{"id":7763,"date":"2018-07-09T16:01:14","date_gmt":"2018-07-09T14:01:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=7763"},"modified":"2018-07-09T16:01:14","modified_gmt":"2018-07-09T14:01:14","slug":"soe-ja-sobralik-korfu-vol-3-ehk-kerkyra-pealinn","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=7763","title":{"rendered":"Soe ja s\u00f5bralik Korfu, vol.3 ehk Kerkyra pealinn"},"content":{"rendered":"

Sel p\u00e4eval oli meil plaanis s\u00f5ita Benitsest 12 km kaugusele saare pealinna Korfusse ehk Kerkyrasse<\/strong>. Korfulased ise \u00fctlevad, et nende saarel on vaid \u00fcks linn ja kui kohalik plaanib pealinna k\u00fclastada ei \u00fctle ta, et s\u00f5idab Korfusse v\u00f5i Kerkyrasse vaid s\u00f5idab lihtsalt linna. K\u00f5ik muud asumid saarel ei ole nende jaoks linnad. <\/p>\n

\u00c4rkasime viisakalt kell 8 hommikul, seadsime ennast korda, panime k\u00f5ik oma laokil asjad toas viisakalt koomale(sest muidu tuleb toateenindus ja hakkab ka meie riideid korda settima) ja l\u00e4ksime s\u00f6\u00f6ma. Hommikupoole on s\u00f6\u00f6mas v\u00e4hem rahvast, sest puhkaja armastab \u00e4rgata hiljem ja see t\u00e4hendabki, et s\u00f6\u00f6ma tullakse suhteliselt enne k\u00fcmmet, kui hommikutoitlustus hakkab l\u00f5ppema. T\u00f5tt\u00f6elda, n\u00e4gime seal hommikus\u00f6\u00f6jaid ka hiljem, seega ega n\u00fc\u00fcd 10-st kedagi kohe v\u00e4lja ka ei visata. Karta, et l\u00f5pupoole k\u00f5ik otsas on, pole samuti m\u00f5tet. Toitu tuuakse aina juurde. <\/p>\n

Kella 10-ks s\u00e4ttisime ennast \u00fcle tee bussipeatusesse ootama bussi nr.6, mis pidigi kell 10.00 v\u00e4ljuma. Vaatasime huviga, kui t\u00e4pselt buss liigub ja t\u00f5esti, 10.05 oli buss ees. Niiet suhteliselt t\u00e4pselt. K\u00e4\u00e4nuliste ja omap\u00e4rase liiklusega teev\u00f5rgustiku jaoks t\u00e4iesti m\u00f5istusp\u00e4rane hilinemine. Istusime bussi ja ajasime minu kaustikust n\u00e4puga j\u00e4rge bussipeatustel. Jajah, ma olin kodus kirjutanud v\u00e4lja k\u00f5ik bussipeatuste nimed hotellist linnani, et oleks tore vaadata, kus me juba s\u00f5iduteekonnal asume. <\/p>\n

S\u00f5it kestis umbes 40 minutit ja bussist l\u00f5pp-peatuses, ehk Metropolitou Methodiou peatuses<\/strong> ronisime kenasti v\u00e4lja. L\u00f5pp-peatus on seal lihtsalt \u00fche t\u00e4nava \u00e4\u00e4res, mis kannab peatusega sama nime. Esimese asjana v\u00f5tsime linna kaardi lahti, asutusime sisse esimesse pagarikohvikusse ja k\u00fcsisime m\u00fc\u00fcja k\u00e4est, et ta n\u00e4itaks meile kaardil kus me t\u00e4pselt selle t\u00e4nava suhtes asume. T\u00e4navalt on rikantsem k\u00fcsida, sest t\u00e4naval satud ennem turisti, kui kohaliku peale. T\u00e4dike t\u00f5mbas r\u00f5\u00f5msalt asukohale ringi \u00fcmber, meie t\u00e4nasime ja l\u00e4skime \u00f5ue. <\/p>\n

Kell polnud veel 11 ja \u00f5ues oli… +30<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

T\u00f5epoolest, v\u00e4ga palav oli, aga hakkasime vaikselt liigutama. V\u00f5tsime endale eesm\u00e4rgiks kulgeda rahulikult, mitte tormata ja veeta linnas just nii palju aega, kui jaksame. Olme endale selgeks teinud kus mis umbes asus ja hakkasime astuma selles suunas, kus pidi olema meri, sest selle k\u00f5rval kohe on ka Korfu vanalinn, mida me uudistama tulimegi. <\/p>\n

Ei l\u00e4inud just palju aega, kui meri hakkas paistma. Vahemaad on seal linnas \u00fcsna l\u00fchikesed. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Veidi Korfu linnast<\/strong><\/p>\n

Korfu linn asub Albaania ja Kreeka l\u00e4\u00e4nekalda naabruses ning on strateegilise sisenemise paigaks Adraatikasse. Linna alguasjaks v\u00f5ib nimetada VIII sajandit, kui Veneetsia valitsus ehitas sinna kolm sadamat, mis 400 aasta v\u00e4ltel kaitsesid tema kaubalaevu Otomani impeeriumi kallaletungide eest. Aja jooksul sadamaehitisi korduvalt remonditi ja osaliselt ehitati ringi. Linna vanaaegsed hooned, enamuses neoklassitsistlikus stiilis, kuuluvadki veneetsia perioodi. Vahemere kindlus-linn Korfu on unikaalne ja oma s\u00e4ilinud hoonetega autentne. Linn on olnud m\u00f5jutatud erinevatest vooludest ja paljurahvuselisest koloriidist. Peale veneetslasi valitsesid saart Prantsusmaa, Inglismaa ja l\u00f5puks Kreeka.
\n21. sajand ei ole meie suureks r\u00f5\u00f5muks linna \u00e4ra rikkunud ja temas on siiani tunda Euroopa m\u00f5jude h\u00f5ngu.
\nKorfu saarel ja Korfu pealinnal nagu n\u00e4ha, on \u00fcks nimi ja \u00f6eldakse nende kohta kas siis Korfu v\u00f5i Kerkyra. Korfu saar on Itaaliale l\u00e4him Kreeka saar ja kreeklased ise \u00fctlevad muigamisi, et Itaaliasse on nende juurest saada kordi lihtsam, kui teistele Kreeka saartele. Korfut peetakse Kreeka linnadest k\u00f5ige itaaliap\u00e4rasemaks. Siin ei kohta valgeid majakesi siniste luukidega. Kuhu ka vaatad, meenutab siin k\u00f5ik Itaalia arhitektuuri.<\/p>\n

Veneetslased valitsesid siin ju lausa \u00fcle nelja sajandi ning prantsuse stiilis kolonnaadide kohal v\u00f5ib n\u00e4ha elegantseid itaaliap\u00e4raseid r\u00f5dude ja aknaluukidega hooneid. Inglaste v\u00f5im j\u00e4ttis siia k\u00f5vasti monumete, \u00fchiskondlikke hooneid ja kriketiv\u00e4ljaku, mis on osa Esplanaadist ehk Spianadast<\/em>. See suur park on praeguselgi ajal oma pargim\u00e4ngudega ja m\u00f5nusate puiesteedega huvipakkuv samah\u00e4sti kohalikele kui turistidele. Pargi idak\u00fcljes meenutab “linnavalvur” Vana kindlus, et t\u00fcrklased ei suutnudki kunagi Korfut vallutada. Kohalikud ise on selle \u00fcle v\u00e4gagi uhked ja on enam kui kindlad, et nende saar on k\u00f5rgemate j\u00f5udude poolt olnud alati valvatud ja hoitud. 2007. aastal kanti see kaunis linn UNESCO kultuurip\u00e4randi nimekirja. <\/p>\n

Kust on aga p\u00e4rit nimi Kerkyra – Korfu? Olen kuulnud selle kohta kahte m\u00fc\u00fcti, aga meeles on mul paraku vaid \u00fcks, mis seotud m\u00fctoloogiaga. Teine oli ilmalikum versioon, aga nii juhtub, kui reisil on infot nii palju, et ajab \u00fcle \u00e4\u00e4rte. L\u00e4ks meelest. Midagi oli seal tegemist karjuse ja neiuga…aga nojah. Kuskilt netiavarustest pole ma seda samuti siiani leidnud. Aga see m\u00fctoloogiaversioon on siis selline:<\/p>\n

Kreekakeelne nimi Kerkyra v\u00f5i Korkyra on seotud kahe t\u00e4hendusliku vees\u00fcmboliga: Poseidoni, merejumalaga ja Asopusega, kes oli j\u00f5ejumalus ning seda nime kannab ka \u00fcks suur j\u00f5gi Kreeka mandril. M\u00fc\u00fcdis Poseidon armus Kerkyrasse, kes oli Asopuse ja j\u00f5un\u00fcmf Metope t\u00fctar. Poseidon varastas Kerkyra \u00e4ra – mis oli tolleagsetele m\u00fc\u00fctidele omane tegu. Poseidon viis Kerkyra saarele, mis oli tol ajal veel tundmatu ja olles arutult armunud, nimetas saare armastatu nimega Korkyraks, mis hiljem tasapisi muutus dooria dialektip\u00e4raseks Kerkyraks. Neil s\u00fcndis poeg Phaiaks ja tema auks hakati saare elanikke nimetama feaakideks (feikideks?), haldjarahvaks (siin v\u00f5in ma kuidagi ilmselt kirjapildiga eksida ja kui keegi on kursis, palun parandage)<\/p>\n

Nimi Corfu p\u00e4rineb itaalia keelest, muudetuna b\u00fctsantsi kreeka keelest(Corifo), mis t\u00e4hendab “m\u00e4gede linna”, mis tekkis omakorda kreeka keelest(Coryphae, “m\u00e4estiku tipp”), mille all peetakse silmas kahte Paleo-Frorio piiki.
\nSai vist n\u00fc\u00fcd \u00fcks keeruline jutt, millest ehk kuidagi \u00f5nnestub siiski aru saada :)<\/p>\n

Olime meiegi siis kohe kohe tunnistamas kaunist mere\u00e4\u00e4rt ja iidset Vana kindlust.
\nEsimesena olid meie ees aga hoopis m\u00f5ned monumendid, \u00fclikool ja v\u00e4ike jahisadam, mille kohal oli ilus restoran.<\/p>\n

\u00dclikool<\/strong><\/p>\n

Joonia \u00fclikool<\/strong>( Ionian University 1984 Hellenic Republic) praegusel kujul loodi 1984 aastal. Veidi \u00fcle 30 aastaga on \u00fclikool k\u00f5vasti arenenud, luues uusi kateederid ja tehes teadust. T\u00e4nasel p\u00e4eval on see d\u00fcnaamiline \u00fclikool seitsme teaduskonnaga. Iga\u00fcks neist erilise kultuurilise ja haridusliku iseloomuga. Toimub pidev koost\u00f6\u00f6 ja akadeemiline vahetus Kreeka ja Euroopa \u00fclikoolidega. P\u00f5hieesm\u00e4rgiks on teadusuuringute toetamine ja uute teadmiste loomine. <\/p>\n

Keeled ja t\u00f5lge
\nAsiaatika teadused
\nAjalooteadus
\nRaamatukogundus ja arhiveerimine
\nHeli ja kultuurimeedia
\nInformaatika <\/em><\/p>\n

ja loomulikult Muusika kateeder<\/em>, kus saab \u00f5ppida k\u00f5rgemat muusikateooriat ja kompositsiooni, pille, vokaali, muusikapedagoogikat, muusikatehnoloogiaid ja muusikaloogiat. Kuidas saakski Kreekas ilma kaunite kunstideta.<\/p>\n

\u00dclikoolihoone oli kunagi saanud kannatada s\u00f5jalise tegevuse l\u00e4bi, kuid t\u00e4naseks p\u00e4evaks t\u00e4ies mahus taastatud. \u00dclikooli l\u00e4hedal on \u00fcks monument- Yannis Kapodistrias<\/strong> – Corful s\u00fcndinu ja Kreeka esimene president.
\nSelline see \u00fclikool paistab, kui selle k\u00f5rvalt mere \u00e4\u00e4rde tulla. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Peale \u00fclikooli uudistamist olimegi silmitsi merega. Seal all paistis jahisadam, mille kohal v\u00e4ga vahva restoran, kus lemmiklilledeks olid p\u00e4is kindlasti kohe kaktused. Reidil seisid uhked jahid ja kaatrid.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Sealsamas jooksid ringi v\u00e4ikesed gekod, samasugused nagu meie hotelli juures.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Vasakule vaadates seisis meie ees t\u00e4ies hiilguses Vana kindlus<\/strong>.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Korfu omab v\u00f5rreldamatut koloriiti, mida annab edasi tema kaitserajatiste eriline disain ja neoklassitsistlikud eluhooned. Selles plaanis v\u00f5ib teda julgelt k\u00f5rvutada teiste t\u00e4htsate kindlusrajatistega Vahemere linnades. P\u00e4ris kindlasti omab Korfu linnahoonete ja sadamaehitiste kompleks mille kohal k\u00f5rgub veneetsalste p\u00e4randina Vana kindlus, arhitektuuri terviklikkuse ja autentsuse seisukohast, tohutut v\u00e4\u00e4rtust. <\/p>\n

Nii-siis Vana kindlus<\/strong>.<\/p>\n

Arvatakse, et kaljuneemel seisev varemeis p\u00e4ris vana B\u00fctsantsi kindlus ehk Palaio Frourio<\/em> ehitati v\u00e4hemalt 7. v\u00f5i 8. sajandil pKr. Praegusel ajal toimuvad seal arheoloogilised kaevamised. Igasugune kultuurip\u00e4rand, rajatised, saar ise, rannikuala – k\u00f5ik on rangelt igasuguste seadustega kaitstud ja puutumatud. Ehk siis kaeva ja uuri, aga midagi ei muuda ega uuenda. Sellesama vana B\u00fctsantsi kindluse kohale rajati aastatel 1550 – 1559 veneetslaste poolt praegu n\u00e4ha olev Vana kindlus<\/em>. Kindluse tipust avanevad vaimustavad vaated linnale ja saare idarannikule. Madalamal asub 1840.aastal ehitatud Briti garnisonile kuulunud P\u00fcha Georgi kirik<\/strong>. Kindlust \u00fchendab linnaga raudsild. Vanadel aegadel sai kindlusesse vaid puidust rippsilda \u00fcletades. Alles Britid ehitasid 1819. aastal selle asemele m\u00e4rksa toekama ja mugavama konstruktsiooniga silla. Samal ajal ehitasid britid juurde ka teisi kaitserajatisi ja kindlustusi.
\nKorfu linna Vana kindlust peetakse \u00fcheks k\u00f5ige muljetavaldavamaks kindlustusrajatiseks Euroopas. Kindlus on esimene, mida n\u00e4eb r\u00e4ndaja, kes saabub praamiga Korfu linna. Kindlus asub linna idapoolses osas kunstlikult moodustatud kaljusel saarekesel.
\nVana kindlus on omanud alati olulist rolli linna kaitsmisel. S\u00f5ja ajal t\u00fcrklastega suutis kindlus linna suurep\u00e4raselt kaitsta ning nii ei saanudki osmanid vallutada Korfu saart. K\u00f5vasti sai kindlus kannatada teise maailmas\u00f5ja ajal ja peale selle l\u00f5ppemist viidi l\u00e4bi ulatuslikud taastamist\u00f6\u00f6d.
\nKindlusesse saab minna \u00fcle kuulsa Esplanaadi v\u00e4ljaku<\/strong>, mida peetakse Euroopas suuruselt teiseks v\u00e4ljakuks. V\u00e4ljaku jaoks muide lasti spetsiaalselt m\u00e4gist maapinda tasandada. Silda \u00fcletades n\u00e4eb enne kindlust arki kujulist sissep\u00e4\u00e4su, mille kohal on marmorist tahutud veneetslaste s\u00fcmbol- l\u00f5vi. Sissep\u00e4\u00e4sust paremal asub v\u00e4ike Madonna del Carmine kirik<\/strong>. Sissep\u00e4\u00e4su juures asub ka muuseum, kuhu on paigutatud Korfu ajalooline arhiiv<\/strong> ja b\u00fctsantsi reliikviate kogu<\/strong>.( ikoonid, skulptuuris, kunst). Mitte kaugel on vana kasarmuhoone, mis ehitati 18. sajandil inglaste poolt. Praegusel ajal on selles hoones linnaraamatukogu<\/strong>, milles hoitakse rariteetseid k\u00e4sikirju ja v\u00e4ljaandeid. Vanas hospitalihoones<\/strong> paikneb aga muusikakool. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ehitis on veel seal P\u00fcha Georgi kirik<\/strong>, mis on ainus dooria stiilis ehitatud kindlus Kreekas. Kirik ehitati 19. sajandil kui briti p\u00fchamu briti s\u00f5durite jaoks, kes viibisid saarel aastatel 1814 – 1864. Arhitekt Antonio Amet. Kirik sai k\u00f5vasti kannatada pommitamiste aegu 1943. aastal ja taastati l\u00f5puks algup\u00e4raselt 2008-ks aastaks. Peale Joonia saarte \u00fchendamist Kreekaga muudeti p\u00fchamu \u00f5igeusuliseks. XX sajandi keskpaigani oli see ainus p\u00fchamu, kus peeti \u00f6ist lihav\u00f5ttep\u00fchateenistust. Hiljem viidi see teenistus \u00fcle vanalinna kirikusse.
\nLoomulikult on kindluse territooriumil ka kohvik ja suveniiride poeke. <\/p>\n

Mul ei ole eriti pilte kindluse territooriumilt, sest teadsin, et l\u00e4heme sinna ka eelviimasel p\u00e4eval planeeritud Korfu saaretuuri ekskursiooni raames ja plaanisin siis rohkem pilte teha. Tegelikkuses meid aga sinna kahjuks ei viidudki. Lepime siis pildiliste \u00fcldvaadetega.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kindlus uuritud, liikusimegi edasi Esplanaadi parki<\/strong>.
\nP\u00e4ris kindlasti on see pargi ja linnav\u00e4ljaku segu \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks Korfu linna tullakse. Esplanaadil ehk Spianadal<\/strong> on v\u00f5imalik suvise palavuse eest varjuda ja puhata turiste t\u00e4is linnasaginast, istuda pargipinkidel v\u00f5i kohvikutes. Esplanaadilt ja Listonist l\u00e4hevad l\u00e4bi ka p\u00fchadeaegsed rongk\u00e4igud, muutes selle v\u00e4ga poulaarseks paigaks ja r\u00e4\u00e4gitakse, et pead olema “varajane linnuke”, et tagada endale rongk\u00e4igu ajaks parki hea vaatega koht. Esplanaadil ja selle \u00fcmber on palju monumente. \u00dcks neist on Maitlandi rotund<\/strong>(1816), m\u00e4lestusm\u00e4rk s\u00f6\u00f6r Thomas Maitlandile, kellest sai Briti dominiooni esimene ametlik Korfu esindaja Londonis peale saare saamist Briti protektoraadiks 1814.aastal, kuigi ei armastatud tol ajal ei Maitlandi ega tema poliitikat. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Pargis on kaunis v\u00e4lilava-lehtla, kus kogu suve korraldatakse aeg – ajalt \u00f5htuseid kontserte ja seal esinevad linna Philarmonicu ansamblid. Korfulased armastavad v\u00e4ga muusikat ja on t\u00e4iesti arusaadav, miks nad seda paika armastavad. Eelviimasel p\u00e4eval enne kojulendu pandigi selle lava \u00fcmbrusesse \u00fcles pinke, sest tulemas oli kontsert.
\nVeneetsia valitsus omal ajal m\u00f5jutas ja aitas v\u00e4ga kaasa ooperi levikule Korful. Selle valitsuse ajal t\u00e4rkas korfulastes palav armastus itaalia ooperi vastu, mis pani sel ajal saarel liikuma ektraordinaarse muusikalise arengu. Justnimelt sellel ajal tekkis siin Kreeka esimene Ooper. Kahjuks Ooperiteater sai sakslaste poolt II Maailmas\u00f5ja ajal p\u00f6\u00f6rdumatud kahjustused. Jah, aga muusikaarmastus \u00f5nneks j\u00e4i. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Muidugi on see park nagu kogu Korfu saar isegi, rohelusse lausa uppuv ja sealt ei puudu isegi suured kaktused. Loomulikult saab pargis v\u00e4simuse korral ka pikutada, nagu \u00fchelt pildilt n\u00e4ha. K joosis ringi ja vaimustus kaktustest. Temast olid nad igatahes pikemad ja laiemad :) <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

L\u00e4binud pargi, olid meie ees esimesed vanalinna eluhooned…<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

ja paremale keerates oligi meie ees l\u00f5puks kuulus Liston.
\nSelleks, et Listonist<\/strong> r\u00e4\u00e4kida, teeksin \u00fche k\u00f5rvalep\u00f5ike sellesse aega, kui saart valitses Prantsusmaa. Ehk siis veidi ajalugu ei tee kunagi paha. <\/p>\n

Prantsuse valitsus (1797-1799)<\/strong>
\nPrantsuse revolutsiooni ideed kandusid kiiresti Korfu saareni, kus juba kuuldi rahvuslikust iseseisvusest ja Kreeka vabariigi loomisest Joonia saartel. Sellep\u00e4rast v\u00f5tsid korfulased suure entusiasmiga vastu prantsuse laevastiku. Prantslased v\u00f5eti vastu kui Veneetsia v\u00f5imu alt vabastajad. Paraku \u00fcsna peagi muutus vaimustus n\u00f6rdimuseks. Valitsevad prantslased t\u00f5stsid kohalikele kiirelt makse ja kui maksudest ilma j\u00e4id, hakkasid paljaks varastama kristlikke kirikuid. <\/p>\n

Siiski j\u00f5udis Prantsuse valitsus l\u00fchikese ajaga luua avaliku raamatukogu, teha paremaks \u00fcldhariduse, luua esimese kreeka tr\u00fckikoja, avada kohtumaja, politsei, parendada tervuises\u00fcsteemi ja andsid v\u00f5imaluse kasutada ametlikes dokumentides kreeka keelt. <\/p>\n

Vahepeal(1799-1807) tekkis saarele vene valitsus, mis tekkis seal t\u00e4nu vene admiral U\u0161akovile, kes vallutas saare T\u00fcrgi laevastiku abil, aga sellel ma ei hakka peatuma.<\/p>\n

Teine Prantsuse Valitsus(1807-1814)<\/strong><\/p>\n

Pidev v\u00f5\u00f5rv\u00e4elaste viibimine saarel hakkas kohalikke h\u00e4irima. 1806 aastal algab vene – t\u00fcrgi s\u00f5da ja Venemaa tagastab Joonia saared tagasi Prantsusmaale.
\nSeptembris 1807 m\u00e4\u00e4rab Napoleon Korfu saare valitsejaks kindral Cesar Berthier-i. Kindral m\u00f5istis suurep\u00e4raselt saare asukoha t\u00e4htsust ja andis sedamaid k\u00e4su luua juurde kaitserajatisi Vidos-e saarel ja kuuel kahuriplatsil \u00fcmber linna. N\u00e4iteks Kanonis(praeguse lennuraja naabruses). Samal ajal prantslased parendasid linna arhitektuuri, tegid Esplanaadi v\u00e4ljakust suurep\u00e4rase rohelise oaasi ning ehitasid l\u00f5puni Listoni l\u00e4\u00e4nepoolse osa. Samal perioodil hakati esmakordselt kasvatama Korfu saarel kartulit, tekkisid erinevad vaktsiinid haiguste vastu ja loodi Kaunite Kunstide Kool. Selle aja t\u00e4htsaimaks s\u00fcndmuseks sai Kreekas esimese Joonia Akadeemia loomine 1808. aastal, mis on siiani olemas. Peale selle purustamist s\u00f5ja ajal v\u00f5ttis paraku palju aega, et see uuesti avada.
\nPeale Napoleoni vallutamist 1814. aastal n\u00f5rgestus Joonia saartel prantsuse v\u00f5im. Viini Kongressil 1815.aastal kirjutati alla lepingule, mis andis Joonia saared \u00fcle briti impeeriumile. \u00dcle anti kui iseseisev vabariik, kuid Inglismaa valitsuse kaitse all.<\/p>\n

ja n\u00fc\u00fcd tagasi Listoni<\/strong> juurde.<\/p>\n

Listoni projekteeris prantslane Mathieu de Lesseps<\/strong>, kes ehitas selle 1807. aastal. Nimi Liston p\u00e4rineb Veneetsia tavast pidada aadliperekondade “loetelu” Libro d`Oro`s<\/em> ehk Kuldses raamatus – siin tohtisid jalutada ainult need, kes olid selles nimekirjas.
\nSellesse nimekirja said lugupeetud kodanikud. Lugupeetud kodanik ei tohtinud olla f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 esindaja, tal pidi olema v\u00e4hemalt kaks kinnisvara – \u00fcks Korfu linnas, teine maamajapidamine saarel v\u00f5i siis pidi olema juba lugupeetud linnakodanik kolmandat p\u00f5lve.
\nNiiet jah, kui ikka kaevasid kraave v\u00f5i tegid muud f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d, tuli vahetada ametit. Muidu sind Listonile ei lastud. <\/p>\n

T\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00f5ib loomulikult Listonil jalutada palju soovid. See on \u00e4\u00e4ristatud suure hulga kohvikutega ja seal jalutab karjade kaupa turiste. Jalutasime meiegi :)<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Listonilt l\u00e4ksime edasi vanalinna s\u00fcgavustesse jalutama m\u00f5nusatele kitsastele t\u00e4navatele. Meile tohutult meeldisid seal need kiviplaatidest teed, mis on hirmus vanad ja nende maa-alune osa on kuni 50 cm. Augukesed kivide sees on selleks, et vihmaveed \u00e4ra voolaksid ja ilmastik kive ei m\u00f5jutaks. Kivid on aastasadade jooksul k\u00f5ndijate poolt nii siledaks lihvitud, et peab olema ettevaatlik. Kui hooletult astud v\u00f5ib juhtuda nagu \u0160uriku filmis ehk “Briljantk\u00e4es” – libastusid, kukkusid, \u00e4rkasid, kips :) Oh, need kitsad t\u00e4navad, mulle nad nii v\u00e4ga meeldivad :)<\/p>\n

Muide, peale seda, kui me v\u00e4ljastpoolt vanalinna oma bussipeatusest mereni jalutasime, me rohkem linna kaarti ei vajanudki. Kuidagi nii lihtne ja loogiline oli jalutada mere \u00e4\u00e4rest Esplanaadile, sealt Listonile, sealt vanalinna ja edasi ja edasi ja l\u00f5puks tagasi sinna, kust alustasime. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Sellest ehtepoest, mis j\u00e4rgmisel pildil, ostsime K-le \u00fched v\u00e4ikesed ja armsad h\u00f5bedast k\u00f5rvar\u00f5ngad. Ikka kreekap\u00e4rased. Kujutavad t\u00fckikest meandrist<\/a>.
\nK valis ikka p\u00e4ris kaua, aga m\u00fc\u00fcja oli rahulik ja kannatlik. Andis talle proovida k\u00f5iki k\u00f5rvar\u00f5ngaid, mis lapsele meeldisid, kuni ta leidis need ainsad, mis olid hingel\u00e4hedased. Ise otsis, ise k\u00fcsis, ise ajas asja. Mina vaid vaatasin ringi ja nuumasin silma, mida k\u00f5ike ilusat seal oli…..<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Vahepeal tasus liikudes ka k\u00f5rgemale vaadata, sest seal v\u00f5isid olla inimesed ja v\u00e4ikesed koerad. Lisaks ka ilusad r\u00f5dupiirded.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kui suur palavus tahtis juba hinge seest v\u00f5tta, j\u00f5udsime j\u00e4\u00e4tisepoeni. Sealt enam m\u00f6\u00f6da minna ei saanud. Valituks sai Frozen Yogurt Ise Cream. Ehk siis Kreeka jogurtist j\u00e4\u00e4tis. Istusime kohe sinna astmete peale ja puhkasime ning maiustasime. Puhkamisele lisaks on sel viisil istudes v\u00f5imalus ka lihtsalt elu j\u00e4lgida. Nojah ja juhtus veel ka selline nali, et K k\u00fcsib j\u00e4rsku, et….a kust mu k\u00e4e peale j\u00e4\u00e4tis sai??? eeeeem, kuule see polegi vist j\u00e4\u00e4tis :) Jah, \u00fcks kiirustav linnuke otsustas teda \u00f5nnistada. Hea, et \u00e4ra ei lakkunud :P Lohutasin teda sellega, et see pidavat \u00f5nne tooma ja saime jupp aega naerda.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Seda lasteaiar\u00fchma paelakese otsas n\u00e4gime ennem Esplanaadi pargis jalutamas. N\u00fc\u00fcd olid nad j\u00f5udnud vanalinna t\u00e4navatele. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

M\u00f5ned inimesed s\u00f5idutavad k\u00e4rus v\u00e4ikeseid lapsi, aga \u00fcks paar s\u00f5idutas hoopis roosade tutikestega kaunistatud koera :) Iga\u00fchele oma.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kitsastel t\u00e4navatel majade vahel oli palju n\u00f6\u00f6re ja traate. Eks seal oli ilmselt nii elektrit, internetti kui pesun\u00f6\u00f6re. Korful j\u00e4id silma rohelise ristiga plafoonid, mis t\u00e4histasid apteegi asukohta. Pildil tagaplaanil peaks n\u00e4ha olema.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\u00dchel t\u00e4naval \u00f5nnestus ikka kuivama pandud pesu ka \u00e4ra n\u00e4ha majade vahel.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

T\u00e4navatel jalutades kohtasime \u00fcht meest, kes tegi soovijatele hennat\u00e4toveeringuid. Lubasin K-l valida endale v\u00e4lja \u00fche viie-eurose kujutise. Valis, mis ta valis, l\u00f5puks j\u00e4i s\u00f5elale \u00fcks hierogl\u00fc\u00fcf, mille t\u00e4henduseks oli – muusika :) \u00dcldse ei \u00fcllata, eks. Kui K istus toolile, k\u00fcsis mees, et kas talle meeldib muusika? K vastaski siis, et jah, v\u00e4ga meeldib ja ise \u00f5pin klaverit. Onukesel l\u00e4ksid silmad s\u00e4rama, sest temagi armastab v\u00e4ga muusikat ning k\u00fcsis, kas ta v\u00f5iks lisaks hierogl\u00fc\u00fcfile midagi juurde improviseerida? Mis meil selle vastu ikka oli. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Selline see tatuu sai. P\u00e4rast tuli muidugi k\u00f5va tund aega k\u00e4si p\u00fcsti liikuda, et m\u00e4rga hennat kuskile vastu \u00e4ra ei soperdaks :)<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Peale vanalinnat\u00e4navatel seiklemist otsustasime liikuda j\u00e4rgmise vaatamisv\u00e4\u00e4rsuse poole.<\/p>\n

Prantslastele j\u00e4rgnes Inglise valitsus (1814-1864)<\/strong>
\nInglise valitsuse ajal oli loodud ja kirja pandud Konstitutsioon, mis andis tr\u00fckivabaduse kreeka keeles kui p\u00f5hikeeles. 1818.aastal loodi P\u00fcha Michael`i ja P\u00fcha George`i<\/strong> orden samanimelises palees<\/strong>, mis asus Listoni v\u00e4ljaku l\u00f5pus ja milles pidas istungeid ka inglise Senat. Palee ehitati aastatel 1819 – 1624 Malta lubjakivist, tegutses Briti dominiooni ametliku esindaja s\u00f6\u00f6r Thomas Maitlandi residentsina ja oli \u00fchtlasi vanim ametlik hoone Kreekas. Kui britid 1864. aastal Korfult lahkusid kasutas paleed l\u00fchikest aega ka Kreeka kuninglik perekond, kuid hiljem see h\u00fcljati ja hoone hakkas lagunema.
\nPalee renoveeris hoolikalt taas 1950. aastatel s\u00f6\u00f6r Charles Peake<\/strong>, Briti saadik Kreekas. N\u00fc\u00fcd asuvad seal liikluspolitsei, raamatukogu ja m\u00f5ned valitsusasutused. Aeg-ajalt korraldatakse palees ka konverentse ja n\u00e4itusi.
\nInglise valitsuse ajal loodi veel kirjanduslikke koole, avalik raamatukogu, Filharmoonia ja Joonia Pank<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Praegusel ajal on selles hoones lisaks muule ka Aasia kunsti muuseum<\/strong>. Muuseumi kollektsiooni tuumaks on 10 000 eset, mille Korfu diplomaat Grigorios<\/strong> ( 1850-1929) oma v\u00e4lisreiside ajal kogus. Ta pakkus oma suurt kollektsiooni riigile tingimusel, et ta tohib erru minna ja muuseumi kuraatoriks saada. Kahjuks suri ta enne oma soovi realiseerimist. Muuseumisse on kogutud esemed, mis kuulusid Hiina pered\u00fcnastiatele; Jaapani relvad ja maskid; esemed Pakistanuist, Indiast, Nepaalist, Tiibetist, Kambod\u017east, Koreast, tTaist ja Siiamist. Samuti ka m\u00f6\u00f6bel, portreed, medalid, maalid, m\u00f5ned Joonia senatile kuulunud esemed ja reliikviad. Selle muuseumi Jaapani kollekstioon sisaldab ligikaudu 6200 eksponaati, enamus dateeritud XIV – XIX sajandini. Seal on samuraide relvi ja esemeid, tuntud Jaapani kunstnike grav\u00fc\u00fcre ja maale, keraamikat ja portselani, teatrimaske, n\u00f5usid, r\u00f5ivaid jne. <\/p>\n

Muuseumi ees seisab s\u00f6\u00f6r Frederic Adami kuju<\/strong>. Adam oli Briti dominiooni ametlik esindaja Korful aastail 1824-1831. Ta ehitas linna l\u00f5unaossa Mon Repose villa ja tema teeneks oli ka \u00fche oma lemmikkoha, Paleokastritsa l\u00e4\u00e4neranniku-kuuriordi populariseerimine. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\nPalee juures kohtasime seda toredat punast kahekorruselist turistibussi, mis teeb linnaekskursioone ja saime teada, kus on tema stardipeatus. Sinnapoole liikudes saime minna palee kaare alt l\u00e4bi ja liikuda j\u00e4lle edasi m\u00f6\u00f6da mere\u00e4\u00e4rset promenaadi sadama suunas. <\/p>\n

Taas n\u00e4gime Vana kindlust, seekord teiselt poolt. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ja loomulikult merevaated<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

ja siis oli meie ees niinimetatud Uus kindlus<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Veneetslased alustasid Uue kindluse<\/strong> ehk Neo Frourio<\/em> ehitamist 1576. aastal, et sellega linna kaitset veelgi tugevdada. T\u00f6\u00f6 l\u00f5petati alles 1589. aastal, 30 aastat p\u00e4rast Vana kindlust. Sellest ka nende vastavad nimed. Kindlus asub St. Marki m\u00e4el vanalinna sadama l\u00e4hedal ja kaitseb linna l\u00e4\u00e4nepoolsest k\u00fcljest. See ehitis on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem kui Vana kindlus, kuid seda peetakse arhitektuurilisest seisukohast huvitavamaks. Projekteerimise ja ehitusega tegeles Veneetsia arhitekt Francesco Vitelli<\/strong>. Kindluse ehitamiseks (ehitusmaterjali kogumiseks) h\u00e4vitati enam kui 2000 hoonet. Hiljem t\u00e4iendasid kindluse ehitust ka prantslased ja britid.
\nUus kindlus on kahetasandiline. Alumise tasandi p\u00f5hi\u00fclesanne oli sadamakaitse. \u00dclemine tasand oli ette n\u00e4htud linna kaitsmiseks. Kindlus koosneb kahest massiivsest bastionist-kaksikuist, mis k\u00f5rguvad suurejooneliselt sadama kohal. Kaks peamist v\u00e4ravat on s\u00e4ilinud t\u00e4nap\u00e4evani. Neid kaunistavad Venetsia s\u00fcmbolid – Saint-Marki tiibadega l\u00f5vid. S\u00e4ilinud on ka maa-alused tunnelid, mis \u00fchendavad uut kindlust vanaga ja linnaga, kuid need on avalikkusele suletud. \u00dchelt poolt on kindlus \u00fcmbritsetud veevaba kraaviga. Kindlus oli t\u00f5siselt kahjustatud Teise maailmas\u00f5ja pommitamiste ajal, kuid hiljem taastati.
\nAmetlikult nimetatakse seda majesteetlikku iidset ehitist nimega “P\u00fcha Markuse kindlus”, kuid tavaliselt nimetatakse seda lihtsalt “Uus kindlus”. T\u00e4na on see avatud iga p\u00e4ev k\u00fclastamiseks ja saab teha l\u00fchikesi ekskursioone keskaegsete k\u00e4ikude lab\u00fcrintides ja kaitserajatistes. Kindluse tipust paistavad ilusad panoraamvaated. P\u00e4rast taastamist peetakse siin maalin\u00e4itusi, foton\u00e4itusi, skulptuurin\u00e4itusi, muusikakontserte ja muid kultuuri\u00fcritusi. Kohapeal on ka v\u00e4ike kohvik.
\nKreeka merev\u00e4gi kasutab kindlust treeningbaasina, \u00fcmbritsev lossikraav on aga kasutusel turuplatsina. <\/p>\n

Lisaks kindlusele leidsime ka punaste busside peatuspaiga \u00fcles. Kuna aga s\u00f5it maksis 19 eurot per n\u00e4gu ja k\u00fclastati seal paljusid kohti, mis meil olid plaanis \u00fche ekskursiooni raames, j\u00e4tsime selle s\u00f5idu \u00e4ra. Tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et miks me k\u00fcll turgu vaatama ei l\u00e4inud, aga siis tuli meelde, et kell oli juba piisavalt palju ja turg selleks ajaks l\u00f5ppenud. <\/p>\n

Hakkasime m\u00f6\u00f6da mere\u00e4\u00e4rset promenaadi tagasi Vana kindluse poole minema, et sealt juba v\u00f5tta suund meie bussipeatusele. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\n See punakas hoone p\u00e4ikesega on Jumalaema Panagia Spileotissa<\/strong>le p\u00fchendatud katedraal, mis on ehitatud Joonia saarte arhitektuurile omaselt kolmeosalise basiilikana. Ehitatud XVI. sajandi l\u00f5pus. P\u00fchamus on Spiliotissa ikoon, mis kolis sinna peale seda, kui brittide poolt h\u00e4vitati eelmine temale p\u00fchendatud kirik Uues kindluses. P\u00fchamu vaimustab oma v\u00e4limusega, tema kaunis fassaad on renessansi ere v\u00e4ljendus.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Juba tuttava hoone sammaste taga…<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kirikuid ja p\u00fchamuid on Kreekas teadup\u00e4rast v\u00e4ga palju ja nii ongi, et m\u00f5ni sai pildile, aga nime polegi tuvastanud. See konkreetne on Virgin Mary Mandrakina
\n kirik<\/strong>
\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

ja olimegi tagasi Vana kindluse v\u00e4ravates<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\u00dcks monument<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Veelkord \u00fcks \u00fclikooli hoonetest<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Korfu linna peal saab nagu Tallinnaski s\u00f5ita hobukaarikuga<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Enne kui maandusime \u00fchte tee\u00e4\u00e4rsesse tavernasse s\u00f6\u00f6ma j\u00e4i meie teele omap\u00e4rane \u00fclek\u00e4igurada. Hoolikal vaatamisel on p\u00f5nev t\u00f5deda, et teisel pool teed on hekk ja aed vastas :) \u00dclek\u00e4igurada kreeklaste moodi :) Loomulikult see, kuidas sa \u00fcle tee saad, on ikkagi vaid sinu enda asi, \u00fclek\u00e4igurada on rohkem niisama.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Bussipeatusesse j\u00f5udsime t\u00e4pselt niipalju enne bussi v\u00e4ljumist, et osta k\u00f5rvalasuvast poekesest virsikuid, kirsse ja nektariine ning teisest poest s\u00f5idu ajaks v\u00e4rskelt pressitud abuusi mahla. Kella nelja paiku olime Benitses tagasi, palavusest v\u00e4sinud, aga r\u00f5\u00f5msad. <\/p>\n

Hotellis esimese asjana viskasime riided ringi ja jooksime merre ujuma. Oo, milline nauding ja kergendus see oli peale seda palavust t\u00e4is linnap\u00e4eva. Hulpisime meres kena tund aega, et pea saaks palavusest selgemaks ja peale pesu ning riietumist l\u00e4ksime meie hotelli k\u00f5rval asuvasse Shell muuseumi<\/strong> ehk veealuse maailma muuseumi.<\/p>\n

Muuseumi loojaks oli Mr. Napoleon Sagias, kes peale 20 aastat seilamist Austraalia meredel ning India ja Vaikses ookeanis naasis koju ning avas muuseumi. Muuseumis on eksponeeritud haruldased ekspoanaadid nagu m\u00fcrgised karbid, piraajad, merit\u00e4hed, haruldased haid, molluskid ja palju muud. Seal on ikka v\u00e4ga mitmesuguseid ja mitmes suuruses karpe. Tibatillukestest hiigelsuurteni. Kalade topised, haide topised, merevaiku, vaala skelett ja mida k\u00f5ike veel. Uudistamist ja ahhetamist jagub jupiks ajaks. Kes Korfule satub, soovitame kindlasti vaatama minna. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Muuseum asub teisel korrusel ja sealt v\u00e4lja tulles avanes vaade meie hotelliesise varjualuse kaunitele bougainvillea \u00f5itele. Nende ilust ei saagi t\u00fcdineda.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Merel vedas kaater kedagi langevarjuga :)<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Pika p\u00e4eva peale otsustasime teha l\u00e4hedalasuvas restoranis m\u00f5nusa \u00f5htus\u00f6\u00f6gi, aga ennem otsustas K, et tuleb ka emast suvitaja pilti teha. K arvas, et muidu keegi ei usu, et ma reisil k\u00e4isin. Mis siis muud, kui tegime paar poosepilti. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

S\u00f6\u00f6miseks valisime Poseidoni restorani – Posidonia Restaurant Cafe<\/strong><\/a> <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\n Tellisime toidu \u00e4ra ja j\u00e4ime ootama<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ja siis tulid j\u00e4lle kassid. Alguses \u00fcks ja p\u00e4rast k\u00e4is neid seal ringi mitu. Kassikesed \u00fcldiselt kuskil pealet\u00fckkivad ei ole, mis n\u00e4itab, et nad on t\u00e4iesti kenasti toidetud. Sort on neil ainult seal kuidagi igerik ja kollane :)<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ootasin mina ka. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

L\u00f5puks saabusid meie road. Tellisin endale planeeritult grillitud kaheksajalga. Ma olin Eestis \u00fche korra s\u00f6\u00f6nud kaheksajalaga pastat, kui k\u00e4isin \u00fchte pulma pildistamas ja p\u00e4rast oli meil l\u00f5unas\u00f6\u00f6k \u00fches tipprestoranis ja toonane kogemus oli, et octopus maitses nagu kummivoolik. Otsustasin proovida seda uuesti lootuses, et soojal maal on tooraine saamine lihtsam ja l\u00fchema teekonnaga ning et ehk ka maitse sellev\u00f5rra parem. Pealegi tahtsin K-le pakkuda elamust – s\u00f5in esimest korda elus :) Ekstra temale ei julenud seda kohe tellida, sest mine tea, \u00e4kki poleks mekkinud.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Ja maitses see kaheksajalg oivaliselt. Absoluutselt v\u00f5rreldamatu esimese kogemusega. H\u00f5rk, \u00f5rn ja h\u00e4sti maitsestatud. T\u00f5eline mmmmmm elamus.
\nKa K-le maitses kaheksajalg v\u00e4ga h\u00e4sti. Jagasin pool oma h\u00f5rgutisest temale. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Aga tema ise, tema valis endale portsu pastat :) Kohale toodi mitte lihtsalt pasta, vaid v\u00e4ga suur kuhi pasta!!! Ma kodus \u00fcldiselt pastat \u00fcldse ei tee ja lapsel tekkis igatsus.
\nKui r\u00e4\u00e4kida hindadest, siis kahepeale kokku maksis meie \u00f5htus\u00f6\u00f6k 20\u20ac<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Nii m\u00f5nus oli seal \u00f5ues istuda, s\u00fc\u00fca, nautida \u00f5htust vaadet ja kuulata mere h\u00e4\u00e4lt. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki tegime rannas v\u00e4ikese pikutamise<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kui puhkamine puhatud, v\u00f5tsime suuna Benitsese keskusesse,et jalutada j\u00e4lle nendel armsatel kiirak\u00e4\u00e4ra v\u00e4ikestel t\u00e4navatel.<\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Vaikselt hakkas p\u00e4ev \u00f5htusse veerema. P\u00f5ikasime veel sisse \u00fchte restorani, et juua tass kohvi. Jaa, mina j\u00f5in kohvi. See \u00fcks kord oli t\u00e4pselt selline tunne, et \u00fcks tassike kohvi oleks v\u00e4ga hea, mis sest, et minu kohvi tarbimine piirdub aastas enam v\u00e4hem 3 korraga.
\nMeil tegelikkuses sellist kohvipeatust plaanis ei olnudki, aga \u00fcks noormees nii kenasti kutsus meid nende restorani. \u00dctlesime, et me tegelikult ei jaksa enam s\u00fc\u00fca, sest k\u00f5ht on t\u00e4is, sooviksime ehk kusagil vaid tassikest kohvi juua. Kohvi?, aga palun, armsad daamid, astuge sisse, kohe toome teile kohvi :) Nii kena kutsumise peale, oleks ju inetu \u00e4ra minna, eks :)
\nJooksuga tuli kelner, vahetas laual lina ja hetke p\u00e4rast olid meil ees joogid – minul cappuccino K-l j\u00e4\u00e4kohv. V\u00e4ga tore oli, t\u00f5es\u00f5na. Meil kodumail vist \u00fckski teenindaja naljalt vaimustust ei tunne, kui tuled restorani ainult tassile kohvile :)
\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center>
\n
\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Saabuski \u00f5htu ja meie pikk kuid huvitav p\u00e4ev hakkas l\u00e4bi saama. Pimeduses jalutasime tagasi hotelli. <\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

\"Korfu\"<\/a>
\n<\/center><\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmise p\u00e4eva pildid valmis saavad, kirjutan edasi, aga luban, et j\u00e4rgmine lugu tuleb k\u00f5vasti l\u00fchem ja ajalugu ei tule \u00fcldse, k\u00fcll aga tuleb Korfu linnast juttu veel ka eelviimase p\u00e4eva postituses. V\u00f5tsime endale enne kolme pikka ekskursioonip\u00e4eva \u00fche lihtsalt olemise p\u00e4eva. Seega j\u00e4rgmine kord r\u00e4\u00e4gingi lihtsalt puhkamisest ja on pisut fotosid – ikka nendest imep\u00e4rastest t\u00e4navatest.
\nSealt edasi on aga oht kirjutada j\u00e4lle \u00fcsna pikki postitusi, sest nendes tuleb juttu ekskursioonidel k\u00e4imisest ja muljeid saime sealt rohkem, kui oskasime oodata.<\/p>\n

J\u00e4rgmise korrani!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sel p\u00e4eval oli meil plaanis s\u00f5ita Benitsest 12 km kaugusele saare pealinna Korfusse ehk Kerkyrasse. Korfulased ise \u00fctlevad, et nende saarel on vaid \u00fcks linn ja kui kohalik plaanib pealinna k\u00fclastada ei \u00fctle ta, et s\u00f5idab Korfusse v\u00f5i Kerkyrasse vaid … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[40,37,5],"tags":[],"class_list":["post-7763","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ehk-reisikirjad-meie-kirjumirju-maailm","category-meie-kirjumirju-maailm","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7763"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7763"}],"version-history":[{"count":80,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7763\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7843,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7763\/revisions\/7843"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}