Elus on alati hetki, kui midagi muutub. Kas siis kaudselt v\u00f5i otseselt, aga muutub ja koos sellega, muutuvad olemised, tegevused, soovid, v\u00f5imalused jne.
\nVahest m\u00f5jutab k\u00f5ike seda konkreetne s\u00fcndmus, vahest m\u00f5ni raamat v\u00f5i sootus midagi muud.
\n\u00dcks muutus toimus meie peres esmasp\u00e4eval, oktoobri 3-l. Minu noorem poeg l\u00e4ks ajateenistusse.
\nNagu iga ema, muretsen ka mina, kuidas tal l\u00e4heb. Ma ei muretse sellep\u00e4rast, et ta ei saaks hakkama. Kaugel sellest. Ma olen temast kasvatanud tubli mehe ja v\u00f5in olla kindel, et ta on tubli ja hakkamasaav. On t\u00e4iesti tavaline emalik mure. Lihtsalt, et k\u00f5ik oleks h\u00e4sti. Isegi v\u00e4ike \u00f5eke \u00fctleb iga p\u00e4ev, et emme, ma muretsen venna p\u00e4rast. See on \u00fchtviisi armas ja kurb. V\u00e4ike s\u00fcda peab nii paljude asjade p\u00e4rast muretsema.
\nAga mis siis on uus ja mis muutus. Tegelikult sellest ajast algab meil teistmoodi elu. Kuigi poeg hakkab peale j\u00f5ule k\u00e4ima n\u00e4dalavahetusel enamasti vast ikka koju, on ta siiski p\u00f5hikohaga siit \u00e4ra. Peale ajateenistust on l\u00fchike suvi ja s\u00fcgisest \u00fclikooli ja siis ju ongi ta enamasti koolis. Ajateenistusse minekuga algas seega lapse kodunt v\u00e4ljar\u00e4ndamine. Meie aastaid koos elanud suuuuurest perest on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rele riismed. Lapsed saavad suureks ja luuakse oma elu. Ma saan olla vaid r\u00f5\u00f5mus ja roosa, et pojad on tublid, aga iga kodunt minekuga kaasneb ikkagi pisike kurbus. Kohale j\u00f5uab teadmine, et minu t\u00f6\u00f6 on tehtud – aeg edasi minna. Veidral kombel ainult m\u00f5ned asjad mu elus on ikka endised :) Armsad asjad. Enamus elust, seisneb ikkagi liikumises. \u00dchest etapist teise.
\nKodus on meil n\u00fc\u00fcd naljakalt t\u00fchi. Kolisin oma kodukontori poja tuppa, sest poeg settis oma arvutisse mulle vajalikud programmid, et mul oleks mugavam teha pildit\u00f6\u00f6tlust ja muud t\u00f6\u00f6d. L\u00e4pakas on ikkagi l\u00e4pakas ja suur arvuti, suur arvuti. Mingi veidra kuklatunde ajendil olen ma viimasel ajal meeletult koristanud, kui t\u00f6\u00f6sat aeg \u00fcle. M\u00f5ni \u00f5htu lausa kolmeni \u00f6\u00f6sel. P\u00fc\u00fcan enda \u00fcmbert \u00e4ra saada k\u00f5ik, mida ei vaja. K\u00f5ik, mida pole olnud pikalt vaja, r\u00e4ndavad kas teisele ringile, kuhu neid on vaja; osad asjad lihtsalt pr\u00fcgim\u00e4ele ja keldrisse need asjad, mida tuleks alles hoida, aga neid ei vaja toas hetkel keegi. V\u00e4ga vabastav tunne. Isegi m\u00f5ni asi, mida pidasid v\u00e4ga vajalikuks, osutub pikemal vaatlemisel tarbetuks :) Peas hakkavad idanema m\u00f5tted. ILmselt vabaneb seisev energia. J\u00f5uluks, kui poeg puhkusele saab, tahaks muuta siin vahepeal palju asju.
\nAga…eile ta sai mulle l\u00f5puks esimest kordsa helistada ja mu emas\u00fcda sai kinnitust, et k\u00f5ik on h\u00e4sti. P\u00fchap\u00e4eval v\u00f5tame tipsuga jalad selga ja l\u00e4heme meie armsat s\u00f5durpoissi vaatama :) Meil on esimene kohting :)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Elus on alati hetki, kui midagi muutub. Kas siis kaudselt v\u00f5i otseselt, aga muutub ja koos sellega, muutuvad olemised, tegevused, soovid, v\u00f5imalused jne. Vahest m\u00f5jutab k\u00f5ike seda konkreetne s\u00fcndmus, vahest m\u00f5ni raamat v\u00f5i sootus midagi muud. \u00dcks muutus toimus meie … J\u00e4tka lugemist