ja vaeva, kuid jumalasulastest v\u00f5ib aru saada, sest koht on t\u00f5epoolest jumalik. Sammastesse on tekkinud hiiglaslikud ristikujulised praod – loodus ise on selle p\u00fchamuks kujundanud. N\u00fc\u00fcd viib kloostriteni autotee ja sajad turistid – k\u00fcll mootorratastel, k\u00fcll autodel – s\u00f5idavad sinna \u00fcles, et tunda end osana millestki suurest. Vaatasime l\u00e4henevaid turiste kiivalt- kauneid kohti tahaks vaid enesele hoida.<\/em><\/p>\n

J\u00e4rgmises reisikirja loos oleme juba Korfu saare ringreisil! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sel hommikul oli meil \u00e4ratus enne kukke ja koitu. Justnimelt, isegi kuked veel ei laulnud. Imelikul kombel puhkusel olles ja m\u00f5nusas kliimas supeldes ei tundu isegi kell 4.45 \u00e4rkamine kohutavana. \u00d5nneks j\u00e4ime \u00f5htul t\u00e4iesti arukal ajal magama ja isegi v\u00e4literrassilt … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[40,37,5],"tags":[],"class_list":["post-7927","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ehk-reisikirjad-meie-kirjumirju-maailm","category-meie-kirjumirju-maailm","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7927"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7927"}],"version-history":[{"count":68,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7927\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7996,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7927\/revisions\/7996"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}