\nKa reisivad lapsed kasvavad hoopis teistsugustena, sest reisimine avardab nende maailma. Usun, et lapsed, kes on vanematega v\u00f5i vanemaga palju reisinud ja kogenud, on tulevikus tolerantsemad, toimetulevamad, julgemad, iseseisvamad, laiema silmaringiga ja \u00f5nnelikumad inimesed. Pealegi, kui lapsed ei ela lihtsalt paksu rahakoti peal ja naudi sellest saadavaid h\u00fcvesid, vaid teavad kust raha tuleb ja pingutavad ka ise selle nimel, et reisiraha tekiks, \u00f5pivad varakult eristama olulist mitteolulisest, p\u00e4riselu v\u00f5ltsist ning s\u00e4\u00e4stma seal, kus m\u00f5nigi laristaks. \u00dches\u00f5naga hariduslikus m\u00f5ttes on reisi planeerimine v\u00e4\u00e4rt kogemus ja reis ise v\u00e4\u00e4riline preemia. K n\u00e4iteks hoiab k\u00f5ik oma s\u00fcgisese s\u00fcnnip\u00e4evaga saadud rahalised kingitused alles just reisi jaoks. Ei k\u00e4i sealt viieka kaupa raha v\u00f5tmas, et s\u00f5brannedega poodides kolistada ja kui ma olen talle millegi kindla jaoks andnud raha, siis \u00fclej\u00e4\u00e4gi paneb kassasse, mitte ei jookse esimesel v\u00f5imalusel poodi tilulilu ostma. Olgu see \u00fclej\u00e4\u00e4k kasv\u00f5i 10 senti. Igan\u00e4dalast taskuraha ta samuti ei k\u00fcsi. K\u00fcsib siis, kui on t\u00f5esti tarvis ja kulutus on igati p\u00f5hjendatud. Niipalju siis rahast, aga r\u00e4\u00e4giks parem reisist.
\nPeale Ahvenamaad otsustasime, et aasta p\u00e4rast l\u00e4heme j\u00e4lle kusagile reisima ja valime seekord sooja maa. Ahvenamaale oleksime me n\u00f5us iga kell tagasi minema, aga prooviks seekord, kuidas seal soojal maal ka on. Polnud me seal kumbki varem k\u00e4inud ja lennukigagi polnud s\u00f5itnud.
\nEsimese hooga hakkasin ma vaatama hoopis Itaalia reisi, sest naabrinaine perega k\u00e4is ja oli v\u00e4ga rahul. Uurisin LaStrada reisifirma pakkumisi niipidi ja naapidi ja ikka tundus mulle, et bussireisil on teeloleku aeg liiga pikk. Jah, kui seda metsa ees ei oleks, ehk siis L\u00e4ti, Leedu ja Poola l\u00e4bimine v\u00f5tab kole palju aega ja kuigi akendest n\u00e4eb mitme p\u00e4eva jooksul palju maid, bussis \u00f6\u00f6siti magada pole vaja ja k\u00f5ik m\u00f5eldakse sinu eest ette taha \u00e4ra, tundus ikkagi liiga palju p\u00e4evi bussis kr\u00f5nksus istudes liigse ajakuluna. Uurisin, uurisin ja l\u00f5puks leidsin, et ei – v\u00f5tame siiski ette lennureisi. Hakkasin netis m\u00e4rkama reisipakkumisi. V\u00e4ga kauged maad….neid me finantsiliselt v\u00e4lja ei kanna. Egiptus, T\u00fcrgi…..ei ahvatle kohe \u00fcldse. Linnapuhkus? Mitte seekord. Tahaks ikka n\u00e4ha ja lisaks meres palju ujuda. M\u00f5te peatus Kreekal, t\u00e4psemalt Kreeka saartel ja mingil p\u00f5hjusel pilgutas meile silma just imeliselt roheline ja s\u00f5bralik Korfu saar. See \u00e4ratundmine, et Korfu on just see \u00f5ige, tuli \u00fcpris kiiresti ja n\u00fc\u00fcd juba tagasi olles v\u00f5in \u00f6elda, et see valik \u00f5igustas ennast 110%. Nii need killukesed meie s\u00fcdametest m\u00f6\u00f6da maailma laiali pudenevadki ja Korfu on kindlasti koht, mida j\u00e4\u00e4me igatsema ning hinges kandma.
\nSihtkoht v\u00e4lja nuputatud, hakkasin j\u00e4lgima konkreetseid pakkumisi, kuni sattusin Reisiparadiisi<\/a> lehele ja sealt vaatasid vastu Kreeka reiside pakkumised, mis tundusid hinna poolest sobilikuna. Kirjutasin ja avaldasin soovi asja uurida. Pidasime sealse reisikorraldajaga sisutiheda kirjavahetuse, kus \u00fcks kogemusteta reisisoovija oskas ilmselt k\u00fcsida rohkem, kui \u00fcks korraldaja oskas vastata :D Eiei, tegelikult vastas ta k\u00f5ikidele minu k\u00fcsimustele, isegi sellistele, mis mulle endalegi tundusid juba naljakatena, aga kogemuste puudumisel oli mul vaja k\u00f5ike teada ja kui ma l\u00e4hen lapsega \u00fcksi, pean ma olema k\u00f5iges kindel ja tema heaolu eest vastutav. Ma ei saa lubada endale, et midagi l\u00e4heks viltu. Kui mina enam midagi k\u00fcsida ei osanud, k\u00fcsis tema – et kas paneb broneeringu lukku? Valikus olid Korfu v\u00f5i Peloponnesose poolsaar. S\u00fcda kiskus Korfule. Valisin hotelli ja…
\nOli \u00fcks k\u00f5le ja tuuline s\u00fcgis\u00f5htu, seisime K-ga hilja \u00f5htul bussipeatuses, et s\u00f5ita koju ja helistasin nooremale R-ile, kellel meie peres on kogunenud k\u00f5ige enam lennutunde. Oma 26 eluaasta juures juba 25 erinevat lendu :D Uskumatu, kuidas m\u00f5ni ikka j\u00f5uab. Helistasin ja k\u00fcsisin, et appi, kuule, mis ma n\u00fc\u00fcd teen, kas julgen bronnida ja minna? Poeg, toetav ja julgustav nagu alati, \u00fctles et muidugi minge, kindlasti saad hakkama. S\u00f5itsime koju, istusin arvuti taha ja kirjutasin – me broneerime selle reisi. Uhh, tehtud :) Natuke hirmus oli, aga samas tekkis hinge meeldiv elevus. Vaatasime K-ga \u00fcksteisele otsa ja naersime, et jeee, me l\u00e4hemegi lendama ja soojale maale. Mis sellest, et alles poole aasta p\u00e4rast.
\nReisikorraldaja saatis ettemaksuarve, maksin selle \u00e4ra ja elu l\u00e4ks edasi. Ees oli aeg, mil tuli koguda raha ning teha korralikku kodut\u00f6\u00f6d Korfu saare kohta. Kodut\u00f6\u00f6 on absoluutselt oluline, sest sellest s\u00f5ltub kohe kindlasti, kuidas sa suudad p\u00e4rast reisisihtkohas oma asju korraldada. Ma k\u00e4isin t\u00f5tt\u00f6elda google mapsi abil need hotellil\u00e4hedased teed ikka korduvalt igatepidi l\u00e4bi ja t\u00e4nu sellele oli mul sinna j\u00f5udes t\u00e4itsa kodune tunne. Mida l\u00e4hemale j\u00f5udis reis, seda tugevamalt ma ennast tundsin, sest teadsin juba mida ma tahan ja mis mind ees ootab. \u00dcllatusi ei saa loomulikult v\u00e4listada, aga etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et ees ootasid meid ainult head \u00fcllatused.
\nIgal juhul olin ma siiralt t\u00e4nulik Reisiparadiisi reisikontsultant Avelile, kes hoolitses selle eest, et me tunneksime ennast reisile minnes h\u00e4sti :)<\/p>\n
Algab j\u00e4rjejutt “Meie Korfu”<\/strong>, et K saaks kunagi lugeda meie toredatest tegemistest ja v\u00f5ib olla on sellest kellelgi kasu oma reisi planeerimisel.<\/p>\n Vol.1 ehk esimene p\u00e4ev – seiklus alaku!<\/strong><\/p>\n Meie esimene p\u00e4ev m\u00f6\u00f6dus tegelikult t\u00e4nu \u00f5htusele lennuajale suuremas jaos Eestis. Eelmisel \u00f5htul pakkisime enamuse oma kohvrist kokku ja ega meil hommikul v\u00e4ga midagi teha ei olnudki vaja. Kahepeale kokku otsustasime v\u00f5tta \u00fche \u00e4raantava pagasikohvri ja kumbki oma seljakoti k\u00e4sipagasiks. Kohvriks oli meil \u00fcks ja ainus majapidamises olemasolev turvaline suurem fotovarustuse kohver. V\u00e4ga mugav, turvaline ja praktiline, aga ega ta \u00fcleliia asju ei mahuta. Muide, kohver tasub lennujaamas \u00e4ra kiletada, sest siis on suurem lootus, et k\u00e4tte saades on ta terve, puhas ja korras ning keegi pole sinna sisse piilunud. \u00dcritasime aru saada, kus me oleme, aga ega see pikalt \u00f5nnestunud. K\u00f5rgus kasvas kiiresti ja varsti olid \u00fcmberring vaid pilved. Ilusad ja valged. <\/p>\n Mida kaugemale kodust, seda h\u00e4maramaks hakkas minema…<\/p>\n P\u00e4ike hakkas loojuma ja varsti oligi pime. <\/p>\n Ja siis, \u00fchel hetkel, hakkasid alt paistma tuled. Me n\u00e4gime Korfu saart!!! Meie esimesest p\u00e4evast saarel juba j\u00e4rgmises postituses! NB! Hoiatus! Pikk jutt :) M\u00f5te reisist hakkas idanema kohe peale seda, kui me eelmise aasta augustis Ahvenamaal k\u00e4isime. Miks ma eelmise 10 aasta jooksul kuskil kaugemal kui Soome ja Rootsi ei k\u00e4inud, selleks on omad p\u00f5hjused, aga peale Ahvenamaad … J\u00e4tka lugemist
\n Minimeerisime oma pagasi ja otsustasime, et kui millestki v\u00e4ga puudus, saab ju kohapeal ometi osta. Soojale maale \u00f5nneks ei pea nagu Ahvenamaale pakkima kaasa kummikuid ning jopesid. Pakkisime kaasa v\u00e4he asju ja kohapeal selgus, et oleks v\u00f5inud nendestki asjadest osa maha j\u00e4tta. Teinekord oleme juba targemad. Minu v\u00e4ikeses fotoseljakotis oli ainult fotokas, tahvelarvuti, rahakott ja reisidokumendid. K kotis olid m\u00f5ned tema isiklikud asjad ja paar raamatut. Sinna panime ka \u00fchte teist s\u00f6\u00f6davat, kui lennureisil peaks k\u00f5ht t\u00fchjaks minema. Ainus probleem tundus olevat selles, et….\u00f5ues sadas vihma ning oli meeldivalt k\u00fclm. Ilma jopeta v\u00e4ga \u00f5ue ei tikkunud. Kirusime ilma, K pani selga termofliisi, mina otsustasin, et elan \u00fcle \u00fche \u00f5hema kardiganiga ja riskisime vihmavarjud koju j\u00e4tta.
\n Eee, p\u00e4ris vastik oli. Kergelt vihmane, h\u00e4sti tuuline, k\u00fclm… aga j\u00f5udsime kiirel sammul rongijaama varju alla ja sealt juba polnud l\u00e4bi vihma palju rongi peale joosta. Istusime 13.33 rongile. Tallinnas v\u00e4ljumise hetkel sadas p\u00e4ris kenasti, aga \u00f5nneks sealgi rongist varju alla v\u00e4ike maa. Kuni poes s\u00fc\u00fca ostsime, j\u00e4i vihm v\u00e4iksemaks. Siblisime trammipeatusesse ja p\u00fcsisime kenasti tuule eest varjus. \u00dche \u00fcmberistumisega olimegi varsti otse lennujaamas. On ikka tore, et n\u00fc\u00fcd s\u00f5idab tramm lennujaama treppi. Varsti oli lennujaamas ka meie noorem R, kes pidi meid \u00e4ra saatma ja vaatama, et me oleksime ikka \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas. Tema k\u00e4tte j\u00e4tsime ka \u00fcleliigsed soojad r\u00f5ivad ning viimasel hetkel viskasin kotist v\u00e4lja oma lisajalatsid. Otsustasin riskida ja leppida vaid nendega, mis said 3 p\u00e4eva tagasi ostetud ja olid mul jalas. On ju t\u00e4iesti normaalne avastada m\u00f5ni p\u00e4ev enne reisi, et meil kummalgi pole mugavaid ja lahtiseid suvejalatseid. (Julgen siinkohal soovitada \u00dclemiste keskuse CCC jalatsikauplust, kust saab hea hinnaga mugavaid ja kvaliteetseid jalavarje).
\nNiisiis, R n\u00e4itas meile \u00e4ra, kuhu peame viima pagasi, kust (sealtsamast) saame pardakaardid ja kuhu peame edasi minema. J\u00e4tsime h\u00fcvasti, kallistasime s\u00fcdamlikult ja seal me siis olime – kahekesi ja s\u00e4rasilmselt seiklusele vastu astumas. Pagas kaalus naljakalt v\u00e4he, alla 10 kg :) Pardakaardid saime ruttu k\u00e4tte ja K-l t\u00e4itus esimene soov – saatuse tahtel oli tal aknaalune istekoht. Lasime piiksutajast oma pardakaardid l\u00e4bi ning suundusime kontrolli. Tollit\u00f6\u00f6tajad olid v\u00e4ga s\u00f5bralikud, probleeme ei olnud ja olimegi juba reisijate alal.
\nJaa, Tallinna lennujaam on ilus, loogiline ja mugav. \u00d5nneks mitte \u00fclearu suur. Meie lend pidi v\u00e4ljuma kell 18.00, aega oli. Tegime ootealale tiiru peale ning v\u00f5tsime istet \u00f5ige v\u00e4rava ees. K leidis endale mingi lebotooli, aga sellel polnud voolupesa ja veidi aja p\u00e4rast kolis ta teise samasugusesse, kust sai telefoni akut laadida. Mina l\u00e4ksin ja t\u00f5in meile kaks pudelit vett ning siis tekkis k\u00fcsimus, et kus on meie uhke k\u00fcbar, mida K ei olnud n\u00f5us kuidagi koju j\u00e4tma? Meie juures teda polnud, aga kuskil rohkem me nagu ei peatunud. K k\u00e4is tiiru peale meie tuldud teele – ei midagi. Mina l\u00e4ksin siis uurima sinna, kus meie asju kontrolliti, et \u00e4kki j\u00e4ttis sinna laua peale? Nendel oli ainult \u00fcks nokam\u00fcts pakkuda, mis polnud ligil\u00e4hedaseltki sarnane meie elegantsele k\u00fcbarale. M\u00f5tles siis veel korra k\u00f5ik l\u00e4bi ja leidis, et nende toolide juurde tulles oli k\u00fcbar veel olemas ja ta vist pani selle sellesse esimesse lebotoolpesasse. Seal pikutas \u00fcks noormees. L\u00e4ksin ma siis sedasi areldi ja piilusin, et halloo, tere, ega teil seal \u00fchte k\u00fcbarat pole :P vaatas ringi…no pole. M\u00f5tlesime edasi. K \u00fctles, et aga sellel k\u00e4ib peatugi \u00fcles, \u00e4kki on seal taga? Mina siis tagasi noormehe juurde…eee, et teate, \u00e4kki te vaataksite selle peatoe taha, kas seal on midagi n\u00e4ha? Noormees oli kena ja lahke, t\u00f5stis selle asjanduse \u00fcles, pistis k\u00e4e selle taha, otsis veidi pimesi…ja hurraa, t\u00f5mbas meie k\u00fcbara nagu mustkunstnik j\u00e4nese, k\u00fcbarast v\u00e4lja. K\u00fcbar \u00f5nnelikult enne lendu \u00fcles leitud ja \u00fcleliigne aeg otsimisega sisustatud.
\nVeidike kell kuus l\u00e4bi avati pardalep\u00e4\u00e4s. K\u00f5ik need pea 200 inimest lennukis, lootsime kohe lendama hakata aga siis tuli teade, et tund aega tuleb meil istuda, sest taevas polevat ruumi. Kujutad sa pilti, taevas lennukeid t\u00e4is. Mis seal ikka, selleks me ju raamatud kaasa v\u00f5tsimegi. Ilm oli selleks ajaks ilus, p\u00e4ike paistis, veidike kitsas seal lennukis ju oli, aga lugemist see ei seganud. Tunni aja p\u00e4rast k\u00f5las taas meie piloodi reibas h\u00e4\u00e4l ja lend v\u00f5is alata.
\nKui ma mitu kuud ennem ikka p\u00f5desin, et appi, \u00e4kki ma siiski kardan lennata, siis lennukis istudes puudus mul igasugune hirm. Nentisin fakti, et ahah, n\u00fc\u00fcd ma siis olengi lennukis ja kohe lendan kodunt nii 3000 km kaugusele sooja :) Kui lennuk hakkas t\u00f5usma, polnud K vaimustusel otsa ega \u00e4\u00e4rt. Mina v\u00f5tsin asja nagu vana lendurmati ise, aga tema kiljus t\u00e4iesti ohejeldamatult suurest vaimustusest ja r\u00f5\u00f5must. Hea, et mitte liiga k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt :D Eesistuv h\u00e4rra k\u00fcll korraks piilus taha naeratades, et kes see hull seal omaigaaditab vaimustunult. Ju see tegi talle nalja. Igatahes, me istusime lennukis, maa liikus meist aina kaugemale ja pilved tulid l\u00e4hemale. Ees ootas \u00fcle 3 tunni lendu.<\/p>\n![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1471\/IMG_0842.jpg\")
<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1471\/IMG_0844.jpg\")
<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1471\/IMG_0846.jpg\")
<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1471\/IMG_0845.jpg\")
<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1471\/IMG_0850.jpg\")
<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n![\"Korfu\"](\"\/pildid\/1471\/IMG_0849.jpg\")
<\/a>
\n<\/center> <\/p>\n
\nKui lendu t\u00f5ustes meil kummalgi k\u00f5rvad oluliselt liiga ei teinud, siis laskumisel v\u00e4hemalt minu \u00fcks k\u00f5rv l\u00f5i hoogsalt pilli. No ikka nii, et pool pead oli valus. Ei aidanud ei n\u00e4tsu n\u00e4rimine, haigutamine ega neelatamine. K\u00f5rvakuulmine kadus esmalt \u00e4ra, iseenda h\u00e4\u00e4lt kuulsid nagu sosinat ja meeletu valu. K- k\u00f5rvad \u00f5nneks ei valutanud, aga olid samamoodi nagu vati sees. Hiljem selgus, et Korfu saarele maandumine ongi paljude k\u00f5rvadele valulik, sest nende lennurada on vaid umbes 1370 m pikk ja see on v\u00e4ga l\u00fchike ning sellep\u00e4rast ka maandumine v\u00e4ga j\u00e4rsk.
\n\u00d5nneks, see ebameeldiv tunne ei kestnud kaua – j\u00e4llegi l\u00fchikese raja ja kiire maandumise v\u00f5lu valu k\u00f5rval. Rattad puudutasid maad, rahvas plaksutas ja peagi seiskusid lennuki mootorid. Ma eeldan, et neid on mitu :) Istusime 30-s reas ja saime tagumisest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4sust v\u00e4ga ruttu v\u00e4lja. Kell oli peaaegu 11 \u00f5htul ja meid v\u00f5ttis vastu…..soe, sume \u00f5htu. Bussid viisid unised reisijad lennujaama, m\u00f5ningase ootamise j\u00e4rel saime k\u00e4tte oma pagasi ja edasi juba ootasid meid kohapealsed reisikorraldajad, kes saatsid inimesi \u00f5igetesse transfeerbussidesse. Umbes poole tunni p\u00e4rast j\u00f5udsime meie hotellini, mis asus Benitses ja Korfu linnast 12 km kaugusel. Bussist v\u00e4ljusid peale meie veel kaks vene daami ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00f5itsid edasi oma hotellidesse.
\nSeal me siis olimegi, kahekesi, kodust hirmus kaugel, \u00f5ues oli soe, hotelli ees \u00f5ueterrassil k\u00e4is disko, rahvas jalutas ringi, ranna\u00e4\u00e4rsed poekesed olid avatud ja meie olime vaatamata hilisele kellaajale r\u00f5\u00f5msad ja \u00f5nnelikud, et kenasti kohal. Sisenesime meie hotelli Potamaki Beach Hotel<\/a> ning asusime ennast registreerima. Maksime \u00e4ra turismimaksu 1.50 \u00f6\u00f6 kohta, saime kaardi ja suundusime tuppa. L\u00f5unamaale kohaselt oli \u00f5ues juba saarele saabudes kottpime. Niiet ega me oma r\u00f5dult \u00f5ue vaadates midagi v\u00e4ga n\u00e4ha saanud. Panime asjad tuppa ja esimese asjana jooksime \u00fcle tee mere \u00e4\u00e4rde katsuma, kas vesi on soe. Oli k\u00fcll soe :) Kell n\u00e4itas uut p\u00e4eva. L\u00e4ksime tuppa tagasi, k\u00e4isime pesemas ja vajusime magama. Me olime \u00f5nnelikult kohal! Korfu saarel. <\/p>\n
\nReisist on v\u00e4ga palju pilte ja k\u00f5vasti muljeid. Seega nii nagu j\u00f5uan pildid \u00fcle vaadata, nii j\u00f5uavad blogisse ka reisijutud. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"